Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sadul" - 95 õppematerjali

sadul - ehk rübiliiges – saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje – üks ainsam koht kehas – pöidla kämblaluu ja randmeluu.
thumbnail
2
docx

Ketas- ja trummelpidurite erinevused

Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all, tänu sellele pääseb vähem mustust ja vett klotside vahele. Ketaspiduri tüübid: trummelpiduri tüübid: 1) Liikuv sadul 1) simplex 2) Liikumatu sadul 2) dupex 3) Liikuv piduriketas 3) servo...

Hüdropidurid
8 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Presentatsioon viiulist

kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!...

Muusikaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed ­ iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ­ ühtseks ehituslikeks elemen...

Füsioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Mõistatused

nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...

Folkloristika alused
13 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100­120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e...

Kultuur
8 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...

Morfoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eriala sõnastik

*Alussuulised- on tavalistest suulistest õhemad(vähemalt 10 mm) ja kinnitatakse eraldi põserihmadega kangvaljaste kuklarihma külge. *Boksirahu-kui hobune/poni on tallis või kui ta paraneb vigastustest siis vajab ta rahu ja puhkust *Eesvöö-takistab sadulal nihkumast ettepoole *Eksterjöör- hobuse/poni üldine kuju ja kuidas see kokku on pandud *Esikaar- sadula kõrgeim eesmine osa *hackamore- suulisteta valjastus, mis avaldab survet ninale , lõualuule ja kuklale. Suulisteta valjaid kasutatakse esmajoones põhjaliku väljaõppe läbinud takistussõiduhobustel. *Hack-hobusetüüp *Halb söödakasutaja- hobune, kes ei võta kaalus juurde, isegi kui saab ettenähtud hulgal sööta. *Hea söödakasutaja- hobune, kes püsib heas konditsioonis, isegi kui pidamistingimused pole päris ideaalsed. *hekslid...

Hobumajandus
4 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Füsioloogia kordamisküsimused 2014

Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...

Füsioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kitarri referaat

Antonio de Torres. 3 Kitarri ehitus Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul , millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja elektroakustilistel kitarridel täidab kere ühtlasi kõlakasti...

Kitarri õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti keele arvestus

Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad:  Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul , siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina)  Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud)  Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal) 1) Uuemad:  Läti keelest  Vene keelest (Halvustavad sõnad: looder, tolvan, suli,...

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sõltuvuskäitumine eksam

Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet a. Kits kärneriks b. Koer heintel c. Sadul sea seljas d. Vihma käest räästa alla 13. Uimastisõltuvuse diagnoosimise kliiniliste kriteeriumide alla ei kuulu a. Tugev tung või sundmõte tarvitada b. Võimetus kontrollida tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine c. Tolerantsuse teke mis väljendub see aine manustamisel lüheneb aeg toime saavutamiseks 14. Uimastisõltuvuse diagnoosiga inimeste ravi tulemuslikkus oleneb kõige enam a. Meditsiiniasutuse tüübist b...

Psühholoogia
41 allalaadimist
thumbnail
56
doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi:  tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne)  vedelad (naftasaadused, piiritus jne)  gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul:  põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%)  ballastist  niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet  madalkütteväärtus  kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et...

Laevandus
21 allalaadimist
thumbnail
104
ppt

Suur ja väike algustäht.

punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom, hallikas või valge tema toon. Pikad kõrvad, väike saba, porgandist ei ütle ära. Jänes • Sügisel ta täidab toiduvarusid ning ründab mesitarusid. Kui tõuseb talveunest, siis unistab vaid suvest. Karu • Kappab kiirelt koplis ringi, uhke sadul seljas ongi. Saab ta seljas ratsutada, tema kaela patsutada. Hobune • Veereb nagu kera, aga pole ümmargune. Vahepeal nõnda terav, aga pole nõelakene. Piim tal maitseb, aga pole beebi. Putukaid mugib- asi seegi! Siil • Kui ta kuuleb kassi nurru, ruttu vudib kassi urgu. See ajab kassi kurjaks ning samal ajal ka kurvaks. Hiir • Tal on väga uhke saba, milles peidus tuhat värvi.Tema ilus lauluhääl iga unimütsi äratab.Ta on nii uhke nagu...

