○ soolopilliks kirjutusmasin, vihje sellele, et meie elu võib väga lihtsalt muuta üks paber, mis masinast välja tuleb. ● 1986. aasta– ajaga silmitsi; ● 1987. aasta– Ei ole üksi ükski maa; ○ esimene laul, mille Jüri Leesmentiga kahasse tegi, fosforiidikaevanduse vastu. ● 1988. aasta– viis ärkamisaegset laulu; ○ kasutatud esimese ärkamisaja heliloojate katkendeid – Saebelmann, Hermann, Kunileid. ● Suured kontserdid üle eesti, esimesed sinimustvalged, tohutu kuulsus, hüüdnimi– Surematu! ● Kirjutas ka Eurovisioonile; ○ 1993. aastal Aeg on laul (Jaanika Sillamaa 3.koht); ○ 1996. aastal Eesti euromehe laul (Tõnis Mägi, 10.koht). ● 1995. aastal kirjutas Jõgeva I Keskkooli (Jõgeva Gümnaasium) laulu, tekst J.Leesment; ● Viimaseks teoseks jäi 1996
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
isamaa, mu õnn ja rõõm“ Repertuaaris olid ka Aleksander Kunileidi lood „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Laulis 822 lauljat ja mängis 56 pillimeest, esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid Teine laulupidu toimus Tartus 1879 ja kolmas 1880 Tallinnas Neljas laulupidu 1891- seal laulsid esimest korda ka segakoorid Esimesed asjaarmastajad heliloojad Aleksander Kunileid (Saebelamann) suri noorelt tuberkuloosi, noorem vend jätkas ta tööd Friedrich Saebelmann „Kaunimad laulud“ Karl August Hermann- oli väga mitmekülgsete huvidega seltskonnainimene. (ajalehe „Postimees“ väljaandja ja peatoimetaja, keeleteadlane, paljude laulupidude üldjuht, nootide kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud muusikalist haridust, juba noorena laulis Põltsamaa kooris ja käis esimesel laulupeol. Sealt saadud muljed mõjutasid teda läbi elu. Algatas suure üleeestilise rahvaviiside kogumise,
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
kaasa laulis, nii mitmesugustel muusikafestivalidel kui ka poliitilistel üritustel. Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud ,,Eestimaa laul", mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel. b) viis isamaalist laulu ja öölaulupeod; 1. "Kaunimad laulud" 1988 (Friedrich August Saebelmann / V. Ruubel / Alo Mattiisen / Jüri Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (Karl August Hermann / Mihkel Veske / A. Mattiisen / Henno Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (Aleksander Kunileid/ Lydia Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5
to Maria, the daughter of Tsar Alexander II), he became one of the prominent and influential leaders of the Estonian democratic movement. Other figures of note are the sculptors August Weizenberg (1837-1921) and Amandus Adamson (1855-1929); both studied in St. Petersburg and in Europe, gaining European recognition. The first notable Estonian composers, the brothers Aleksander Saebelmann- Kunileid (1849-1875) and Friedrich August Saebelmann (1851-1911), were amateurs. However, their songs and arrangements of folk tunes have preserved their intrinsic value. Several composers were inevitably influenced, and therefore limited, in their development by the spirit of German music (a singing style often referred to as Liedertafel). Yet we have to appreciate the long historical connections with German culture; whether in music of different genre or in other fields. In the 19th century
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
