Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d
kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. · "Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada." · Kasvatus tugevdagu sisejõudu arvestades lapse elutingimusi ja individuaalsust. · P. keskendus sotsiaalprobleemide pedagoogilisele profülaktikale ning leevendusele kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi.
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides
Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga, Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram, raevuka Iuno lõpmatu viha pärast. Multa quoque et bello passus, dum conderet urbem Ta kannatas palju sõjas kuni rajas linna, Inferretque deos Latio, genus unde Latinum tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas, Albanique patres atque altae moenia Romae. Alba isad ning kõrged Rooma müürid. Autor Vergilius
Türgi sõja (1768-1774, 1787 91) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes. Pärast troonile tõusmist oli tal pidevalt mõni ametlik armuke, kelle ruumid paiknesid keisrinna magamistoa lähedal ja kelle sõnal oli kaalu riigi valitsemises. Enamasti pärinesid
migreen, astmahood, krooniline väsimus, nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus;
Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema poole. Film ja raamat erinesid üksteisest suuresti. Film keskendus Willile ning tema probleemile, kuid raamatus oli ära toodud ka Louisa lugu. Louisa lugu oli keeruline, teda oli lapsepõlves vägivaldselt ära kasutatud ning tema arust määras see tema saatuse. See hetk lapsepõlvest kummitas teda pidevalt ning ta ei suutnud sinna kohta tagasi minna, kus sündmus aset oli leidnud. Will tegi talle aga selgeks, et see polnud tema süü ja ta ei peaks laskma sellel hetkel enda saatust määrata. Mõne aja pärast juhtus aga seik, kus Will ütles, et tema elu on halb ja selles on süüdi ratastool. Seepeale ütles Louisa, et Will ei peaks laskma ratastoolil enda saatust määrata. Raamatus määras Louisa lugu palju ja oli väga tähtis. Filmis tüdruku
Donja Elvira mahajätmise pärast oli naise suguvõsa pahane ja ta vennad tahtsid kätte maksta. Ka naine ise tahtis kättemaksu, kuid hiljem siiski hakkas Don Juani pärast muret tundma ning üritas teda aidata. Kolmandaks peategelaseks oli Don Juani teener Sganarelle. Teda võis pidada Don Juani ainukeseks sõbraks. Ta manitses pidevalt Don Juani, kuid mees ei kuulanud teda ning ustav teener jäi alati vaidlustes alla. Ta muretses pidevalt enda saatuse pärast ja oli pigem enesekeskne. Näiteks kui Don Juan tahtis oma riideid tema omadega vahetada, siis ta keeldus, kartes enda pärast. Ta oli ka väga jumalakartlik. See väljendus selles, et ta pidevalt muretses selle pärast, mida Jumal Don Juani tegude peale ütleks. Ta ei takistanud Don Juani kunagi, kuid samas ei kiitnud neid tegusid ka heaks, kuna ta arvas juba alguses, et ta tõmbab oma armulugudega Jumala viha omale kaela. 3. Lühidalt süzee
Paraku ei kestnud nõukogude võimu ja tõeliste kunstnike mesinädalad kuigi kaua. Soosingu säilitamiseks, tellimuste saamiseks ja rahus elamiseks tuli rakendada end riigivankri ette ja käia õiget jalga. Noore ja areneva kunstnikuna ei võinud ega tahtnud Sostakovits sattuda ametivõimudega avalikku konflikti. Temast sai kas teadlikult või tahtmatult järjekorras teine suur jurodivõi-helilooja (esimene ,,ullike" oli Modest Mussorgski). Riigis, mille valitsejatel olid oma alamate saatuse määramisel täiesti vabad käed, pani Stalin Sostakovitsi korduvalt proovile ja alandas teda avalikult, kuid jagas talle kohe seejärel kõrgemaid tiitleid ja autasusid. Stalin nägi, et nõukogude filmidel oli võimas emotsionaalne mõju, mida omakorda tugevdas Sostakovitsi muusika. Diktaatori meelest oli suurim propagandistlik väärtus Sostakovitsi niinimetatud sõjasümfooniatel (reekviemidel), seitsmendal ja kaheksandal, mille ta kirjutas maailmasõja ajal
kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine (ius disponendi) seisneb asja juriidilise saatuse määramises- eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine, kuid ka nn võlaõigusliku käsutamise korras asja teise isiku kasutusse andmine (tasuta kasutamine, rent jmt). Eriti olulise tähtsusega on õigus asja käsutada, sest kui omanik ei saa asja müüa, kinkida või pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius). Omandiõiguse piirangute puhul on esmajoones piiratud kasutus- ja realiseerimisõigused.
Gregor võis küll olla putukas kui kahjur, keda me enda ümber ei taha, kuid ta oli siiski nende perekonnakaaslane. Samuti oli ärritav see, et Grete ema abiga mööbli, mis Gregorile väga kallis oli, tema toast ära viis. Ilmselt olid nad kaotanud igasuguse lootuse, et Gregor võib veel kunagi üldse inimeseks muutuda. ,,ja kas ei ole nii, nagu näitaks mööbli eemaldamine, et me ei looda enam mingit paranemist ja jätame tema ükskõikselt saatuse hooleks." 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Teoses pani mind rõõmu tundma see, et Gregori õde Grete oli alguses väga hoolitsev ja armastav tema vastu. Ta hoolis Gregorist väga palju ning pärast seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta ainuke, kes tema eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul toitu ning koristas ta tuba. Grete tegi seda
"Kolmkõla ehk 3 kõla", "Vastamata kõne") ja sügavamad mõtisklused mis puudutavad eesti ajaugu ja ka meie keele ja kirjanduse kujunemist erinevates etappides ("Mineviku tulevik", "Kukelokuti", "Kellakuuljad"). Tema justastamisstiil on ladus ja haarav. Ta on kirjanik, keda on ´´kerge lugeda ´´. Samas ei kirjuta ta lihtsaid ajaviiteromaane, vaid kõigist tema teostest kumab läbi mure inimese, eesti keele ja selle tuleviku ning meie maa saatuse pärast. ´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ Valitud pealkiri omab tähendust mitmel tasandil. Ühest küljest viitab see teose sisule, milles räägitakse perekonna kolme liikme kokkukõlast ehk harmooniast, samas on iga indiviid siiski eraldiseisev isiksus oma enda mõtete ja probleemidega. Teisalt viitab pealkiri raamatu alateemale, milleks on filoloogia, võõrsõnade eestistamine ning kalambuur. Miljöö
Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel nendes žanrites. Teostes on tuntav žanriline järjepidevus ja seos eelneva poolsajandi helimeistrite sümfooniliste teostega nt Jean Sibelius, Gustav Mahler. Kõik kümme sümfooniat paistavad silma muusikalise materjali ulatusliku arendusega, mis on seotud väga hea vormidramaturgiaga. Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism. 12. Nimeta Eduard Tubina tähtsamad teosed ja iseloomusta neid. Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis? Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ (inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav)
Isekirjutatud essee Mida üldse tähendab sõna 'kättemaks'? Põhimõtteliselt on see kirglik soov teha tasa selle inimesega, kes on sulle või su lähedastele halba teinud. Inimeste puhul on see täiesti loomulik tunda viha, kuid kättemaks toob sinus välja kõige halvima, viies sind samale kahetsusväärsele tasandile nendega, kes halba üleüldse alguses tegid. Siiski, paljude arvates tuleks kättemaks jätta saatuse hoolde, et see nagu 'karma' tagasilöögi annaks. Kättemaksu on võimalik ükskõik kuidas teha, ,, mida geniaalsem seda uhkem" arvavad inimesed, mis paraku tõsi pole. See on kõigest üks kole viis väljendada meie viha. Küllaga miks on üldse vaja väljendada oma viha kellegi vastu? Milleks selline jama vaja läbi teha? See on ju täiesti mõtetu, selles olen kindel. Ei peaks ju nii palju vaeva nägema kellegi peale, keda uskumatult palju vihkad. Sel pole mingisugust mõtet
Paljud arvavad, et see on jumala poolt saadetud kaitseinglid, kes hoiavad meid ning aitavad eluülesannet täita. Olen kindel, et kõik inimesed on mõelnud ning juurelnud sellise küsimuse üle, et miks me siia maailma oleme sündinud. Minu poolne vastus oleks lihtne. Kõik inimesed, kes siia ilma sündivad on eelnevalt endale kirjutanud eluraamatu, mis sisaldab seda, kes kuna ja kellega sa kohtud ning mida sa talt õppid. Ning see pole kuidagi jumalaga seotud, sest oma valikuid ja saatuse oleme enne maailma tulemist ära teinud. Ma väidan, et jumal kui hõljuv energia on olemas, kuid kuidas inimesed teda omaks võttavad ja kuidas teda nimetavad on igaühe enda asi, samas ma nõustun B. Pascliga, kelle arvates on jumalasse uskumine igati positiivne tegevus, sest see teeb inimese elu paremaks ja hormooniliseks. Jumal ei ole hea ega halb, ta lihtsalt vahepeal turgutab inimest elama, tegelikult inimene oma usu abil turgutab iseend elama ning sunnib otsima oma elu mõttet
Loomingus kasutab rahvuslikke Ungari elemente. Muusikat iseloomustab temperamentsus, kirglikud kontrastid, minoorne helilaad, tehniliselt keerukas muusika. On kasutanud ka mustlasmuusikat. Orkestrile on kirjutanud 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi. ,,Prelüüdid" teose aluseks on 3 st noodist koosnev lühike muusikaline teema. Teose võib jagada 5 eks lõiguks. 1) sissejuhatus inimese kujunemise prelüüd 2) kõrvalpartii lüüriliste tunnete prelüüd 3) töötlus eluvõitlus, saatuse trotsimine 4) töötluse teine pool puhkus ja helged meeleolud 5) kangelaslikkuse prelüüd müüsika jõuline ja kange. Nt ka soololaul ,, Unistus" Giuseppe Verdi 1813- 1901 Sündis Itaalias. Isa oli kõrtsmik ja pudukaupleja. 8. aastaselt saadeti ta kooli. 12. aastaselt mängis hästi orelit ja oli külakirikus orelimängija. Kaupmees, kelle juures ta elas, andis talle raha, et ta saaks minna Milanosse edasi õppima, kuid teda ei võetud seal vastu
usaldanud. Lõpus selgub, et Harriet ei olnudki mõrvatud. Teda oli vägistanud ta oma isa ja hiljem ka vend Martin Vanger, kes kusjuures elab ka Hedeby saarel. Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja pidas seal farmi, tal oli ka poeg. Minule isiklikult meeldis väga raamatu ülesehitus alguses jutustatakse vaheldumisi peatükkide kaupa kahe võõra ning täiesti erineva inimese elust ning maailmast ja hiljem jõutakse selleni välja, kuidas nad saatuse tahtel lõpuks kokku satuvad. Kirjeldused on täpsed ning hoolikad, ent neid ei ole igav lugeda. Üldiselt ma muidu pikki kirjeldusi üldse ei kannata, sest minu jaoks on need igavad ja tüütud, kuid selles raamatus oli millegipärast teistmoodi. Minu tähelepanu köitis kõige enam peategelane Lisbeth Salander. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi
on tuba täis ärevil tähti Nutused-naerused numbrid su aknal vaatavad kummuli kuud. Sügaval silpide sängis ärkavad äkki su sõnad, alasti laused kui lapsed, väetimad vennad ja õed. Juba nad jooksevad kiviste koskede kohal huigates, hullates unedest hapramal kiikuval, kõikuval Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest. Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread, kui ta ise põrmu ei pilla oma süttivat sulepead. Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni
eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt süvafilosoofiline, tulvil fantastikat, kuid samas ka satiiriline pilge nõukogude elu pihta, väga vaimukas ja põnev lugemine samaaegselt. Bulgakov arendab edasi Goethe "Fausti" loomeinimese rolli ja saatuse teemat nüüd juba totalitaarses ühiskonnas. Võim vastandub vaimule ja selles võitluses jääb kõrgema jõu sekkumiseta võitjaks alati inimlik võim. Sellel teemal on romaanis paralleelselt kaks lugu üks Jeshua Ha-Notsri ja Pontius Pilatuse lugu ja teine Meistri ja nõukogude võimu kokkupõrge. Üheks kõige kaunimaks armastuslooks läbi aegade on Meistri ja Margarita kohtumine. Armastus, mis ületab maise ego piirangud. Armastus, mis on igavene ja alati truu
Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. "Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud
matta on palju raskem kui viisakalt toita. Surnud on nõudlikumad kui elavad. (lk. 143) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Piiritusega on nimelt samuti nagu iga seadusevastase asjaga. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad, et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. (lk. 154) ,,Armas naine, kogu eluaeg ei jõua ükski mees imetleda" ,,Aga siis poleks sa pidanud mind oma naiseks võtma, oleksid pidanud võtma mõne teise, kes lepib vähemaga, sest niisukesi naisi on ilmas küll." (lk. 191-192)
hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid. Esimene käsitletav probleem puudutas Rebeccs Dennetit, kes töötas ühes suures pangas osakonnajuhatajana. Tema ülemus, kogenud juht, rääkis talle, et osakond, mis oli selleks ajaks veidi üle aasta töötanud, suletakse 2 kuu pärast. Ülemus palus Dennetil hoida informatsiooni salajas, kuna olulised paberid olid veel vormistamata
Pauku ei kostnud, oli tekkinud tõrge. Ta vajutas teist korda, sihtides seinal rippuvat mütsi. Kõlas lask. Järgmisel päeval tuleb teade Vulits on tapetud. Keegi purjus kaskas oli kogemata teda hakkinud. Kôik tormasid kohe selle kasaka hurtsiku juurde. Ta oli ennast sinna luku taha pannud. Ta ei andnud alla. Petsorin läks akna juurde, rebis selle lahti ja vangistas kasaka. Kindlusesse tagasi jõudnud jutustas ta sellest kõigest Maksim Maksimôtsile. Fatalist- saatuse paratamatuse uskuja. Viies peatükk-BELA( lõpp). Bela sai teada oma isa surmast. Ta jäi elama kasarmusse. Aja jooksul ta hakkas Petsorini armastama. Kord läksid Petsorin ja Maksimôts jahile. Saaki nad ei saanud. Tagasi tulles nad märkasid ratsanikku, see oli Kazbits ja nad hakkasid teda taga ajama. Nad tabasid hobust, see kukkus. Nad märkasid, et Kazbits hoidis oma kätel Belat, ta tõstis kinzalli. Oli juba hilja. Kazbits põgenes. Bela sai surmavalt haavata
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
rahvastiku tihedus on 192 in/km². Iseseisvus saavutati 15. august 1945. Rahaühikuks on Põhja-Koreas kvonn. Nimi: Põhja- Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosn 'Põhja- Chosn"' (; ). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (; ). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast. Ametlik nimi Korea uues omaladinas on Chosun Minjujui Inmin Gonghwa-guk. Põhja-Korea lipp: Põhja-Korea lipp on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ametlik lipp. Lipp võeti kasutusele 8. september 1948. Valge on lipul puhtuse, jõu ja väärikuse sümboliks ning ühtlasi on valge ka korea kui ühtse rahvuse sümboliks. Sinine triip sümboliseerib rahuarmastust, kuid samal ajal sümboliseerib punane riigi sotsialistlikku orientatsiooni.
Oma esimest näidendit nimetas shaw ebameeldivateks, sest need ei meeldinud konservatiivsele Londoni publikule, kes tundis end puudutatuna: Leskmeeste majad (1892) Mrs Warreni elukutse (1893) Seelikukütt (1893) Meeldivatest näidenditest loobus autor teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest, asudes võitlusesse illusioonide, luulude ja pettekujutelmade vastu: Relvad ja inimene (1894) Candida (1894) Saatuse soosik (1895) Kunagi ei või ette teada (1897) 1901. a nendest näidenditest naerdakse välja inglaste ranged usulised vaated. Kuradi õpilane (1897) Caesar ja Kleopatra (1899 e.k 1972) Kapten Brassboundi ärkamine (1899)Järgmisena plaanis Shaw kirjutada näidendeid teadusest ja religioonist, kuid selle asemel tulid individuaalsed näidendid: Inimene ja üliinimene (1903, e.k 1924) mida ta ise nimetas filossoogiliseks komöödiaks.
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised *skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Koh...
Sellel arengutasandil vajavad nad vanemate abi ja juhatust. Nad tunduvad olevat nn. kerged lapsed ja võivad seepärast jäädagi kasvama ilma vanemate küllaldase hoolduseta. · See, kuidas vanemad suhtuvad lapse pettumus-, viha- ja jonnipursetesse, annab tema käitumisele vormi · Tütred saavad enam valmidusi ning neid suunatakse ja õpetatakse rohkem kui poegi. Pojad seevastu jäetakse saatuse hoolde. Neid ei õpetata ega suunata, küll aga nõutakse, et nad oleksid julged ja saaksid hakkama. Vahendid tuleb neil endil valida. · Pelgalt piirangute varal ei õpi laps mõistma, miks üks või teine asi on valesti. · Lapse oma moraalihinnangute kujunemiseks on võimalused kõige paremad siis, kui teda hea käitumise eest kiidetakse ning alati seletatakse põhjused, kui
Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda? Äkki tundus Ilmele, et poja sõnades on tõde. Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukog...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Si...
kanti ette ülikute õukondades. Peateemaks oli tavaliselt müütiline või reaalne ajaloosündmus, 3 jumalate ja kangelaste tegemised, saatuslik võitlus või maailma loomine. Tavaliselt on see mahukaim ja olulisim teos rahva kultuuriloos. Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on ,,Ilias" mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi. Jumalik sekkumine Vanakreeka mütoloogias sõltus inimene täielikult jumalate ja saatuse tahtest. Jumalatel oli võimalus sekkuda inimeste tegevusse, kuid neil polnud võimu, et muuta moirade poolt ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad. Samas ei olnud isegi peajumal Zeusil võimalus määrata, kes sõjas hukub või elama jääb, seda otsustasid saatusejumalannad. Jumalad võisid inimeste tegemistesse sekkuda, mõjutades sündmuste kulgu. Näiteks tekitas
Konflikt kirikuga Aastal 1619, paavst Paulus V moodustas komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Nad leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Katoliklastel keelati ära uskuda koperniku ideese. On ka vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. 5. "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Aastal 1632 Galilei avaldas oma raamatu Firenzeses "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Raamatu ilmumiseks oli tal olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensorite poolt heaks kiidetud, järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt. Kohtukutse
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA
,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta
See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära. Kalevipoeg ei leidnud teda, kuid unenägu ütles talle siiski, et ema pole enam elus. Kalevipoeg leidis soome sepa koda, kust sai endale vägeva mõõga. Kojas hakkab hoobeldes rääkima Saarepiigaga juhtunust ning seepeale läheb sepa vanem poeg närvi. Kalevipoeg võtab mõtlematult mõõga tupest ning lööb pojal pea otsast. Härjapõlvlane raius maha tamme, millest tehtud silla üks osa Soome ulatub, teine aga meie randa.
Nende muljete mõjul on loodud kuulus "Revolutsiooniline etüüd" (c- moll). Pariisis kujunes Chopin imetlustäratavaks klaverikunstnikuks ja heliloojaks. Ta leidis endale sõpru suurte kunstnike seas, kes teda austasid ja hoidsid. Kuid uus kodumaa ei kustutanud tema südamest ja mõttest sünnimaad, mille järele ta väga igatses, leidmata surmani võimalust seal kordki veel viibida. Mälestuskujud Sünnimaa elas Chopini muusikas. Kojuigatsus ja valu kodumaa saatuse pärast teravdasid mälestuspilte. Chopin kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva, mida äratasid mõtted sünnimaast ning hingepõhja sööbinud mälestuskujud. Nagu kauge kaja kodukülast elustub rahulikus, helgelt mõtisklevas muusikas korraga õhtukella helin või kaugusest kostev poola rahaviis. Põletavalt valus mälestus traagiliselt lõppenud ülestõusust sünnitab Chopini muusikas kirglikke
sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. VI sümfoonia kannab pealkirja ,,Pastoraalne"- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu. Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema. Esimest korda selle zanri ajaloos kasutas Beethoven IX sümfoonia finaalis ka koori ja soliste.
Mina kui tulevane eripedagoog või logopeed Võib öelda, et jõudsin antud erialani saatuse tahtel. Olles aastaid infotehnoloogia erinevates valdkondades töötanud, sain aru, et tehnika, tehniliste lahenduste, toodete loomine ja tõenäoliselt eripedagoogi või logopeedi teenitavast suurem igakuine sissetulek mind õnnelikuks ei teinud. Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol.
mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida
Korrapäraseid üleujutusi oli hõlbus kasut. kunstlikuks niisutuseks.7)egiptuse vanariik:(u. 2700-2200a. eKr) pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal Gizas. Kujunesid tsivilisatsiooni olulisemad tunnused:rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond,mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule,ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatuse pärast surma.8)Teeba-tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi,mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all.9)uue riigi valitsejad:Thutmosis'e III (valitses 1468-1436eKr)ajal saavutas Egiptus oma suurima ulatuse.Vaarao Ramses II(1290- 1224aastat eKr.)sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu.10)egiptuse riik ja ühiskond:riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline
majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid." Talihari" ,,hõbedased kuljused" ja ,,käoorvik"armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20' alguses süveneb isamaalisus ,,maarjamaa laulud" ja ,,ränikivi" ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast. 32 aastal muuudatus, ilmub rõõmus kogu ,,päike ja jõgi" . Luuletused: ,, kaks algust"-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga. ,,laul sest jäledast" jälk,räige ,,oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse" ,,loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast"minu tee,see on lauluks ülendada valu!" . ,,eokene eo-eo" rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. ,,langes
pehkinud, pardani vees. / Ja mõlemad sõudsid, see naine, see mees." ("Müüt") Runneli loomingut lugedes ei ole kuidagi võimalik märkamata jätta tema eestluse püsimajäämise soovi. Nõukogude Eestis väljendas ta seda küll poolsalaja: "Tallake meid kui palju tahate, / vaevake meid kui palju vajate, / meie ei kohku, ei heitu ära, / kuidagi ikka elame ära." ("Muruks kummel, muruks linnurohi") Runnel oli küll nukker isamaa saatuse pärast - "mitmed siit on läbi käinud" ("Koduküla, kodumaa"), kuid tema masendavast hoiakust paistsid läbi mitmedki lootusekiired. Nii tundubki mulle, et kuna "kannatuse katkemine tuleb õhtul hilja", ootas Hando Runnel viimast hoopi eestlaste alalhoidlikkusele, mil enam "mitte mingi asja pääle vaevat vaim ei leebi" ja tuleb uus algus, nagu ta seda luuletuses "Katkemine" kirjeldas. Ajalugu viiski vabanemisele okupatsiooni köidikutest, millega kaasnes ka õigus oma arvamust avaldada
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus l...
tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks
Kergesti ümber sõrme keeratav. Üle kõige maailmas armastas oma tütreid. Teose põhiprobleemid. Teose ,,Idioot" põhiprobleemideks on kas headus on alati hea, kuidas valida hea ja halva vahel, kas iluga saab maailma segi pöörata, kas ilu on võimalik müüa, kas raha eest saab kõike osta, kuidas elada pahelises maailmas. Teose idee. Teose ideedeks on, et igale kuritööle järgneb karistus, enesehaletsus viib hukatusse ning iga inimene leiab oma saatuse. Sõnalised portreed Mõskinist ja Rogozinist. Mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub? Lev Mõskin: noor mees, umbes kahekümne kuue või seitsme aastane, veidi pikem kui keskmist kasvu, väga blond, tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu.
Nende hulgas võib olla mustanahalisi, hindusid ning loomulikult ka juute. Ükskõik mis kujul inimeste tapmine on kohutav ja see pole mitte millegagi õigustatav. Olukord ühiskonnas on küll paranenud, aga ikkagi on olemas inimesed, kes kiusavad taga teisi nende erinevuse pärast. Ja väga tihti on põhjuseks usk. Öelda, et need inimesed, kes Hitlerit siiamaani kummardavad, on ära teeninud samasuguse saatuse nagu juudid on vale. Jah, nende mõttemaailm on väärastunud, aga ma usun, et kuskil sisimas teavad ka nemad, et need teod olid jubedad. Nad on lihtsalt võtnud oma kinnisideeks vihata kõiki, kes ei ole valged. Kuid inimesed on võimelised muutuma. Ma loodan ja ilmselt jäängi lootma et ühel päeval tuleb neilegi mõistus pähe ning nad muudavad ennast. 27.jaanuaril mälestab terve maailm holokaustis hukkunud inimesi ning nii ka eestlased
Sander Lepik 11.d TNG kontserdi retsensioon Ludwig van Beethoveni sümfoonia 10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni "Sümfoonia nr 5 c-moll" täispikkuses ja "Missa C-duur". Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin sell...
Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali
Sel ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek ja seega arvab Henrik et tegemist on mõrvaga. Suitsukateks palub Henrik Vanger kirjutada veel Vangerite perekonnakroonika.Tsitseerides raamatus ühte lõiku kus Henrik Vanger räägib oma suguvõsast "Minu suguselts koosneb põhiliselt röövitest ülbitsejatest ja käparditest, sellest ei tule mingi paraadportree, vaid vihkamise, sisetülide ja ahnuse lugu". Kui mikael on natuke aega uurinud Hariettiga juhtunut sattub ta saatuse tahtel kokku Lisbethiga. Edasi hakkavad nad juba koos juhtunut uurima. Uurimise käigus hakkavad paljastuma Vangerite suguvõsa tumedad saladused(NT mõni on vägistaja, sarimõrvar jne). Lõpplahendus oli väga ootamatu ja üllatus, ei oleks osanud sellist lõppu üldse oodata. Nimelt Harriet ei olegi mõrvatud vaid ta ise põgenes saarelt Anita Vangeri abiga, sest ta vend tahab teda ära kasutada. Nüüd elab Hariett Austraalias. Tegelased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
