Otsingule "sademete hulk" leiti 789 faili

sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus.
Referaat - Rootsi
11
doc

Referaat - Rootsi

1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib...

Geograafia - Põhikool
20 allalaadimist
ATMOSFÄÄR
6
doc

ATMOSFÄÄR

21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine) Kõrg-ja madalrõhkkondade paiknemine, Õhu liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päike...

Geograafia - Põhikool
34 allalaadimist
VETEVÕRK
9
doc

VETEVÕRK

erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete - auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses olev vesi on sooje...

Geograafia - Põhikool
81 allalaadimist
Mullad - eksamiks kordamine
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7)  Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline e...

Geograafia - Põhikool
29 allalaadimist
Afganistani iseloomustus
5
doc

Afganistani iseloomustus

2009 aasta seisuga umbes 29 miljonit. 2025 aasta prognoosiga kasvab see rahvaarv 48 miljonini. RAHVAARVU MUUTUMISED VIIMASEL AJAL. (10 a) RAHVASTIKU PAIKNEMINE Kõige tihedamini asustatud ala on Afganistani põhjaosa, mis on viljakas. Rahvastiku keskmine tihedus on 40 inimest km². Afganistani põhjanaabri Türkemenistani rahvastiku kes...

Geograafia - Keskkool
23 allalaadimist
Maja ja Niiskus
9
doc

Maja ja Niiskus

3) Ehitusniiskus: • ehitusmaterjalide koostises olev vesi; • sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: • pesemine; • toiduvalmistamine; • füüsiline tegevus; • lilled, loomad, akvaariumid. 5) Lekked: • veetorudest, ühendustest, ventiilidest; • sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: • konstruktsioonide ja materjalide vigadest; • ruumide ala- ja ülerõhust. 5. JÄÄPURIKAD. Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vih...

Ehitusviimistlus - Kutsekool
38 allalaadimist
AGROKLIIMAVÖÖTMED
2
doc

AGROKLIIMAVÖÖTMED

 Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad  kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised  öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu  saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe...

Geograafia - Keskkool
69 allalaadimist
Uurimistöö-Saksamaa
25
odt

Uurimistöö "Saksamaa"

Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mma. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see- eest soojem 5 1.3 Mullad Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. 1.4 Loodusv...

Geograafia - Keskkool
75 allalaadimist
Kohastumine
15
docx

Kohastumine

Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kak...

Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist
Kliimamuutus
2
doc

Kliimamuutus

Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki...

Geograafia - Kutsekool
8 allalaadimist
Itaalia
13
ppt

Itaalia

 Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima.  Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni.  Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni.  Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas.  Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Kasutatud allikad:  http:et.wikipedia.orgwikiItaalia Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999 MAAILMA ATLAS ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus “Valgus” http:www.nationsencyclope...

Geograafia - Keskkool
22 allalaadimist
Uurimustöö-Norra Kuningriik
30
doc

Uurimustöö: Norra Kuningriik

Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem – Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete h...

Geograafia - Keskkool
27 allalaadimist
Põllumajandus
7
doc

Põllumajandus

Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik • Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja...

Geograafia - Keskkool
57 allalaadimist
Eesti siseste kliimaerinevuste võrdlus
11
pdf

Eesti siseste kliimaerinevuste võrdlus

Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused.......................................................................................3 2.Õhutemperatuur.................................................................................................................................4 3.Sademete hulk ja režiim....................................................................................................................6 4.Tuulekiirus ja suund..........................................................................................................................8 5.Kokkuvõtteks...................................................................................................................................10 6.Kasutatud materjalid...

Geograafia - Põhikool
16 allalaadimist
Eesti geograafia
13
pptx

Eesti geograafia

Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus – päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur – aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed – aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul – Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud – t...

Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist
Pedosfäär
2
doc

Pedosfäär

Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
Prantsusmaa majandusanalüüs
2
doc

Prantsusmaa majandusanalüüs

Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba . Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi. Aastane sademetehulk jääb 500-1000 mm vahele. Hea kliima soodustab ka turismindust, see aga mõjutab oluliselt majanduse arengut. Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida. Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva. Prantsusmaal on väga hea majandus...

Geograafia - Keskkool
19 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

• Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus • Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli • Soolajärvedes – kuni 300 pr. • Läänemeres – 5-6 promilli Happelisus • Sademete pH 5,6 • Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. • Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. • Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. • Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist). Mõned toitained (Ca, Mn, K) juurtele kättesaama...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
289 allalaadimist
Kõrb ja kõrbestumine
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Kindlasti oleks huvitav teada saada, mis on kõige kuivem kõrb.Tahan teada saada milliseid kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama. Mis on kõrb? Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötme. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kus kõrbed asuvad? Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Sel...

Aerofotogeodeesia /... - Põhikool
26 allalaadimist
Ungari Vabariik
3
docx

Ungari Vabariik

Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: • Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb...

Geograafia - Põhikool
9 allalaadimist
T e a t a   v e a s t