Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuli...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutat...
marile kallale minna et ta laulu ei andnud, 24. (205) Andres tahab saunatadiga raakida, juuris Jussi puu valja, Madis kakleb naisega sest too raakis liiga palju, mari synnitas poja, 25. (211) lastega oli koik hasti, ainult indrek pillis, jalle oli palju tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid kortsis rahaga aga andres kavaldas pearu yle 26. (223) jalle raske tootegemine, alustati ehitusega, lapsed vahetavad omavahel saepuru ja leiba aga poisid vastu ei anna, mari sai teada ja ei pahandanud, aega oli vahe ja osade toodega hakkama ei saadud, andrese probleemiks on kivid ja kraavid 27. (236) mari synnitas jalle poja, loomad surid jarjest, andres valmistas varrudeks palju olut, lastele ei meeldinud tapetud loomade kehaosad, koster jai ka rahule puhadega, pearu kiskles seekord ratsepaga ja lubas uue otsida, kais aind paljalt ringi ja sai nypeldada, koster solvus 28
sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väikesema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Tähtsamad Eesti savide liigid on järgmised: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis; · devoni savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis; · kihiline viirsavi (Lääne-Eestis); · Joosu savi on tulekindel (Võru ümbruses) jne. Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi: · kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks;
võ imalikult lä hedal, vahekaugus ei tohi ü letada 8 mm. Lõhestusnuga peab olema jä igalt kinnitatud ning saekettaga ü hel joonel. - Saetera ü mbritsev kaitseseadis peab olema reguleeritud lõ igatavale materjalile võ imalikult lä hedale, kuid mitte takistama tö ö deldava detaili juhtimist. Standardi kohaselt ei võ i kaitseseadise ja tö ö deldava detaili vahe ü letada 6 mm. Kaitseseadis on ü ldjuhul varustatud tolmu ja saepuru eemaldava ventilatsioonisü steemiga. - Materjali lõ puosa viimase 30 cm lü kkamiseks ja võ imalike materjalijä äkide eemaldamiseks saeketta ohualalt kasutatakse tõ ukevarrast. See peab olema vä hemalt 45 cm pikk ja nn linnunoka-otsaga. Teatud tö ö del võ ib-olla vaja kasutada kahte tõ ukevarrast. Materjali juhtimisel ei tohiks kä si asetseda saekettaga ü hel joonel. - Lõ ikejuhtlauda peab kasutama materjali lõ ikamise toetamiseks
sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30...45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal. Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas, ja liiv. Igasugune allapanu peab olema puhas, tolmuta, hallituseta ja kuiv. Liiv soovitatakse algul katta puitlaastudega. Kõige rohkem on levinud puitlaastallapanu, 5...6 cm sügavune höövelmasinalaastude ja saepuru kiht, mis sobib allapanuks ka ööpäevastele tibudele. Esimestel elupäevadel soovitatakse sügavallapanu katta paberi või riidega, et tibud ei sööks allapanumaterjali. Paigutustihedusest sõltub suurel määral tibude säilivus
• Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained.
Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud. Poisid tegid laastudest igasuguseid ehitis, millest tüdrukud küll päris hästi aru ei saanud, kuid põnev oli läbi aia vaadata ikka, kuidas poisid Tügi-Vene sõda mängisid.
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 K...
mitmesugused kanalid jne.) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört - peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud
23 11 Puitlaastplaat 98,00 100,00 15,00 110,00 147,00 748,30 24 8 mullbetoon 151,00 149,00 151,00 2 236,00 3 397,35 658,16 25 teras 20,00 50,00 112,8 15,70 7184,71 26 23 kergkeraamika 68,20 152,00 126,43 806,00 1 310,66 614,96 ekstruuderpolüstüre 27 20 en 49,00 144,00 99,00 35,40 698,54 50,68 28 10 saepuru betoon 99,00 99,00 294,00 664,50 2 881,49 230,61 29 mullklaas 139,00 89,33 44,80 75,00 556,30 134,82 30 klaas 100,20 100,00 5,95 150,00 59,62 2 515,98 31 graniit 70,33 69,133 26,53 326,00 129,02 2 526,84 21,666 31 klaasvill 142 102 7 24,8 313,82 79,03
KUNSTIÕPETUS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eesku...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmi...
lôpetamist puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid puhastada ning pesta puhtaks laki- ja värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid. On keelatud: · hoida kergestisüttivaid vedelikke lahtises taaras; jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali. · Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada, kasutades kuiva liiva või saepuru, ning ruumist välja viia. Pühkelapid, kaltsud ja vatt tuleb pärast tarvitamist koguda kaanega metallkasti ja iga vahetuse lõpul viia ruumist välja selleks ettenähtud kohta. · Värvitaarat tuleb puhastada pehmete (vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga. · Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. PÄRAST TÖÖD.
hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab
19 Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsiooni World Wildlife Fund (WWF) on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Enim on WWF hinnangul illegaalse metsandusega hädas Poola ja Iirimaa.20 Poola on üks suurimaid ümarpuidu toodanguga riike, 23 mln m³ aastas (kümne suurima seas).21 Ta toodab ka puidugraanuleid võimsusega 356 000 tonni aastas, kuigi potentsiaal võiks olla 1 660 000 tonni aastas. Poolas on mitmeid tõkkeid, mis takistavad saepuru kasutamist puidugraanulite tootmisel. Seal on palju väikesi saeveskeid, mis raskendavad puidugraanulite tegemiseks vajaliku tooraine kogumist. Teine takistus on see, et riigis on konkureerivaid kasutajaid, näiteks puitkiudplaatide tootjad. 22 Poolal on oluline koht Euroopa mööbli tööstuses. 2000. aastal oli Poolast pärit puitmööbli impordi väärtus 1,29 miljardit dollarit, jättes kaugele maha nii teised KIE riigid kui ka kõik Aasia riigid
9. Millised on gaasilise kütuse eelised? Kütuse hea segunemine õhuga täielik põlemine väikese liigõhuteguriga Põlemisel kõrge temperatuur ja soojust võimalik täielikumalt ära kasutada Õige õhu vahekorra puhul ei teki tahma, suitsu ega tõrva. Ei sisalda väävlit ega tuhka Lihtne kasutada. Süttib kergesti on lihtsalt reguleeritav Üsna lihtne transportida kauge maa taha. Torustikud. 10. Liigita järgmisi kütuseid kolmel erineval viisil: nafta, saepuru, biodiisel (taastuvuse, füüsikalise oleku, kasutatavuse alusel) 11. Mida nimetatakse primaarenergiaks ja kuidas teda kasutatakse? energia, mida tarbitakse teisesk energiaks muundumata. 12. Kuidas kütuseid jaotatakse salvestusastme ja taastumiskiirguse järgi? 13. Mis on energiabilanss? Mis olid 2011.a. enamtarbitavad kütuseressursid British Petroleumi koostatud aruande järgi?
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. 13 Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
pealt.Proua Sabin andis nõu, et pole vaja muretseda, kui kõigest aru ei saa, lasku Matilda sõnadel nagu muusikal enese ümber hõljuda. Proua Sabin rääkis Matildale ka raamatute laenutamise võimalusest . Nüüd sai Matilda väikesest magamistoast lugemissaal. Matilda rändas lugedes läbi terve maailma. 2. Härra Koirohi, suur autoärimees Matilda isa müüs edasi kasutatud autosid. Ta oli oma äri rajanud pettusele. Keris tagasi spidomeetreid ja segas mootoriõlisse saepuru. Kui Matilda teatas, et see on pettus ja isa raha on vastik ja räpane, tuli sellest suur tüli. Vanemad nimetasid tütart lolliks ja harimatuks, ehkki nende endi maailm koosnes vaid pettusest ja telekavaatamisest. Matilda otsustas hakata ebaõigluse ja rumaluse vastu võitlema. Karistatavate nimekirjas oli esimene isa. 3. Kaabu ja liim. Lugu räägib sellest, kuidas Matilda isa kaabu servale superliimi määris ja kaabu enam peast ära ei tulnud. Ema pidi selle tükkidena peast ära lõikama
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine.
Kasutusnorm 10. Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiustamise nõuded Säilitatakse originaalpakendis (mitte limpsipudeli sees) Ruum peab olema hästi ventileeritud ja valgustatud Põrand betoneeritud või materjalist, mis ei lase ümberläinud preparaati maasse imbuda. säilitamiseks ettenähtud konteiner või kapp asub hoones, mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele. Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112. Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. § 2. Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel
Joonis 4. Puitkütuste liigitus tooraine Joonis 5. Puitkütuste liigitus vääristamise päritolu järgi astme järgi P uitkütuse liikide koguse hindamise üleminekutegurid Olenevalt virnastatud materjali liigist kasuta- Hagu pikkusega 2 4 m, 1 rm = 0,12 tm; takse puidu koguse arvutamiseks veel järgmisi Hagu pikkusega 4 6 m, 1 rm = 0,2 tm; kordajaid: Saepuru, 1 pm3 = 0,25 tm; Peenhagu pikkusega kuni 2 m, 1 rm = 0,1 tm; Halupuu pikkusega 1 m, 1 rm = 0,7 tm. Tabel 6. Halupuu mõõtühikute vahelised sõltuvused Puistekuup- Ruumimeeter, Tihumeeter, Mõõtühik meeter, pm3 rm tm (m3)
eest. Madis annab naisele peksa. Taludes levib suuresti kartulikasvatus. Andres teeb Pearule uue vingerpussi. Ta korjab kõrtsipealt raha kokku ja hakkab siis Pearuga võrdlema, kellel rohkem raha. Pearu jääb häbisse. Andres hakkab uusi kambreid ehitama. Veab talv otsa materjali kokku. Kuigi Oru ja Mäe vahel on vaen, saavad talude lapsed hästi läbi. Ehituse ajal veetakse üksteisele saia ja puuklotse ning saepuru. Peetakse plaane hoonete juurdeehitamiseks, sest viljasaak on suurem ja loomakari ka. Talu on edasi arenenud, kuid tööd on kõvasti rohkem. Ühe peo ajal Eespere talus sattuti arutama isamaalisi küsimusi. Järgmine talv puhkes suur epideemia. Paljud lapsed surid, sealhulgas ka Mari ja Jussi omad. Mari arvas, et jussi vaim kummitab. Peale seda muutub elu Vargamäel üsna süngeks. Lastel ei lasta enam kõike teha, kuna kardetakse uut õnnetust. Ka Andres
c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. Ebapiisav soojustus ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena konstruktsiooni detailide niiskus tõuseb. Samuti võib kondensaatvee teket ja sattumist konstruktsioonidesse põhjustada soojustuse "äravajumine". Viimast esineb sageli saepuru korral, mis niiskudes on majaseentele hea toitelava. Soojustamisel on oluline ka külmasildade võimaliku tekke jälgimine ja nende likvideerimine. 5 Külmasildu põhjustavatel materjalidel kondenseerub õhuaur ja nende läheduses paiknevatel materjalidel suureneb seenkahjustuse oht. Torude isolatsiooni puudulikkus külmaveetorud, mis läbivad sooja ruumi, kattuvad kondensaatveega
Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt. Hundipalu Tiit, tark mees, ristiisa, arvas, et sellest lapsest saab tark laps. Andrese ja Pearu rahavõrdlemine kõrtsis. Liisi ja Maret sõbrustasid Pearu poegadega Karla ja Joosepiga. Tüdrukud viisid neile aiaaugust saepuru ja muud pahna. Neil oli saladus Mariga, et Marile räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi, soo ei kõlvanud ikka põlluks jne. Loomade seas hakkasid liikuma haigused. Mari arvas, et Pearu kätetöö, Mari soovis, et loomi paremini kaitstakse. Sündis Mari ja Andrese teine laps Ants. Varrud(pidustus lapsele nime andmiseks), suurem pidustus. Ka nelipühad. Suurem rahvas on koos
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte...........................................................
Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Lehmad on kõrge temperatuuri suhtes väga tundlikud, mis võib põhjustada piimatoodangu vähenemist või söödakulu suurenemist. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Harjaga puhastatakse algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülalt alla. Kui üks pool on puhas, tehakse samasuguses järjekorras puhtaks teine külg. Saba on otstarbekas läbi kammida ja seejärel harjaga pärikarva puhastada. Loomadele tehakse ka karvapügamist
sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal-kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit, rauaühendeid jne. Need lisandis muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Ka Eestis leidub savi. Leiukohtadeks ja savi liikideks on: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis,
Surma hetkel lahkus küll surematu hing kehast, kuid hiljem pöördus preestri palvel sinna tagasi. Seetõttu ei tohtinud surnukeha hävitada. See mumifitseeriti. Sisselõike teinud meest hakati kombe kohaselt sõimama ja kividega pilduma, et ta vaaraot oli puudutanud, nii et ta pidi põgenema. Nina kaudu eemaldati aju, südame asemele pandi püha mardikas skarabeus. Surnukeha oli umbes 40 päeva soolas, kuivatati 70 päeva. Keha topiti täis saepuru, kive, liiva, savi. Siseelundid pesti veinis ja asetati savipottidesse keha kõrvale ja keha asetati sarkofaagi. Enne seda mässiti keha ümber sidemed ja nende vahele asetati papüüruselehtedel surnuteraamat. Tihti kulus palsameerimisele pool aastat. Palsameeritud ja immutatud surnukeha kaunistati. Esialgu pandi vaaraole kaasa ka tapetud orjad, teenrid, naised jne, hiljem nende asemel savist ja kivist kujud. Kui vaarao suri, kuulutati välja 72 päeva leina.
Kord kõrtsis olles hakkas Pearu oma rikkusega uhkeldama, aga Andres oma kavalusega oli Pearust üle. Andres palus Hundipalu Tiidul tuttavatelt raha laenata. Nii jäigi mulje, et Andres on rikkam. Kuid Pearu oli nii rikkaks ja uhkeks muutunud, et ei söönud enam töölistega ühes lauasgi ja naine pidi talle jalanõud tooma valgel taldrikul ja need Pearule kinnastega jalga panema.*Varsti hakkas Andres uusi kambreid ja uut rehielamut tegema. Siis kandsid Liisi ja Maret naabripoistele saepuru ja laaste, millest poisid ehitasid kindlused ja lumemäed, et sõda mängida.*Nelja aasta pärast sündis uus laps- Ants.*Andres tahtis uue aida ehitada, sest vana ei mahutand enam vilja ära, kuid Mari tahtis uut lauta, sest loomad jäävad haigeks ja surevad. Mari oli jälgi uurinud ja avastanud, et need tulevad Orust.*Antsu varrudele tuli ka Pearu. Olid seal ka köster ja rätsep Taar. Juttu tuli isamaalistest
Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerivad preestrid eemaldasid maksa, kopsud, mao ja sisikonna ning asetasid need eraldi nelja väiksesse urni, mis kaeti kaitsejumala kujulise kaanega.Nad pesid surnukeha palsami viinaga ja katsid selle loodusliku kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja täitsid selle lõhnaainete, linase riide, saepuru ja liivaga, et anda surnule vormi; keha ümber mähiti vaiguga immutatud linased sidemed. Linaste sidemete asemele asetati amulette ja maagilisi loitse. Lõpuks asetati muumia kirstu. Joonis 7. Sarkofaag 2 Kultuur 2.1 Kirjutamine ja haridus Vanad egiptlased kasutasid piltkirja hieroglüüfe templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlitele, nahale ja papüürusele. Papüürus
[11] 4.3. Erinevad magneesium sideaines tooted 4.3.1 Fibroliit Fibroliit ehk TEP-plaadid on tsemendiga segatud puidulaastudest pressitud plaadid. Tsemendi kivistumine toimub pressitud olekus. Tsement teeb puidulaastud niiskuskindlaks ja annab parema tulepüsivuse. Suure tsemendisisalduse tõttu on TEP-plaatide valmistamine energiakulukas. [3] 13 4.3.2 Ksüloliit Ksüloliit on põhiliselt saepuru, magnesiaalsideaine ja veesegust valmistatud tugev tehiskivi, mida kasutatakse põrandakattematerjalina. [3] 14 KOKKUVÕTE Õhksideaineid kasutatakse peamiselt ehituses, seda nii kipsi, lubja kui ka magneesium sideaine kujul. Neid materjale kasutatakse ehitusel nii sise- kui ka välistöödel. Nende eeliseks on see, et nad kuivavad kiiresti
Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia Tuuleenergia- Energiavoog ei ole pidev Arengumaades: isegi väärispuidust ka taastuv, (puudu tuul, puudub EN) Arenenud maades: puidujäägid, jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara Eestis head Kaevurid kaotavad tööd võimalused- eeldused Tuuleenergia eelised Tuuleenergia puudused Keskkonnasõbralik Tuult võiks olla Taastuvenergia Visuaalne reostus Lihtne rajada Päiksenergia Kõige kasulikum/tootlikum troopilises kliimavöötmes Suurimad kasutajad: Saksamaa, USA, Hiina
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 ...
aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja - Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos. Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga. - Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga - Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru. - Eestis hakati puitsõrestikseintega väikemaju ehitama mõned aastad pärast teist maailmasõda. - Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis. Puit-paneelmaja - Maja pannakse kokku ehitusplatsil tehases valmistatud suurpaneelidest ja detailidest, aga ka täieliku viimistlusega ruumilistest plokktubadest või korteritest Kivihoonete areng Eestis - Lubimördiga laotud looduskividest ehitiste rajamine Eestis algas 12-13. sajandil
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi tootmine, 10000000m3 võrra 40000000m3-le. Tööstusliku palgi toodang on jäänud samale tasemele.
teisi töölisi teenindava masina järel ootamine; ajakulu masina hooldamisele; arvutusliku ja tegeliku tööliste arvu erinevusest tulenev täiendav ajakul 6.8.Mis on materjali puhaskulu? Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. Konstruktiivne kulunorm ei võta arvesse jääke ja kadusid. Lubatavaid jääke on võimalik vahel ära kasutada, näiteks saepuru ja laaste, millest saab valmistada ehitusplaate. 6.9. Mis on materjali jäägid? Kaod ja jäägid jaotatakse nende tekkekoha järgi: Transpordikaod - tekivad materjalide ümberpaigutamisel, transpordil; Laokaod - tekivad materjalide ladustamistingimuste eiramisest; Töötlemiskaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast; Montaazhikaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast, viletsate tööriistade kasutamisest. 6.10.Mis on kõrvaldatavad materjali jäägid?
Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5. Enne auto remontimist tuleb veenduda, et bensiinipaagis ja bensiinijuhtmetes ei ole bensiinijääke. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tõkiskingad, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4
Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5. Auto juhusliku liikuma hakkamise vältimiseks asetada rataste ette ja taha tõkiskingad. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
3-4 kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 4-5 mandlipuu, sarapuu 5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, saepuru 2 3 cm kihina. Tõusmete ilmumisel riisuda külviridadelt mults ära reavahedesse. Kattelauad eemaldada tõusmete tärkamisel. · Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 50 %. · Kastmine enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid külve tuleks kasta kuiva ja päiksepaistelise ilmakorral 2 3 korda päevas. Teisi külve kasta 3 4 päeva tagant, tõusmeid kord nädalas.
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja
nind suundus siis avaookeanile, võtnud loodekursi. · Vaikne ookean osutus palju suuremaks, kui Magalhaes arvas. Ligi 2 kuud ainsatki maamärki nägemata seilanud laevastik möödus 24.jaanuaril 1521 Tuamotu saarestiku Pukapuka saarest (kaardil Sao Paoblo), kuid ei teinud peatust, sest arvas, et peagi nähakse teisigi maid. Järgnes veel kuus nädalat kannatusi. Toidumoon lõppes, mehed pidid sööma nahka, rotte, saepuru. Skorbuut vaevas meeskonda ning inimesed surid üksteise järel. 6.märtsiks oli üheksateist meresõitjat skorbuudi ja nälja tõttu hinge heitnud. Ülejäänud olid pärast 98 päeva kestnud meresõitu väga nõrgad. · Guami saare elanikud tõid Magalhaesi meeskonnale hädavajalikke puuvilju ja muud toitu. · Kohe, kui meeskond oli laevadele värsket toitu ja joogivett võtnud, jätkas Magalhaesi laevastik 9.märtsil teekonda lääne suunas.
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
