1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist; 2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;
1. Maailma üha kasvava rahvastiku toitlustamine. Taimede kasvukohategurite optimeerimine, kultuuristavate alade ja neil kasvatavate taimekultuuride otstarbekas valik, kadude vähendamine kultuurtaimede koristamisel. 2. Loodusvarade ratsionaalne kasutamine. Taastumatute ressursside ökonoomne ja kompleksne kasutamine ja taastuvate loodusvarade selline majandamine, mis tagab varude pideva uuenemise. 3. Võitlus keskkonna saastamise vastu. Seda ainevahetus- ja tootmisjääkidega ning muude ainetega, mis reostavad õhku, vett ja mulda. 4. Looduskaitse. Hävimisohus olevate looduslike populatsioonide ja koosluste kaitse, et tagada maailma genofondi mitmekesisuse säilimine ja biokeemilise aineringe tasakaal biosfääris. Loe lisaks ,,ökoloogia areng"! POPULATSIOON JA LIIK Populatsioon
kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niiskus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Kekskkond- tingi muste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Ökoloogia- õpetus eluruumi seaduspärasustest- elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelises suhetest.
õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama. Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja. Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem. Saastetasu eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude teenimine, vaid väiksema saastamise stimuleerimine Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub arendaja. Saastaja-maksab-printsiip on otseselt kirjutatud ka Eesti õigusesse. VÕS 135 lg 1 ütleb, et hüvitada tuleb ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemiseg
looduskaitsekogemused tollase Nõukogude Liidu piires suunaandjaks. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Lähtudes definitsioonist: a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine.
Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest: · Väheneb saateainete hulk · Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid. Paraneb töötajate töötervishoid · Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega · Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud · Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid · Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest. · Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid · Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus · Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu · Paraneb konkurentsivõime · Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks · Paraneb avalikkuse suhtumine Ei käsitlenud: 2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused
niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. · Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. · Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet
· Toimenäitajad: auhinnad, tunnustused, vead, eksimused, kliendikaebused, kaotatud/ uued kliendid, korduvostud Töötajatega seonduvad tulemused · Töötajate arvamused: töökeskkond, kommunikatsioon, juhtimisstiil, koolitus, töötajate hindamine, töötajate tunnustamine · Toimenäitajad: töölt puudumine, haiguspäevad, tööõnnetused, tööjõu voolavus, töövaidlused Ühiskonnaga seonduvad tulemused · Keskkonna saastamise vähendamine ja vältimine · Heategevuse, koolide jt abivajajate toetamine · Ühiskondlik aktiivsus · Korduvkasutus · Jäätmete vähendamine · Müra vähendamine ja vältimine Toimivuse võtmetulemused · Peamised majandustulemused: kasum ja kahjum, eelarve, kassavood, krediidireiting · Toimivuse võtmenäitajad: Protsessi suutlikkus, turuosa, tsükliajad, defektid Enesehindamise integreerimine Standardid · ISO 9000:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteemid.
kuid selle saavutamiseks on need riigid ära kasutanud suurema osa maailmas toodetud 19 energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui saastumine hakkavad stabiliseeruma. Arengumaad aga liiguvad alles sinna poole. Sellest hakkab lähtuma ka energiatarbimise tõus ja saastamise suurenemine. Sellest kõigest lähtuvalt riigid peavad ühiselt lahendusi leidma. (Keskkonnaministeerium. Kliimamuutus. http://www.envir.ee/1147497. (2012, 3 veebruar).) 3.1.Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.
ning kontraste – monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet
lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et samal viisil jätkates on aastaks 2000 loodusvarad ammendatud. Näidetena esitati Araali mere kalavarude ammendumine. Lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on
kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda, kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Neid kõiki ühendab loodusvarade arukas kasutamine ja taastamine ning keskkonna saastamise vähendamine. 6. Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele. Liigi evolutsiooniline minevik piirab seda, mida saab saavutada selektsiooniga tulevikus. Looduslik valik sobitab organismide tunnuseid pigem nende minevikuga, kui et näeb ette tulevikku. Looduslik valik – mõjuta pärilike tunnuste avaldumist 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid.
· Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. · Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused o Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. o Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. o Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne · Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest · Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus
gaas, vedelkütus jt hakkasid biosfääri kogunema ja vesi, õhk, muld reostusid. See aga õjub hukutavalt kõigele elavale (sh inimene). Tekkis vajadus looduse kaitseks. 9. Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega.
lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. KESKKONNAKAITSE PRINTSIIBID EL-s Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
viima miinimumini negatiivse toime keskkonnale. 6.8 Kriitilises seisundis olevad kala elupaigad mere ja mageveelistes ökosüsteemides, nagu märgalad, mangroovid, korallrifid, laguunid, turgutus- ja kudemisalad, peaksid olema kaitstud ja taastatud niipea kui võimalik ja seal, kus vajalik. Eriti hoolikalt tuleb kaitsta kalade elupaiku hävitamise, degradeerumise, saastamise ja muude kahjustavate inimmõjude eest, mis seavad ohtu kalavarude tervisliku seisundi ning eluvõime. 6.9 Riigid peaksid tagama, et kalanduse huvid, kaasa arvatud ressursi kaitse vajadus, oleks võetud arvesse rannavööndi kasutamisel, rannavööndi integreeritud korraldamisel, kavandamisel ja väljaarendamisel. 6.10 Riigid peaksid oma kompetentsi piires ja vastavuses rahvusvahelise õigusega regionaalsete ja subregionaalsete kalanduse kaitse- ja korraldamisorganisatsioonide ja
keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: väheneb saasteainete hulk paraneb töötajate töötervishoid väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine Säästliku konverentsi korraldamine???? Keskkonnaaspektide arvestamine Asukoht Jäätmed Elektrienergia Toitumine veekasutus GLOBAALPROBLEEMID Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali,
Sisendil põhinevad: nt teatud materjalide kasutamine tootmises, teatud tootmistehnoloogia ettekirjutamine. Eelised: kindlud, bioloogilised nõuded, kui geograafiline kontsentreerumine on probleem. Probleemid: ei vähenda saastamist kõige efektiivsemal viisil, ei anna stiimulit vähendada saastamist rohkem kui regulatsioon ette näeb, suured administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus vähendamise piirkulu = saastemaksuga (MC=t). Ei saa öelda, et üks oleks viimast tonni saastet saanud vähendada odavamalt kui teine. Paindlik – firmade enda otsustada, kuidas saastamist vähendada. Konkurentsisurve. Maksutulud riigile. Keskkonnamaksud praktikas: saastemaksud – vastavalt saaste kogusele. Tootemaksud – maksustatakse tooteid, mis on keskkonnale kahjulikud. Mõtekas
seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Kallaste ja P. Kuldna). - 12 - Kumbagi raamatut trükiti 500 eksemplari. Tänaseks on kogu tiraaži saadetud kliimauuringutega tegelevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja uurimisasutustele üle maailma. Eestis on globaalse kliimamuutusega seotud probleeme uuritud laias laastus vähemalt kolmest aspektist lähtudes: 1) kui suur on inimtegevusest ja looduslikest protsessidest tingitud aastane kasvuhoonegaaside emissioon saastamise seisukohalt. Kui palju seotakse kasvuhoonegaase looduses toimuvate protsesside tagajärjel ja millised ökosüsteemide muutused on aset leidnud. 2) Kuidas globaalsed kliimamuutused on mõjutanud ökosüsteeme (näiteks siseveekogude voolurežiimi, põllumajandusliku tootmise tingimusi ja viljakust, puidumassi juurdekasvukiirust metsades, atmosfääri läbipaistvust jne). Millised on võimalikud kohanemismehhanismid ja resultaadid.
Inversioon on olukord,kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgemal kui madalamas õhukihis.See tõkestab õhu edasise tõusmise ,halvendades õhukvaliteeti. 3.Saasteained-aerosool,lämmastik-väävli-ja süsinikuühendid. - Inimtegevuse mõju atmosfäärile 1.Kasvuhooneefekt 2.Sudu-tekib kui õhku on sattunud mürgiseid põlemisprodukte(tahm,suits) ning need segunevad uduga(õhuniiskusega). 3.Happesademed-on happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste ainete lahustumisel veepiiskadega..Kahju võivad nad tekitada sadade või tuhandete km kaugusele.Tekkepõhjusteks inimtegevus(fossiilsete kütuste põletamine, metsatulekahjud,metallisulatamine) ja looduslikud protsessid(äike ja vulkaaniline tegevus). Tagajärgedeks:Mullad muutuvad happelisemaks(Lõuna-Soome),halveneb inimese tervis(astma, kopsuvähk,bronhiit),Veekogude vesi muutub
aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Keskkond - on kõik see, mis ümbritseb organismi, nii aineline keskkond (õhk, muld, vesi) kui ka teised elusolendid. Keskkonnakaitse - rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise säilitamisele. Keskkonnategurid - vt. Ökoloogilised faktorid. Kesknärvisüsteem - pea ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine. Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Kiskahel - saak ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus - röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kitiin - putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid. Kivistis - vt. fossiil.
hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandlusese kaudu. Kolmanda võimalusena sekkub riik majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega. Maksude tõstmise- langetamisega on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste (nt pangad) tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Valitsus võib sekkuda turumajandusse ka selleks, et kaitsta keskkonda saastamise ja ressursside (nt maavarad) raiskamise eest. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse riiklikku pikaajalist planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused: Majanduse struktuuri valik ning vajadusel selle restruktureerimine Majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga Regioonide majandusarengu tasakaalustamine Õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks
käitluse korrastamatus; · elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; · tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Sõltuvalt tegevusalast on konkreetse keskkonnaanalüüsi eesmärgiks selgitada kas ja millisel määral on ettevõtte majandustegevus seotud keskkonna saastamise ning määratleda sellest tulenevad tegevusriskid ja -kulud. Konsultatsiooniteenust pakkuval äriühingul suure tõenäosusega ei ole vaja arvestada, samas kaubandusega tegeleval ettevõttel on vaja kindlasti arvestada pakendite käitlemisest tuleneva kuluga. Kui sellises kaupluses tegutseb ka toitlustus (baar, kohvik) osutuvad vajalikuks investeeringud reovete puhastusseadmetesse. Sõltuvalt tööstusliku tootmise liigist võib olla
Joonis 9.87. Eesti maagaasivõrk Joonis 9.88. Gaasitorustikud Balti riikides 95(113) Villu Vares Energia ja keskkond 10 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD 10.1 Kasvuhoonegaasid ja kliimamuutused 10.2 Gaasilised ja tahked heitmed Keskkonna saastamise taset elektrijaamade poolt saame hinnata üksikute saastekomponentide emissiooni järgi. Tavaliselt esitatakse vastavad arvandmed kas m3 suitsugaaside kohta või elektrijaamast väljastatud elektrienergia kWh kohta. Oluliste saastekomponentidena tuleb tänapäeval käsitleda järgnevaid komponente: · vääveloksiidid (SO2); · lämmastikoksiidid (NOx); · vingugaas (CO); · tahked heitmed (lendtuhk); · süsinikdioksiid (CO2).
ei võeta kuulda, võib kasutamise määr kujuneda optimaalseks praeguse põlvkonna jaoks. Sõnades kinnitab ilmselt enamik inimesi, et tunnevad muret tulevaste põlvkondade pärast, samas ei pruugi käitumine seda kinnitada. Saastamine 72 Mateeria tasakaalu printsiibist tuleneb asjaolu, et mida rohkem ressursse kasutatakse, seda suurem on potentsiaalne saastamine. Kuna saastamise sotsiaalsed kulud ei kajastu ressursside hindades, on turuhind madalam kui nende tegelik sotsiaalne väärtus. Kui nii, siis peab ka tegelik kasutamise maht olema kõrgem kui on optimaalne. Kuna mitmete saastainete mõju on seotud akumuleeritud varu suurusega, siis nihutab ressursside kasutamine edasi sotsiaalseid kulusid. selles valguses on turu käitumine suunatud pigem olevikule kui tulevikku. Tabel 6.1 . Kõrvalekalded optimaalsest kasutamisest
Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Osoonikiht- Osoonimolekulidest moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest Happesademed- Sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu 4. Hüdrosfäär 23. Maal asuvast veest on: · 97,2% Maailmameres · 2,8% Mage vesi Magedast veest on: · 77,8% Pinnavesi · 22% Põhjavesi · 0,2% Mullas seotud Pinnaveest moodustavad: · 99,36% Jää ja liustikud · 0,61% Järved · 0,03% Atmosfäär · 0,003% Jõed ja allikad
LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine. Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes
hinnataset kättesaadavamaks ning teiseks on tehnoloogilise innovatsiooni abil suudetud nii tuule- kui päikeseenergia kasutamist muuta efektiivsemaks. 3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tsernobõli sarnasele riskile on ka tuumakütuse jäägid radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Kuid teisest küljest loetakse tuumaenergiat keskkonna saastamise suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude
Erasektor ei saa sellega alati iseseisvalt hakkama. AS saab seda teha avaliku hüvena, arvestades välismõjusid ressursside jaotamisel. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Nende maksude eesmärgiks on muuta erapiirkulud võrdseks sotsiaalse piirkuluga. Dotatsiooni puhul muuta erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega. 170. Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? CO2 kvoodid kui maksud, mida tuleb maksta saastamise eest (see on tegelikult rohkem kaubeldav luba). Mõnedes EL riikides (UK automaks) kehtestatud maksud, mis sõltuvad auto CO2 väljaheitest. 171. Tooge näiteid dotatsioonioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele? Eestis kehtivad dotatsioonid keskkonnasõbralikemate (kui fossiilsed kütused) elektritootmismeetodite kasutuselevõtust. Iga ühiku tootmise eest makstakse tootjale teatud summa raha. 172
78. Inimeste poolt põhjustatud ohud puudele, metsale. Inimese kahju metsale ja puudele võib olla nii otsene ehk tahtlik kui ka kaudne ehk tahtmatu. Olulist kahju metsale võib tekitada inimene oma hoolimatu või oskamatu tegevusega ning kahjustada metsa väga mitmesugusel viisil, alates metsapõlengu tekitamisest, ebaõigetest metsamajandusvõtetest, puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. 79. Harilik kuusk Picea abies Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid
Omanikujärelevalvet tegev isik on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Ehitusjärelevalvet teostab KOV, põhimõte sama. Lisaks annab välja ehitus- ning kasutuslubasid ning õigus teha ettekirjutisi vigade korral. Riiklikku järelvalvet teostab Tehnilise Järelvalve Inspektsioon. Õigused laiemad. Potentsiaalsed juhtimiskonfliktid · järelvalve vs ehitaja · omanik vs ehitaja
ning samuti tehingud, mida varjatakse eesmärgiga vähendada maksude maksmist (salakaubandus). Majandusanalüütikud küll annavad oma hinnanguid varimajanduse suuruse kohta, kuid ametlikult seda SKP-s ei kajastata. Ø Ei arvesta keskkonna saastamist Näiteks võib mõnes riigis olla küll väga kõrge SKP näitaja, kuid kui see on saavutatud suure keskkonna saastamise hinnaga, siis kahtlemata ei näita kõrge SKP näitaja selle riigi elanike kõrget heaolu taset. 6 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Ø Ei näita tulude jaotust Võib esineda olukord, kus riigi SKP on küll väga kõrge, kuid tulud on koondunud väga väikese inimeste grupi kätte
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Nt on ameerika naaritsa toomine Euroopasse põhjustanud kohaliku liigi- euroopa naaritsa- väljatõrjumise ning nüüdseks on see juba tõsises hävimisohus. Kardetakse, et geneetiliselt muundatud taimede omadused kanduvad üle looduslikele liikidele. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Oluline on elanikkonna teadlikkuse tõstmine- sellest sõltub iga inimese suhtumine loodusesse, loodusvarade säästlik tarbimine ja ka looduses liikumine. Looduskaitse Eestis. Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004.aastal vastuvõetud „Looduskaitseseadus“ ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. 65
Kui juht peatab auto rikke tõttu. Kui juht peatab auto, kuna ta ei ole võimeline edasi sõitma. Kui juht tahab peatuda peatumiskeelu alas. Mis on möödumine? Ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ettejõudmine sõitvast sõidukist vastassuunavööndi kaudu. Möödumine vastusõitvast sõidukist. Mis tähega noole suunas peab tegema parempöörde? A. B. Mis tähega noole suunas tohib sõita? A B C Kas sõiduviisist oleneb keskkonna saastamise suurus? Jah. Ei. Asulavälisel teel "surub" teile peale taga sõitev sõiduauto. Ilmselt on selle juht ärritunud, et te lubatust pisut aeglasemalt sõidate. Kuidas reageerite? Lasen tal mööda sõita. Karistan teda "surumise" eest sellega, et sõidan veelgi aeglasemalt. Et "surujast" lahti saada, annan gaasi, ületan lubatud piirkiirust ja sõidan tal eest minema. Kuidas käitute peateel sõites, kui kõrvalteelt tulev sõiduauto seisma ei jää?
selge. Vette sattunud õlid ja kütused muudavad selle kasutus kõlbmatuks ning põhjustavad kalade, veeloomade ja -lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, eriti aga põlemisproduktid on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Seoses auto- ja traktoripargi kiire kasvu ning naftasaaduste tarbimise pideva laienemisega suureneb keskkonna - pinnase, veekogude ja õhu saastamise oht. Elava liiklusega teede ääres saastub taimestik. Suurenenud mürkainete, eriti plii, sisaldust täheldatakse taimedes, mis kasvavad teest 10...30 m kaugusel. Saasteallikad Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette kogu nende kasutustsükli jooksul: transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Suuremateks saasteallikateks on: · nõuetele mittevastavad masinate pesuplatsid; · lekkivad mahutid ning torustikud hoidlates;
Siis tekivad aja jooksul liikide vahel uued suhted ning kujuneb uus tasakaal. Järske suuri muutusi põhjustavad aga mitmesugused välised looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengu, tormi, üleujutuse ja vulkaanipurske tagajärjel toimuvad suuremad liigilise koosseisu muutused: paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued. Kujuneb uus ökosüsteem. Sageli häirib looduslikku tasakaalu ka inimene, näiteks keskkonna saastamise või majandustegevusega (vt ka pt 39). Pilt ja alltekst: Kiired muutused toimuvad kooslustes väliste tegurite, nt tulekahju mõjul. * Kuidas toimuvad liikide arvukuse muutused ökosüsteemis? * Millised looduslikud ja millised inimtegevusest põhjustatud sündmused võivad ökosüsteemi tasakaalust välja viia? Ülesanne (andmete analüüs) Valgejänese ja ilvese arvukuse muutumine ühes ökosüsteemis Uuri ülesande graafikut ja vasta järgmistele küsimustele (a-c):
selge. Vette sattunud õlid ja kütused muudavad selle kasutus kõlbmatuks ning põhjustavad kalade, veeloomade ja -lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, eriti aga põlemisproduktid on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Seoses auto- ja traktoripargi kiire kasvu ning naftasaaduste tarbimise pideva laienemisega suureneb keskkonna - pinnase, veekogude ja õhu saastamise oht. Elava liiklusega teede ääres saastub taimestik. Suurenenud mürkainete, eriti plii, sisaldust täheldatakse taimedes, mis kasvavad teest 10...30 m kaugusel. Saasteallikad Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette kogu nende kasutustsükli jooksul: transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Suuremateks saasteallikateks on: · nõuetele mittevastavad masinate pesuplatsid; · lekkivad mahutid ning torustikud hoidlates;
Reservuaari mahtu mõjutab ka oodatav setete maht. Liiva eemaldamiseks hüdroelevaator või liivapump. 6)Septikud- on hõreda asustusega piirkondades kõige tavalisem kinnistu kohtpuhasti. 70 Tavaliselt ehitatakse septik betoonrõngastest või valubetoonist kolmeosalisena.Nüüdisajal leidub ka plastist valmistatud septikuid.Septikust piisab seal kus pole põhjavee saastamise ohtu ja heitvee võib juhtida loodusesse.Septikud on mõeldud halli veepuhastamiseks. Septikusse peab mahtuma 2,5..3 päeva reovesi. Ülesandeks on vähendada heljumisisaldust 70% BHT 10..30% N, P 20%. Vajalik on sette väljavedu. 7)Neutralisaatorid Ühtlustusreservuaaid võimaldavad ühtlustada kas reovee vooluhulka, konsentratsiooni või samaaegselt mõlemaid. Kasutatakse enamasti tööstuses, kuid näiteks vihmavete tarvis
Erinevate sõnajalgtaimede liikide teke (95% sõnajalgadest on kujunenud polüpliodiseerumise tagajärjel). Loomadel on selline variant, et hakkab muutuma keskkond, milles loomad elavad. Liigiteke ongi siduv lüli mikro ja makro evolutsiooni vahel. 74 Riigieksamiküsimused: nimetage kaks liigitekke eeldust (tegurid, mis muutlikkust tekitavad ja muutlikkust kinnitavad. Kuidas saab inimene liigiteket mõjutada (keskkonna saastamise tõttu tõuseb mutatsioonide hulk), erinevad ristamised, hübridiseerimised annavad. Makroevolutsioon on liigist kõrgemate süstemaatilsite üksuste kujunemine alates perekondadest ja lõpetades domeenidega. Makroevolutsioon käsitleb ka liigist kõrgemate üksuste väljasuremist. Uue bioloogilise organisatsioonitüübi kujunemine (Aromorfoos/vertikaalne evolutsioon/kladogenees). Muutused kolmes jaos: üldised (elu teke, eeltuumsete kujunemine,
Heitgaaside mürgisuse vähendamiseks on mindud pikematele jaotumine põlemiskambris ning pritsimise kestus. Kütuse (soojusvahetuse intensiivsus suureneb), mistõttu polütroobinäitaja kolvikäikudele, paigutatakse väljalasketorustikku katalüsaatorid jne. paiskamiseks hapnikurikastesse põlemiskambri osadesse on vajalikud hakkab suurenema ja tõuseb adiabaadinäitajast suuremaks. Kaasajal on keskkonna saastamise vähendamine mootorite õhu keerised. Kolvi ja põlemiskambri jahutusest ja materjalist oleneb Paisumiskõver langeb adiabaadikõverast allapoole. Mida madalam on konstruktsiooni täiustamise põhisuunaks. komprimeeritud õhu temperatuur , mille suurendamine lühendab rõhk paisumisprotsessi lõpus, seda rohkem energiat kasutatakse
inimmõju nii väike kui võimalik. Tualetid, ükskõik kui hästi disainitud, võivad atmosfääri rikkuda. Siiski, kui külastajaid on palju (kooliekskursioonid jms) võivad terviseriskid ja liiga paljude inimeste nn põõsataga käimine kujutada endast ohtu. Kui külastajad viibivad paigal pikemat aega – terve päeva ja vahepeal einestatakse – on samuti otstarbekas kaaluda tualeti rajamise otstarbekust. Veekogu saastamise ohud – kui veekogu kasutatakse kümblemiseks, ujumiseks, paadisõiduks ja teisteks sarnasteks tegevusteks on tualett hügieeni kaalutlustel vältimatu. Tualette saab rajada ka maapinnale (vett pole vaja kasutada), ilma auku kaevamata – oluline kohtades, kus pinnavesi on vähe kaitstud või kivisel/kaljusel pinnasel, või kui talvel maapind külmub. Skandinaaviamaades on tavapärased kompost-käimlad (pigem siiski suhteliselt madala kasutusega paikades)
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
Õiguslikeks ja poliitilisteks mõjuriteks on erinevad seaduste ja riigivalitsemise süsteemid, milles organisatsioonidel tuleb tegutseda. Poliitika ja seadusandlus mõjutavad keskkonda juriidiliste aktide ja järelevalve kaudu, mis võivad toimida nii piirangute kui võimalustena. Näiteks kui valitsuse inflatsioonivastased meetmed piiravad peremajade ehitamist, siis loob see võimalused üürikorterite ehitajatele. Seadusega keskkonna saastamise piirangute kehtestamine avab võimalused puhastusseadmete ehitajatele. Valitsused on sunnitud ka tulevikus sekkuma organisatsioonide tegevusse, kuna rahvas nõuab valitsuselt tarbija huvide kaitset, elukeskkonna hoidmist, vähemusgruppide diskrimineerimise kõrvaldamist hariduse või töösuhete valdkonnas. Igasugused piirangud ühtede organisatsioonide suhtes on teistele võimalused, s.h. konsultatsioonifirmadele. Tehnoloogiline keskkond on seotud tehnoloogiatasemega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
