Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sadamaid" - 159 õppematerjali

thumbnail
13
ppt

Punane meri

Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Washingtoni osariik

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Saksamaa kohta Powerpoint

Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pärnu jõgi

Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid , jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.sajandi esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael. Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ecuadori riigi transpordi ja turismimajanduse ülevaade

Lennujaamu on kokku 2010 aasta seisuga 428 . See näitaja on väga hea, kuna nad on 18 maailma arvestuses. Raudteede kogupikkus on 965 km. Eestiga võrreldes on seda vähem, arvatavasti kasutatakse neid rohkem kaupade ja asjade transportimiseks , kui inimeste vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SKT-st...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid...

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Veonduse powerpointi esitlus

sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Aeglane · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Jõetransport Plussid: · Odav · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused piiratud · Aeglane Fakte · Eestis on laevatatavaid siseveeteid vähe · Laevatatavad on vaid ­ Emajõgi ­ Peipsi ­ Võrtsjärv ­ Osaliselt Narva jõgi ­ Mõni km Pärnu jõe alamjooksu...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid . Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast....

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas. Kasutamise eelised: Kõrge energeetilise väärtusega, odav transport, töötlemine tarbija läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe. Puudused: Võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajad spetsiaalseid sadamaid , üle ookeani vaid tankeriga. Kõige enam impordivad naftad-saksamaa, hispaania, prantsusmaa, itaalia, Holland. Naftat on leitud ka läänemerest ­ läti leedu piirideks. Vähe. USAl on oma nafta olemas, kuid talle ei piisa oma varudest, tarbib 25% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Naftatransiit: Pärsia-Lääne-Euroopa Põhja-Aafrika, Egiptus-Lääne-Euroopa, USA Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Baltiriigid

september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne)...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Meretransport - esitlus

hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Tallink Asutati 1989.a Kauba ja inimeste vedu Liinid TÄNAME KUULAMAST !...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik: · Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist. e) Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Maailmamere kaitse vajadus Inimesed reostavad maailma merd mitmeti: · Linnadest tulevad saasteained kui asub merele lähedal · Laevade nafta lekked ja reostused laevadelt · Naftapuurimine merest ja sellega kaasnevad õnnetused Reostumise tagajärel :...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jaapani arhitektuur

Jaapani aeda ümbritseb tänapäeval aed, vanemal ajal kas müür või hekk, selleks, et oma aias saaksid sa olla rahulik ning nautida maailma, mis sa enda ümber loonud oled. Jaapani lossid on läbi aja vaikselt unustusse vajunud, kuid omal ajal oli ka nendel suur roll Jaapani arhitektuuris. Nagu Euroopas, rajati ka Jaapanis losse selleks, et kaitsta strateegilisi piirkondi, näiteks teede ristumiskohti, sadamaid jms. Kuigi losside mõte oli vastu pidada kauem, kui teised ehitised, tehti nad siiski enamjaolt puust. Losside juures kasutati ka kive, kuid nende osakaal, võrreldes lossi puust osaga, jäi tagasihoidlikuks. Peaaegu alati peeti losside rajamise juures silmas looduslikke kaitsetegureid. Eriti laialt levinud olid mägilossid, mis rajati kas looduslikule või isetehtud künkale. Lisaks sellele, et see pakkus paremat kaitset vastaste eest, andis...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maanteetranspordi arengukava

Mõningane kaubamaht toimetatakse ka üle Valga piiripunkti. Kuna Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade vedu toimub valdavalt (~90%) multimodaalses veoahelas (laev - rong või rong ­ laev), siis on transiitvedude maht ja veoste sortiment raudteel sarnane sadamaid läbivate kaubavooludega. Intermodaalsete vedude maht on ligikaudu 9,2%. Peamine hulk väliskülastajaid tuleb Eestisse läbi sadamate, mille kaudu saabus 3,76 miljonit reisijat ja lahkus 3,43 miljonit. Eesti lennujaamu ja kopteriväljakuid läbis 1 472 729 reisijat ehk 34,5% rohkem võrreldes 2004 aastaga. Välislendudel oli neist 1377,8 tuhat. Eesti transpordikorraldust mõjutavad regionaalsed tegurid Eesti on hõredalt asustatud ning majanduslikult kiirelt arenev riik, kus majandustegevus on...

Logistika
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

VARAUUSAEG

Eesti; Poola sai Lõuna-Eesti, Riia ja Läti alad; Venemaa sai ülemvõimu ja Eesti+Liivi alad ; hertsog Magnus sai 2) Mis tõi sõjasündmustesse murrangu a)Rootsi poolelt - Karl XI võimuletulek. b)Poola poolelt - Sigismund III võimuletulek. 3) Millised olid Liivi sõja algul Vana-Liivimaa naaberriikide taotlused (Venemaa ja Poola) Venemaa tahtis Läänemere sadamaid . Teised riigid tahtsid maid vallutada ja rikkusi juurde saada. 2. Milline sündmus tähistab Vana-Liivimaa lõppu? 28.nov 1561 lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. 3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa? 4. 1660. a oli Rootsi territoriaalse võimsuse tipul. 1) Milliste sõdade ja rahudega olid Rootsiga liidetud...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

aastal. Saadud 1980.- ndate keskel kunagiselt Pärnu kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust...

Arvutid i
24 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

2. Konvensioon MARPOL Põhiline keskkonnakaitse normatiivdokument, milles keelatakse nafta, keemiliste ainete, prügi ja teiste kahjulike ainete merre heitmine ning kehtestatakse ranged normid naftaseguse vee, fekaalide, olemjäätmete merre laskmise kohta. Kohustatakse suuri tankereid eraldama ballastitankid naftatankidest, varustama laevu separaatoritega ning sadamaid vastu võtma naftasegust vett, prügi ja jäätmeid. Kõik laevadel teostatavad operatsioonid nafta ja naftasaadustega tuleb registreerida vastavates zurnaalides. Konvensioon määrab laevadel kindlaks prügi käitlemise korra ning kehtestab eriti range reostust välistava reziimiga eripiirkonnad: Lääne-, Vahe-, Must ja Punane meri, Pärsia ning Omaani laht. Lisa I Naftareostuse vältimine Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol...

Merepraktika
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-euroopa ja lõuna-euroopa turismisihtkohana

Esikohal on siiski lennutransport. Itaalias on suurepärane teedevõrk, mida on arendatud tunnelite ja viaduktide ehitamisega, et oleks mugav läbida mägist maastikku. Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid . Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79...

Turismi -ja hotelli...
50 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu jõgi referaat

Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid , jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis...

Geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun