Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev
Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). 2 ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950. aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku
"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega
Johann Gutenberg Keskaja suurimaks saavutuseks, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega
tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist,
Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836. aastal ka abielusse heitnud, aga laskis end 1861. a. jälle lahutada. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust. Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast. Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid. 5 Wagner Pariisis 1839-1842 Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm
näidendeid, novelle, artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele. Teda tuntakse ka kui kriitikut ja tõlkijat. Oma kodukohta külastas ta harva, kuid mitmetes romaanides ja eriti mälestusteraamatus "Tee algul" kirjeldab ta Metsnukat, aga ka pisut kaugemat ümbrust sageli Kooliõpilased teavad Mait Metsanurka tema ajaloolise romaani "Ümera jõel" järgi. Ta avaldas humoristlikke lühijutte aastast 1904. Metsanurga näidendiga "Päikese tõusul" avati teater "Estonia" (1906). Tõsiseks saavutuseks peeti romaani "Vahesaare Villem" (1909), mis kujutab noore peremehe võitlust võlgadesse sattunud talu pärast. Romaan "Orjad" (1912) annab pildi ajajärgu avalikus elus ilmnenud ebakohtadest ajakirjandusringkondade kujutamise kaudu. Jõuka ärimehe sisemist ummikut kujutab psühholoogiline romaan "Ennäe inimest!" (1918). Metsanurga loomingu põhiprobleemiks on inimese eetilised valikud ja käitumine. Tema
Tema tuntuimad teosed on: "Calais kodanikud ", "Mõtleja ", "Suudlus" ja "Põrguväravad ". Rodin mõjutas skulptuuri arenemist Euroopas ligi paarikümne aasta vältel. MOOD Naiste rõivad, mis veel 19. sajandi 80-ndatel olid rõhutatud talje ja avara seelikuga, muutusid sajandivahetuseks sirgelõikeliseks. Toimus äge võitlus korseti vatsu, mis sajandeid oli naiste pihta nöörinud. Inglismaa hakkas edendama otstarbekamat moodi. Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist
15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutuseks? Suurimateks saavutusteks olid tsikuraadid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 18. Kirjelda tsikuraati. Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakmeliste käänakutega tee. 19. Millised ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias? Kaared ja võlvid 20. Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris? Reljeefid ja kujud 21. Mis on palsameerimine ja milleks seda tehti?
toimub, sõltub suuresti juhusest. Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna. Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas täpselt? Statistilise füüsika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et füüsikud üritavad kõrvale jätta kõik pisidetailid ja keskenduda põhiprintsiipidele
aasta augustini. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal 68.82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a
Me oleme samuti korraldanud regulaarselt üldlaulupidusid juba 19. sajandi teise poole algusest. 2014. aastal käis Eesti üldlaulupeol rekordarv inimesi - ligikaudu 200’000 inimest. Suure rahvaarvukusega üritus on ka Weekend Festival Baltic, kuhu tuleb kokku rahvast üle kogu maailma. Nagu ka 2015. aastal, oli ka 2016. aastal Weekend Festival Balticu toimumiskohaks Pärnu rand. Üheks kõige suuremaks saavutuseks on olnud ka sport ja olümpiamängud. Nii mõnigi Eesti tuntud sportlane on võitnud maailma olümpiatel medaleid, näiteks Rio olümpiamängudel, kus me saime sellel aastal pronksmedali. Pronksmedali tõid koju neli sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti.
levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande Õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist
romaanis "Nelikümmend küünalt". Teos on esitatud peategelase pihtimusliku meenutusena oma neljakümnendal sünnipäeval. "Nelikümmend küünalt" äratas huvi uudse ainestikuga. Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas
Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Leiutajaks oli Johann Gutenberg. Kõige esimene trükitud raamat Euroopas oli Piibel. Trükikunsti leiutamine kergendas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatuid lugedes said inimesed targemaks ning loovamateks. Arvatavasti tänu keskajale on inimesteareng nii kaugele jõudnud nagu seda ta on täna, digitaalses ning moodsas maailmas. Kindlasti aitasid just eelpool painitud
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka
Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente
kirikukoolides. Ning tänu sellele moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Esimeseks ülikooliks peetakse 119.aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kaustasid 200.aasta paiku moodust, kus tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning tekst pressiti papüürusele või pärgamendile. Euroopas oli kõige esimeseks trükitud raamatuks Piibel, mis oli trükitud samal moel. Hiljem hakati trükima ka nt paberaha, mängukaarte. Trükikunsti leiutamie hõlbustas valitseja
Kr.Sellel ajajärgul toimus linnriikide õitsenguaeg. Ateena muutus majandus ja kultuurikeskuseks, kujunes välja orjanduslik demokraatia.334- 324 e.Kr A.Suure sõjakäigud ja hiigelriigi teke. 5. Hellenismi ajajärk. 323-30 e.Kr, algas pärast Aleksander Suure surma. 6. 30aastast e.Kr kuni 395.aastani oli Kreeka Rooma maailmariigi koosseisus. Linnad kaotasid majandusliku ja poliitilise tähtsuse. 4 Kreeka arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurimaks saavutuseks ehitustüüpidest olid templid. Kõige vanimad jäänused templitest on arhailisest ajast (6.saj e.Kr). Isegi templite ehitamisel olid kindlad reeglid-mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid kindlad. Neid iseloomustatakse peamiselt sammaste arvu ja stiili järgi. Kreeka arhitektuuris oli sammas kõige iseloomulikum detail. Sammas jagunes omakorda kolmeks põhiosaks-baas, tüvi ja kapitee. Tüvest tehti kitsaid püstvagusid-kannelüüre. Kapiteel
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
Oli jõuka kodaniku poeg, sai hea (kunsti)hariduse, reisis, liikus kõrgseltskonnas, oli väga tunnustatud. · Kasutas õpilaste abi, sest tellimusi oli nii palju. · Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus o Jõulised ja säravad värvid · Tema suurimaks saavutuseks on "Maria de medici saabumine Pariisi" 21 maalist koosnev seeria · Olles 53 aastasena abiellub Rubens 16-aastase ilusa naisega. Naine mägnib olulist rolli kunstiku viimsed kümnendi loomingus. Rubensi laad muutub intiimsemaks, rahulikumaks, sügavaks, maalidel lapsed ja naised, värvid pastellsemad Teises kuulsaks oli Anthonis van Dyck, teda peetakse paraadprotree rajajaks.
Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate niisutussüsteemide abil. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.) Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart, sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik".
Nooreestlaste teosed olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat. Kuigi rühmituse aegu avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, on neil suur kaal ja Suitsu ning Ridala esimesed luulekogud on jäänud püsima klassikutena. Nooreestlaste esitletud autoritest kujunes välja viljakaid värsimeistreid. Väga tähtsaks saavutuseks on Kr.J.Petersoni luule hindamine ja Liivi loomingu kogumine. Nooreestlaste loomingus saavutati kõrge kunstilisus ja viimistletud keel ning stiil. Aaviku keeleuuneduslik töö tõi endaga kaasa uut kirjanduslikku sõnavara. Alates "Noor-Eestist" võib kõneleda asjatundlikust kriitikast, mille kindlasti saavutuste hulka märkida võib. Üldiselt edendas rühmitus kirjastamiskultuuri ja kunstielu. Nende tegevuse toimel avardusid ka kirjanduslikud kontaktid
Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd. Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis. Keskaja üheks suurimaks saavutuseks on kindlasti trükikunsti välja kujunemine. Seda leiutati juba pikka aega. Juba vanas roomas üritati trükkida, lõigates kõik tähed eraldi välja ja siis alles pressides need pärgaminedile. Kuid Eurooplaste trükikunsti leiutas Johann Gutenberg. Ta võttis kasutusele lahtised üksikud tähed, mis ta sulatas metallist. Samuti olid tal vaja trükitinti, kuna tavaline tint ei sobinud. Trükipressiks sai esialgul oliivipress. Aastal 1445 või 1446 jõudis ta trükikunsti
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga.
liitained. Arstiteadus.17sa.olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir.Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18sa.suudeti inimesi terveks ravida ja paljudel juhtudel pääasta surmast.Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus suur,ellujäänute ihule jäid inetud armid,sageli tekkisid tüsistused,tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks..Tervishoiu suurimaks saavutuseks oli kaitsepookimiste alustamine rõugete vastu.Edward Jenner(17491823) tudeeris arstiteadust Londoni ülikoolis ning asus hiljem oma kodukohta arstina tööle. Puutus kokku arvamusega,et inimesed kes on põdenud läbi veiserõuged,ei haigestu pärisrõugetesse.Juurles rõugete vältimise probleemi üle 20a,enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada..Laste kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. Kuna kaitsepookimine tului kasutusele lehmade kaudu,hakati seda nim
erinevatesse asjadesse. Rootsi aeg muutis eestlaste mõtteviisi ning arendas kultuuri. Rootsi aega peetakse üleminekuajaks. Sel ajal vahetus Eesti aladel keskaeg uusaja vastu. Eestlaste tõekspidamised ja väärtushinnangud muutusid. Rootsi aeg oli eestlaste jaoks hea kuna sel ajal kasvas rahvaarv, majandus ja kaubandus arenesid ning pandi alus talurahva harimisele. Rootsi aja üheks tähtsamaks saavutuseks võib pidada eesti kirjakeelele aluse panemist. Kokkuvõtteks võib Rootsi aega pidada heaks, kuigi seda arvamust võib võimendada sellele eelnenud ja järgnenud rasked sõjaaastad.
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale
(autoportreel kujutab kunstnik iseennast). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast. Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal "Arnolfini abielupaar" on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör.
aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui
ehk détente’i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn kuum liin. Teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. aastal sõlmitud leping, millega lõpetati tuumarelvade katsetamine atmosfääris. Nende katsetamist maa all see küll ei keelanud.
Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta . 3 2. Autor Jean Babtiste Lully (vaata lisa 1) oli Itaaliast pärit prantsuse õukonna ja ooperimuusika helilooja, kes elas Baroki ajastul. Ta valitses alates 1662-st täielikult prantsuse õukonnamuusikat. Lully'le iseloomuliku komponeerimis stiili jäljendati pea kogu Euroopas. Tema üheks suurimaks saavutuseks võib pidada Prantsuse ooperi loomist, mis säilis muutumatuna peaaaegu terve sajandi. 2.1 Elulugu Lully sündis 28. Novembril 1632. aastal Itaalias Florences. 14. aastaselt tõi hertsog de Guise ta Pariisi , kus ta alustas muusika õppimisega. Ta õppis seal viiludajaks, dirigendiks ja tantsijaks. Ta töötas Montepensieri õukonnas, samuti oli ta seal Anne-Marie-Louise dOrléansi "garçon de chambre" (toapoiss). Pärast Montpensierist lahkumist asus ta 1951
Suurim kaotaja oli aga ehk hoopiski Kuuba. Castro tundis end Nõukogude Liidu poolt reedetuna: temaga ei pidanud keegi läbirääkimisi, lõpplahendus pandi paika vaid Kennedy ja Hrustsovi vahel. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn kuum liin. Teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. aastal sõlmitud leping, millega lõpetati tuumarelvade katsetamine atmosfääris. Nende katsetamist maa all see küll ei keelanud. (1) 6 Lõppsõna Raketid koristati küll ära nii Kuubalt kui Türgist,aga ega maailm sellepärast veel nendest ei pääsenud. Raketid viidi allveelaevadele ja neid sõidutati pikki aastakümneid mööda maailmameresid ja sõidutatakse ilmselt edasi
Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad.Zarathustra- Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu". Tähestik- Foiniiklaste suurimaks saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine. See koosnes 22st kaashäälikust.iisraeli riik- Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja rajas Iisraeli riigi. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Pärast Taaveti poja Saalomoni surma lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Assüürlased vallutasid Iisraeli ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati Paabeli vangipõlv
Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju
geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013.
Eeslased tahtsid oma piirkonna asjades ise otsustada. Rahvuslikud tegelased, kes soovisid eestlust edendada, läksid väga suurde vastuollu sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20. sajandi algul Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas. 2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng. Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts)
7.PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJANDIL Kuningavõim 17. sajandi algul Kuningas Henri IV langes mõrvari käe läbi 1610. aastal Tema suurimaks saavutuseks oli Prantsusmaad laastanud ja ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614)
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja alamjooksul. Selle riigi periood kestis 31.-6. sajand eKr ning see aeg jagataske omakorda kolme ajajärku - vana riik, keskmine riik ja uus riik. Muistne Egiptus oli üks esimesi omataolisi tsivilisatsioone ning muistsed egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused? Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese
Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Rahvastiku vananemine on rahva keskmise vanuse kasv ja laste osatähtsuse vähenemine ehk vanurite osatähtsuse suurenemine. Vananevat rahvastikku võib pidada ka viimase aastasaja saavutuseks. Selle üle võiksime rõõmustada, sest riik saab täiendust elukogenud inimestest ja paljud neist on tervemad ja aktiivsemad kui sada aastat tagasi. Selline olukord on saavutatud tänu meditsiini arengule ning muutustele inimeste elukvaliteedis. Rahvastik vananeb kogu Euroopa Liidus. 2012. aastast hakkas tööealine rahvastik Euroopas kahanema, seevastu üle 60 aasta vanuste inimeste osakaal kasvab umbes kahe miljoni inimese võrra aastas. Statistikaameti andmeil ületas 2012. aasta jaanuaris esimest korda pensionäride arv Eestis 400 000 piiri ja igal järgneval aastal on see kasvanud. 2016. aastal on Eestis pensionäride arv juba 415 097, sh. vanadus- ja töövõimetuspensionärid ja toitjakaotuspe...
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee ...
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungi ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistetav ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga. Laps ei taha mitte ainult tegutseda ja teada, vaid temas on tung Jumala tunnetuse järele. 5 Fröbeli pedagoogika üheks püsiva tähtsusega saavutuseks on tunnetus, et vaimse elu ülesehitamine lapses algab juba koos esimeste meeleliste muljetega ja et ühes kehalise kasvatusega peab ühtlasi algama ka hoolitsus lapse vaimse arengu eest. Teiseks unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmale omab vaimsuse, mis on kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Fröbel on andnud pedagoogikale ühe suurejoonelise mängu põhjenduse.
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat
Sissejuhatus Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Valisin referaadi teemaks Vana-Kreeka Olümpiamängud. Tundsin huvi selle vastu, kui kauge aja tagant pärinevad tänapäeva Olümpiamängud, milline on Vana-Kreeka Olümpiamängude ajalooline taust ja kuidas neid korraldati. Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
