23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril
Ürituse planeerimise kava OÜ ABC 20 suvepäevad 8. juuli- 10. Juuli Muhus Eesmärk: OÜ ABC tähistab firma 20 juubelit suvepäevadega. Osa võtavad: 35 OÜ ABC ettevõtte töötajat Osalemistasu: 250 eek Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15
Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA
ehitusmaterjale b) Import · Sisse toob KNC kivisütt, kipsi, prügikütust, graniitkillustiku · Vedellaste toob peamiselt sisse Estonian Cell 2.Laevaomanikud, kes kasutavad ka sadama teenuseid nagu nt jäätmete kõrvaldamine, toidu hankimine, arstiabi, bunkerdamine, lootsiteenus, ohutut seistmist sadamas, hädajuhul kaikoht laeva remondiks, elektri kasutamine hädajuhtudel ja pakutakse ka tasuta Wi-fi leviala 5. Dokumendid. Selleks, et laev sadamasse saaks tulla või väljuda sadamast on vaja täita mitmesuguseid erinevaid dokumente: 1.) NOTICE OF ARRIVAL- Soovist siseneda laevaga sadamasse teavitab saabuva laeva agent või kapten laevade vastuvõtmise graafiku koostamiseks sadamakaptenit või logistikut võimalikult varakult ette. Sisenemisloa taotlemiseks (broneeringuks) esitab sadamasse saabuva laeva agent või kapten kirjalikult sadama logistikule elektronposti või faksi teel teatise laeva saabumise kohta (LISA 2) 2
Rootsi reis 10 Ma teadsin enne reisi stockholmist seda et see on suur linn kus räägitakse rootsi keelt 20 Ma lasin vahetada eurod sekkideks, võtsin kaasa tuuleka(vihma korraks) 30 Ma alustasin reisi ahja bussijaamast kus ma läksin bussi peale 40 Ma sõitsin ahjalt-tartusse, tartust tallinnasse, sealt sadamasse, laevaga rootsi, rongiga kesklinna, sealt tagasi sadamasse, laevaga tallinnasse, sealt taksoga bussijaama, sealt tartu ja tartust ahjale. 50 Bussis ma lihtsalt igavlesin. Laevas ma mängisin videomänge ja mänguautomaatides, käisin poodides, vaatasin showsid ja palju muudki. 60 Ma sain teada et rootsi võitsis hoki MM-i. Ma õppisin rootsi keeles number 8. 70 Ma nägin rootsi hoki MM-i võidu tähistamist, vaatasin vahtkonna vahetust ja nägin palju negriide. 80 Ma jäin reisiga hästi rahule.
15.00 Kaalis sööme ka lõunat. 15.45 Sõit Kuressaarde, kus tutvutakse kauni Kuressaare linnaga ja käiakse legendaarses Kuressaare Piiskopilinnuses. 19.00 Läheme hotelli Arensburg Boutique Hotel&SPA ( http://arensburg.ee/ ) 20.00 Pakutakse ööoodet 21.00 Võimalus nautida Kuresaare ööelu 7.päev 8 -9.00 Äratus ja Hommikusöök 10.00 Lahkume hotellist ning sõidame Triigi sadamasse, kus meid ootab meile tellitud kaater, et sõita umber Saaremaad, võimalus püüda kala ning võimalus sõita "tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16.00 Sõrust sõidame esmalt Kõpu poolsaarele ja tutvume väljastpoolt kuulsa Kõpu tuletorniga 17.00 Järgmisena külastame kuulsat Reigi kirikut 18
teha tolliga koostööd. Hollandis kehtiv maksusüsteem töötab tarneahelas loodava lisaväärtuse suurendamise suunas. Hollandis on Iirimaa järel Euroopas teisena kõige madalam ettevõtte tulumaks. See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama. Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid. Maailma ja Euroopa suurimad naftakontsernid on rajanud just Rotterdami oma utmistehased ja vedelkütuse terminalid. Kuna sadama-ala laiendamine on võimalik ainult mere arvelt, on Rotterdami sadama uued territooriumid võidetud merelt liiva ümberpaigutamisega. Holland asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva.
3 SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Kursusetöö koosneb teoreetilistest ülesannetest ja praktilistest ülesannetest. Kursusetöö lähteülesandeks on toornafta vedu Primorsk sadamast Rotterdam sadamasse. Kursusetöö käigus oli vajalik leida optimaalse laevatüübi toornafta vedamiseks ja teha vastavad arvutused( reisi pikkus,laeva otsesed ja kaudsed kulud jne). 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid.
Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma ,,võtja ,, juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi
Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid
tulusat äri Hiiva, Buhhaara ja Kokandi khaaniriikides. Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta sageli maid, mida polnud ise näinud, seega põhinesid tema aruanded suurel määral oletustel. 1271. aastal suundus Marco Polo koos isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo (Väike- Armeenia) sadamasse, reisis läbi Rum Seljuki impreeriumi (Türgi Lõunaosas), rändas piki Tigrise jõge, käis Mosulis ja Bagdadis, astus Pärsia lahes laevale ja maabus lõpuks Hormuzes. Sellest sadamlinnast liikus ta edasi Kermanisse, Ilkhani maa kaubalinna, sealt Balchi (Afgaani Turkestan) ja Kasgarisse (Tsagatai Khaaniriik). Reisides läbi Hotani ja Hsiliangi jõudis ta Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat
Drakei avastused Sir Francis Drake Sir John Hawkins Sir Francis Drake on Briti meresõitja, viitse- admiral, piraat,ta oli esimene inglane kes ümber maakera purjetas ja elas selle üle.Francis Drake sündis Tavistockis,Devonis.Ta oli Mary Mylwaye ja Edmund Drake üks kahest pojast.Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt. Drake oli pärit vaesest perekonnast.12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith...
Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlastest kergesti haavata
andmine 4. 4. Kommertsoperatsioonide Kommertsoperatsioonide teostamine teostamine 5. Saabunud kauba 5. Saabunud kauba mahalaadimine mahalaadimine ja ja ladustamine laevapartii formeerimine ladustamine laevapartii formeerimine 6. Kapteni poolt 6. Kapteni poolt laeva sadamasse suundumisest laeva sadamasse suundumisest teatamine teatamine 7. Veo organiseerija 7. Veo organiseerija poolt poolt laadimisfrmale laadimisfrmale laost laost laevale laevale laadimise laadimise instruktsioonide instruktsioonide andmine
Üks päev kaupmehe elus Hommikul ärgates Lübeckis on mul millegipärast üpris hea tuju. Mõtlen voodis sellele ning siis turgatab pähe, et täna ju tuleb sadamasse minu uus kaup. Seal peaks seekord olema üpriski head kraami. Tulen üles ning panen riidesse. Kaup peaks sadamas olema kahe tunni pärast. Niikaua lähengi otsin linnapealt mõne sobiva koha kust süüa saaks. Vaatan veel korra öökapi peal olevat oma naise Marié pilti. Kindlasti ta igatseb mind juba, kuna on ta ju nii kaugel minust Veneetsias. Loodan, et saan uuest kaubast ka midagi talle meelepärast viia. Linna peal jalutades leiangi ühe mõnusa trahtri. Astun sinna sisse
Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega. Dokumendid laeva klaarimiseks Enamuse antud dokumentidest vormistab kolmas tüürimees ja neil peab olema kapteni allkiri ning laeva pitsat.
ja põied selgroo kõrval õhku täis tõmmanud ning ei saa enam põhja surema minna. 12. Hai sõi vanamehe kala ära. 13. Inimest saab hävitada, kuid mitte alistuma sundida. 14. Haid saabusid keset ööd karjaga kala ründama. Mees tagus nuiaga haide päid ja võitles, et neist lahti saada. Veel hiljem kui kala söödud sai ründasid haid kala luukeret, mida siis maapeal külarahvas uhkusega imetles. Mees jäi kalata. Sadamasse jõudes on kalast järgi vaid luukere. Mees jõudis sadamasse hoovuse ja kaldal paistvate tulede abil. Kala oli kaheksateist jalga pikk. 15. Romaan lõppeb sellega, kuidas inimesed kala luukeret imetlevad ning vanamees magab ja unes lõvisid näeb. Vanamees ja poiss suhestusid nagu vanaisa ja lapselaps. Samas olid nad ka sõbrad, mõttekaaslased ja üksteisele toeks. Selle romaani sõnum oli sihikindlus, südamlikkus, vaprus ja usaldus. Hemingway sai selle eest Nobeli kirjandusauhinna, sest see oli tõepoolest rahustav ja
ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Sel ajal haigestub Liisu ning Luisi jääb teda koos Liisu õe Mariega hooldama. Kord saabus nende sadamasse pisike kaubalaev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale. Ta satub Tallinna ja Soome, kohtub Tallinnas isaga, kes oli pere omal ajal maha jätnud, ning naaseb koos temaga külasse. Kuna niigi väikses elamises on rohkelt inimesi, läks Jull Kristiinelt küsima, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nad lepivad kõrvalasuva Jaaguõue talu perenaise Kristiinega
kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel. Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar, kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina. Pasir Panjang Terminal on PSA kaasaegseim terminal
Agendi ülesandeid (tegevusi) võib liigitada paljude erinevate tunnuste alusel: Teenuste objektide järgi ülesanded jaotuvad: · Teenuste osutamine laevaomanikule (laevale); · Kaupade (kaubaomanike) teenindamine; · Seadmete teenindamine; · Teenuste osutamine laevapere liikmetele või reisijatele Teenuste osutamise ajalise järjestuse alusel võib tavalise sadamaagendi tegevused jagada viide rühma ja nende põhilisteks koostisosadeks on: Enne sadamasse saabumist: · Laeva vastuvõtu võimaluse või kaikoha broneerimine. · Teabe saamine laeva eelseisvast saabumisest · Kokkulepete sõlmimine stividori-, lao-, talmani ja sürveieri-, punkeri-, shiptsandleri- ja teiste firmadega). Piiri-, tolli- ja muude formaalsuste vormistamise tellimine nii laeva kui kaupade suhtes laeva sisenemisel. Laeva/reederi teavitamine selle sadamas seismise kõikidest küsimustest. Laeva sadamasse saabumisel:
............................................................................... 1.PÄEV 18.00 saabub lennuk lennujaama, peale seda jätkame sõitu Pärnusse, kus saab alguse meie reis. 20.30 oleme Pärnus, ööbime Taastusravikeskus Viiking´is 2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16
raha oli palju. Bova ei suutnud magama jääda, ta oli endiselt näljane ja nägi kujutelmas vorste. Bova oli koos ahviga kasvanud, mõtles erisuguseid mõtteid. Ja ta leidis, et türklane on tema õnnetuses süüdi.bova tahtis vanamehe käest raha saada, kuid too ärkas selle ürituse peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi. - ta jooksis vorstiputka poole, kuid see oli õhtuks juba kinni. Ta jõudis sadamasse, sealt ta leidis vorsti, mille kallale ta kohe asus. Kaupmees määris Bovale pähe ka riideid. Ta liikus sealt edasi ja jõudis valgustatud linnajakku. Ta näitas, mida ta soovib süüa. Selle peale tellis ta ka õlut ja viina. Linn tundus nüüd talle palju kaunimana. Ta jagas inimestele raha, seda keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle ainult lõbu. Ta käis baarides ja jõi. Ta tegi baaris mitmetele inimestele välja. Nad otsustasid
Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites. Vahimadruse kohustused trepivahis Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“
väga lihtne teha tolliga koostööd. Hollandis kehtiv maksusüsteem töötab tarneahelas loodava lisaväärtuse suurendamise suunas. Hollandis on Iirimaa järel Euroopas teisena kõige madalam ettevõtte tulumaks. See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama. Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid. Maailma ja Euroopa suurimad naftakontsernid on rajanud just Rotterdami oma utmistehased ja vedelkütuse terminalid. Kuna sadama-ala laiendamine on võimalik ainult mere arvelt, on Rotterdami sadama uued territooriumid võidetud merelt liiva ümberpaigutamisega. Holland asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva. Hamburgi sadam
Pharose tuletorn Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaaro Ptolemaios teine Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Tuletorn sai valmis aastal 279 eKr. Tuld tehti puudega. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Valgest marmorist tuletornil oli 3järku alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365.ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. Aleksandri tuletorn oli 122m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusel. Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. ...
ventileeritud konteinerit. Kohustuslikud dokumendid Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs Päritolusertifikaat aitab koguda rahvusvahelise kohvikaubanduse kohta statistikat Tollivormistuseks on vajalikud veosega seotud dokumendid vastavalt veoliigile Transport Euroopasse Toorkohvi viiakse enam kui seitsmesse sadamasse üle maailma Ühte konteinerisse mahub umbes 17-19 tonni toorkohvi Aitäh kuulamast!
läbivate transiitkaupade mahust 70%. Paljassaare kaubasadamas käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, lisaks ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu ning toiduõli. Sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 kilomeetri kaugusele Tallinna kesklinnast. Sadam on Muuga sadamast oluliselt väiksem territooriumiga 43,6 hektarit ja akvatooriumiga 33,5 hektarit. suurimaks sügavuseks on 9 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 190 meetrit pikk ja 30 meetrit lai. Tänu asukohale on ta üks tuulte ja lainete eest kaitstuim sadam Eestis. (Tallinna Sadam, 2018) Paldiski Lõunasadam on regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti ekspordi-ja impordikaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Sadama territoorium on 141,1 hektarit ja akvatoorium 147,2 hektarit. Suurimaks sügavuseks on 14,5 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 230 meetrit pikk ja 35 meetrit lai
Läbiotsimist igal pool ei toimetatud. Üldiselt on mehi koheldud karmimalt. Teadaolevail juhtudel on mehi käsutatud seina äärde seisma või jällegi toolile istuma, kuid valvur oli püstoliga juures. Seega suhtuti meestesse nagu arreteeritutesse. Peale asjade pakkimist käsutati perekonnad ühes pakkidega autole ja sõidutati väljasaadetavate kogumispunkti. Tallinna ja Nõmme küüditatute jaoks olid trel-litatud vagunid paigutatud Tallinna sadamasse, Kopli jaama ja Pääsküla jaama. Vagunite juures eraldati mehed naistest-lastest ja paigutati meeste rongi. Inimeste vedamisest ron-gidele jutustab üks küüditamiseks välja käsutatud veomasinajuht järgmist: " Koidula tänaval peatusime umbes pool tundi. Siis toodi inimesed välja, käsutati autole ja minul kästi sõita sadamasse. Mina küsisin mundrit kandvalt mehelt, et kuhu need inimesed viiakse. See vastas minule, et nad viiakse maale ja et nüüd jääb
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna: · Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja ...
(kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda mereteid, kas laevadega vms. Suuremad kanalid- Panama kanal (Lõ-Am) ja Suessi kanal (Ida-Aafrika). Suurimad sadamad- Jaapanis ja L-Koreas, Hiinas, USA. Plussid: korraga saab vedada palju kaupa. Miinused: kallis ning liikuda saab aint sadamast sadamasse. Õhutransport- suurimad lennuväljad: 1) Hartsfield Jackson Atlanta International lennuväli US-s 2) Beijing Capital International Hiinas 3) London Heathrow UK-s 4) Tokyo International Japanis 5) Charles de Gaulle International Prantsusmaal. Plussid: Kiire, mugav inimesele. Miinused: ei mahuta peale palju kaupa, ega raskeid asju, kallis.
EHALKIVI Ehalkivi (ka Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi) asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea neemest veidi (umbes 1 km) ida pool mererannas. Olenevalt veeseisust, kas vees või suisa kuival maal. Selleni jõudmiseks tuleb läbida Kunda linn ja sealt, sadamasse suunduvalt teelt keerata paremale Lontova teele. Enne kui tee Malla lähistel klindile hakkab tõusma, viib järsk vasakpööre teid Letipea külla ja ühtlasi ka hiidrändrahnuni viivale teele. Maapealse osa mahu (930 m3) poolest on migmatiitgraniidist Ehalkivi Eesti suurim rändrahn, seda muidugi siis, kui merepõhjas lösutavat Toodrikivi mitte arvestada. Tema ümbermõõt on 49,6 m (pikkus 16,6 m ja laius 14,3 m) ja kõrgus 7,6 m.
Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast? Vedellastid – vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3
AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsi...
juhiste andmine 4. Kommertsoperatsioonide teostamine 4. Kommertsoperatsioonide teostamine 5. 5. Saabunud kauba mahalaadimine Saabunud kauba mahalaadimine ja ja ladustamine ladustamine laevapartii laevapartii formeerimine formeerimine 6. 6. Kapteni Kapteni poolt poolt laeva laeva sadamasse sadamasse suundumisest suundumisest teatamine teatamine 7. 7. Veo organiseerija poolt Veo organiseerija poolt laadimisfrmale laadimisfrmale laost laost laevale laadimise instruktsioonide andmine 8. Kauba laadimine 8
· 0-Alternatiiv: Midagi ei muutu, tööjõu vajadust ei teki. · Alternatiiv I: Kuna ristluslaevade kaid ei tule, siis ka sel juhul võib täiendava tööjõu vajadus olla minimaalne. · Alternatiivid II, III ja IV: Turismihooajal - sadamas 1-2 töökoha teket. · Negatiivseid mõjusid oodata ei ole ühegi alternatiivlahenduse rakendumisel. Sadama klendid · 0-Alternatiiv. Mereturistide suhtes säilib praegune piirang. Kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule. · Alternatiiv I. Sadamasse võivad navigatsiooniliselt ohutult siseneda alused kuni 2.5 m süvisega ja klientuur mereturistide osas laieneb. Kuna aga uut kaid ei rajata, siis kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule. · Alternatiivid II, III ja IV. Antud huvigrupile on need variandid sarnaselt positiivsed. Saaremaa püsiühenduse rajamine või mitterajamine ei mõjuta mereturismi ja nende tulekut Kuressaare jahisadamasse. Rannakalurid
Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites. Vahimadruse kohustused trepivahis Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval
Lothar-Günther Buchheim ,,Das Boot" Raamatus räägib Buchheim oma retkest saksa allveelaeval. Ta läks 1941a sügis- talvel kaasa saksa allveelaevnikega, et kirjutada sealsest elust ja lahingutest. Raamatus kutsuvad sakslased inglasi Tommydeks. Raamat algab sellega, kui nad lähevad koos kapteniga baari ,,Royal" ja tee ääres on palju purjus madruseid. Baaris kohtavad nad teisi allveelaevnike. Järgmisel päeval lähevad nad sadamasse, kus neid ootab allveelaev. Kõigepealt tutvustatakse talle laeva. See oli VII C-allveelaev, merekindlam kui ükski teine. Laev oli seest väga segamini ja meestel oli väga vähe ruumi. Laeval oli neliteist torpeedot. Laupäeval sõidetigi sadamast välja. Merel käskis Vana ehk kapten teha proovisukeldumist. Järgmisel päeval tehti mõned õhhäire õppused, kuna taheti näha, kuidas ja kui kiiresti meeskond suudab reageerida.Üle
● Ta sidus kala paadi külge ning hakkas tagasi seilama. Merliinist väljub veri meelitas ligi haid. ● Ta võitles mitme haiga. Esimese tappis ja järgneva kolme hai korral kaotas oma harpuuni, kui lõi selle ühele haile silma. Ta sidus oma aeru ja noa kokku, kuid tera murdus järgneva hai sees. Selle järel üritas haidest lahti saada nuiaga, kuniks enam ei suutnud vastu panna ning jäi paadi põhjale lebama. ● Santiago jõudis sadamasse vaid kala uimega ning jõudis vaevu oma koduni, et puhata. ● Hommikul saabus Manolini, kes hakkas tema eest hoolitsema ning tundis nii suurt kurbust, et nuttis. ● Santiago uinus ning nägi unes lõvisid. 9. Kavandage tulevikuvõimalused, tuginedes teosele. Võib olla erinevaid võimalusi. Esimesena võib välja pakkuda, et Santiago hukkub ning Manolini jääb teda leinama. Teisena pakuksin, et Santiago taastub ning hakkab Manoliniga
