Laste kasvatamine on teadagi väga keeruline, kuid kahjuks paljud inimesed ei ole sellega väga kursis enne põngerjate saamist. Ollakse enesekindlad, et palju probleeme saab ikka elu andmine kaasa tuua, kuid olukorrad näitavad, et ei ole see nii lihtne midagi. Lapsevanemad on laste juured, nende kastjad ja õpetajad. Lapsed ei saa ilma kasvatamiseta üldse kasvadagi ning seetõttu peaksid kõik vanemad olema oma järglastele eeskujuks. Kahjuks on inimesed erinevad ning paljud saatuse pahurkäigud võivad viia isegi kõige tugevama inimese piirini, millest on raske lahti saada. Tihtipeale, kui põrkavad paljud probleemid kokku, tunneb lapsevanem vajadust see lihtsalt välja elada ning süüdistatakse tihtipeale selles omaenda last. Eriti noores eas mõjub see lapsele kohutavalt ning võib vormida kogu tema edaspidist elu. Üksainus halvustav sõna võib viia lapse täieliku masenduseni ning justnimelt kodust põgenemiseni.
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võt...
kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid
niteks Aafrika krbe piirkonnas. Sealsed lapsed annaksid palju, kui mitte kik, et kool oleks hommikust lunani. Sealsed tiskasvanud sidaksid kasvi tunde, et juda tle, mille eest ka makstakse. Usun ja loodan, et nende nn on suunatud perekonnale. Perekonna olemasolu on nn ning on kahju, et paljud sellest aru pole saanud vi halvimal juhul seda isegi tundnud. Esimesel tahaksin tuua niteks puberteedist kiketeadjad ning teisel juhul lapsed, noored, kes on kaotanud oma thtsaimad isikud elu vi saatuse lbi. Muidugi pole teisel juhul valikut, et kas leppida sellega vi ei, kuid nagu eldakse, siis Jumal parandab haavad ja nne leidub ka sealt, kust seda ei oodata. Kahjuks ei saa perekonda ja spru raha eest ega muu materjaalsega osta, kuigi seda paljud kindlasti soovivad. Kuna vga paljud, sealhulgas ka kunagi mina ise, ei austa ega taha midagi perekonnast ja selle olemasolust teada, siis ma sdamest tahaksin, et noored teaksid, et perekonda ja telist spra ei asenda keegi. Pidu tuleb nagunii
1862 1949. Sündis Belgias Genti linnas, kus lõpetas ülikoolis 1885 õigusteaduskonna. Alates 1896 elas peamiselt Pr-l. Oma teosed kirjutas pr keeles. Oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911 Nobeli kirjanduspreemia. Avaldas ka filosoofilisi arutlusi, nt ,,Tarkus ja saatus". Tuntumad sümbolistlikud näidendid: ,,Printsess Maleine" modernismikirjanduse esimene sümbolistlik draama, uue teatriajastu kuulutaja. ,,Pimedad" inimese üksildusest, kaitsetusest saatuse ees. ,,Pelleas ja Melisande" saatus juhib inimese sammu, ka armastuses. ,,Õde Beatrice" sündmused algavad 15.saj nunnakloostris, patukahetsus toob lunastuse. ,,Monna Vanna" keskne kangelanna läheb nbagu Piibliloo Juudit linna piiravate vägede juhi juurde, et oma kodulinna päästa, sõja eitus.
tõukamise jõul. Selline tehnoloogia on väga kasulik igatepidi: see ei kuluta midagi, kasutab ligi 2% sellest energiast, mis me kasutame tänapäeval ja see on tuhandeid kordi kiirem. Selline rong saab liikuda nii maal kui ka vee all, selleks ettenähtud tunnelis. Rong arendab kiirust 6400km/h. Sellise kiirusega Washingtonist Pekingisse sõidaks kahe tunniga. Suures osas on tänapäeval kogu võim USA käes, kuna tema langetatud otsused otsustavad kogu maailma saatuse. Aja jooksul on USA oma võimu üha enam arendanud ja suurendanud, eks ta ole ka õige, kuna oma arengult ja olukorrast on ta ka üsna hea. Kui vanasti kasutas USA oma võimu ka kurjal moel üsna palju ära, siis tänapäeval ei ole seda enam palju. Filmist õppisin nii mõndagi ja oskan selle filmi põhjal oma tulevikus nende asjadega arvestada. Kes seda filmi pole vaadanud, peaks seda kindlasti vaatama, kuigi see film on
Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel- kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes. Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega. Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas. Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased. Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi
· VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane
korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background- info.htm). Kuigi tavaliselt mulle sarnase temaatikaga raamatud ei meeldi, siis Orwelli ,,1984"-st sai üks mu lemmikraamatuid. Teost oli põnev lugeda ning kuna peategelase mõtted ja tunded on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid seevastu Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Hitleri juhitud Saksamaal. Mõlemas totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja repressiiv- e vägivallapoliitika. Samuti
on tema oskused. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu pani tundma raamatu lõpp, kus Dorian lõpuks taipab kui jubeda teo ta tegi kui Basil Hallwardi tappis arvates, et ta maalitud portree oli see mis Doriani elu ära rikkus ning oma jõledast elust meeleheitele viiduna oma kõiki patte peegeldavat portreed pussitab ning selle käigus ennast tapab. Minu arvates oli Dorian oma saatuse ära teeninud ning just see oligi rõõmustav. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Lugesin teost üpriski kiiruga ning seega väga tugevalt teose psühholoogiasse ei süvenenud.Teos oli alguses liiga Doriani keskne ning tundus kohati äärmiselt tüütu ning igav, kuigi oli ka huvitavaid momente, kus oli inimese psüühikat äärmiselt täpselt tabatud ning lõpp kujunes üpriski huvitavaks, eriti huvitav oli veel lõpplahendus
Ta tõmmati seiklusrohkesse ja kuritegelikku ellu, mistõttu temast sai röövel. Teose lõpus ta tõdes, et elu eesmärk oli kaotatud ja kõik oli valesti läinud. Raamat pani mind mõistma, et oma põhimõtetele tuleb kindlaks jääda ja neid ei tohi muuta tunnete ajendil ja mõtlematult. Kolmandaks olen valinud klassika suurkuju Sophoklese, kes oli vanakreeka näitekirjanik. Minule on ta meelde jäänud oma teosega "Kuningas Oidipus". Teos räägib saatuse vältimatusest, kus kuningas Laiosele ennustatakse, et tema tulevane poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Et saatust vältida, laseb Laios karjasel oma vastsündinud poja Oidipuse tappa, too aga halastab ning jätab ta elama. Saatus, mis Oidipusele määratud sai, läheb siiski täide. Teost analüüsides esitan mõttes omale küsimuse, et mida teeksin mina, kui minu pojale oleks selline saatus määratud? See
Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ette määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda. Ta elult kaob mõte ning ta ei suuda muust mõelda kui oma lahkunust. Head mälestused ning asjad ,mida ta oleks pidanud temaga teistmoodi tegema enne surma jäävad südant kriipima. Teda võib rünnata must pilv , mis võib lõppeda enesetapu mõtetega. Teostuseni võib asi kergelt viia.
pimestavale toimele. Muidugi lugesin ma läbi ka muinasjutu isekast hiiglasest. See oli lugu millest ma ikka veel päris täpselt pole aru saanud, et kes siiski oli see nuttev poisike. Kas surm, elu või hoopis miski muu. Taaskord sain ma tõestust, et ka kõige jäisem süda ühel hetkel sulab nagu koorejäätis suvise päiksese käes. Piisab ainult ühest väikesest teost, et näidata, et välimus võib olla petlik. Veel õpetas see lugu mulle, et igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. See kuidas teised sinusse suhtuvad ja kuidas sul saab olema kontakt välismaailmaga sõltub suurenesti sellest milline sa ise oled. Luues enda ümber palju negatiivsust ei saagi loota, et elu sulle vastu positiivsust pakuks. Lõpetuseks võikski öelda, et mulle väga meeldisid Oscar Wilde'i muinasjutud. Kõik lood olid väga ilusad, kurva lõpuga ning nendest oli väga palju elulikku õppida. Muidugi see, et Wilde'i muinasjuttudes oli
reaalsuseks peab. Üldiselt oli ta aga lahke ja heatahtlik. 5. Milline oli Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste tegelikule käigule? Weary oli ka selline poiss, kes kujutas endale paljusid asju ette. Näiteks, et tema ja teised kaks luurajat olid kolm musketäri, kes Billy raskest saatusest ära päästsid ning üleüldse sõjas päris tähtsad tegelased olid, kuigi tegelikkuses oli Weary täpselt samamoodi tavaline nagu vaene Billy, kes saatuse hammasrataste vahele oli jäänud ning samuti luurajad. 6. 6. III kuidas Billy ja Weary tegelikult vangi võetakse? Kuidas fotograaf selle hiljem lavastab? Weary oli parajasti ametis Billy peksmisega, kui sakslased nad leidsid. Maine vara, mis neil kaasas oli, eemaldati ning jagati vangivõtjate vahel ära. Fotograaf tegi pilti Weary ja Billy jalgadest, et kõigile luegjatele näidata, kui halvas
tema armuloost tujuka ja truudusetu kaunitari Clodiaga. ,,Aphrodite triumf" koosneb hümnidest armastusjumalanna Aphrodite kiituseks ja teksti aluseks on antiikpoeesia. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja oma eluliselt olulistest riiklikest huvidest. Aeg-ajalt juhtubki, et riikide relvajõud saavad lisaks harjutustele proovida oma oskusi ka reaalses sõjaoluko...
Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano,
pühendatud paavst Urbanus VIII'le Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks Aastal 1619, Galilei järgmise Roomakülastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne Esialgu sai Galieo paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." raamatu ilmumiseks oli olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensori poolt heaks kiidetud järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus,
Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 17. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane.
Armasta oma ligimest Kõige hirmsam vaesuse vorm on üksindus ja armastuse puudumine. Inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ning sureb üksi. Ainult armastuse abil on võimalik luua illusioon, et me ei ole tegelikult üksinda. Parim, mida inimesele kinkida, on sõprus, selts, armastus. Sõbrad mängivad elus äärmiselt tähtsat rolli. Pärast õnnestunud päeva on tihtilugu tahtmine kellelegi sellest rääkida ning oma rõõmu jagada, probleemi korral oleks hea seda kellelegi kurta , sest jagatud mure on pool muret. Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas. Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent...
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Seos autori eluga Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga. Williamsi õde oli vaimselt ebastabiilne ja veetis enamiku oma elust hullumajas. Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. ''Tramm nimega ''Iha'''' see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti- ihaluse ja kehalise materialismi igikestvat vastasseisu
Tänapäeva demok ühiskonda isel. *Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, *kodanikuvabaduste *kodanikuõiguste olemasolu Enne I ms oli demok riike Eur vähem kui mittedemok 1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. ...
Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a- Rahutused haarasid kogu Ida-Saksama 1953.a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis asvasid massimeeleavaldusteks Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda Ungari ülestõus 1956- 1956.a oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris Samal ajal toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks
Ta nuttis ning piinles, kuid surm ei tulnud. Mees oli hämmingus, et ta meetod oli teda alt vedanud ning suurest šokist kadus tal pilt eest ära. Kas päikesepaistet on võimalik kuulda? Mehele tundus, nagu ta kuuleks seda oma näol tantsisklemas ning tuult ta juukseid sasimas. Ta otsustas, et aeg on koju minna ning asjade käigu üle veidi enam mõtelda. Kuid kodu asemel leidis ta end hoopis ühe väikese, kuid hubase kohvikukese eest. Ta otsustas sisse astuda ning oma saatuse üle arutleda tassikese kohvi kõrval. Mõeldud, tehtud. Laua taga istudes vaatas ta ringi ning tõmbas endasse värve ning lõhnu, mida ta kohvikus nägi/tundis. Ta talletas kõik endale mällu: väikese kohvitassi ta ees, selle all oleva pruuni mahagonist laua, valge kivipõranda, tumedad seinad, tumepunased sametised kardinad, põllega teenindaja kohviautomaadi taga ning vana kassetimängija, mis terve selle aja jooksul mahedaid hääli oli esile mananud. Ta kuulatas
inimese kuulsusest hoolida, see hoiab väe ühtse ja võitlusvalmina. Machiavelli toob näiteks Hannibali, kelle sõjakäikude edukust ajaloolased imetlevad, julmust aga hukka mõistavad. Machiavelli arvates peab valitseja kasutama kõiki omadusi mis tema pädevuses et võimul püsida, isegi siis kui ta selleks peab tegutsema aususe halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Sellepärast on vaja, et valitsejal oleks vaim, mis oleks valmis pöörduma vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte eemaldudes heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba. Machiavelli toob välja mitmeid juhiseid, mida üks valitseja peaks silmas pidama, hoidumaks asjust, mis muudaksid ta vihatuks või põlatuks. Valitseja muudab vihatuks eelkõige ablas ja röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste anastamine, millest valitsejal tuleb hoiduda, sest kui inimestelt ei võeta nende vara ega au, elavad nad rahulikult edasi
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
põlvilisurumisest, aga võib-olla tuleneb ka inimloomusest. 1920. a ilmub novellikogu «Hingede rändamine », mis on viimane kogu uusromantilisest tsüklist. Siin võib leida ka idamaise usufilosoofia mõju, näiteks uuestisünni teema. Samas on selle kogu novellid pessimistlikud. Need omadused avaldusid juba avanovellis « Androgüüni päev », mis äratas tähelepanu oma mängulisusega. Peategelane on meesnaine. Kõrgperioodi novelle ühendab traagilise inimelu ja mõistetamatu saatuse kujund. Antakse erinevaid kujutluspilte, mis vihjavad sellele saatusele. Inimene põgeneb, kuid tõelist vabadust ei saavuta. Ta tapab oma inimliku hinge, põgenedes teise inimese ning lõpuks sureb ise füüsiliselt. On kujutatud ka võitlust loodusjõudude ja hiiglaslike olenditega. Näiteks novellis « Maailma lõpus ». Mõjuv saatuse kujund on novellis « Taevased ratsanikud ». Kodutu poisike Bova on rändartisti teenistuses. Ta ei oska oma peremehe keelt
Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive. Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis-, loodus- ja isamaaluule. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal.
lähis-idas Berliini ülestõus-Juba pikka aega suurenenud rahulolematus viletaste elutingimuste üle lõppes 1953. a avaliku vastuhakuga. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks, rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Olles küll sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada, polnud nad ikestatud rahvaste abistamiseks tegelikult valmis ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja
Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii võimalused edasiseks arenguks ja lõpuks tippu jõuda. Olgugi, et keskkonnal on igaühele teatav mõju, jääb viimane sõna ikkagi inimesele endale. Kui tal on soov kellekski saada, siis teoreetiliselt leidub selleks alati mingisugunegi võimalus. Tõdemus: "Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja," peab paika ja seda kahjuks ka siis, kui valatakse mitte õnne vaid õnnetust. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte luua endale elu, millega midagi mõistlikku peale pole hakata. Ühtlasi ei tohi unustada, et kui ennast muuta, kas halvemuse või paremuse poole, mõjutame sellega ka meie ümber olevat, nii nagu ümbritsev meidki suunab ja juhatab.
Kuna ka budismis, nagu hinduismiski on palju erinevaid koolkondi, siis on erinevad ka käsitlused surmast ja elust pärast seda. Valdav enamus budiste pooldab hinduistidele sarnast käsitlust, mille kohaselt toimub lõputu taassünniahel ja eksisteerib karmaseadus. Seega ei sõltu inimese elu ei jumalatest ega saatusest ega millestki muust, kui tema enda headest ja halbadest tegudest, mille vilju ta tunda saab. Iga inimese vaim teeb ise omale saatuse, just sellise, mida ta väärt on ja seab oma teele raskusi, mis on vajalikud tema edaspidiseks arenguks ehk karma parandamiseks ja lõppeesmärgina nirvanasse jõudmiseks. Nirvaana on täielik õndsus, maistest soovidest lõplik lahtiütlemine, loobumine kõigest. Veel üks erinevus hinduismist on see, et ei eksisteeri surematut vaimu. Inimene koosneb viiest algosast: füüsiline keha, aistingud, mõistus, loomusund ja puhas teadvus, mida nimetatakse skhandadeks. Need kokku
Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti
Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline; õudust taotlev; katastroofi ennustav; sõjavastased; mure saatuse pärast; vabavärsiline luule; traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline
Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid
1. Selgita muistse vabadusvitluse eellugu. 2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. M...
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallid...
Gladiaatorite mängud toimusid amfiteatrites, millest tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitlustel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Gladiaatorid jaotati erinevateks võitlejatüüpideks ehk erialadeks. Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus aga kolmhark ja võrk. Sageli läks areenil kokku korraga mitu sellist paari. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmiseks, allapoole pööratud pöidlaga aga soovist, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Ent võitlused ei piirdunud lihtsate kahevõitlustega. Korraldajad ilmutasid silmapaistvat
valgus, elu, surm, isiklik vabadus, saatus) ning pateetilisus ja heroilisus. Tal ei ole ühtegi lõbusat lugu. 1. Sümfooniad. Nende juurde jõudis 30. eluaasta paiku. Sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Beethovenil oli 9 sümfooniat. 5. sümfoonia on ,,Saatusesümfoonia" ja Beethoveni lemmik. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile.
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid...
Luule analüüs Nyyd!! Luuletuse ainestikuks on Eesti olukord kaheksakümnendate lõpul, kui rahvas vajas oma keelseid laule, et tunda endid ühtsena. Selles luuletuses käsitletakse eesti rahva vabaduse tungi ja ühtsuse soovi. Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda.
relvastusega. Sparta sõjavägi oli tuntud paljudes maades ja see oli paljude silmis võitmatu. Selline tugev sõjavägi tagas teistele spartalastele kindlustunde, mida said pakkuda vaid vähesed selle aja riigid. Peale paljude positiivsete joonte, oli Spartal ka palju negatiivseid jooni. Sparta üheks negatiivseks joonteks on ilmtingimata lastekasvatus. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti
Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla"
Ühe kuulsaima ja põnevaima saamislooga reekviemi autoriks on W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul
parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Buddha ütleb, et kõike juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat.
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Kõik see on ainult sportliku tulemuse jaoks. Kõige kõrgeimaks hinnaks on sportlastele medalid, mis on saadud Olümpia mängudelt, Euroopa- või siis Maailma meistrivõistlustelt, samuti ka isiklikud- ja maailmarekordid, mis pakuvad neile rahuldust ja rõõmu. See kõik on enda elu ohverdamise hind. Kas see on väärt seda? Iga sportlane otsustab seda ise. Samuti, olen ma õpilane, kelle jaoks peaksid olema kõige tähtsamad kooli hinded ning eksami tulemused, mis otsustavad edasise saatuse minu elus. Minu jaoks on hinnetel väga väike hind, mind on alati tagant upitand väärtused, oskused ja teadmised, mida hindan palju kõrgemalt. Seda kõike saab rakendada nii, et see otoks heaolu mitte ainult endale, vaid ka teistele, kes mind ümbritsevad. Ma hindan kõige rohkem sõpru, tuttavaid, kaaslasi, õpetajaid kõiki, kes oskavad seda väärtust hinnata. Vahet ei ole, kes sa oled, tähtis on see, kelleks sa saad või mida soovid saavutada
järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902)
Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule
Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa. Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. Mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
