Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sadamasse" - 388 õppematerjali

thumbnail
3
doc

KOERTE KÕNELUS- Cervantes

uskunud teda ja ta viidigi kongi, kus sai trahvi. Ühel õhtul linnakohtunik läks Berganza ja ta peremehega koos patrullima, kuna kuulis, et kuskil pidid vargad olema ja ta ütles Berganzale, et äss, võta varas kinni ja Berganza jooksis selle politseinikust omanikule kallale, sest tal oli kõrini tema valedest ja varastamistest, mees tahtis ta surnuks peksta, aga kohtunik keelas, ütles, et koer tegi ju nii nagu ma tal teha palusin ja samal ajal koer ise põgenes. Ta jõudis nüüd kuskile sadamasse, kus ta nende meestega reisule läks ja talle väga meeldis sealne trummar, kes õpetas talle igasuguseid trikke tegema ja hiljem temaga kõrtsides esinema hakkas ja inimestelt raha küsima hakkas, et näidata milliseid ebatavalisi trikke berganza teeb. Berganza oli sellest lõpuks juba tüdinenud ja ei viitsinud neid trikke väga teha ja ükskord oli neil seal baaris ka üks nõid, kelle peale poole etenduse pealt karjuma hakati ja ta välja visata

Kirjandus → Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
27
docx

KURESSAARE PIISKOPLINNUS

Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST Kuressaare alevi tekke ajendiks peetakse linnust. Piiskopilinnus ehitati muistse Kuressaare sadama vahetusse lähedusse, sadamasse viiva tee äärde. Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui ka sadamat ennast (Aluve, 1979). Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu 13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). Paljud ajaloolased lähtuvad 20

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu.

Ajalugu → Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mehhiko ühendriigid referaat

Ühendriigid, Jaapan, Brasiilia, Saksamaa. 14 Iseärasused Mehhiklased tuntud, kui truud katoliiklased ja ühed tõsiusklikumad Ameerika mandril. Mexcaltitán on väike inimese ehitatud, saare kuuluvad riigi Nayarit Mehhikos. Legend ütleb, et see on pärilik Aztec kodus. Nende sünni koht ja kodu, mis palverännakuks et vyrázeli otsivad saare linna Tenochtitlán. Praegu on see atraktiivne koht. Island Mexcaltitán on kättesaadav laeva sadamasse La Batanza.Tegelikult linnas võib nimetada mitmeid turismiatraktsioonide, nagu Tepic umbes 75 km Kuigi enamik mehhiklasi kannavad tänapäeva Lääne rõivaid, siis traditsioonilised rõivaid kannavad vaid põliselanikud ja erilistel puhkudel. 15 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko#Riik http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/pollumajandus.htm http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11595 http://www

Geograafia → Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Norra Kuningriik

massimõrvad, kuigi veidi väiksemas ulatuses võrreldes teiste okupeeritud riikidega. 8. mail 1945 hakkasid Norra vastupanuliikumise väed natsidelt ametikohti üle võtma. Järk-järgult saabusid neile appi liitlasväed ning Norra üksused Suurbritanniast ja Rootsist. Riigi üleminek okupatsioonivõimude käest liitlasvägede kätte toimus valutult. Eksiilis olnud valitsus naasis Suurbritanniast koju ja 7. juunil jõudis ka kuningas Haakon Briti sõjalaeva pardal Oslo sadamasse. Sõja käigus olid sakslased rekvireerinud 40% Norra SKP-st. Sellele lisandus veel tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud ­ suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud ,,põletatud maa" taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laeva Lastiseade

Aparellid, visiirid, pandused. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid). Pandused on kas püsivad või ajutised kaldteed laeva tekkide vahel. Vahel kasutatakse ka lifte. Joon

Ehitus → Laevade ehitus
43 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kreeka majandusarengu analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kreeka majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD 1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3 2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4 3. RAHVASTIK...................................................................................................................... ..........6 4. POLIITIKA......................................................................................................................... .........7 5. MAJANDUS....................................................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG.......................................

Majandus → Arenguökonoomika
39 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

COLREG

kummast küljest, peab ta seda tegema liikluse üldsuuna suhtes võimalikult väikese nurga all  Laev ei tohi kasutada rannasõiduala, kui ta saab ohutult kasutada lähedase liikluseraldusskeemi ettenähtud sõidurada. Rannasõiduala võivad siiski kasutada alla 20 meetri pikkused laevad, purjelaevad ja kalapüügiga tegelevad laevad. - võib laev rannasõiduala kasutada sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks, suundudes mererajatise, lootsijaama või muu rannasõidualas asuva koha juurde või sealt lahkudes, või selleks, et vältida otsest ohtu.  Laev, mis ei ületa sõidurada, ei sõida sõidurajale ega lahku sealt, ei tohi üldjuhul siseneda eraldusvööndisse ega ületada eraldusjoont, välja arvatud: - hädaolukorras otsese ohu vältimiseks - kalapüügiks eraldusvööndis

Merendus → Merendus
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Praktika Aruanne, Baltic Queen Laondus

nõrgemad ülespoole. Seejärel võtsin käsikahveltõstuki ja vedasin selle kauba lifti ette. Lifti eest võtsid poetöölised kauba enda hoolde. Kui poetellimus oli kokku pandud, siis võtsime teised tellimused, mis olid saadud pubist, showbaarist 6 ja 7, klubist ja kruiisijuhilt. Olles tellimused kokku pandud, siis viisime need ise ära. Kui kaup oli viidud ja laev veel sadamas polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võeti kaup vastu ja viidi enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Peale seda kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised

Logistika → Baaslogistika
64 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana- Pärnut ja Vana-Sauga linnaosa ühendav jalakäijatele mõeldud vana sild 1998. aasta 2. novembril. Tegelikult rajati ajutine sild juba 2000. aasta suvel, kuna Pärnu linnavalitsus otsustas sama aasta 15. veebruaril piirata liiklust vanal kaarsillal Sauga jõe suudme kohal. 2. juunil liikluseks avatud ajutine sild lühendas kaubaveokite teekonda Vana-Pärnu sadamasse üle kümne kilomeetri võrreldes Nurme ümbersõiduga. Sama hakkab kehtima nüüd ka uue silla valmimise järel. 7 Silla ajalugu Sauga jõel Siimu sild - Eametsa lõigul. Veele minek toimub Pärnu jaoks ajalooliselt väga olulisest punktist. Siimu silla suudmesse asutas keskajal Saare-Lääne piiskop Heinrich I Vana- Pärnu (Perona), mis sai 1251 a. piiskopkonna keskuseks

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Titanic

Pärast lühikest vahepeatust Assooridel suundus ta ,,Titanicu" hukkumispiirkonnale ja alustas otsinguid. Ballard kavatses ühineda otsingutega esimese faasi keskel, salaja lootes, et nad selleks ajaks ,,Titanicut" ei leia. Prantslased jõudsid hukkumispiirkonda 5. juulil, Ballard liitus nendega 22. juunil. Kahjuks ei krooninud neid otsinguid edu, 6. augustil 1985 tõmmati prantslaste sonar viimast korda veest välja ja võeti kurss sadamasse. Ballard aga lootis, et lõpuks on tema tund tulnud. Ta tegi suurel hulgal arvutusi, et saada ,,Titanicu" võimalikult täpset hukkumispiirkonda. 24. juunil ta sellisesse kohta ka jõudis. Aega otsinguteks oli vaid 12 päeva. 1. septembri öösel kell 0.48 avastati merepõhjast laevarususid. Loorberid ,,Titanicu" avastamise eest langesid aga Ballardile, sest prantslased olid maad kamminud vähem kui tuhat meetrit kaugemal, Ballard aga oli olnud õigel teel. 3

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Imede saar" Ristikivi

Imede saar A.D. 1348 liikust idamaalt katk kulutulena. Genova- linn kus tegelased elasid otsustati katkukartuses sulgeda. Kuid päev enne linna sulgemis silmus sadamasse üks suur must hallide purjedega larev millesarnast polnud siinmail enne nähtud arvati et see oli Portugali oma. Laev jäi kaugemale sadamast ja sealt väljusid paadis kolm meest Jacopo, Ruffo ja Beppo, kes olid tulnud, et anda üle kiri kaupmehele- Hr. Casarmanale. Sadamas tuli meestele vastu Casarmana poeg Niccolo kes küll ütles et ta annab isale ise kirja edasi, kuid meremehed polnud sellega nõus kuna neil oli käsk anda kiri isklikult edasi, pidades niccolot sulaseks

Kirjandus → Kirjandus
310 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
53
ppt

Meeskonnatöö

· Mittepiisav kommunikatsioon · Sõltuvus teise töö tulemustest · Organisatsiooni keerukus · Mittemõistlikud või ebaselged standardid, reeglid või poliitika · Mittepõhjendatud tähtajad või liigne ajasurve · Kollektiivne otsuste langetamine · Konsensuslikud otsused; täitumata ootused · Lahendamata või tõrjutud konfliktid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eesmärk · Kui purjekas ei tea, kuhu sadamasse ta suundub, pole ükski tuul talle õige! · Udused eesmärgid annavad parimal juhul uduse tulemuse. · Eesmärk kujutab endast mingit sihti, mis on väga täpselt ja üksikasjalikult määratletud ning annab selge ettekujutuse sellest, mida teha. Marve Koppel Ärikoolituse osakond SMART mudel · S- Specific (täpne ja üksikasjalik) · M- Measurable (mõõdetav) · A- Attainable (saavutatav ja kontrolli all)

Majandus → Klienditeenindus
249 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Koolipoisid Vabadussõjas

saime aru, et vaenlane on siiski lähedal. Enam ei olnud nii rahulikud kui varem, hinges hakkas pugema väike kartuse kibin. Taevas valgenes 8 taspisi, kell oli saams juba 7-8 hommikul, vahetus pidi lõppema paari tunni eest aga kedagi polnud silmapiiril. Mõtlesime juba, et meid on sisse piiratud ning otsustasime omal nõul tagasi liikuda Kulgu sadama poole. Mitte ühtegi hingelist ei kohanud ega tulnud vastu kuigi ometigi pidid valvurid olema jõe jäädes valvepostil. Kohale jõudes Kulgu sadamasse oli pilt meile selge, venlane liikus meie poole. Paljud olid oma kohtade pealt lahkunud. Märkasime isegi taganevaid Kreenholmi töölisi. Nende pilgust võis lugeda ärevaid ja ähvardavaid meeleolusid, kartsime tulistamist selja tagant. Hakkasime kibekiirelt taganema, aga kogu pilt jääb vist igavesti meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

oleks vaja teha ringi läbi Mõisaküla, kus tee pikkuseks kujunes 247 km, vaid tehti 144 kilomeetri pikkune otsetee. Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23

Majandus → Maailma majandus ja...
18 allalaadimist
thumbnail
20
doc

PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES

7 Laeva viimiseks vajalikule sügavusele kulus paar päeva, vahel isegi rohkem. 1898. aastal ei tahtnud Kablis ehitatud „Arcturus“ kuidagi vette minna. Kiilu hõõrumisest rennis tekkinud vinguv hääl olevat olnud kuulda 14 versta taha. Selle järgi ennustati laevale õnnetut meresõitu. Tegelikult uppuski „Arcturus“ koos meeskonnaga. Vettelastud laev pandi kusagile lahesoppi ankrusse või viidi lähimasse sadamasse, kus pandi peale mastid ja ja tehti taageldustööd. Laeva peeled tehti ühel ajal laeva kerega. Nüüd veeti nad mööda vett laeva juurde. Enne püstitamist tuli neid hoida vees, soovitatav jõevesi, tüvi vastu voolu. Sellised mastid ei olevat mädanenud. Mastid tõsteti kohale sakside, kahe ülalt kokkuseotud palgi otsa riputatud tali abil. Maste püstitati ahtrist vööri poole. Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega võttis seisva ja jooksva taglase kohalepanek

Merendus → Laevandus
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Moliere - Scapini kelmused

andmise kasuks, kuid ta tahab näha, kuidas ta raha omanikku vahetab. Scapin ,,solvub" selle pärast, et peremees teda ei usalda ning keeldub seda raha võtmast, paludes tal teine inimene selle jaoks leida. Argante käib talle peale ning Scapin võtab raha vastu. Juba näen ta lähenevat Gérontet. ÜHETEISTKÜMNES STSEEN Teeb nagu ei näeks Gerontet, karjub midagi mingist õnnetusest ning vaesest isast, Gérontest. Scapin räägib talle, et oli koos ta pojaga sadamasse jalutama läinud ning mingi türklasega kokku juhtunud, kes neid tema laevale kutsus. Samal ajal kui nad head paremat sõid, oli galeer merele sõitnud. Scapin oli paadiga tagasi saadetud, et ta saaks seda sõnumit tuua. Kui türklasele viitsadat eküüd ei tooda, viiakse tema poeg Alziiri. Valitseb täielik paanika. Géronte küsib vähemalt kümme korda, et mis kurat ta sinna galeerile ronis. Aega on vaid kaks tundi. Géronte annab talle kapi võtme

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

- Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) - Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine (veebis, e-mail) vastavalt kehtivale veotariifile (s/c, tariff, quote #) - Sobivapealelaadimisajajakoordineeriminekliendijavedajaga(FCL). LCLkohaliku transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi programmis) - FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tollideklaratsiooniga) - LCL Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse co- loader terminaali - Eestisisesed korjed tuuakse esmalt liiniautodega DSV terminaali ja viiakse seejärel edasi co-loader terminaali - Terminaalis fikseeritakse lõplikud kogused/mõõdud/kaalud, mis kantakse hiljem B/L - MB/L instruktsioonide saatmine (veebis, e-mail)

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

HAMLET - William Shakespeare SISUKOKKUVÕTE

võttis plaaniks Hamlet kiiresti lossist ja Taanist minema saata.Rosencrantz ja Guildestern püüavad Hamletilt välja selgitada, kuhu too Poloniuse laiba on peitnud.Ka kuningaspärib aru kuhu Poloniuse korjus on peidetud. Hamletvastab naljatledes, et"Õhtusöögil", kuid selget vastust kuningas ei saanudki.Kuningas käskis kohemaid Hamletil Inglismaale lahkuda. Teel laevale näeb Hamlet Fortinbrasti , tema väepealikku ja sõdureid.Uurib pealikult nende kohta ning seejäärel jätkab teed sadamasse. Möödub mõni nädal. Ophelia on peale isa surma hulluks läinud. Laertes tuli Prantsusmaalt Taani ,põrutas otse kuninga lossi aru pärima , kes ta isa ära tapnud on. Laertes arvas , et seda tegi kuningas ise.Laertest morjendas ka see,et isal ei olnud uhkeid matuseid. Hamlet saadab Horatiole kirja,kus räägib,et teda rööviti mereröövlite poolt ja , et tal on Horatiole suuri uudiseid ,mida ei saa paberile panna. Hamleti kirjas seisnes, et Horatio peab kiiresti tulema sinna,kus on Hamlet

Kirjandus → Kirjandus
545 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

tõsta meeleolu ja kindlustada väerinda. Puuduolev relvastus muretsetakse Tallinnas. Kindral Tõnisson teatas frondil, et tema käsutuses seisvate õige väheste jõududega suudetakse veel mõni päev pidada vastu, selle aja jooksul peab, aga selja taga korraldatama uusi jõude. Soomes ei jäädud ootama. Esimene salk saadeti teele selle varustusega, mis oli. Soomlased jõudsid Tallinna 30.detsembri hommikupoole, mõni tund varem kui oli oodatud. Sadamasse olid juba püssid vastu saadetud, mis siinsamas välja jagati. Hiljem tehti valmis ka plaan, otsustati, et soomlased lähevad välja Raasiku sihis. Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Praktika aruanne - Tallink: Baltic Queeni ladu

Üks jääb laeva, üks jääb autojuhile ning kolmas läheb Tallink Grupi kontorisse. Kauba kontrollimiseks ei ole mingeid erilisi mõõteriistu, on silmad. Kaubad kontrollitakse laotöötajate poolt all laos, enne toodete riiulile panekut. Samas vaadatakse ka nende müügivälimust. Parfümeeria kaubad viiakse kastidega üles poodi, kus müüjad panevad kaubad välja ning enne väljapanekut kontrollitakse kauba kogused üle. Vähesed tarnijad toovad ise oma kauba sadamasse kokku lepitud kellaajaks kohale. Näiteks parfüümi tuleb kaup otse tarnijalt ning Saku ja A Le Coq toovad ka oma tooted ise kohale. 12 2.2 Ettevõttes kasutatav inventar ja tehnika Laeva viiakse kaubad 200 tonnise diisel tõstukiga. Edasi trantsporditakse kaupu käsikahvel tõstukitega

Logistika → Laomajandus
266 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

17. sajand Rootsi aeg

Toimus palju lahinguid, millesse olid kaasatõmmatud mitmed Euroopa riigid: Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Prantsusmaa ja Holland. Kõige olulisem oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mille lõppedes muutus Läänemeri peaaegu Rootsi sisemereks. Rootsi olukorda Narvas tugevdas Venemaaga sõlmitud Kardi rahuleping (1661). Uue transiitkaubanduse tõus Venemaaga soodustas positiivselt Narva arengut. Narva sadamasse saabusid laevad Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Kui 1662 aastal tuli Narva 76 laeva ja läks 72, siis 1699 aastal - 213 ja 204. Sadama tulud suurenesid selle aja jooksul kolmekordselt. Kõige suurem osa kaubast kuulus venelaste transiidile. Narva kaupmehed investeerisid oma raha sadamate ehitamiseks ja sadamate omandamiseks. Narvast reisisid laevad Saksamaale, Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale ja Portugaali.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Alaska referaat

aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999). 1.7 Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer. 1.8 Majandus: Haldusjaotus: 27 piirkonda. Majandusharud: Peamised majandusharud on kalapüük ja ­töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom, kuld, plaatina, antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi sadamasse ulatuv Transalaska naftajuhe. 4 1.9 Huviväärsused: Alaska osariigis on 37 muuseumi. Esinduslikumas on Juneau's asuv Alaska osariigi muuseum ja Ketchikanis paiknev Totem Heritage Center. Looduskaitse all on Mount McKeinley rahvuspark. Alaska ajalugu kajastab Sitka National Historical Park. Turistide üks meelispaiku on Glacies Bay jäliustik, aga ka paljud teised (Portage Glacier, Mendenhal Glacier)

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. 25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri.

Ajalugu → Ajalugu
350 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Trooja sõda

Troojalased lõhkusid maha tüki kindluse müüri ja vedasid õnnetoova puuhobuse oma linna ning heitsid rahulikult magama. Sõda oli läbi. Kreeklaste laevad olid sadamast lahkunud. Õnnetoov puuhobune oli linnas ja kõiki valdas raske uni. Öösel avanesid puuhobuse salauksed ja avad. Sealt hiilisid välja kreeklaste kõige vapramad mehed. Algas magavate troojalaste metsik tapmine. Kreeklaste laevad, mis olid mänginud ärasõitu olid ligiduses ja saabusid peagi sadamasse tagasi. Mehed võtsid oma sõjariistad ja sisenesid läbi väravate ja müüris oleva suure augu kaudu Troojasse. Algas tapatalgu, mida pole nähtud varem. Kõik tapeti. Ka väikestele lastele ega vanakestele ei antud armu. Linn pandi põlema ja põles maatasa. Kuningas Menelaos võttis kaasa oma naise Helena ja kreeklased asusid oma kaarjate laevadega koduteele. Nii lõppes sõda, mis algas kolme jumalanna tülist, kes kõik tahtsid kõige ilusamad olla; Sparta

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Marc Chagall

Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Marc Chagall, lapsepõlv..........................................................................................................4-5 Pariisis esimest korda..............................................................................................................6-7 Tagasi Venemaal.........................................................................................................................8 Teine Pariisi periood...................................................................................................................9 Ameerikas.................................................................................................................................10 Tagasi Pariisis....................................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Claude Monet

mis on ka paljude Monet´i maalide teemaks .Ka siin pidas tema isa vürtspoodi ning Monet käis kohalikus koolis.Monet oli tähelepanuäratavate tumedate silmade ja paksude tumedate juustega elavaloomuline poiss.Õppimine tüütas teda, kuid ta oli koolis menukas,seda osaliselt tänu andele joonistada teravmeelseid karikatuure sõpradest ja õpetajatest.C.Monet armastas väga joonistada ning võttis tihti oma visandiploki sadamasse kaasa,et joonistada kalureid ja nende paate.Koolis oli tema kunstiõpetajaks andekas maalikunstnik,kes ergutas Claude´i igati Tema isa tahtis, et ta läheb pere toidupoe ärisse, kuid Claude Monet tahtis saada kunstnikuks. 28. jaanuar 1857 tema ema suri. Peale ema surma kolis perekond elama lesestunud lastetu tädi, Marie-Jeanne Lecadre`i juurde,kes elas ka Le Havre`is.Tädi oli ise samuti maalikunstnik ning tundis mõnda kohalikku kunstnikku.Üks neist oli Eugene Boudin, keda loeti

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma relvadeta Eestisse. Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult. Tagasipöördujaid oli 1752 meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja möödudes Rootsi. 16.08. kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest. 17. augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse. 18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev mehed Paldiski sadamasse. Südaöösel oli Nõmme jaamas vastas palju rahvast, kes andis tulijatele nimetuse SOOMEPOISID. Nad viidi Männiku sõjaväelaagrisse, kus arvati 20. Eesti Relva SS Diviisi (20.ED ) koosseisu. I pataljon muutus ED 46. rügemendi III pataljoniks ( III / 46.). II pataljon jäi tagavararügemendi koosseisu. Mõlemad pataljonid komplekteeriti Soomest tulnud eesti ohvitseride ja allohvitseridega. III / 46. ülemaks määrati kapten Voldemar Pärlin. 25

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Maailm 20.sajandi algul

*I Maroko kriis ­ 1905-1906a. tekkis sellest, et Saksamaa püüdis pidurdada Prantsusmaa laienemist Marokos ja säilitada Maroko vormilist iseseisvust. Prantsusmaa nõustus rahumeelse lahendusega, soovides vältida sõda. Sellegi poolest sai Prantsusmaa Marokos politsei üle kontrolli. *II Maroko kriis ­ 1911a. tekkis sellest, et Prantsusmaa kavatses okupeerida Fesi, mida ta ka tegi. Saksamaa saatis protestiks Agadiri sadamasse kahuripaadi. Suurbritannia võimas laevastik ja diplomaatiline toetus Prantsusmaale aitas vältida sõda ja viis rahumeelse kokkuleppeni: Prantsusmaa säilitas Maroko üle eelisseisundi ja loovutas Saksamaale maa-ala Prantsuse-Kongos. Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid suurriikidevahelisi vastuolusid. *USA-Hispaania sõda ­ 1898a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

lahkumisel: Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud. Kõik reelingud kinnitatud. Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin. Valmistada ette kaubadokumendid. Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist. 48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code? Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad. Kaubalaevad suurusega 500 GT ja rohkem. Iseliikuvad puurtornid. 49)Nõuded lootsitrepile: Peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja äramineku. Peab olema puhas ja hästi hooldadut.

Merendus → Eriala seminar
7 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

" Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda 16 kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Näiteks kujutati XVI sajandil kolossi harkisjalu seisvana kahel sambal, mille vahelt laevad sõidavad sadamasse. Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Teise variandi järgi toetus päikesejumal vasaku küünarnukiga puutüvele, mille peaaegu varjas käsivarrelt langev rüü. Kuju parem käsivars oli üles tõstetud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Naised vabadussõjas

taasavamine teoks 1990. aasta võidupühal. Aukülalisena oli kohal Priske lahingus osalenud Valter Vaikoja Aegviidust. Kose Avati 05.07.1925 Mälestussammas asus Kose kihelkonna luteri usu kalmistu keskel. Kiviraiumistööd telliti 1924. aastal A. E. Jürgensi tööstuselt Tallinnas. Sobilik kivi toodi Saaremaalt Kaarma kivimurrust hobustega Kuressaarde ning seejärel kitsarööpmelist raudteed mööda Roomassaare sadamasse. Edasi toimetati kivi laevaga Tallinna sadamasse ja sealt autoga vabrikusse. Sellise pika ja raske teekonna ettevõtmine näitab, kui oluliseks peeti mälestusmärgi kvaliteeti. Kose ausammas avati 5. juulil 1925. aastal. Oma kohal sai ta püsida kuni 1941. aasta 3. juuni ööni. Punavõimu esindajatel ja nende käsilastel oli kombeks, et sambaid lõhuti ikka pimeduse varjus, siis oli julgust rohkem. Kose ausammas õhiti ja selle tükid veeti Mägise talu läheale Pirita jõkke. Saksa

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. Eesti ohustatus 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele 4 Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kuuba

ameeriklastele. Selleks, et rahvast rahustada, kuulutas Batista 1954 aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat - tema ise. 1956 aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus ta kohtus Ernesto Che Guevaraga, kus nad organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumise". Kui nad 80mehelise seltskonnaga laeval 1956 aasta detsembris Granma sadamasse maabusid, tapeti valitsusjõudude poolt enamik neist ning Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse. 1956 aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja 1. jaanuar 1959, astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ning lahkus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister. USA tunnustas koheselt Castro valitsust

Geograafia → Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti murrete erijooned

Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia

Keeled → Eesti murded
120 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajaloo referaat Eesti vabariik

Aastate algul Saksamaal aset leidnud mitmed revansistlikud riigipöördekatsed tuletasid ohtu siiski pidevalt meelde. Seevastu Nõukogude Venemaa oli valmis esimesel sobival hetkel Eesti iseseisvust hävitama, olgu siis maailmarevolutsiooni vallapäästmise või impeeriumi taastamise nimel. 5 Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilisi huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. Teatud ulatuses oldi valmis tegema Nõukogude Venemaaga koostööd koguni rahvusvahelisel areenil. 1922.a esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Juba

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Hellenistlik kunst

Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinassesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/, raamat- peatükke kunstiajaloost) Pharose tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpetlaste poolt. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemise sadamale, püstitati aastal 279 e.Kr, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud ning peaegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna ,,pharos" tänapäevani ,,tuletorni"

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kirjandusteose analüüs: Sofi Oksanen - Puhastus

Aliide pani Zara konkusse peitu. Tüdruk kartis, et kõik tuleb päevavalgele, et Aliide annab ta üles, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Pasale Zara kohalolekut samamoodi, nagu ta oli varjanud Hansu selles samas konkus ja rääkinud kommunistidele, et Hans on surnud. Kui Pasa teist korda Zarat otsima tuli, tappis Aliide Pasa ja tema käsilase ning aitas tüdrukul minema pääseda. Lugu lõppeb sellega, et Zara sõidab taksoga sadamasse, et sealt välismaale põgeneda. Samal ajal kirjutab Aliide Ingelile kirja, kus kutsub neid Eestisse tagasi. Aliide plaanib end Hansu kõrvale konku põranda alla matta ja oma maja põlema lasta panna. Kompositsioon Teoses on peamiseks ristuv süzeeliin Zara ja Aliide vahel. Enne nende kohtumise päeva kulges mõlema elu omasoodu, kuid peale kohtumist hakkasid nad üksteiste elusid mõjutama. Selgus, et neil kahel on nii mõndagi ühist. Zanriks on autofiktsioon

Kirjandus → Kirjandus
530 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid

pika meditatsiooni ajal tukastada. „Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett-teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Euroopas liikus tee algselt Hollandisse sealt edasi nii Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale ning seejärel Euroopast Ameerikasse. Hollandi, Rotterdami ja Ostende sadamasse saabusid teelaadungid. Hollandit nimetatakse ka teekaubanduse pioneerideks. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Saksamaal ei olnud teejoomine populaarne. Sakslaste arvates oli teejoomises mängus liiga palju tundeid, see polnud piisavalt ratsionaalne tegevus. Ida- Friisimaa, oli kunagi Madalmaade provints ning seetõttu said nemad teepisiku hollandlastelt. Tänapäeval just Ida- Friisimaa joob neljandiku kogu tee hulgast Saksamaal. Ida-Friisimaa on pidanud tee pärast

Toit → Joogiõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga riikide, sealhulgas Eesti saatuse Euroopas. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Varauusaeg eksamiks

1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) ­  Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne  vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni  pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? ­  Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas  ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich  Struensee.  Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati  tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja  piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees,  füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit  andvad manufaktuurid, ka...

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014

vähendamisel; 6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada; 7) Eesti Vabariigi sõjalaevad; 8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrukohale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad. (2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil. (5) Kohustuslikust lootsimisest on vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev. 5. Laevade registreerimine (,,mugavuslipu mõiste").

Merendus → Merendus
27 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Esimene maailmasõda

Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suu...

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad

jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid argonaudid Phineust, keda abistades said teada, kuidas läbi pääseda nende ohtlike kaljude vahelt. Teepeal nägid nad veel terve hunniku imesid, kuni nad lõpuks jõudsid Aia sadamasse ja Aiatese lossi. Seal andis kuningas Iasonile kolm katset, et saada kuldvillakut endale. Esiteks pidi ta kündmisel kuningaga võrdne olema, teiseks võtma villaku seda valvavalt maolt ja kolmandaks mulda külvama lohe hambad ja tapma sellest sirgunud sõjamehed. Iasonil aga vedas ja Hera käskis Aphroditel oma pojal Erosel lasta armunool Medeia südamesse, et too armuks jäägitult Iasonisse. Tänu sellele aitas Medeia Iasonil ülesandeid võlukunstiga edukalt sooritada. Pärast Tõnis Koit

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
13
odt

RAHA AJALUGU EESTIS

novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha

Majandus → Rahanduse alused
15 allalaadimist
thumbnail
398
ppt

ELEA Organisatsioon

tarneklauslist laevaveol kõik imporditolli DEQ formaalsused DES lossimine CIF transiiditolliformaalsused CFR kindl ostja kasuks kindl müüja kasuks FOB veoleping sihtsadamani FAS lastimine Eksporditolliformaalsused Vedu sadamasse Kauba tarneks ettevalmistamine Kauba valmistamine Tarneklauslite (väär)kasutamine Unustatakse vastutus kauba eest ehk millal läheb risk üle müüjalt ostjale. Sageli eksitakse Crühma tarneklauslite kasutamisel. Crühma tarneklauslite (CFR; CIF,CPT ja CIP) puhul maksab müüja kinni kauba veo sihtsadamani või sihtkohani ostja maal. Sageli arvatakse, et tarne (riski üleminek) toimub sihtkohas. See on suur eksitus

Logistika → Logistika
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. b) 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. · Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. 4. Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes.

Ajalugu → Ajalugu
398 allalaadimist
thumbnail
12
doc

James Cook - referaat

puuvilja, sibulate, viina, vee ja muu sarnasega. Tähelepanu väärib see, kui suurt rõhku pani Cook värskele toidule ja rohelisele. Reisil koges meeskond ka palju uusi elamusi, näiteks nähti esimest korda lendavaid kalu ja kummalist veeläiget, mis ilmub lõunamere vetes. Lasti maha tundmatuid linde ja tõmmati meresügavusest välja tundmatuid kalu. Soodsa kirdepassaadiga läks sõit kiiresti ekvaatori poole. Järgmisena tahtis Cook sisse sõita Rio De Janeiro sadamasse, kuna aga pärismaalased olid väga vaenulikud, siis sinna pikemalt peatuma ei jäätud. 11. jaanuaril 1769. aastal tuli nähtavale Tulemaa rand. Peale seda peatuti mõnda aega Bay of Sussex´is. 27. jaanuaril jäeti Atlandi ookean selja taha ja tüüriti Vaiksesse ookeani. Aprilli algul nähti maad, mis näis koosnevat madalaist, ilusat laguuni ümbritsevaist rahnudest. Oli jõutud ühe juurde neist korallsaartes, mis on tekkinud väikeste korall-loomakeste väga pikaaegse töö tulemusena

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun