Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sabaga" - 363 õppematerjali

thumbnail
15
doc

Antiikaja teater

Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. (pildil) Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Rongkäikudes osalesid Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid - soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ­ ditürambe. (Nahkur,A.2005, lk 27) Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr traigoidia: tragos ­ kits, sokk + o(i)de ­ laul). See arenes välja tavapärases jumalate austamises. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Oletatakse, et kõige varasemad teatrietendused olid seotud jumalate...

Kultuuriajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Savann Referaat

Ta elab umbes 200- pealistes karjades ja käib iga päev toidu otsingul maha üle 5 kilomeetri. Jõudehetkedel puhastavad babuiinid üksteisel vastastikku karva. See tegevus tugevndab nendevahelist sõprust ja solidaarsust. Tüügassiga Tüügassiga on rohmaka väljanägemisega sigalane ­ ta on hallikat värvi, kõrgete jalgadega ja tutiga sabaga , mida hoiab joostes püsti. Tal on lai ja võimas koon 4 tüükaga, millest 2 asuvad silmade all. Samuti on tal 2 kohutavat, teravast ülespooldunud kihva. Ta elab savannis, kus päeval toitub aga öösel leiab varju kuiva rohuga kaetud urus, mis tuhnik on maha jätnud. Ta läheb urgu tagurpidi, nii et hirmsad kihvad, lõualuu eriti arenenud silmahambad, jäävad alati väljapääsu poole. Tüügassiga on erakordselt julge ja agressiivne loom. Täiskasvanuna peab ta kartma ainult lõvi...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Känguru

Känguru Rauno leppik 7.A · Kängurud ei jookse, vaid hüppavad. · Neil on suured tagajäsemed ja tasakaalu hoiavad nad suure sabaga . · Tugevate tagajalgadega 3- 4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. · Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes. Punane hiidkänguru · Punane hiidkänguru on imetaja. · Punane hiidkänguru esineb vaid Austraalias. · Ta on kõigist kukrulistest kõige suurem, aga toitub ainult rohust ja põõsaokstest. · See känguru on ainuke punase karvaga känguru....

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskkonnafüüsika

kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha. Meteoorkeha-planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike. Kepleri II seadus ­ planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist)...

Bioloogiline füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuulsuse narrid kokkuvõte

Ta arvas, et Vesipruul oli tapnud Pontu ja tõstis laiba tema hoovi. Tatikas kartis, et see läheb haisema. Vesipruul viskas Pontu surnukeha Tatika hoovi tagasi. Surnukeha loopides otsustati lapsed appi võtta. Need loopisid Pontut tükkideks lagunemiseni. Tatikas aga ei jätnud seda niisama. Kui Vesipruul on puu otsas kirjutamas, kutsub Tatikas linnarahva gorillat vaatama. Tatikas loopis Vesipruuli kividega ja ütles, et ta on sabaga gorilla. Vesipruul ei saanud aru, millega ta selle on ära teeninud. Järgmisel päeval hiilis Vesipruul uuesti puu otsa kirjutama. Öösel oli Tatikas käinud samuti puu otsas. Ta oli määrinud plangutüki, millel Vesipruul istus, vedelliimiga kokku. Vesipruul jäi sinna kinni. Tatikas koos linnarahvaga kükitab plangu taga. Vesipruulil tuleb idee, et püksid jalast võttes saab ju alla. Nii ta teebki. Plangu tagant hüppavad välja linnaelanikud, kes Vesipruuli naeravad...

Kirjandus
225 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Morfoloogia materjal

1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...

Füsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

(5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameetrid on vaid mõnisada meetrit. (5) 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid Helda pea ja pika sabaga suur komeet on imetlusväärne nähtus öötaevas. See, mida meie silm aga näeb pole tegelikult komeet, vaid gaas mis komeedist purskub ja 28 päikesevalguses helendab. Komeedid koosnevad veest, jääst ja tolmust. Nad on väga väikesed ning neid pole võimalik näha, kui nad on Päikesest kaugel. Joonis 19. Komeet...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Suitsupääsuke - lühikirjeldus

Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Orav

04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kosmoloogia

Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna · Päikesele lähenedes kasvab ,,sabatäheks" ­ heleda uduse pea, nõrgeneva sabaga moodustiseks · Ilmumissagedus väike( kümmekond igal aastal) 11.Meteoriit · Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha · On piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult ära aurustuda · Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt · Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal) 12.Asteroid · On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad...

