külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist.
Leida tõenäoseim sademeteta päevade arv septembri esimeses dekaadis, kui mitmeaastaste vaatluste põhjal es Kuna septembris on 30 päeva ja dekaad on 10päeva jagad 16 sademete päeva 3-ga. 16/3= 5,33 Ja küsitud on sademeteta päeva siis 10-5,33=4,67 astaste vaatluste põhjal esineb septembris sademeid keskmiselt 16 päeval.
Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust. Õhuniiskus on sademetega otseselt seotud, kuna õhuniiskus on mingil hetkel maha sadanud sademed, mis temperatuuri mõjul aurustuvad ja tekitavad õhuniiskuse. Aurustuvad sademed e õhuniiskus koguneb osaliselt uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas? Sest suurlinnas on rohkem tehispinda, mille pealt vesi ei imendu maapinda vaid aurustub. Suurlinna tänavatel on temperatuur kõrgem, kuna seal on rohkem liikumist, majad õhkavad sooja ja puudub tuul, ning vesi aurustub. Linna piiril muutub õhk jahedamaks, ning aurustunud õhk muutub vesisemaks ehk tekib udu.
A 16 -21 A M 18 -23 M J 20 -22 J J 16 -26 J A 12 -24 A Sademe S 14 -22 S 25 O 12 -19 O N 13 -12 N 20 D 15 -4 D 15 10 5 0 J V M A M J J A Sademed Sademed A M J J A S O N D
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken 2. VEEAUR JA SADEMED 2.1. Veeauru füüsikalisi omadusi Veeauru hulka õhus saab määratleda veeauru tihedusega V (absoluutne niiskus) või veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kah...
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar,...
Happesademed Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide
nähtavusega seonduvad nähtavusega seonduvad vaatlused vaatlused, mulla temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1 V -4,3 -5,2 34 31 8 9 4,2 3,0 5,7 7,5
Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude
tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv.
Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest
Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..........................................................................
või päikese ümber. 37. Millest on tingitud tavalise vikerkaare ja uduvikerkaare erinevused? Tavalise- ja uduvikerkaare erinevus seisneb selles, et uduvikerkaar moodustub palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust ja põhjustavad laia ja kahvatu kaare. värvi pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad oluliselt. Tavalise vikerkaare puhul on tilgakesed suuremad. 38. Millest kooseneb ja kuidas toimib veeringe? aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine 39. Seleta lahti "varjatud soojuse ülekanne". Varjatud soojuse ülekanne toimub aurustumisel ja kondenseerumisel. Aurustumissoojus on soojushulk mis on vaja vee aurustumiseks. Kondenseerumissoojus on soojushulk mis vabaneb veeauru kondenseerumisel. 40. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurustumise kiirust mõjutab veeauru rõhust ja tuulest. 41. Millest sõltub küllastunud veeauru rõhk?
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
kliimavöötmed Õhumassid Õhutemperatuur Sademed Tuuled aastaajad Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks.
Põder Abiootilised tegurid Temperatuur Selgitus: Temperatuur mõjutab põdra toidu kättesaadavust. Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige ...
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4
Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...
Tuule kiirus on väike. Liustiku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. KT! Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib talvel ja suvel olla erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest ja võib kujuneda suhteliselt soe kauni lumesajuga ilm. Antitsüklon - kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva
metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike vähese sademete hulga tõttu. Saakide arv 2-3.
SADEMED JA SADEMED AURUMINE ÜLETAVAD TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE SADEMED AURUMINE SADEMED SADEMED
Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi
väike sellepärast pinnas liigniiske. polügonaalpinnase teke). Okasmets 4 enam-vähem võrdset aastaaega, Läbiuhteline. Kuni 1 m O-A-E-EB-B-C-D Leetumine, ka soostumine. Vajavad väetamist ja kliima jahe ja niiske, sademed ületavad Kõdu-huumus-leethorisont... lupjamist. aurumise. Lehtmets Pehmem talv võrreldes okasmetsadega, Tasakaaluline. ~1 m O-A-B-C-D Leostumine. Sobib paljude kultuuride sademed võrdsed aurumisega
Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine. Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veereziim (auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veereziim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid
organismide toimel. Lähtekivim Peenemaks murenenud pindmine kivim, mis kogub mullatekkeks vjalikku tolmu ja niiskust. Lähtekivim annab mineraalse osa ja määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemiskoorik Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine · Vajalik temp kõikumine. · Vajalikud sademed. · Kivim peenestub mitmesuguste · Kivimi väliskuju muutub esialgu suurustega osakesteks. suhteliselt vähe. · Mineraalne ja keemiline koostis ei · Kivimi keemilise koostise muutus. muutu. · Toimub intensiivselt palavas ja · Kõige intensiivsem kuivas kliimas. niiskes kliimas. Sademed Vihmametsas on suur sademete hulk, mist tõttu on kiire murenemine.
Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord. Tulupool sademed Kulupool - auramine
selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe hoovus, see liigub le skandinaavia mestiku, hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Grnimaal psib KRK FRONT - kitsas eraldusvnd kahe erineva humassiga eraldusvndi vahel KLMA FRONDI LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad sademed, hurhk tuseb SOOJA FRONDI LEMINEK - Temperatuur tuseb, tuul muutub kagust edelasse, tekivad sademed, hurhk langeb 8. TSKLON, 1000-1500KM, LNEST-itta, 7-30m/s TORNAADO, suvaline suund, TROMB, mnikmmend km, suvaline sund VESIPKS, veekohal, mnikmmend cm-m, suvaline suund, 3-11m/s TUULISPASK, maa kohal, lbimt mni m, suund suvaline, kiirus vike 10. Tsklonitega kaasenevad: sademed, paduvihm, rahe, tuuled, vesipksid, ike
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on
(ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailmameri Veeringe Aurumine · Veeaur Maailmameri · Sublimatsioon · Veevaru atmosfääris · Kondensatsioon · Sademed Sademed · Veevaru lumes ja jääs · Vee äravool · Mageveevarud · Põhjaveevarud Mis on hetvesi, kuidas tekib? · Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel
SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nõrgem Sademed, põhja-, Veereziim ja sellest põhja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toitumus osas; segatoitumus, vähetoitelisus rohketoitelisus (troofsus) kesktoitelisus (oligotroofsus (eutroofsus)
protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks. e) rasked masinad metsas Tagajärjed: a)Demograafiline plahvatus
Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis olulise sajuta pilves selgimistega ilm,
Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi)
· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe
Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked
New Delhi NEW DELHI; INDIA 1.ülesaane Kuu Sademed Temperatuur jan. 22,7 14,1 veeb. 20,1 16,9 märts 14,5 22,4 aprill 10,1 28,6 mai 15 32,9
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine
selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE SADEMED AURUMINE SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE SADEMED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
