tsivilisatsioonide suhtlust. � 19. sajandi lõpuks koosnes maailm valdavalt Euroopas asuvatest iseseisvatest suurvõimudest ja nende kolooniatest. � Eurooplased ei suutnud Hiinat koloniseerida, kuid oopiumisõdade tulemusel omandasid britid, prantslased ja ameeriklased Hiinas rea eesõigusi. � Jaapan oli 17. sajandi alguses kehtestanud isolatsioonipoliitika, kuid 19. sajandi keskel sundisid Ameerika Ühendriigid Jaapanit oma sadamaid avama ning 19. sajandi lõpuks oli Jaapani puhul tegemist suurvõimuga. � Suurriikide majandused olid tihedalt seotud, mistõttu oli suure sõja võimalikkus väike. Moodsad ajad � 19. sajandil toimus tehnika ja teaduse kiire areng, mida kirjeldatakse ka sõnaga progress ("edasiminek"). � Sel sajandil oli ka tööstuslik pööre, kus inimesed muutusid liikuvamaks, inimestevaheline suhtlus tihenes ja üksikute raudteede asemel kattis maad raudteevõrk.
Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun- mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 9 Reini jõgi ning maaliline väikelinn tema kaldal Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes --
keemiatööstuse tooraine-plastmass, kile, farmaatsiatööstus-arstirohud, kunsttekstiil - sünteetilised materjalid, elektriks (masuudist). Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas. Kasutamise eelised: Kõrge energeetilise väärtusega, odav transport, töötlemine tarbija läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe. Puudused: Võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajad spetsiaalseid sadamaid, üle ookeani vaid tankeriga. Kõige enam impordivad naftad-saksamaa, hispaania, prantsusmaa, itaalia, Holland. Naftat on leitud ka läänemerest läti leedu piirideks. Vähe. USAl on oma nafta olemas, kuid talle ei piisa oma varudest, tarbib 25% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Naftatransiit: Pärsia-Lääne-Euroopa Põhja-Aafrika, Egiptus-Lääne-Euroopa, USA Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas
Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük toimub kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates, iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne. Kalakasvatuses kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikuäärsed riigid), kasvatatakse ka limuseid (austrid, pärlikarbid), vähke, vähilaadseid, veetaimi jt –akvakultuure,
Maanteed ja raudteed. Kas riigil on naaberriikidega raudteeühendus? Jah on küll, näiteks: Saksamaa ja Ungariga. Millises riigi osas on maanteede ja raudteede võrk tihedam? Põhja osas. Milline on meretranspordi osa sise- ja rahvusvahelistes vedudes? Austria pole merega ühendatud, seega pole ka meretransporti. Suured sadamad? Kuna Austria on väga mägine maa, siis ei ole riigis väga suuri sadamaid. Milline on õhutranspordi osa sise- ja rahvusvahelistes vedudes? Rahvusvaheliselt on üsna suur tähtsus. Riigisiseselt on üsna väike. Suured lennujaamad? Viini Rahvusvaheline lennujaam on riigi kõige suurem lennujaam. Lennujaam on võimeline vastu võtma ka laiakerelisi lennukeid, nagu on Boeing 747 ja Airbus 380. Lennujaam on Ida-Euroopasse ja Lähis-Itta suunduvate lendude sõlmpunkt.
kasvatamiseks või karjamaaks. Mais on peamine omatarbeline toode, peale selle kasvatatakse veel riisi, ube, teravilja. Kohv ja suhkur on suured sissetulekuallikaid riigile. Söögi ja joogi töötlemine on majanduses olulised. Nafta, kemikaalid, väetised, tekstiil, mööbel ja kergmetallid on El Salvadori juhtivaid tooteid. Inter-American Highway läbib El Salvadori ja moodustab suurepärase transpordi süsteemi, mis seob San Salvador’i, La Unión’i , Acajutla’i, La Libertad’i sadamaid ja sisemaal linnasid San Miguel ja Santa Ana. Kohv, suhkur, krevetid, tekstiil ja kemikaalid on El SalvadorI peamisi eksport tooteid. Juhtivateks importkaupadeks on tarbe- ja kapitalikaupad, küte, toit, nafta ja elekter. Ameerika Ühendriigid on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner. 4 Majanduse arengu näitajad. Tööstustoodangu kasvu määr: 2,1% (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 123. kohal Tööjõud: 2738000 (2013)
Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele. 19. Manufaktuurid. Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva. 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis
paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises, mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944. 5. Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower – Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht 6. Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Vaba Prantsusmaa (Charles de Gaulle’I poolt rajatud vastupanuliikumine eksiilis), Uus-Meremaa, Holland, Norra ja Poola – nende ühinenud jõudude suuruseks oli 1 miljon sõdurit. Vastas oli Saksamaa 380000 mehega. 7
Näiteks Portugali asend nõuab rongi- või maanteetranspordiga liikudes pikkade vahemaade läbimist, seetõttu on eriti panustatud kiirteede arendamisse. Esikohal on siiski lennutransport. Itaalias on suurepärane teedevõrk, mida on arendatud tunnelite ja viaduktide ehitamisega, et oleks mugav läbida mägist maastikku. Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid. Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79
tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis
Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks . Bellingshauseni esimene reis . Õppides Mereväe Kadetikorpuses käis Bellingshausen praktilistel merereisidel . 1795 . a . läks ta Gardemariina laevale , mis purjetas Põhjamerel ja külastas mitmeid inglismaa sadamaid . Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude
Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, aga rahvaste suhete süsteemid rikuti ja peaaegu terve Aafrika( v
Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7. Rahvastiku tiheduse poolest asub Holland Lääne-Euroopas esikohal, kuna rahvastiku tihedus on 328 inimest 1 km 2 kohta. Üle poole hollandlastest on katoliiklased ja umbes 40% on protestandid. Pinnamoelt on Holland madalik, umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal
Richard Uutmaa raamat Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules.Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud erandiks Armeenia - vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks. 4 Pildid
Eriti Suuteline oma külg on töötlev Teedevõrk duse rajaja ja Soom Madal ja valdavalt ne Hollandis, elanikkonda enda tööstus, eriti on tihe, praegugi on ta e, tasane. Paraskliima, us Pariisis, saadustega ülal pidama. mitmesuguste palju üks kolmest Läti, Lõuna-Euroopas un Liverpoolis, Palju liha ja piimakarju, masinate, sadamaid, maailmamajan Leedu lähistroopiline d Saksamaal ja kasvatatakse nisu, seadmete ja tihe duse , vahemereline kliima. on Luksemburgis. kaera, riisi, viinamarju, kemikaalide lennuliiklus. keskmest, Prants Maavarade, sh kr Sakslased, tubakat, oliive, otra, valmistamine, Tasemel on kuigi
ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis(mis on leheküljel 5) püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2
ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis(mis on leheküljel 5) püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2
Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad
saj algul lahendas sadamates ja teistes transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 20.saj keskpaigal tulid konveierveod- need nõuavad mitu korda vähemtööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega veod. VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD veondusfirmade koondumine ja kitsam spetsialiseerumine tehnika arenedes suureneb transpordivahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus, areneb ja täiustub infrastruktuur, ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid ning täiustatakse lao- ja laadimistehnikat. üha rohkem kasutatakse ekspressvedusid- loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta Multimodaalne jaotuskeskuse ehk Terminali ülesanded: kauba vastu võtmine ja väljasaatmine ladustamine kogumine ja jaotamine osaline ümbertöötlemine kauplemine ja kontroll ülemaailmse varustamise põhimõte: tootmiseks vajalike detailide, toorme või
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake
aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake
majandusharudele ja säilitamaks riigisiseselt vähemalt mingisugust toidutoodangut. Jaapanis kasvatatakse kõige rohkem riisi, kuna kliima ja pinnas on selleks sobiv ning see on riigis üks enim tarbitud toitudest. Riisi kasvatus on laiguti levinud riigi põhjapool, kus on esindatud paraskliimavööde. Riisi kasvatuse pooles on Jaapan maailmas kaheksandal kohal. Kalapüügi kohapealt aga neljandal kohal, see on riigipeale laialivalgunud ja püügiks mõeldud sadamaid on üle 2000. Loomakasvatus on vähene, kuid märkimisväärne on luksuslik veiseliha oma erilisuse poolest. Jaapan impordib suure osa oma toodangust USAst, Austraaliast ja hiinast. Jaapan on üks suurimaid veiselihatoodete importija, üleüldises plaanis imporditakse rohkem kui pooled lihatooted. Umbes 5% imporditakse sojaube ja 13% küpsetusõli. Kuna Jaapan ise toodab alla 79% riigis tarbitavast toidust ei ole tal võimalik palju eksportida. Siiski eksporditakse väikses koguses
Neg. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku. Autoga ei saa vedada väga suuri koguseid. Kallis. Einim saastav transpordiliik · Raudteetransport. Ei saasta keskonnda. Tulus pikkade vahemaade ja suurte koguste korral. Neg. Liinid ristuvad harva, Saab toimida ainult koostöös teiste liikidega. · Veetransport. Suured kogused, Suur tööviljakus, piiramattu läbilaskmisvõime, väike kütusekulu. Neg. Sõltub looduslikest ja navigatsioonitingimustest. Vajab kalleid sadamaid. · Õhutransport. Kiire, igast maakera punktist igale poole. Neg. Kallis, sõltub ilmastikust, väike maht · Torutransport. Kasutatakse vedelike ja gaaside transpordiks. Madal omahind, väikesed kaod, suhteliselt väikesed kapitalimahutused. Neg. Lekked, keskonnaohtlik 29) Millega tegeleb logistika? · Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise, kontrolli ja juhtimisega + tabel 109. 30) Millised on maailma peamised veosuunad.
hilisgooti stiilis raekojaga vana turuväljaku ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. 19 10 KASUTATUD KIRJANDUS Belgia,http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://www.belgium.be/eportal/index.jsp Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus Veondus. (1999). MA. Kaardikirjastus "Jana seta"
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................3 AUTOTÖÖSTUS................................................4 MASINATÖÖSTUS.............................................5 KÕRGTEHNOLOOGIA.......................................6 METALLURGIA................................................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedes...
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad.....................................................................................................
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja
Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Suriname ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia
Eesti; Poola sai Lõuna-Eesti, Riia ja Läti alad; Venemaa sai ülemvõimu ja Eesti+Liivi alad ; hertsog Magnus sai 2) Mis tõi sõjasündmustesse murrangu a)Rootsi poolelt - Karl XI võimuletulek. b)Poola poolelt - Sigismund III võimuletulek. 3) Millised olid Liivi sõja algul Vana-Liivimaa naaberriikide taotlused (Venemaa ja Poola) Venemaa tahtis Läänemere sadamaid. Teised riigid tahtsid maid vallutada ja rikkusi juurde saada. 2. Milline sündmus tähistab Vana-Liivimaa lõppu? 28.nov 1561 lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. 3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa? 4. 1660. a oli Rootsi territoriaalse võimsuse tipul. 1) Milliste sõdade ja rahudega olid Rootsiga liidetud
vana-kreeka kirjanike Aishylose, Aristophanese, Euripidese ja Sophoklese teoseid. Saar on tuntud selle kosmopoliitse õhustiku poolest, 1960ndatel ja 70ndatel oli see Ateena aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Lisaks kujutavale kunstile leiame selgeid Antiik-Kreeka peegeldusi ka teatri-, tantsu-, moekunstis, arhitektuuris ja kirjanduses ning muidugi spordis. OLÜMPIA Olümpia on üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühend Zeusile. Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samu Looduskaunis piirkond on olnud pidevalt asustatud alates 3. a perioodi lõpus sai sellest usukeskus.
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori
ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada
teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist.
Positiivne kaubandusbilanss- eksport>import
Negatiivne kaubandusbilanss- eksport
Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või hiljem ära vallutatud. 22.jaanuar 1558- venelased tungisid peale, oli rohkem rüüsteretke moodi 1588 aprill algas tõsine sõjategevus Narva pommitamisega. Esialgu oli sõda Venemaa ja Ordu vahel(mitte Venem ja Eesti!) Esimesena sekkus Poola, kuna taheti vastu astuda Venemaa suurenemisele. Tartu piiskop palus appi, nende vahel ka enne sõda juba head suhted
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud...
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaade...
Neg. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku. Autoga ei saa vedada väga suuri koguseid. Kallis. Einim saastav transpordiliik · Raudteetransport. Ei saasta keskonnda. Tulus pikkade vahemaade ja suurte koguste korral. Neg. Liinid ristuvad harva, Saab toimida ainult koostöös teiste liikidega. · Veetransport. Suured kogused, Suur tööviljakus, piiramattu läbilaskmisvõime, väike kütusekulu. Neg. Sõltub looduslikest ja navigatsioonitingimustest. Vajab kalleid sadamaid. · Õhutransport. Kiire, igast maakera punktist igale poole. Neg. Kallis, sõltub ilmastikust, väike maht · Torutransport. Kasutatakse vedelike ja gaaside transpordiks. Madal omahind, väikesed kaod, suhteliselt väikesed kapitalimahutused. Neg. Lekked, keskonnaohtlik 29) Millega tegeleb logistika? · Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise, kontrolli ja juhtimisega + tabel 109. 30) Millised on maailma peamised veosuunad.
7 varude (kütus, vesi, määrdeaine -, toidu-ja muud spetsiaalmäärded tarvikud) ja kasulike lastide pealelaadimiseks. Kütus ja erinevad spetsiaalmäärasid muutuvad reisist reisini ja sõltuvad oma pikkusest ja lasti massist. Nii et kuigi laeva kandevõime jääb konstandiks, tema cargo-kandevõime (cargo deadweight) muutub sõltuvalt laeva varude kaalust(.2005). Laev maksab lõivu erinevaid sadamaid külastades, samuti kanaleid läbides. Niisuguste läbisõide maksumus on erinev ja sõltub laeva sisemisest mahust. Veel üks laeva omadus on laeva lastide mahutavus. Konteinervedude intensiivne areng nõudis samuti konteineri mahutavuse mõiste teket. Konteinerlaev on uus laevatüüp. Konteinerlaevad -- laevad erineva tonnaaziga, viimasel ajal on levitud suured konteinerlaevad 2-3 tuhande konteineritega. Hiljem hakkas arenema spetsiaalsete
Talvekse see meretee, aga kahjuks külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik.
Läti kaudu Euroopa riikidesse, kasutades peamiselt Tallinn-Ikla, või Venemaale mööda Tallinn-Luhamaa ja Tallinn-Narva maanteid. Mõningane kaubamaht toimetatakse ka üle Valga piiripunkti. Kuna Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade vedu toimub valdavalt (~90%) multimodaalses veoahelas (laev - rong või rong laev), siis on transiitvedude maht ja veoste sortiment raudteel sarnane sadamaid läbivate kaubavooludega. Intermodaalsete vedude maht on ligikaudu 9,2%. Peamine hulk väliskülastajaid tuleb Eestisse läbi sadamate, mille kaudu saabus 3,76 miljonit reisijat ja lahkus 3,43 miljonit. Eesti lennujaamu ja kopteriväljakuid läbis 1 472 729 reisijat ehk 34,5% rohkem võrreldes 2004 aastaga. Välislendudel oli neist 1377,8 tuhat. Eesti transpordikorraldust mõjutavad regionaalsed tegurid Eesti on hõredalt asustatud ning majanduslikult kiirelt arenev riik, kus majandustegevus on
1892. aastal. Tänaseks on selle ilme mõnevõrra muutunud. (Vormsi lugu 2013) Joonis 7. HulloSvibyRumpoMagnushofi teerist (Vormsi lugu 2013) Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013) Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
Joonis 6. Rahvaarvu muutumine Allikas: Rahvusvaheline andmebaas, 30.november 2008 4.2 Rahvastiku tihedus Hollandis elab ühe ruutkilomeetri kohta 489 inimest. Peaaegu sama tihedalt on asustatud ka San Marino, Lõuna-Korea ja Aruuba (Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus). Kõige tihedamalt on asustatud Kesk-Holland (vt Joonis 7), sest seal asub ka Hollandi pealinn Amsterdam. Samuti on seal ka tihe laevaliiklus ning palju sadamaid. Kõige hõredamalt on asustatud Põhja-Holland. Enamik inimesi on koondunud linnadesse ja nende ümbrusesse, kuna seal on paremad tõõ- ja õppimistingimused (Ibid). 6 Joonis 7. Rahvastiku tihedus Allikas: Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus, 30. november 2008 7 4.3 Loomulik iive
erosioon. 9 Transport Kenyas on tihe võrgustik teekattega ja teekatteta teedest ning teid on riigis kokku üle 160 000 km, millest üle 11 000 km on teekatteta. Kuna Kenyas on mäed ainult lääneosas, siis see ei mõjuta väga ülejäänud riigi transpordisüsteemi. Riigis on tihe raudtee ja sõiduteede võrgustik ka naaberriikidega, samuti palju sadamaid ning 225 lennujaama. Siseriiklikus transpordisüsteemis on olulisel kohal raudtee ja sõiduteed, rahvusvahelisel kandepinnal on olulisimad veetransport nii India ookeanil kui ka Victoria järvel; naaberriikidega on tähtis rauteevõrgustik ja ülemaailmselt lennujaamad. Bussitransport on muutumas paremaks, asendatakse suuri busse väiksemate ja mugavamate minibussidega. Suurimad rahvusvahelised
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
majast eraldiseisev teemajake. Jaapani aeda ümbritseb tänapäeval aed, vanemal ajal kas müür või hekk, selleks, et oma aias saaksid sa olla rahulik ning nautida maailma, mis sa enda ümber loonud oled. Jaapani lossid on läbi aja vaikselt unustusse vajunud, kuid omal ajal oli ka nendel suur roll Jaapani arhitektuuris. Nagu Euroopas, rajati ka Jaapanis losse selleks, et kaitsta strateegilisi piirkondi, näiteks teede ristumiskohti, sadamaid jms. Kuigi losside mõte oli vastu pidada kauem, kui teised ehitised, tehti nad siiski enamjaolt puust. Losside juures kasutati ka kive, kuid nende osakaal, võrreldes lossi puust osaga, jäi tagasihoidlikuks. Peaaegu alati peeti losside rajamise juures silmas looduslikke kaitsetegureid. Eriti laialt levinud olid mägilossid, mis rajati kas looduslikule või isetehtud künkale. Lisaks sellele, et see pakkus paremat kaitset vastaste eest, andis
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
kohtades- veeall, maa all, atmosfääris ning avakosmoses. USA, Nõukogude Liit ja Hiina viisid tuumakatsetusi läbi enda riigi territooriumil. Prantsumaa näiteks Sahaara kõrbes ja Vaikses Ookeanis. Maa alused tuumakatsetused moodustavad ligi 75% maailmas toimunud tuumakatsetustest. (Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012) Lisaks militaarsele kasutusele prooviti tuumapomme kasutada suuremates mullatöödes. Prooviti nende abil rajada kanaleid, sadamaid. Kuid see ei tasunud ennast ära kuna tuumapommi plahvatus kahjustab keskkonda. (Vaher, 2012) Maailma esimene tuumakatsetus oli 15. juulil 1945. Selleks olu plutooniumpomm Gadget. 1946. aastaks oli USA'l juba üle 10ne aatompommi. Kasvas ka tahtmine neid vaenlase laevastiku vastu proovida. Crossroad oli tuumakatsetuste seeria, kus lõhati kolm tuumapommi Marshalli saarestikus Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini
Millist kasu said emamaad kolooniatest? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiizi. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte. 18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia 19)Mis on konservatism, liberalism, rahvuslus? (tekke aeg ja poliitilised vaated) Konservatism tekkis 18.sajandi lõpus. Konservatiivid rõutasid, et inimeste kooselu seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muudatused ei saa tuleneda altpoolt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas
autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid: 1. kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine 2. ladustamine 3. kogumine ja jaotamine 4. osaline ümbertöötamine 5. kauplemine 6. kontroll Euroopa suurim sadam- Rotterdam- nn Euroopa merevärav- asub Hollandis. Asend kaardil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