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Transpordimasinad

Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...

Ehitusmasinad
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ohutus ja kord hobuse talutamisel.

Hobune võib ennast vigastada. Panen hobuse valesse boksi, kuhu on suurtes kogustes jõusööta ette pandud. Sellest võivad tulla seedeprobleemid (nt kui hobusel on väga tundlik seedetrakt). Inimene jääb hobuse ja seina vahele. Kui hobused teineteist nuusivad ja inimene on ühega neist boksis. Hobune võib erutuda ja teda kogemata jalaga lüüa. Ohuallikad hobuse saduldamisel : Uus sadul või isegi valtrap võib olla põhjuseks, miks hobune ehmub ja muutub närviliseks. Seda eriti siis, kui ta on boksis kinni seotud ja tal pole kuhugi pääseda. Hobune pole seotud ja inimene siseneb koos sadulaga boksi. Kui mingil põhjusel on hobusele saduldamine ebameeldiv, võib ta hakata boksis tiirutama või pöörata tagumiku ukse poole, et inimene ei saaks siseneda. Sadula vöö. Kui see kukub järsult maha ja teeb lärmi, võib hobune ehmuda. Valelt poolt sadula selgapanemine...

Hobumajandus
4 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Germaani laenud on saadud keelekujust, mis on olnud germaani keelte ühiseks eelkäijaks. Need laenud on läänemeresoome keeltesse jõudnud alates II aastatuhandest eKr kuni 9. sajandini pKr. Germaani laenude seas on palju põlluharimise, meresõidu, kaubanduse ja muu ühiskonnaeluga seotud tüvesid. Germaani laenud on nt armas, haud, juust, kaup, kuningas, lamama, mõõk, nael, puri, põld, sadul , suur, vaev, varas. Eristatud on ka hilisemat laenurühma, skandinaavia laene, kuid sageli ei ole selleks piisavalt häälikulisi kriteeriume. Skandinaavia laenud on nt jõulud, kari ‘veealune kõrgendik’, kult, noot ‘teatud võrkpüünis’, paat, riid, saad, särk, taud, tõld. Paljude laentüvede puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on balti või germaani laenuga, neile on esitatud võrdväärne balti ja germaani (või skandinaavia) etümoloogia...

Eesti keele sõnavara ja...
53 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tehnika areng

Jalgratas Esimene jalgratas oli 2 vankriratast ja sadul , mida ühendas puitraam. Sellise jalgrattaga sõideti jalgadega lükates. Hiljem lisandusid pedaalid, siis pidur. Peale seda hakkas rataste suurus muutuma, millega lisandusid kummist valatud rattakummid. Kui lisati kettülekanne hakkasid rataste mõõtmed ühtlustama. Kui arenes tehnoloogia ja materjalid tekkisid ka erinevad käigud, vabajooks ja kaablitega pidurid. Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti hobune

Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100) Erinevaid imesid võib kuulda Eesti hobuse kohta. Nimelt raamatu “Eesti hobune” autoril A. Bellegarde tekkis võiamlus jälgida, möödunud sõja jooksul, ühe eesti hobuse tõugu tööd. Raske sadul , ei osutunud sellel hobusel probleemiks. Energiliselt hüppas ta üle kraavide ja jõudis alati teistele järele. Seda hobust ei kurnanud isegi pikad ja rasked rännakud. Hoolimata pahast söödast oli ta alati elav ning ei vingerdanud välja kunagi ükskõik millisest tööst, kas kandesadula all või vankri ees. Ainukeseks puuduseks jäi kasv, märkis kirjutise autor. (Bellegarde 1940: 149) 5...

Hobumajandus
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun