Õhusaaste Tehased, autod, lennukid, küttekolded jne saastavad atmosfääri heitgaasidega, mis mõjutavad puude kasvu kas otseselt (saastekahjustused võras) või mulla kaudu. Väävli- ja lämmastikuühenditega saastatud õhu tõttu tekivad nn happevihmad. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi,
diapasoonis 290-320 nm ehk ultraviolettkiirgust. 1 Atmosfäär 1.1 Atmosfääri keemiline koostis o Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust kokku ca 99% o Argoon moodustab veel 0,9% o Kõik ülejäänud gaasid moodustavad vaid alla 0,1% o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90% o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid (väärisgaasid ja vesinik) o Kõik saasteained mahuvad järelejäänud kümnetuhandiku sisse 2 Saasteained 2.1 Õhusaaste päritolu Looduslikud saasteallikad: o Vulkaanid (vääveldioksiid, osakesed); o Erosioon (tahked osakesed); o Sood, loomastik (metaan); o Metsatulekahjud (süsinikoksiid, peenosakesed, lenduvad orgaanilised ühendid PAH); o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad:
toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod.
Briti keskkonnakaitsja Norman Myersi hinnangul 54% metsadest kaob alepõllunduse, 22% palmiõli istanduste rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu Raiskav veekasutus . Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011. Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse, mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid. Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab
· Vahetada väljahingatav süsihappegaas puhta värske õhu vastu välja. · Hoida sisemine õhk ringluses. Ventilatsioon hõlmab nii õhu vahetust välisõhu vastu kui ka õhuringlust hoones sees. Need on ühed põhikriteeriumid et, hoida siseõhk normaalne. Meetodid õhu ringlema panemiseks on jaotatud: · Mehaaniline / sunniviisiline · Naturaalselt. Mehaaniliseid või sunniviisiliseid ventilatsioone kasutatakse siseõhu kvaliteedi kontrollimiseks. Liigsed lõhnad, niiskus ja saasteained kontrollitakse siseõhu välisõhuga asendamisega kuid see võtab palju energiat. Naturaalne ehk loomulik ventilatsioon on siseõhu vetileerimine kasutamatta selleks mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või ventilatsiooni aukudega. Keerulistemates süsteemides lastakse soojal õhul ruumis tõusta ja väljuda kõrgematel asuvatest shaftidest. 5.3 Konditsioneer Õhukonditsioneer ehk konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku.
a)hoovused b)õhumassid(tuul) 22.Mis on hoovus,iseloomusta. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. Hoovused panevad liikuma passaadid Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused Poolustelt külmad hoovused Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima 23.Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: · väävliühendid, eriti SO2 · Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) · Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) · Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast.
toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat
järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3 III. Õhk tahked osakosed ja osoon Tänapäeval elab umbes 80% kõigist eurooplastest linnapiirkondades. Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja seega ka inimeste endi tervist, tekitades erinevaid allergiaid ning hingamisprobleeme. Peamised murettekitavad saasteained on tahked osakesed ja troposfääriosoon, tänu millele väheneb inimeste keskmine eluiga (Eurooplaste keskmine eluiga on vähenenud ligi üheksa kuud). Tähekombinatsioon PM tähistab peeneid tahkeid osakesi. Allindeksitega määratletakse osakeste suurus. PM2,5 märgib osakesi, mille läbimõõt on pisem kui 2,5 mikromeetrit, PM10 osakesi, mis on pisemad kümnest mikromeetrist. Inimese juuksekarva läbimõõt on keskmiselt kümme korda suurem
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust a...
keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi. Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja
Lahendus Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed Temperatuuri tõus Liustike jää sulamine Joogivee nappus Orkaanid, tugevad vihmasajud Üleujutused Osoonikihi hõrenemine Põhjused Ülihelikiirusel lendavad lennukid Atmosfääri paisatud saasteained Freoonid Aerosoolid, õhukonditsioneerid Tagajärjed Mitmete taimede saagikuse langus Vähkkasvaja sagenemine Pärilikud haigused Lahendus Osoonikihti kahjustavate ainete vältimine. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikuväetiste õigeaegne kasutus. Pakilisemad keskkonnaprobleemid Eestis Põhjused Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Praegu saadakse põlevkivi põletamisest õle 95% Eestist toodetavast
ainevahetust või rakusiseseid protsesse. Naftareostuse mõju lindudele. Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude lennuvõime kaob
Põletamisel tekkivat energiat saab kasutada energia tootmiseks jäätmete taaskasutus. Jäätmepõletamise miinusteks põlemisel tekkivad ohtlike ühendid ja põlemisgaasid raskemetallid, dioksiinid, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, vingugaas jm. See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained. Põletustehaste loomine kulukas. Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo. Biolagunevate jäätmete käitlemine Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas
arhiivraamatukogu funktsiooniga raamatukogust. Sundeksemplari säilitamine Säilitamine on kompleksne,keerukas ja väga kallis tegevus, mis eeldab nõuetele vastavate keskkonnatingimustega ja sisustusega hoidlaid, kulutusi konserveerimisele, restaureerimisele, mikrofilmimisele ning säilitustarvikutele (sobivast materjalist karbid, mapid, ümbrised). Trükise vananemist mõjutavad oluliselt mitmed väliskeskkonna tegurid: temperatuur; õhuniiskus; valgus; õhus leiduvad saasteained (vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, osoon, tolm) Hoidlaid ei või läbida veetorud. Pildil Tartu Ülikooli raamatukogu hoidla. Foto: Riigikontroll Kaasaegne arhiivihoidla Kultuuripärandi säilitamine kehtiva sundeksemplari seadusega Kultuuripärandi säilitamine kui üldriiklik ülesanne peab · olema riigi poolt tagatud seadusandliku toe ja rahalise abiga. Ainult sellisel juhul saab olla tagatud kultuuripärandi kasutatavus ja kättesaadavus jätkusuutliku ühiskonna
kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Milline on inimtegevuse mõju veekogudele? Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi. Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude
saavad puhastatud klooriga vett nende kodudesse, loomad ei ole kaitstud haigustest. Eutrofeerumine ja hapniku ammendamine. Linnastumise ja põllumajanduse arengu tõttu järvedesse jõuab hulk toitaineid ja orgaanilisi aineid. Need stimuleerivad roheliste taimede ja eriti vetikate kasvu. Mida rohkem taimi kasvab, seda rohkem neist sureb, langeb veekogu põhjale ning laguneb. Nii aktiivsele lagunemisele kulub palju hapnikku, veekogu muutub hapnikuvaeseks ja elavad seal kalad hävivad. Toksilised saasteained. Toksiline Suure Järvistu keskkonna reostus on sünteetiliste orgaaniliste keemikaatide laialdase tootmise ja kasutamise tulemuseks. Vaatamata sellele, et mürgiste ainete kontsentratsioon vees on madal, need kemikaadid sattuvad ökosüsteemi toitumisahelasse. Uuringud näitavad tendentsi, et elavatel Suure Järvistu piirkonnas naistel, kes regulaarselt söövad sealset kala, tihedamini sünnivad enneagsed lapsed väikse kaalu ja pea ümbermõõduga
Äravool toimub maailmamerre tagasi. · Mandrisisene veeringe: maismaa vesi aurustub -> kondenseerub -> sajab alla · Ületab intensiivsuselt tunduvalt teisi aineringeid · Iseloomustavad veebilanss ning ringes osalevate objektide veevarud ja veevahetusperiood · Bioloogiline veeringe: veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuse käigus (fotosüntees, hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunemisel. VEE SAASTUMINE 1. Peamised saasteained, mida inimühiskond toodab on suhteliselt vähetoksilised loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja energia poolest ja tavaliselt lastakse nad veekogudesse olmeheitveena, toiduainetööstuse jäätmetena ning samuti paberitootmise ja paljude teiste tööstusharude heitveena. Orgaaniline aine on neis vetes tavaliselt süsivesikute, valkude, rasvade, humiinainete,
Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone
patogeenidest vaba, siis tuleb vastaval nõuetele seda lisaks käidelda. AEROOBSE TÖÖTLEMISE ÜKSUS Mitmed iseseisva käitlemise süsteemid on müügil ka vabaturul. Aeroobse käitlelmise üksused, või ,,pakendis tehased" on modulaarse heitvee käitlemise üksusi, mida saab osta ning lasta paigaldada töövõtjal. Tavaliselt sooritavad aeroobse käitlemise üksused järgmisi käitlemise etappe: heitvee eelselitus, biopuhastus, protseduur mis eemaldab lisa saasteained (väiksed osad ning toitained), desinfitseerimine. Paljud aeroobse käitlemise üksused on disainitud nii, et käideldud heitvesi suunatakse pinavette ning hinnatakse ka seda, kui puhas vesi pinnavette juhitakse. Kui puhastatud heitvett pinnavette lasta ei saa, siis võib selle väljutada ka pinnasesse. Seadeldis vajab ka regulaarset hooldust. Komplektis on pump, mehaaniline segisti või sarnane seade, mis teeb läbi mitu tsüklit päevas. MAASISESED SÜSTEEMID
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
kuni verise väljaheiteni. Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat. Haigusnähud võivad ilmneda peaaegu vahetult pärast söömist kuni kahe ööpäeva jooksul. Toidutalumatuse tunnuseks on tavaliselt seedetrakti- ja hingamishäired ning nahakahjustused. Tavaliselt kasutatakse haiguse kindlakstegemiseks elimineerimise dieete. Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid, näiteks biogeensed amiinid (histamiin). Laktoositalumatuse olemus ja esinemissagedus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja galaktoosiks.
energiat tootmata. Samuti põletatakse tekkekohas ja kohalikes katlamajades ka vanaõli ning veel teisi ohtlikke jäätmeid. (Peet 2004: 5) 2. Keskkonnamõjud Tahke prügi kuhjamine prügilatesse on kõige tavalisem jäätmekäitlustoiming paljudes maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid,
toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik 4 happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat
Veel võib etanooli kasutuselevõtt tuua kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Nimelt piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata. 8
paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl
inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl
Veel võib etanooli kasutuselevõtt tuua kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Nimelt piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata. 8
Aafrika), naftareostus põhjustab loomade hukkumist c. Hapestumine: Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine) Tagajärjed: õhuniiskusega ühinesed moodustuvad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi maale. d. Osoonikihi hõrenemine: Põhjused: atmosfööri paisatud saasteained (freoonid ja lämmastikoksiidid), vanemad külmutusseaded, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke e. Kliima soojenemine: Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid,
mõjurite koostoimel. Looduskeskkonda ohustab kõige rohkem loodusressursside raiskamine, mille tulemusel lõppevad ressursid otsa. Jäätmeprobleemid, mis tekivad suure tootmise ja tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu
läbi naha, mürgiste ainete sisse söömine vältimine: tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju 13. Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad? Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt 14. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 15. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed Füüsikaliste omaduse järgi tahked vedelad gaasilised Tekkekoha järgi olmejäätmed
Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette
probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus; radioaktiivne kiirgus Erinevad saasteained (näit gaasilised ained SO2, NO, NO2). Biootilised stressifaktorid a) Taimede tihedus Iga kultuurtaime puhul, lähtuvalt taime mõõtmetest, tuleb kasvatamisel kasutada optimaalseid külvi- ja istutustihedusi, et jätkuks taimedele valgust, vett, toitaineid. b) Teised elusorganismid Taimed kasvavad looduses kõrvuti teiste elusorganismidega, osad neist on taimedele kasulikud, osad kahjulikud: Patogeenid - taime haiguste tekitajad (mikroseened, bakterid, viirused);
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub
Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Stress on iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet. Stressor – stressi põhjustaja. Stressi vastureaktsioonid on elastne (pöörduv) ja plastiline (püsiv). Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi Kuivus – põud ehk ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadusi. Selle tõttu fotosüntees lakkab, tsütoplasma vee kaotamine, valkude denaturatsioon. Põua vormid: õhu- ja mullapõud. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte
Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine; Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta:
mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: · Sööt; · Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; · Taimed enne saagikoristust; · Ravimid; · Kosmeetikatooted; · Tubakas ja tubakatooted; · Narkootilised ja psühhotroopsed ained; · Jääkproduktid ja saasteained. 4 Toit suures plaanis Inimese toit võib olla taimset või loomset päritolu. Igal juhul on tegemist bioloogilise ressursiga ,milleta ükski elusolend hakkama ei saa. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Taimset päritolu toiduained · Köögiviljad · Puuviljad · Pähklid ja seemned · Seened
vesi lahustab seda ,,ainet" ja vabanevad H+ ning OH- ioonid Ehk vesi ,,lõhub" osa veemolekulidest ioonideks (Puhtas) vees on mõlemaid ioone võrdselt s.t. Vesi võib reageerida nii happe kui alusena, aga ,,katkiseid" veemolekule on äärmiselt vähe, mistõttu mõju on märkamatu ja keskkond paistab ,,neutraalne" Vesilahuses võib olla täiendavaid ioone (n. happevihmas on saasteained vabastanud täiendavalt H+ ), muutes lahuse reaktiivsuse selgelt happeliseks või aluseliseks - 16 * 1.8 10 vee elektrilise juhtimise koefitsient pH · OH- ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on konstantne (10-14) S.t
põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse.
kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE 2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE 3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult
Kui aga andmed on liiga ebatäpsed võib määrata ka madalaima ebasoodsa mõju taseme (lowest adverse effect level LOAEL). Viimase kasutamine riski hindamisel on siiski vähemsoovitav. ADI ja TDI mõisted ja nende arvutamine · ADI või TDI arvude leidmiseks jagatakse NOAEL (või LOAEL) nende faktorite kombinatsiooniga: ADI = NOAEL/ohutusfaktor(id) TDI = NOAEL/ohutusfaktor(id) 17. Toiduohutuse järelvalve Eestis. Toidu saasteained ja nende seire. MRL ja ravimite ooteaeg · Toidu ohutuse tagamiseks tuleb jälgida toidu tootmisahela kõiki osi katkematu tervikuna - alates loomasööda valmistamisest ja toidu esmatootmisest kuni tarbijale üleandmiseni, Rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt on otstarbekas, et kogu toiduahela järelevalve eest vastutab ja järelevalvet teostab riigis üks pädev järelevalveasutus.
Riski vähendamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: · Kompostimisväljaku asukohavalik kinnitatakse vastavalt kehtivale korrale. · Väljak ümbritsetakse mullavalli või kogumiskraavidega, et takistada ümbruskonnast sadevete valgumist väljakule ning võimaldada väljakult lähtuvate vete kogumist ja puhastamist. · Põhja isolatsioonikihi puudumise korral paigutatakse toorkompost sorbendist (turvas, puukoor jt.) aluspadjale, et püüda kinni kompostist välja uhutud saasteained. · Ehitatakse lihtsad kuid töökindlad õlipüünised pinnavete puhastamiseks. · Teostatakse nõrgvee ja komposti seiret. · Fotograafiajäätmed on kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid. Ilmuti ja kinniti hoitakse plastnõudes, vanad filmid plastkonteinerites. Fotograafiajäätmed transporditakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele nt. AS Kunda Nordic Tsement. · Kemikaalide jäätmed on erinevate ohtlike kemikaalide jäägid.
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine; Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi. Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning võrreldes muude jäätmekäitlusviisidega ei kaasne sellega ülemääraseid kulutusi. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks. Regenereerimise käigus eemaldatakse vanaõlist saasteained, oksüdatsioonisaadused ja muud lisaained. Kui regenereerimine pole võimalik, tuleb vanaõli taaskasutada mingil muul viisil, kusjuures vanaõli vahetule põletamisele energia saamiseks tuleb eelistada selle taasväärtustamist toorme või materjalina. Kui vanaõli regenereerimine või taaskasutamine muul viisil pole võimalik, tuleb ta kõrvaldada nii, et sellest ei tulene normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. [6] 3.2.2. Kogumine
tingimustel. TOOTELE TULEB MÄRKIDA: · ,,Kuupäev ja kuu ,, kui minimaalne säilitusaeg on alla 3 kuu. · ,,Kuu ja aasta" kui toote minimaalne säilitusaeg on 3 kuni 18 kuud. 3.3. TOIT VÕIB SAASTUDA: Bakterioloogilise saastumise teel- bakterite, viiruste, hallitustega- avastamine ainult laboratoorsel teel. Füüsikalisel teel- võõrkehad nagu metall, paber, nöörijupid, ehted vms. Avastamine visuaalselt. Keemilisel teel- puhastus ja saasteained. Avastamine organoleptilisel ja laboratoorsel teel. 5. PUHASTAMINE ENERGIALIIGID, ENERGIALIIGID, mida kasutatakse puhastamisel: 6 Füüsiline- käsitsi töö, mehhaaniline töö Termiline - soojus Keemiline puhastusvahendid PUHASTAMISE EESMÄRGID Meeldiv ohutu keskkond Vähendab saastatust
mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus - heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Saastumine - ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringeteebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sekundaarne suktsessioon - see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
