a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonnna säästva arengu strateegia aastani 2030. Taastumatud looduvarad- metallmaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas. Ökoloogiline globaalprobleem-ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu-javeepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefeki süvenemine, osoonikihi hõrenemine)
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt
objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega
Otsesed tagajärjed on kujuteldamatu ulatusega purustused, arvukad inimohvrid, kaos ja häving. Tuumapommi plahvatuse korral lisanduvad mehaanilistele purustustele arvukad tulekahjud ja atmosfäär saastub seninähtamatus ulatuses põlemisel eralduvate gaaside ja tahmaga. Põleksid metsad ning kõik muu põlemiskõlblik materjal. Tahma ja tolmu juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat. Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine, mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma. Tuumasõja käigus saastuks kogu põhjapoolkera radioaktiivsete isotoopidega. Saastumise peamised põhjustajad oleksid pommidega pihta saanud tuumaelektrijaamad ja tuumakütusehoidlad, kus pika poolestusajaga isotoobid on kogunenud. Üsna korraga toimuks õige mitu Tðernobõli katastroofi ulatusega sündmust. Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata
elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende mõju loodusele ja anda keskkonnajuhtidele vajalikku teavet (Ookeanite saastumine, kõrbestumine, liustike liikumine jne.). GIS-I kasutatakse ni globaalsete probleemide kui ka kohalike või individuaalsete probleemide lahendamiseks. Väga laialdased võimalused GIS-I kasutamiseks on kohalikes omavalitsustes. Tänu GIS-ile on parem ülevaade hoonetest, rajatistest, mis omakorda aitab kaasa nii päästetööde korraldamisele, teede ja tänavate ehitamisele ja planeerimisele kui ka näiteks tehnovõrkude koordineerimisele.
Maailm ei ole kunagi olnud aus, ei ole seda praegu ja ei ole ka tulevikus. Arenenud riigiks nimetatakse just ühiskonda, kus inimeste elatustase on võimalikult stabiilne ja selle nimel tulebki tööd teha ja vaeva näha. Peale majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole puhast õhku mida hingata, mürkideta vett mida juua ja taimi mida kasvatada, ei püsi meie tervis just kaua korras. Suureks probleemiks tänapäeval on linnaõhu saastumine. Seda probleemi saab igaüks meist ise vähendada, kui lähtuda inimeste tegelikest vajadustest. Näiteks kasutada vähem autosid ja liigelda rohkem ühistranspordiga. Mõeldes rohkem looduse säästmisele, muudame me end ümbritsevat elu paremaks. Lastes maha võtta kõik metsad ning lubades igale maalapile ehitada maju kaotame me õhku puhastava looduse ning põllumajanduseks vajaliku maa. Iga inimene peaks läbi mõtlema kas tema ost või ehitis on vajalik, millist mõju avaldab see tegu
Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Kõige populaarsem nafta saadus on bensiin ja petrooleum. Maailma teedel liigub igapäevaselt 555 miljonit liiklusvahendit, neile lisandub igal aastal autotehastest 40 miljonit autot. Enamus autosid töötab kas bensiini või diisli peal, mis on nafta saadused. Kui auto mootoris toimuks täielik põlemine, ei tekiks palju ohtlikke jääge, kuid seda ei juhtu peaaegu kunagi. Näiteks tekitab seesama mittetäielik põlemine kasvuhoonegaase, mis põhjustavad
2000a. vähenes pindala 20 000 km², aasta enne 17 000 km²....... Hävimise põhjuseks suhkrurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine Metsade kaitse Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri
suurriikide vastu. Inimväärsete elutingimuste loomine võimaldab tagada võidu terrorismi üle. Usuäärmuslased ise väidavad, et olukorra parandamiseks tuleb rangelt täita Jumala käskusid ning võidelda Jumala vaenlastega. 13. Millised tagajärjed võivad olla inimkonnale keskkonna saastamisel? Tuumarelvastus pole maailmast kadunud. Seega säilib tuumasõja oht. Tuumarelva kasutus võib endaga kaasa tuua planeedi Maa hävimise ja inimkonna huku. Tänapäeval on keskkonna saastumine saavutanud kriitilise piiri. Sellest hoolimata pole paljud tööstuslikult arenenud riigid valmis loobuma loodusvaenulikest tootmisviisidest. See võib endaga kaasa tuua kasvuhooneefekti, kõrbestumise, osooniaugud jne. 14. Too välja kõige olulisemad keskkonnaprobleemid tänapäeva maailmas. · õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele;
Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid jääkaineid ( taimkattetüüp;loomad;mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele) Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine. Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - ...
käitumishäired, mälukaotus, nõdrameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 3. BAKTERIAALSED TOIDUMÜRGISTUSED Bakteriaalse päritoluga toidumürgistuse peamised põhjused on: - toidu liiga pikk ettevalmistusaeg - liiga aeglane jahutamine - toidu kuumtöötlemise temperatuur ei olnud piisavalt kõrge - valmistoidu saastumine mikroorganismidega (ristsaastumine!) - ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet
isikliku transpordi kasutamine on ühed suuremad õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaline saastamise näide. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja
Tänapäeva globaalprobleemid Maailm on üks suur ühiskond ja igas ühiskonnas on palju erinevaid probleeme. Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide leevendamise üks võimalus on see, et inimesed peaksid vähem autodega sõitma ja rohkem jalgsi liikuma, või siis ühistransporti ...
loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noorukid võtavas osa metsakoristus talkudest. Osalesin ka ise 2008 aasta aprillis '' Teeme Ära '' talgul. Tulemusega võis rahule jääda, kuid sellised üritused peaksid kaasama rohkem inimesi enda tegevusse. Keskkonna üheks suurimaks probleemiks on õhu saastumine linnades, mille tõttu sureb aastas ligi 600 inimest enneaegselt. Kõige suuremaks põhjuseks on linnades olevad trollid,bussid,trammid ja muud sõiduvahendid, mis on kasulikud meile liiklemiseks, kuid õhu saaste on seetõttu mitmetes kordades suurem. Samuti on meie suurlinnades tehased, mis põhjustavad suurima saaste. Usun,et sellise saaste teket saaks piirata ning muuta ka linnades elavate inimeste eluviisi tervislikumaks. Saastatud õhk rõhub kindlasti meie väsimusele ja
7 OHUSTATUS JA KAITSE Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
Moldova ökoloogiline jalajälg on 1,4 (gha /in), mis on suhteliselt väike. Bioloogiline kandevõime vähesel määral tasakaalustab jalajälge, kuid mitte täielikult, kuna ökoloogiline reserv on -0,7 (gha/ in). Moldovas on tähtsal kohal erinevate väetiste ja mürkide kasutamine põllumajanduses. See on omakorda toonud kaasa imikute suremuse ja haigused, mida ei suudeta kontrollida. Kuna pinnas saastub, siis selle tagajärjel toimub ka põhjavee saastumine. Moldovas ongi põllumajandus domineerival kohal, sellega seoses võib välja tuua, et põhi probleem riigis on erosioon. Samuti on tähtsal kohal tööstustoodang, põhiliselt on kolm suuremat tootmise valdkonda: toidu-, joogi- ja tubakatootmine. Võrdlusest järeldub, et erinevate riikide panus ökoloogilise jalajälje kujundamises on märkiva tähendusega. Võrreldes Hispaania ja Moldovaga on Eestil kõige suurem jalajälg, kuid samuti ka kõige kõrgem bioloogiline kandevõime
Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused Veetarbimise vähendamine Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud ( vihmavee
probleemid nii finants- kui muudes eluvaldkondades. Tehnoloogia arenguga kaasnevad ka võimsamad relvad maailmas on suur tuumasõjaoht. Kuigi Ida-Lääne vastasseis on lõppenud, ei ole tuumarelvavarud kuhugi kadunud. Samuti kasvab lõhkepeade levik maailmas ning need on uutele riikidele kättesaadavad. Omakorda ohu tekitab võimalus, et pomm satub terroristide kätte, kes selle kasutamise võimalusest ei loobu. 21. sajandi mugaval eluviisil on omad tagajärjed keskkonna aina suurenev saastumine. Alguse sai see tööstusrevolutsiooni ajal ning on aina kasvamas. Fossiilkütuste põletamises erilisi muutusi näha ei ole ning sellest tingitud kasvuhooneefekt on suurenev. Lahenduseks siinkohal on igaühe tarbimiskäitumise drastiline muutmine, kuid kes meist tahaks loobuda kõigest, mis tundub tänaseks iseenesest mõistetav? Rahvastik on pidevas kasvus. Arenenud maades on loomulik iive küll madal või lausa negatiivne, kuid selle teevad tasa kolmanda maailma riigid
Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid:
oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja
Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ehitus Mõju: loodusliku maa-ala vähenemine, elu häirimine, liikumisbarjäär Tagajärg: Eluruum väheneb, loomade hukkumine Vajalikud muutused: tagada loomade ohutus liiklemisel Ökodukt
puhastuspastade koostises. d. Tina(IV)oksiid – värvipigment ja värvide ja emailide valmistamine. e. Pliimennik – korrusiooni vastaste kruntvärvide koostises. f. Plii(IV)oksiid – elektroodimaterjalina pliiakudes. g. Rauarooste – odav värvipigment. h. Malahhiit – vaske sisaldav roheline mineraal - poolvääriskivi. 7. Amfoteersus – aine reageerib nii aluse kui ka happega. 8. Keskkonna saastumine raskmetallidega. a. Eriti ohtlikud on elavhõbeda, kaadmiumi, plii ja antimoni ühendid. b. Ohtlik on see, et nad ladestuvad organismis, põhjustades pidevat kahjulikku toimet.
reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid
jäätmeid ligidal asuvatesse vetesse. Gaasi-ja naftatorud on peatanud paljusid ojasid ja järvi, üleujutanud karjamaid ja kasvandusi. Peale selle, terved lahed ja laguunid piki rannikuid on solgitud lekkinud naftast ja tööstuslikest jäätmetest. Keskkonna kahjustused, mis on põhjustatud nafta tootmisel võivad ka otseselt mõjutada selles piirkonnas elavaid inimesi. Kahjustusteks on näiteks vee reostus ja muldade saastumine. Inimesed on mõjutatud keskkonna hävitustööst, sest see kahjustab taimestikku, kariloomasid ja inimeste tervist. Paljude nafta õnnetuste tõttu ja suurte naftalekete tõttu, mis on juhtunud viimastel aastatel on hakanud maailm aru saama tagajärgedest, mis on tekkinud majanduslikust sõltuvusest nafta järele. Ometi, isegi praeguste tingimuste juures, ei saa me palju teha. Tehased ei saa täielikult vältida õnnetusi nagu näiteks nafta lekkimine järvedesse ja ookeanidesse.
Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb vähendada, ei tohi jääke merre lasta. Oluline oleks tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevastu põlvkondade elukeskkond. 3. Põhjused miks ookeanide ja merede vesi soojeneb maismaast ulatuslikumalt ja tugevamini. – vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem
nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-, tehnoloogiat, vähendada kommunaal- ja atmosfääri heitveed. kasvuhoonegaaside heitkogusid Kirde-Eestis põhjavee taseme langus Kasvuhoonegaasid: Co2, H2O, CH4, N2O , (põlevkivikaevandus), saastumine sulfaatidega O3 Kagu, Lõuna-Eestis suur rauasisaldus Eutrofeerumine- fosfaat ja Osoonikihi hõrenemine lämmastikühenditega rikastumine. Tagajärjed: vetikate vohamine, Looduse kaitsmine, taastamine, uurimine, veeorganismide surm, O2 puudus, tutvustamine, maastike ja kultuuripärandite
Nõuded personali hügieenile. Abinõud, mis aitavad hävitada ohtlikke baktereid toidus. Abinõud, mis aitavad vältida mikroorganismide paljunemist. MIKS PEAKS KINNI PIDAMA TOIDUHÜGIEENI REEGLITEST? Tarbijate rahulolu. Seadustega kooskõla. Toidu pikenenud säilivusaeg Head töötingimused HÜGIEENIREEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED: Nakkushaigused Toidumürgitused Helmintoosid Toidu riknemine Kahjuritega saastumine Toiduseadusega vastuollu minek Karistused 2. MIKROORGANISMID JA TOIDUAINED 2.1. Toiduainete riknemise liigid: 1. KUIVAMINE (liiga väike õhuniiskus hoiuruumis, liiga pikk realiseerimisaeg) küpsetistes , juurviljades. 2. HALLITAMINE - hallitusseente mõjul. Teraviljatoodetes, juustus. 3. KÄÄRIMINE pärmiseente mõjul suhkrurikastes toodetes (mahlad, puuviljad) 1. HAPNEMINE piimhappebakterite mõjul. Piimatoodetes. 2. RÄÄSUMINE Valede hoiutingimuste mõjul