"Kuju siseehituse kohta mainis ta: "Kolossi liikmetes avanesid suured õõnsused, kuhu oli pandud palju kive, et kuju paremini püsti seisaks." Kolossi väljanägemisest: Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Näiteks kujutati XVI sajandil kolossi harkisjalu seisvana kahel sambal, mille vahelt laevad sõidavad sadamasse. Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Teise variandi järgi toetus päikesejumal vasaku küünarnukiga puutüvele, mille peaaegu varjas käsivarrelt langev rüü
Muinasaja isikud Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks...
Nice on kuurortpiirkond Lõuna-Prantsusmaal. Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias. Sadamaehitistest asuvad seal muul ja mitmed kaid. Setted kuhjuvad ümber sadama muulide. Arvatavasti pole sadamal settimise ohtu, kuna muulid kaitsevad sette kogunemise eest sadamasse. Pilt 6. Po jõe delta See on Po jõgi. Tal on on delta. Jõgi kannab on setted umbes 5,6 km kaugusele.
KUIDAS SAKI JA MAKI MAAILMA AVASTASID. muinasjutt Tallinna loomaaia ahvipuuris elas üks tore ahvipere. Ema, isa, kaks tädi, üks vanaisa ja kaks lapselast Saki ja Maki. Lapsed olid täis koerustükke. Küll nad ronisid ja hüppasid seal, kus neil keelatud oli, loopisid üksteist banaanide ja apelsinidega ja ei tahtnud õhtul õigel ajal magama minna. Kõige rohkem pahandas vanaisa siis, kui oli õhtune kirpude otsimise aeg. Saki aga ei suutnud kuidagi paigal istuda. Siis ühel kenal kolmapäeval oli äkki puuri uks praokile jäänud ja üleannetud ahvipojad ei jätnud juhust kasutamata ning hiilisid välja. Maki teadis rääkida, kuna ta oli ükskord kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid salaja mööda ...
Elektrirong on elektri jõul sõitev rong Elektriraudtee kohal on kontaktliin, millest elektrirongid vooluvõtturite abil elektrivoolu saavad. Elektrironge hakati kasutama 19.sajandi lõpul. Augustis 1883 avati elektriraudtee Brightonis. Tänapäeva elektrongid suudavad arendada kiirust üle 200 km/h. Kaubarong Kaubarong on rong, millega transporditakse erinevaid kaupu, materjale tavaliselt teise riiki või sadamasse. Kaubarongidel on tavaliselt ees 12 vedurit, kuid vaguneid võib olla ka üle saja. Magnethõljukrong Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja poolt tekitatud jõud. See on kiirem ja vaiksem liiklus vahend. Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h, saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam. Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika
Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhieesmärgiks säilitada vanalinna vaade, mis avaneb merelt. Samuti pidi toimima hoone raudteesillana jalakäijatele, sest Linnahalli rajamisel ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad suuri seoseid Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall sai oma praeguse nime alles Eesti riigi taasiseseisvumisel. Nõukogude ajal kandis Linnahall hoopis teist nime. Selleks oli V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall on maailmas unikaalsemaid ehitisi. See ehitis on pälvinud ülemaailmset tunnustust
Pakendajad – pakendavad suurtest kotidest teepuru väikestesse teekotikestesse Istandused Kasvatajad Vahendajad Töötlejad Eksportijad Jaupmehed Jakendajad Jaemüüjad Tarbijad Transport Esimene trasport toimub riigis sees, kus kogutakse taimed kokku tehastesse, kus neid töödeldatakse ja pakitakse suurtesse kottidesse. Seejärel viidakse see sadamasse, kust edasi transporditakse see Euroopasse, täpsemalt Hollandisse, Roterdammi. Sealt edasi laaditakse kaup laevadelt veoautodesse ja sõidutatakse uuesti tehastesse, kus pakendatakse see väikstesse teekotikestesse ja sildistatakse oma firma nimega. Sealt jagatakse kaup edasi maaletoojatele. Maaletoojatel on omad vahelaod riigis, kus nad müüvad. Sealt edasi jagatakse need jaemüüjatele. Jaemüüjad panevad need poelettidele, kust nad omakorda jõuavad tarbijateni.
Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale. Kord kohtamas olles jäid nad Kristiinele vahele ja see talle ei meeldinud, kuna see meenutas talle Taavit kellega ta kunagi oli koos olnud. Taavi, aga oli läinud merele ja see oli Kristiinele haiget teinud, sellepärast ei tahtnud ta, et tema tütrega sama juhtusk. Kord tööd tehes ütles Taavi, et Jullist võib saada meremees nagu tema kunagi oli. Ükskord tuligi sadamasse väike laev mille kapten oli Sergei. Taavi sokutas Julli sinna ja ta läks merele. Merel sõites leidis ta ühest linnast oma isa ja tõi ta Taavi juurde. Seal oli aga liiga kitsas ja Jull läks kusima Kristiine vanemate maja kuna seal ei elanud enam kedagi. Ta saigi selle ja nad hakkasid seda isaga korda tegema ja ta isa oskas seda hästi, sest ta oli tisler. Taavi ja Julli isa hakkasid tegema koostööd laevade ehitamisega ning nad said sellega teenid raha ja elada edasi oma rannaelu
Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad: Sool Luksusesemed Metall Paber Manufaktuurid: Keskus Narva: * vaseveski * saeveski Hüti klaasikoda (Hiiumaal) eesti esimene klaasikoda
.......................... 30 4 SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Oma valikut me tõestame arvutuste abil. Kursusetöö lähteülesandeks on paberiputu vedu vabalt valitud Roomassaare sadamast Kokkola sadamasse. Paberipuitu koguseks on 50 000 tonni aastas, tootmise perioodilisus on aastaringselt. 5 Lähteandmed Lasti liik ja nimetus Paberipuit Lasti (kauba) pakend/taara - Lasti (kauba) kogus aastas 50000tonni Tootmise perioodilisus Aastaringselt Tarbimise perioodilisus Aastaringselt Müüja/kaubasaatja riik ja/või asukoht Roomassaare
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema.
1.1. Roomassaare sadam Saaremaal Saaremaal, Kuressaare linna piirkonnas arvatakse sadam olnud juba aastatuhande algusest, kuigi ta asukoht pole teada. Seoses linnas majanduselu elavnemise ja hea maavara mudaravi arenguga tekkis vajadus uue sadama rajamiseks. Sellest sõltuvalt alustati sadama ehitamist ning 1894. aastal jõuti ehitustöödega lõpule. Sadama "lipulaevaks" oli põhiliselt Riia ja Kuressaare vahel kurseerinud aurulaev "Konstantin". Tulu andis linnale sadamasse minev maksustatav maantee. Eesti Vabariigi ajal sadama käive suurenes, avati uued laevaliinid. Kahekümnendatel aastatel tekkis vajadus kaitsemuuli järele, lahtisesse merre ehitatuna ei pakkunud sadam kaitset ja põhjustas sadamasildadel purustusi. Roomassaare sadama saja-aastases ajaloos on kõige muudatusterikkamad aastad alates Eesti taasiseseisvumisest s.o. 1991.aastast. Tänu riigiettevõtte Tallinna Sadam finantseerimisele valmis jahisadam ja kaubasadama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