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat kärplased

Pojad sünnivad pimedatena, pesast väljuvad u. 8 ­ nädalaselt, täielikult iseseisvuvad 6- kuuselt. Sündides on poegadel valge või hall karvkate, mis 3- nädalaselt muutub hallikaspruuniks. Emapiimast võõrduvad pojad 8-10 nädalaselt. Poegade eest hoolitseb ainult ema. 7 Ahm( Gulo Gulo ) Kehaehitus ja välimus Ahm on lühike ja jässakas, suhteliselt pika sabaga . Tumeda pea peal heledad otsmikule ulatuvad laigud, õlgadelt kulgeb piki külgi kuni sabani valkjas või kollakas vööt. Tal on võimsad lühikesed jalad ja tugevad suured käpad. Karvastik tumepruun kuni helepruun. Ahm galopeerib, millest jäävad paari või kolmekaupa asetunud jäljed. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaaline liik, kehahoiaku ja liikumisviisi poolest üsna sarnane karuga. Jälgedel näga 5 varvast. Tüvepikkus 62- 82 cm, sabapikkus 18- 25 cm, kehakaal 9- 19 kg...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Merikotkas

04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200­245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Prasvöötme segametsad: Jaapan

Kährikkoer - tanuki sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, ne tase lühikeste jalgadega, lühikese koonu Kolmas tase ja sabaga rebasesuurune loom. Pea Neljas tase Viies tase külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Rebane - kitsune Jaapan on koduks kahele punarebase...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Linnud, powerpoint

Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv, tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega. · Kus võib kohata.Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel. · Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta. · Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Küpros

Röstitud liha kartuliga (ofto) Filotaignapirukas kreemitäidisega (galatopoureko) Siirupis immutatud taiglarullid (kandaifi) Riisipuding (rizogalo) Koorepuding roosiveesiirupis (mahalepi) Vein (Commandaria) Brändi sidruniga ( Brandy Sour) Vanasõnad-ütlemised Küprosel · Kõik head asjad on saavutatud läbi raske töö. · Kannatus ja visadus viivad sind elus edasi. · Sa ei usu mind, aga usud minu rumalusi. · Ma rääkisin oma koeraga ja koer rääkis oma sabaga . · Ig a koer on oma kodus tugev ja vapper. Küprosest võiks kõnelda veel mõndagi. Kas teate, et... ...üks Inglise koninganna on kroonitud Küprosel? ...muflon on teatud liiki lammas? ...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ? ...armsam kinkis saare Kleopatrale? ...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Orav

Harilik orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti. Orav on pika koheva sabaga , suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kalad

Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik ­ luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid ­ magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid ­ lõpused Vereringeelundid ­ süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel ­ seemnesarjad (niisk), emasel ­ munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mees Vincist

" Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal. Aastal 1454 sõlmisid Itaalia linnriigid mõneks ajaks rahu. Korraga tuli suur lind ja lõi oma püstise sabaga mitu korda tugevasti mööda väikese Leonardo nägu, suud, nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse. Kolmandad jällegi, et millist lindu silmas on peetud....

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Loote areng

Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame. Samuti arenevad mõned teised organid, sealhulgas närvitoru, mis on lapse pea-ja seljaaju eelkäija. Närvitoru pole veel tihenenud, kuid see juhtub järgmiste nädalate jooksul. Lapse suurust võib nüüd võrrelda apelsiniseemnega. Loode näeb välja nagu konnakulles, pea ja sabaga , kuna hakkavad moodustuma käte ja jalgade algmed. 6. NÄDAL Sellel nädalal saavad oma kuju neerud, maks ja kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikkune ja muudkui kasvab edasi. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ja lõuaks. Kahest lohust, üks kummalgi pool pead, arenevad lapsele kõrvad. Väikesed kühmud näos annavad märku silmade arengust ja ninast...

Bioloogia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun