MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis
Iseseisev töö nr. 2. Hüpoteeside testimine. Iseseisva töö eesmärgiks on tutvuda programmiga “Stats” selle Help faili abil ning kontrollida praktikumitunnis püstitatud hüpoteese. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda. a) Püstitage hüpoteesid? Nullhüpotees: mõõtmisel saadud joonepikkus võrdub etaloni pikkusega. Alternatiivne hüpotees: mõõtmistel saadud joonepikkus ja etaloni pikkus erinevad. Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel kalibraatori pikkus). Usaldusnivoo tuleb võtta 0.025, sest tegemist "kahe sabaga". Programmi sisestatud suurused ja neile vastavad tulemused on näidatud järgneval joonisel (Joonis 1). Tulemused tulid samad, mis...
t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit
Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242). Hiidgalaago Hiidgalaago pesitseb Lõuna- ja Ida Aafrikas. Oma koheva saba ja imiku lalina sarnase häälitsusega meenutab oravat. Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242). Kääbusmarmosett Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga kuni 35 cm pikkune ning ühtlasi ka kõige pisem primaat Ameerikas. Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda. Toituvad päeval, süües putukaid, õienektarit, puuvilju ja puumahla (Burnie 2003: 244). 5
kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks. 4.UJUPÕIS aitab liikuda üles- ja alla. VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q Latikas 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? · Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. · Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. · Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes. · Ka vesilikud liiguvad peamiselt sabaga liigutades, jäsemeid kasutavad nad haaramiseks. VIDEO KONNADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=aGuonxvHrro&NR=1&feature=endscreen Konnade kohastumused eluks vees SILMAD JA NINAAVA ÜHEL TASAPINNAL UJULESTAD TUGEVAD TAGAJÄSEME D 7. Kuidas linnud vees liiguvad?
Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine. Kuid lähivaates ei ole leemurid üldse hirmsad. Et leida neid looduses, tuleb minna Madagaskarile või Komoori saarele, mis asub India ookeanis. Need karuse sabaga loomad elutsevad peamiselt puudel. Paljud neist on väga osavad hüppajad- nad nagu lendaksid puudelt puudele. Leemurid suhtlevad erinevate hüüete abil, kuid saadavad üksteisele teateid ka lõhna kujul. Kui isane katta ehk kassleemur tahab teist isast minema peletada, lõhnastab ta oma saba, hõõrudes seda oma käsivartele avanevate näärmete nõrega. Seejärel vehib ta sabaga rivaali näo ees. Seda nimetatakse haisuvõitluseks.
Arvestus " Elektrostaatika" Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: elektrilaeng: q/1C(kulon) jõud: F/ 1N(njuuton) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(dzaul) elektrimahtuvus: C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal: sabaga p/ 1V(volt) Valemid: elektriväljatugevus: E(vektor)= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute
Kalad: Sina oledki tark! Me valime sind! Kinnas presidendiks! Kinnas: (kummardades) Tänan teid! See on mulle suur au! Tänutäheks kutsun ma teid kõiki endale külla. Te peate minust mööda ujuma ja mina surun teil kõigil kätt. Kalad: (nuttes) Oh õnnetust! Meil polegi käsi! Mis nüüd saab! Kinnas: Sellest pole midagi. Teeme nii, et ma surun teie sabasid. Kalad: (uurivalt) Kas nii tohib? Kas päris president ka oma külaliste sabasid surub? Kinnas: Jaa. Ainult, et talkäib väga harva sabaga külalisi. Tavaliselt on tema külalised kätega. Aga kui mõni sabaga inimene siiski juhtub tulema, siis surub ta alati saba. Kalad mõtlevad veidi ning muutuvad rõõmsamaks. Kalad: Teeme siis nii. Suru meie sabasid. Kalad ujuvad aegamisi mööda ja kinnas surus nende sabasid. Kinnas: Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul! Tekst võetud: Andrus Kivirähk lastejutud ,,Kaka ja kevad" lk 7-9
Fifth level 11B Firmast üldiselt · PEAKONTOR: Seattles, Washingtonis. · SUURUS: Starbucks on üks suurimaid kohvipoode maailmas, millel on üle 20 tuhande poe 60 erinevas riigis · Nime on saanud tüürimees Herman Melville e Moby Dick`i järgi ning logo on samuti inspireeritud merest - kahe sabaga sireen Kreeka mütoloogiast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fif Ajalugu · 1971
Toitumine Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionid jälitavad oma saaki ja surmavad selle sõrgadega. Kui tema ohver on suur või hakkab liialt palju rabelema, kasutab skorpion oma tagakeha lõpus olevat mürgiastelt. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad. Organismis olevat vett kasutavad skorpionid, aga nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. 4 Sigimine Skorpionide sigimisbioloogia on küllaltki omapärane. Viljastamisele
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
Varasemalt seadsin eesmärgiks leida üles oma tähtkuju. Toas uurisin juba Google SkyMap'i abil välja, millisesse ilmakaarde Skorpioni tähtkuju jääma peaks ning seetõttu ei kulunudki selle leidmiseks väga palju aega. Kohe Skorpioni kõrval asus tähtkuju nimega Lupus. Hiljem toas googeldasin seda ning selgus, et eesti keeles on selle nimeks Hunt. Kui Skorpion meenutas ka välimuselt skorpioni, siis Lupusel ei olnud hundiga küll vähimatki sarnasust. Pigem meenutas see sabaga lömmis kasti või ühe sangaga päikseprille. Kohe Lupuse ja Skorpioni all oli Libra, mis hilisemal googeldamisel selgus olevat Kaalude tähtkuju. Ka see tähtede rodu meenutas mulle kõike muud, kui kaalusid. Lihtsamalt öeldes oli see kahe sabaga kolmnurk. Planeetidest üritasin ma leida Veenust. Justnimelt ,,üritasin", sest ma pole täiesti kindel, et minu Veenus oli ka see õige Veenus. Teistest tähtedest oli ta igaljuhul eredam.
Känguru Rauno leppik 7.A · Kängurud ei jookse, vaid hüppavad. · Neil on suured tagajäsemed ja tasakaalu hoiavad nad suure sabaga. · Tugevate tagajalgadega 3- 4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. · Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes. Punane hiidkänguru · Punane hiidkänguru on imetaja. · Punane hiidkänguru esineb vaid Austraalias. · Ta on kõigist kukrulistest kõige suurem, aga toitub ainult rohust ja põõsaokstest. · See känguru on ainuke punase karvaga känguru.
kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
lõpuni, siis on igal nädalavahetusel kuskil mõni orrablót. 1.2 Rahvarõivad jóbúningurinn on kollektsioon islandi rahvarõivastest. Alates 2001.aastast on rahvarõivaid reguleerinud jóbúningará (Rahvarõivaste Asutus), kes instrueerib inimesi rahvarõivaid õigesti tegema. Upphlutur Upphultur on naise rõivastus, mis koosneb pihikust, millel võivad olla eredad värvid nagu punane või sinine, kuid on tavaliselt must. Peakate on tavaliselt sabaga. See rõivastus on tavaliselt faldbuninguri alusrõivas, kuid seda võib kanda ka eraldi rõivastusena. Peysuföt Pesyföt on must villane rõivastus, mida kandsid tavaliselt naised 18.-19.sajandil. rõivastus koosnes seelikust ja jakist ning mustast sabaga mütsist. Arvatakse, et selle kostüümi leiutasid naised, kes tahtsid lihtsamaid tööriideid. Faldbúningur Faldbúningur on vana tüüp naiste rõivastusest, mida kanti 17.-19.sajandil. tuntuimas variandis
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused....
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TR...
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega
Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn
1. Nimi Jaanalind (ladina keeles Struthio camelus, inglise keeles Ostrich) 2. Väljanägemine Täiskasvanud linnu kaal võib küünida kuni 150 kiloni ning pikkus jääb 2-3 meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides
kohtumise tulemusena tekkivad tülid lõpevad ühe võistleja surmaga. Skorpionide suurim vaenlane on hoopis inimene, kes nende hammustusi kardab ning neid seetõttu tapab, kaalumata, kas nad üldse on talle ohtlikud või mitte. EUSCORPIUS FLAVICAUDISE ISELOOMULIKUD OMADUSED *Tal on 2 tugevat sõrgadega lõugkobijat (pedipalpi), mis toimivad tundlatena ning on ette nähtud saagi haaramiseks. Neil on 4 paari jalgu. *Lüliline tagakeha lõpeb sabaga, mille tipus paikneb mürgiastel, mis on ette nähtud ründamiseks ja enesekaitseks. SUURUS Pikkus: Kuni 4 cm. Kehakuju ja värvus: Liivakarva, sõrad toimivad meelelunditena, astlaga tagakeha kasutab skorpion jahipidamisel ja enesekaitseks, tema salvamine pole inimesele ohtlik. Suuava: Hästi väike, skorpion peab oma saagi kõigepealt väikesteks tükkideks murdma, et see siis nahka panna. PALJUNEMINE Suguküpsus: 7.-8. elukuul. Innaaeg: Soojematel kuudel. Tiinuse kestus: Kuni 1 aasta
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
Mink Mink on Eestis võõrliik,kes on siia levinud naaberaladelt,kuhu teda on lahti lastud.Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-ameerikas,kus ta puudub ainult mandri kirde-ja lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulp...
10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6. Ta on pruun ja ta on lameda sabaga ja ehitab jõgedele ja järvedele tamme? 7. Ta on orantsikas-pruun ja ta elab puu otsas? 8. Ta on musta värvi ja algab G tähega? 11. Ta on orants ja tal on tumedad triibud peal ja algab T tähega?
15. See laps on õnnelik, ta sündis särgis. 16. Töötaja tegi sahkermahkri tööajal. 17. See laps oli seitsmendas taevas, kui ta sai lahe kingitust. 18. Mees tegi otsuse selge peaga. 19. Naine murdis pead, et saada seda kleiti. 20. Oh jumal hoidku kui kanged liikmed. 21. Vanaisa ütles vanaemale: andku jumal tervist", tema sünnipäeva puhul 22. Tee, mis tahad, mind see ei huvita. 23. Enne eksami minekut, õpetaja ütles: Kivi kotti! 24. Mees pomises, et tema igavene vaenlane on kurat sabaga ja sarvedega. 25. Kas sa mind üldse kuulad, või sul kõrvad on uhkuseks peas?
uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane jääb ühele territooriumile eluks ajaks.Eluiga on looduses tavaliselt umbes 5 kuni 12 aastat. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid
• Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest Tähtsus looduses ja inimese elus • Oluline putukate arvukuse reguleerija • Mõnest mürgist saab toota ravimeid • Mõnedes maades süüakse neid Huvitavaid fakte • Mõnedes maades süüakse neid • Skorpione on maailmas umbes 600 liiki mis koosned 70 perekonnast ja 6 sugukonnast • Skorpionid ei joo kunagi, sest nad saavad oma vee oma toidust
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil.
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tu...
Hoovuse lähedal. värvilised.Väik nii taimedele,loomadele ja Aafria,Austriaalia ese kehaga, endale. pika sabaga. (maod,varaanid ,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. · Sukulendid- Taimed, mis koguvad niiskel ajal vee oma vartesse · Beduiinid- Kõrbe põliselanikud · Nomaanid-Rändkarjakasvatajad
Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüün...
veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.
saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime
Amatsoonpapagoid Amatsoonpapagoid kasvavad umbes 40 cm pikkuseks ning neid liigitatakse keskmiste ja suurte papagoide hulka. Valdavalt on nad rohelist värvi, tugeva kehaehituse ja lühikese sabaga. Neil on suur pea. Saba on sirge lõikega ja mõnevõrra pikem kui hallpapagoil, see on võrdne umbes poole või kolmveerandiga tiiva pikkusest. Mõnel liigil on punane tiivaküüdus või saba peal punased laigud. Nokk on tugev, keskmise suurusega ja ümar. Amatsoonpapagoid armastavad rutiini. Nad võivad võtta omaks vaid ühe pereliikme, võivad olla agressiivsed.Isased võivad suguküpseks saades (umbes 3-5 aastaselt) olla tigedad isegi oma lemmik-pereliikmele. Amatsoonidele tuleb võimaldada palju tegevust ja närimist, et nad ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema ...
Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid.Tuhkrud elavad 5 -8 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on tuhkrul märtsi või aprillis. Sigitakse kord aastas. Emaste ja isaste vahel toimuvad verised võitlused, mille tulemusena sünnivad 40 päeva pärast pesakond, kus on 4-6 poega
Toona kirjutas ajakiri «Luup», et Laol rõngastati tervelt 51 händkakku, samas kui varasema 14 aasta jooksul kokku oli neid linnujaamas kätte saadud vaid 36. Paigalindude arvuka liikumise põhjuseks pakuti elupaikade nappust -- inimene oli üha enam hakanud saega metsamassiividesse trügima. Kulliliste ja nugiste kõrval ongi üks händkakkude peamisi vaenlasi loodust saastav inimene, nagu viimasel ajal kõigi liikide puhul kurvaks kombeks on saanud. Seetõttu püsib pika sabaga kakk kaitstavate liikide kolmandas kategoorias, olgugi et tema asurkond pole meil vist kunagi nii suur olnud kui praegu. Händkaku toidupoolise moodustavad erinevad väiksemad linnud, väikesed imetajad, nende pojad, aga ka kala ja konna suhtes ei jää külmaks. Händkakk on püüdnud ka vähke, kuid seda tunduvalt harvem teiste saakobjektidega võrreldes. Vähki on ka muidugi tunduvalt vähem kui teisi saakloomi. Kõige harilikumaks söögiks on neil siiski hiired.
on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.
Metshiir Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga
hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fantaasial lennata ning poisid peavad uue töö kirjutama. Poisid ei saanud arvasid et fantaasia lendab kui ühe sabaga koera kjutletakse kahe sabaga.Nad vedasid kihla et teepeal ei tule ühtegi looma vastu kuid siiski peagi tuli hobune.Lapsed lasid koos ühe tõkekelgga mäest alla ning siis tekkis mõte kelk hobusele külge panna et nad kiiremini liiguksid.Hobune ja tema peremees ei teind sellest välljagi sest peremees oli une sisus. Kiilike arvas et hobsele tleks piitsa anda et ta kiiremini sõitma panna kuidnad ei saand mehe alt piitsa kätte ja siis meens neil et tuleb sarve puhda et hobune ehmataks ja
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raisk...
Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja Toit saartel. Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun, Musträstas toitub tavaliselt maas, kust Laul võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, ainsatena rästastest jalgadega maad siblida, vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult
Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib alati kehade vahel vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi
Fennekid ehk kõrberebased elavad umbes 10-aastaseks. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Toitu otsivad nad öösel grupis. Ogasaba tegutseb päeval. Tema saba on ogaline, see on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Sarvikrästik on Saharas elav roomaja. Ta on liivaga ühte värvi, seega võib ennast hästi peita. Ta käänab end S-kujuliseks ning roiete värinate abil kaevab end liiva sisse. Välja jäävad paistma vaid silmad ja ninasõõrmed. Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, kes nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Datlipalm Fennek e. Kõrberebane Ogasaba Sarvikrästik
ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