tunnis. Jäätmete töötlemine oleks majanduslikult tasuv ja leevendaks keskkonna saastumise probleeme, kuna tekkiv biogaas on Eesti oludes üks efektiivsemaid taastuvkütuseid. Biogaasi tootmine põllumajandusühistutes või suuremates taludes lahendaks seal vajaduse elektri- ja soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused
Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt Tänapäeva üks olulistest globaalsetest probleemidest on keskkond- selle hävimine ja hävitamine, saastumine ja saastamine. Seda tekitab inimtegevus ning selle vähendamiseks saab igaüks midagi ära teha. Kas on võimalik, et üks hetk saab maailm n-ö otsa? Energia tundub nii iseenesest mõistetavana, et selle puudumist märgatakse alles siis, kui ei saada enam vett keeta või televiisorit vaadata. Energiat vajatakse kõigeks- sooja saamiseks, toidu valmistamiseks, liikumiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad taastumatud energiaallikad- nafta, gaas, süsi ja uraan, otsa saama
kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19. Ökoloogiline globaalprobleem- ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust(toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine) jt 20. Läänemere Agenda- Läänemere maade poolt 1998.a allkirjastatud. Alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 21. Säästva arengu seadus- 1995. A võttis Riigikogu vastu lähtudes Agenda21st. Selles on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud
Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde põllumaad või linnaruumi. Yasuni rahvuspark, mis asub Ecuadoris Amazonase vihmatetsas, on tõenäoliselt maailma kõige liigirikkam piirkond, kuid kuna pinna all leidub naftat, kavatseb Ecuadori valitsus seal naftat puurima hakata, hävitades sealset loodust. Veekogude saastumine mõjutab kõige rohkem neid liike, kes vajavad eluks puhast vett. Kõik tööstuse tekitatud jäätmed, millest korralikult ei vabaneta saastavad veekogusid, muutes sealse elukeskonna kõlbmatuks. Põllumajandusest satuvad samuti veekogudesse pestitsiidid ja väetised ning samuti kaevatakse ümber maastikku, et juhtida mujale vett, soovides põllumaad juurde saada. Globaalne soojenemine, CO2 koguse suurenemine atmosfääris, temperatuuride muutumine
(Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal - elupaik on maal, vees (hüdrosfäär) ja õhus (atmosfäär)
erinevused); metallid redutseerijana; metallide keemilised omadused (reageerimine 3 mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega); keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid; metalliühendid, nende levik looduses; metallid praktikas; metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad; keemiline vooluallikas (tööpõhimõte, reaktsioonivõrrandeid nõudmata); keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus. 4. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID: mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused); allotroopia; lämmastikhape ning kontsentreeritud väävelhape kui tugevad oksüdeerijad, nende iseärasused reageerimisel metallidega; reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier' printsiip);
inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Üleujutuste tagajärjed on: · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või traumade tõttu Kasutatud kirjandus Annabel Craig ja Cliff Rosney ,,Laste teaduseentsüklopeedia", lk 85 Osvald Nilson ja Heli Tiits ,,Maateadus VII klassile", lk 38 http://www.dasya.com/~jahnu/tornado/funnel.htm http://www
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote mad...
c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja veeerosioond), tuulekanne, sooldumine, saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine c
merevette? Ehk teadmine, et õige käitumise korral jätkub sellist vett veel miljoniteks aastateks.... Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset (http://www.envir.ee). VEE REOSTAMINE JA PUHASTAMINE Möödunud saiandil vaatati vett kui ammendumatut ning odavat kinnivara. Nüüd on magevee probleem aktuaalne kõikides riikides. Eelmise sajandi lõpul kannatas mageveepuudust 26. riiki, kus elab kokku 236 000 000 inimest (Karik 2006:18). Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Enamasti räägitakse veereostuse puhul mehaanilisest, keemilisest, bioloogilisest ning soojuslikust saastumisest. Veereostus võib olla mitmekesine nii reostavate ainete valiku kui reostuse toime poolest
· 1980.aastate keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24korda. · Jaapani kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. · 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia- ja majanduskriis mõjutas ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. · Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasi. · Tööstuse arenguga kaasnes keskkonna saastumine, mis muutus 1970.aastatel väga tõsiseks probleemiks. · Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. · Suure edu taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Majanduse kiiret arengut soodustab riiklik poliitika. · Jaapani põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. · Jaapan pöörab tähelepanu haridusele ja teadusele. · Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951
Füsioloogiline Väga mürgine Ei ole mürgine toime Fosfor looduses Fosforväetis Tähtsamaid keemilisi elemente taimede kasvuks ja arenguks Väga püsivad ega redutseeru Looduslikud mineraalid apetiit ja fosforiit Vees praktiliselt lahustumatu Fosforväetamistega üleväetamise tagajärjed Üleväetamisega kanduvad fosfaadid veekogudesse Fosfaate sisaldavate pesuvee sattumine veekogusse Saastumine, veekogu kinnikasvamine Fosfori ajalugu 1669 Hamburgis Saksa alkeemik Henning Brand Destilleerida "tarkade kivi" oma uriinist Aelgasest põlemisest Puudus leek ja soojust ei eraldunud N2 P Aatomi ehitus +7|2)5) +15|2)8)5) 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³ oksüdatsiooniaste -III kuni V -III kuni V Leidumine 1) Lihtainena 1) Ühenditena
Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine: Peamised ained väävli-, lämmastiku-, süsinikuühendid ja aerosool. Inimtegevused - soojuselektrijaamad, autod, naftatööstus, metallurgia, keemiatööstus. Loodutegurid - vulkaanid, metsapõlengud, inversioon. Tagajärjed - Väheneb atmosfääri läbipaistvus, vähem päikesekiirgust, takistab maapinna jahtumist, õhu kvaliteet halveneb (inimesele kahjulik). Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline asend (päikesekiirguse hulk)
tõekspidamised, Probleemi lahendused: kultuuriväärtusi jm., üleväetamine, ; immuunsüsteemi; pereplaneeringu kasutada tuleks ogaanilise a i ne Probleemi tagajärjed: põhjustab nahavähki ja puudumine korduvkasutatavaid ja lagundamine aeglustub vee saastumine silmahaiguseid; Probleemi tagajärjed: looduslikke Probleemi lahendused: põhjustab mutatsioonide teke näljahäda, maailma pakkematerjale,ohtliku vähendada atmosfääri nakkushaiguste levikut; Probleemi taandareng, d jäätmed tuleks viia saastamist väävli- ja magevee puudus ; lahendused:lämmastikv
Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakseõhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. 5) Lämmastik kui gaas avastati alles 18. sajandi teisel poolel, mil õhu uurimine ning komponentideks lahutamine tegi teaduses võidukäigu. Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid rootslane Carl Wilhelm Scheele ning inglased Joseph Priestley ja Henry Cavendish
Leia tekstist 2 näidet, millega ta seda põhjendab. On mõttetu vaielda, kas üks või teine erakordne ilmastikunähtus üksiksündmusena on konkreetselt seotud inimese mõjuga kliimale. Selge see, et kasvuhoonegaaside aurust atmosfääri laskmisest tingitud kliimamuutus suurendab ilmastikuga seotud riske. Aga ka märksa kohalikumad hädad, mis on tingitud meie arulagedast ringikäimisest oma elukeskkonnaga, mõjutavad meid Eestis tuntavalt, olgu selleks linnaõhu saastumine või karstialadel vee reostumine. Ning nendes hädades pole midagi vääramatut, tulevik sõltub meie endi otsustest. 3. Millised on Lotmai arvates loodushoiu 2 üldist põhjust? Selgita, miks ta peab mõlemat oluliseks. ,,Kas näeme metsas vaid puiduallikat või keerulist ökosüsteemi kust muu hulgas võib ka puitu saada. ,, Mina arvan, et selle lausega ta mõtleb seda, et metsa tuleb hoida ning et metsa ei
kuivendamine, metsade lageraie ja veekogude reostamine 10) Mllised on viimase kahekümne aasta suurimad keskkonna muutused? Õhukvaliteedi halvenemine, atmosfääri koostise muutumine mille tõttu Maa kiirgusbilanss muutub ja see põhjustab kasvuhoone nähtust ja üldisi kliimamuutusi Maailmamere reostumine vähendab kalasaaki ja vaesestab pajlude inimeste toidulauda Mullastiku saastumine või hävimine põhjustab saagikuse ja toidu kvaliteedi langust Liigtarbimine on viinud paljude loodusvarade kiire kahanemiseni ja loomaliikide hävimiseni Kõige selle tulmuseks on loodusliku mitmekesisuse vähenemine ja ökoloogilise tasakaalu rikkumine
Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt Vetikad fotosünteesivad ja on ühtedeks suurimateks hapnikutootjateks maailmas. Inimesed kasutavad neid mitmetel otstarvetel - söögiks, põlluväetiseks, loomasöödaks, agari tootmiseks, ravimitena, veekogude saastumise hindamiseks. (Nt liikidest - põisadru, agarik, klorella, lehtadru) _____________________ Energia tootmisega kaasneb õhu saastumine kahjulike gaasidega. Gaasid ühinevad veega pilvedes ja sajavad alla happevihmana, kahjustades taimestikku ja rikkudes
rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva Pew keskuse teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil,
Vihmametsad mõjutavad oluliselt kogu maakera kliimat, seepärast on nende säilitamine eriti oluline. Troopiliste ja ekvatoraalsete vihmametsade raie on aga hoogustunud, sest sealne elanikkond kasvab kiirest ja vajab enam elatusvahendeid. Kord juba hävinud vihmametsa ei ole võimalik taastada. Veelgi enam, koos vihmametsa kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, sest tuul ja vesi kannavad selle minema. Nii jääb endise vihmametsa kohale viljatu maa. 36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veearur muutub vee piiskadeks, sajavad need happesademetena (vihma ja lumena) maapinnale. Happesademed võivad
Arthrobacterium Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1
ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS? Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem. LISAKS MIKS HAKKAS RAHVAARV KIIREMINI SUURENEMA, KUI INIMESED PAIKSEKS MUUTUSID? Põlluharimine ja koduloomade kasvatamine võimaldasid toidu tekkimise. MIKS SUURENEB MAAILMA RAHVAARV TÄNAPÄEVAL NII KIIRESTI? Inimesed on paiksed, sõdu on vähem, arenguriikide sünnikontrolli puudumine. MIKS ON RAHVASTIKU KIIRE KASV GLOBAALPROBLEEM? Toiduvarude lõppemine, saastumine, elukohtade vähenemine. KUIDAS KOGUTAKSE ANDMEID RAHVASTIKU KOHTA? Loendamise, rahvastikuregitri pidamise ning teadusuuringute abil. MIKS ON RAHVASTIKUALASED UURINGUD VAJALIKUD? Et näha rahvaarvu muutumist, seoses sündide, surmade ja rännetega. ANALÜÜSIGE ERI TEGURITE MÕJU SÜNDIMUSELE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD MAADES, SH EESTIS. Sündimust mõjutavad tegurid: · viljakas eas naiste arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
