Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud.
Ta händ olnud kolm korda ümber kingu keerutud. Susi juhtunud paari pojaga sinna. Vanajuuda pikka saba nähes nälpsanud saba otsast sülla osa ära. Vanajuudas siputanud jalga ja ütelnud: "Kirp hammustas!" Teine susi hammustanud saba otsast kaks sülda ära. Vanajuudas karanud istukile, aga heitnud kohe jälle magama. Kolmas susi hammustanud saba otsast kolm sülda ära. Nüüd karanud Vanajuudas üles, hakanud mööda kinku jooksma. Esiti peksnud sabaga kõvasti vastu maad. Kuhu mets juhtunud, sinna sügav org sündinud. Visanud peale selle maad kahele poole, nii et mäed sündinud. Sedaviisi saanud ilusast kodusest mägine maa, kuhu nüüd suur mets kasvanud. Seal keeta Vanajuudas enesele enne ja peale vihma sööki. 3. Kalevipoeg olevat kasutanud oma hiidhobust nii ratsutamiseks kui ka kündmiseks. Sadul olnud ratsul alati ka kündmise ajal seljas. Kui ta siis teise vaoga Hobujärve
Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma
Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval. Peitu poeb vaid keskpäevase päikese eest. Nagu nimigi ütleb, on tema saba ogaline. See on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Ta talub hästi palavat ning talle jätkub veest, mida hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. Kilpkonn Tema pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind. Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest. Teda kaitseb
- ja T - kujulisteks ning kujusoonteks. Mistahes profiiliga sooned võivad olla läbivad, lahtised või väljuvad ja kinnised. Astmeid ja sooni freesitakse ketas - ja sõrmfreesidega. Astmete ja soonte freesimine sõrmfreesidega. Astmeid ja sooni saab sõrmfreesidega töödelda vertikaal - ja horisontaalfreespinkidel. Sõrmfreesid on ette nähtud tasapindade, astmete ja soonte töötlemiseks.Neid valmistatakse silindrilise ja koonilise sabaga. Sõrmfreese valmistatakse normaalsete ja suurte hammastega.Normaalhammastega freese kasutatakse astmete ja soonte siluv - ja poolsiluvfreesimisel,suurte hammastega freese aga koorivfreesimisel. Laialdaselt on kasutusel kõvasulamfreesid, neid valmistatakse kahte tüüpi: kõvasulamist krooniga ja kruviplaadikestega. Kõvasulamfreeside kasutamine on eriti tõhus soonte ja astmete töötlemisel karastatud ja raskelttöödeldavatesse toorikutesse.
Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud.
Tirr on igavene õeluskott. Lausa kümme aastat on ta selle pere kassivägede juhataja olnud ja kogu ta keha on kaetud sõjahaavadega. Ei ole ühtki täppi tema hõredas karvastikus, mis poleks rohkem või vähem kriimustatud. Minu vastu on Tirr eriti kuri. Ma arvan, et talle lihtsalt ei meeldi armsad paksud kiisud. Väike Präänik on uustulnuk. Tõeline paharett, aga millegipärast keegi ei karista, kui ta pahandust teeb. Õnnelik hing. Minule Präänik ei meeldi. Ta mängib alati mu sabaga kui ma söön. Kõige hullem on see, et ta ei jäta isegi urinat kuuldes mängimist järele. Naudin hetke, mil Präänik magab. See on kõige rahulikum aeg üldse. Murriga olen väiksest saati hästi läbi saanud. Võib-olla seepärast, et ta on kõige rumalam koer maamunal. Murri on kolm korda auto alla jäänud, aga ikka ronib tee peale neid taga ajama. Minule piisas esimesestki korrast. Koeral on must lokkis karv ja ta pidavat olema pooleldi puudel. Arukas oleks vist jutustada ka meie kodust
Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval. Peitu poeb vaid keskpäevase päikese eest. Nagu nimigi ütleb, on tema saba ogaline. See on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Ta talub hästi palavat ning talle jätkub veest, mida hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. Kilpkonn Tema pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind. Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaas...
ka sidekoe elemente, isegi veresooni. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Merituppede sigimine: Mittesugulisel sigimisel tekivad pungad kas otse kehal või siis erilisel väädil, stoolonil; üksikutel merituppedel pungad eralduvad, koloonialistel jäävad kokku. Täiskasvanud merituped on mõlemasoolised. Munad ja seeme heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa. Kogu keha katab vastse tuunika, aga tihedalt. Moondeks kinnitub vastne näsadega merepõhja. Suu ja kloaak pöörduvad ülespoole; saba tõmmatakse keha sisse ja imendub kiiresti ning täielikult. Vastne on tüüpilisem keelikloom kui täiskasvanu.
tegelesid tuaretusega ja hoolitsesid selle eest, et Inglise kuninglik tug säilitaks oma omapära ja tu iseärasused. Tänapäeval peitub nimetuse "Inglise kääbusspanjel" taga kaks iseseisvat tugu - pikema ninaga, lamedama peaga ja veidi suurem Cavalier King Charles spaniel ja väiksem, kuplikujulise peaga nösunina King Charles spaniel. King Charles spanielid on elurmsad, vehkides igal vimatul ja vimalikul ajal meeletult oma vahva sabaga, nagu sooviks kigest hingest hku tusta, rnahingelised, saades suurepäraselt aru perenaise meeleseisundist, pealekauba lpuni truud oma perenaisele- need omadused on vlunud aristokraatseid ukonnadaame läbi ajaloo. King Charles spanielid on niinimetatud "ühe inimese koer", nad kiinduvad perenaisesse vi peremehesse ja ei ttta sugugi armastama igat ettejuhtuvat. Teisi pereliikmeid ta lihtsalt aktsepteerib. King Charles spanieli eksklusiivne armastus on kogemus omaette
koges midagi enneolematut mis võttis talt rääkimisvöime ja kui talle paberit ja pliaatsit anti, et ta end sel moel väljendkas joonistasta vaid paar varesejalga. Kui arst ka Jürka keha uuris lausus ta hämmingus, et on esimene kord kui ta sellist nüsib mis tegi vägagai selgeks rahavale, et see pole harilik inimene. Ka tema suurus vastab jumala poolt pandud piiridesse mis on siis lutikast 5 heinapallini. Sell ööl kui Jürka suri oli nähtud ringi luusimas musta pikka sabaga olendit. Iseasi oli aga Jürka mattused. Esiteks ei olnud Jürkal puhast särki kuskil võtta kuid leiti, et tal paar looma, kass ja tütar on, loomad müüdi ära ja saadud tulu läks Jürka mattuste korraldamisse. Küsimusele tuli ka kuhu teda matta, mõned möeldavad paigad oleks olnud Põrgupõhja, kiriku taha kuid siis astusid naised välja Jürka eest ja kirikuõpetaja pidi nõustuma, et kui jumal leides,et see on hea mõte siis ei ole neil kui surelikel midagi siinkohal kosta
eemaldatakse ahelaase (doonor koromosoon parandatakse, kuid sinna võivad jääda augud. Retroviirusesarnased retrotransposoonid- kasutavad pöördtranskriptaasi ja integraasi (viiruste transposaas), levivad vahendaja RNA kaudu rakkude jagunemisel Mitteretroviiruselised retrotransposoonid-kasutavad pöördtranskriptaasi ja endonukleasi, levivad vahendaja RNA kaudu. L1 element kromosoomis,tehakse RNA, endonukleaas seondub polyA sabaga. PolyA seondub sihtmärk DNA ja RNA pealt sünteesitakse uus DNA lõik, mis seotakse sihtmärk DNA ga DNA-ainult transposoonide ja retrotransposoonide põhimõtteline erinevus. Transposaaside olemus ja funktsioon. Transposaasid katalüüsivad transposooni lisamist sihtmärk DNA-sse Konservatiivse saitspetsiifilise rekombinatsiooni erinevus transposoonidest. Nõuab erinevalt transposoonidest spetsiifilist DNA järjestust nii doonor kui ka retsipent DNA osas ning ta ei jäta auke DNA ahelasse
Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb. See omakorda võimendab liikidevahelist diferentseerumist. Geograafilisest isolatsioonist põhjustatud populatsioonide eristumise kohta on palju näiteid. Näiteks Suures Kanjonis põhja- ja lõunakallast asustavad oravapopulatsioonid on fenotüübiliselt erinevad põhjapoolse populatsiooni isendid on tumedama karvaga ja laiema sabaga. Kahe uue liigi tekkimine pole siiski veel lõpule jõudnud, sest erinevatesse populatsioonidesse kuuluvad isendid on võimelised veel, kuigi väga harva, eluvõimelisi ja sigimisvõimelisi järglasi andma. Seni on tegemist kahe alamliigiga Sciurus aberti aberti ja Sciurus aberti kaibabensis. Sümpatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke ei eelda, et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud
armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür ja sileen kitsejalgsed ja hobuse sabaga olevused, kellega Dionysos ringi rändas Hesiodos ,,Jumalate pölvnemine" (7 saj eKr). Sajapealine tuldpurskav madu Typhon. titaan Gaia ja Uranose järeltulija Inimkonna tekkimine Promotheus varastas tule Olümpose mäelt, seepärast Zeus karistuseks käskis ta Kaukasusesse kalj külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus Zeus kätte sellega, et ta läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest on alguse saanud köik inimkonna hädad.
Frantisek Jilek "MEES VINCIST" Kaks kodu · Notar Ser Piero ja Caterina kohtusid 1451.aasta juulis. · Leonardo sündis sõjaajal, 15. aprillil 1452. aastal. · 5-aastaselt lahutati väike Leonardo oma emast ja ta läks notarist isa juurde elama. · Leonardo esimene mälestus "Oma lapsepõlve esimese mälestusena seisab mul meeles, kuidas ma lebasin hällis ja kuidas minu juurde lendas kull, kes oma sabaga tegi valla mu suu ja lõi mind mitu korda vastu huuli. Selline on minu saatus." · omo sanza lettere mees ilma hariduseta · Girgio Vasari, tuntud keskpärane 16.sajandi kunstinik on Leonardo kohta öelnud: "Kui ta ainult poleks olnud nii tujukas ning püsimatu. Nimelt asus ta igasuguseid asju uurima, ent vaevalt oli alustanud, jättis selle juba sinnapaika." · Leonardo imetles maalikunstnik Giottot kui oma eelkäijat.
Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab ,,sabatäheks" heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Neid võib näha igal öösel, 3-5 tunnis. Meteoriit maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Et taevakivist saaks meteoriit, peab ta Maale jõudma ja üles leitama (sulamisjälgedega meteoriit on teistest kividest hästi eristatav)
10.2. Töötades suruõhutööriistadega: - Jä lgida, et poleks õ hulekkeid vooliku ü henduskohtades. - Kandmisel hoida suruõ hutö öriista selle kere kä epidemest, voolikut aga rullikeeratult. - Lö ö ktö ö riista tohib lü litada tö ö rõ hule vaid pä rast riista seadmist tö ö asendisse (nä iteks peab vormraud olema surutud vastu neeti, meisel pandud vastu toote pinda jms). - Kasutada padruni mõ õ tmetele vastavaid sabaga sissepandavaid tö ö seadiseid. - Suruõ huvasarat tuleb tö ö tamisel hoida kerest, ei tohi hoida tö öseadisest. Jä lgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõ kestavad tö ö seadist (pinni) vä lja lendamast. - Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel tö ödel, mil toote kü ljest võ ib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille võ i kasutada mittepurunevate klaasidega maski
ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal
*Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta.
· koha filee · räime filee, räimerümp · mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed · vürtsiheeringat Kuumsuitsu kala tootevalikus võib leida: · peolaua ehe (eritellimusel, jahutatud pea ja sabaga tervest kalast): tuur, lõhe, forell, angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist 25 · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee
a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? Saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,1-10 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1- 1000 km asteroidid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a
asteroidide vöös.On olemas Troojalaste ja Apollo asteroidid, kuid samas on kantud asteroidide kataloogi umbes 4000 asteroidi.Tegelikult on neid palju rohkem ja omavahelised kaugused on väga suured. 11.Mis on komeet? Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad.Ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab ``sabatäheks``- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks.See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purkuv ja päikesevalguses helendv gaas.Komeedist eralduvate gaaside spektrite järgi koosnevad nad valdavalt veest, vähemal määral süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid aineid.Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. 12.Mida nimetatatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist
Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Seejuures aitas neid lohedraakon Ladon. Kuni tuli Herakles, tappis lohe ja võttis õunad ühes. Väljendit "hesperiidide aed" kasutatakse väga kauni aia või keskkonna kohta, paradiisi sünonüüm. KERBEROS - (lad. Cherberus) Verejanuline metalse häälega koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse, Typhoni ja Echidna poeg. Teda kujutati mitme (kolme, viie, saja jne) peaga, draakoni sabaga ning väänlevaist madudest ümbritsetuna. Kerberos laskis kõik allmaailma saabunud surnud sisse, kuid ei lubanud kedagi välja. Üksnes Heraklesel õnnestus ta ühe oma vägiteona korraks maa peale tuua. Kui Orpheus allmaailma oma armastatule järgi läks, helistas ta oma lüürat nii kaunilt, et teiste seas vaigistas ta oma lauluga korraks ka isegi Kerberose. Kõnekeeles kasutatakse sõna "kerberos" aga hoopis naljatlevalt tigeda valvuri kohta, kes tegelikult võib-olla on
Ööbiku vaheldusrikas laul on deklameeriva laadiga, koosneb mitu korda korratavatest kõlavatest vilestroofidest ja jõulistest laksutustest ning nende vahele lükitud tugevast kärinast. Kevadel, saabumise ajal, laulab ööbik nii päeval kui öösel, suve poole aga peamiselt öösiti. Suitsupääsuke on elav ja vallatu, julge ja alati rõõmus õhuvalla elanik. Siidilind läikivmusta seljasulestikuga, alapool valge, kurgualune punakaspruun, pika lõhkise sabaga, - lind, kelle päralt on sinine taevas ja päike. Ta on kõige osavam lennumeister ja ka kõige kiirem lendaja. Vihma eel käib suitsupääsukeste tee madallennul, sellest ennustati vihma. Suitsupääsuke ehitab oma pesa inimese elu- ja majapidamishoonetesse. Ta on teinud seda iidsetest aegadest peale ja saanud inimese lahutamatuks sõbraks. Suitsupääsuke oli meie esivanemate kodukolde püha lind, tema pesitsemistingimuste eest hoolitseti, teda armastati ja hoiti.
*Marss *Jupiter *Saturn *Uraan *Neptuun *Pluu Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu) 24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega.
rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus ettetulevaid tähtsündmusi, nagu täisealiseks saamist, pulmi või sõjaõnne. Sel puhul kanti tavakohast
rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus ettetulevaid tähtsündmusi, nagu täisealiseks saamist, pulmi või sõjaõnne. Sel puhul kanti tavakohast
emaslindu, isane aga toob talle aeg-ajalt pessa toitu. Munakoored heidetakse tavaliselt pesast välja ja neid võib leida otse lennuava alt. Alul on pojad täiesti paljad, roosa nahaga ja pimedad. Kümne päeva vanuses on neil silmad juba avanenud. Ka kuulmeava on alul suletud. Pojad paiknevad pesas kodarjalt, sabad sisse- ja nokad väljapoole. Enamasti on nende nokad käänatud vastupäeva. Poegade toitmine käib järjekorras nagu karussellil. Toitu saanud poeg pöörab end roojamiseks sabaga pesaava poole ja nihkub roojapritsimise järel tagasi pöördudes vasemale. Nii jääb pesakoobas puhtaks, selle põhjale koguneb vaid seedumata kalaluude kiht, peamiselt poegade räppetompudest. Poolvedel roe valgub mööda kaldus olevat pesakäiku lennuava poole ja vanalinnud peavad enne pesakoopasse jõudmist ületama kuni 20 cm kaugusele küündiva roojalasu. Veel kolmenädalastelgi poegadel katavad sulgi sarvtuped nad näevad välja siili moodi, selja
(paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid, stimuleerides neid paaruma sellise isasega, kellel need tunnused on eriti hästi arenenud. Paabulinnu saba on tüüpiline sugulise valiku näide. Isase paabulinnu toretsev saba on uhkeldamiseks ja arvatakse, et see on arenenud loentamatute põlvkondade jooksul emaste paaritumiseelistuse tulemusena. Saabub mingi tasakaal liiga pika sabaga (olgugi, emaslinde see väga erutab) paabulinnud lihtsalt hukkuvad enne suguküpsuse saabumist, kuna liiga pikk saba saaks takistuseks vaenalse eest põgenemisel. Selline sekundaarsete sootunnuste haiglane suurenemine ongi viinud liikide hääbumiseni. Kunagi surid välja suurte sarvedega loomad, kuna sarved said neile takistuseks. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, millel on tõenäosus
Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. 50. Mis on komeet? Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad. Nad ilmuvad ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. 51. Kirjeldage komeetide liikumist. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. 52. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks?
MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. LOOMASTIK Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks. Nad on väikese kahaga, ent pika sabaga ja sageli ladestuvad sabasse või küüruesse rasvad. Paljudd loomad jäävad suveune. Paljudel suduvad higinäärmed, see-eest on aga neil soolanäärmed, et eritada organismist saalo niiskust kaotamata. Väga hästi on kõbeeluks kohandunud roomajad: maod, kilpkonnad, varaanid. Neil on vettpidav nahk, nad munevad kõvakoorelisi mune, nende ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest. Paljud linnud pesitsevad harvadel vihmaperioodidel. Kaevurkilpkonn kühmulise ja madala kilbiga
et ta oli sündinud vallaslapsena ja et tal oli liiga hell ema." Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal. Aastal 1454 sõlmisid Itaalia linnriigid mõneks ajaks rahu. Korraga tuli suur lind ja lõi oma püstise sabaga mitu korda tugevasti mööda väikese Leonardo nägu, suud, nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse. Kolmandad jällegi, et millist lindu silmas on peetud.
nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid hõbekoger - Hõbekoger kasvab harilikult 1540 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. mink - Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 35-45 cm ja Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool sabapikkus 15-25 cm. Mink on väga sarnane Euroopa naaritsale. Kui naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, siis mingil on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid 26
kahes ristsuunas. Kaliibriga kontrollimise eel tuleb ava puhastada laastust ja emulsioonist. Kaliibreid hoitakse püstasendis või vahtplastist alusel rõhtasendis. Avade sügavusi kontrollitakse kas piirdepuksi abil või indikaatori järgi. Puurimine treipingis. Puur kinnitub treipinki (tsentripuki pinooli või supordi erihoidikusse) sabapidi. Puuri saba võib olla kooniline või silindriline. Koonilise sabaga puuridel on standardne Morse koonus nr. 1 ,2 ,3 , 4 , 5. Sabakoonus võimaldab puuri kindlalt tsentreerida ja hoiab ära selle pöörlemise. Kui puuri saba ja tsentripuki pinooli või supordisse paigaldatava hoidiku ava koonus on erinevad, siis kinnitatakse puur vahekoonuse abil. Silindersabaga puurid kinnitatakse tsentripuki pinooli või supordis
Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse, moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest, Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7)
Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud. Nende labimoot ulatub monest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korraparatu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega. Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale. Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...
"heeroste" auks. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama. Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud tema karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest; mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele. Tragöödia saavutas kirjandusliku arengu enne komöödiat ja oli kogu V sajandi kestel ateena draama tähtsamaks liigiks. Tragöödia. Aristoteles ("Poeetikas", 4-ndas peatükis) väidab, et "tragöödia tekkis ditürambide eeslauljaist, komöödia aga falloselaulude eeslauljaist". Ditürambideks, nagu juba mainitud, nimetati
· mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed · vürtsiheeringat Kuumsuitsu kala tootevalikus võib leida: · peolaua ehe (eritellimusel, jahutatud pea ja sabaga tervest kalast): tuur, lõhe, forell, angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida:
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks. 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Algselt oli kooris 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes. 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama). Tragöödiast u poole lühem. Naljad, lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad). Mütoloogiline sisu, groteskne vorm (,,tragöödia dekonstruktsioon"). Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana(-atika) komöödia: Aristophanes, Kratinos Keskmine komöödia: Antiphanes, Alexis Uus komöödia: Menandros, Philemon 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi.
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma
Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10.Perekonnas on kolm last: kaks poega vererühmadega A ja O ning tütar, kellel on B vererühm. Leidke laste ema vererühm kui on teade, et isal on A-rühm. 11. Musti lühisabalisi hiiri ristati pruunide pikasabalistega. Esimeses põlvkonnas saadi ainult musti pika sabaga järglasi. Milliseid tulemusi oleks oodata, kui F1 põlvkonna hiiri paaritada pruunide pikasabaliste isenditega? 12.A-vererühmaga naine on abielus mehega. Kellel on O-rühma veri. Nende tütar vererühmaga O on abielus AB-vererühma omava mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga poeg. Leidke kõigi mainitud isikute genotüübid. 13. Hemofiiliahaige naine on abielus terve mehega, kellel vere hüübimatust ei esine. Milline
ning tantsiti ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Taive Särg muusikast jaanipäeval Jaanilaulud kuuluvad jaanipäeva kombestikku ja neid lauldi tule juures. Olemasolevad jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi ulatuslikud, enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest
asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas. Toitumine Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad. 27Talvike Emberiza citrinella Talvike on umbes varblasesuurune, suhteliselt pika sabaga, kollase pea ja pruunika kehaga lind. Talvike on levinud üle kogu Eesti. Elupaikadena eelistab ta suhteliselt lagedaid alasid: puisniite, heina- ja karjamaid, raiesmikke ja kadastikke. Soodest ja muudest märgadest aladest hoidub talvike eemale. Käitumiselt on ta kohmakas ja rahulik lind, lubades inimest kuni mõne meetri kaugusele. Talvel armastab talvike tegutseda salkades, kus omavahelised riiud ja tülid on üsna sagedased. Toitu otsib talvike ainult maapinnalt ning ta sööb peamiselt
jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Jõeforell
Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga Sisalsireen, koopaolm, hiidtömpsuu, tähnikvesilik, tähniksalamander, tseiloni kalamadulik, rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 11 S. PÄRISKONNALISED
Jämejalg-Toomas) jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik saabub kevadel just siis, kui jää viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal on putukaid lindudele toiduks veel vähe, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Sellest ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal tegelikult pole. Vanasõnu linavästrikust: 1. Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks (kui linavästrik lõunamaalt meile jõuab, hakkab veekogudel jää sulama). 2. Linavästrik minevat soojale maale kure tiival. 3. Kui linavästrik enne jüripäeva jää katki sõtkub, siis kasvab sellel aastal hirmus hea lina (Viljandi). 4. Enne ei minevatki jõgi lahti, kui västrik pärale jõudnud. 5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
