Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"saart" - 501 õppematerjali

saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org. Maui saar koosneb vulkaanilisest tardkivimist, mis on rauarikas ja on moodustunud kahest kilpvulkaanist.
saart

Kasutaja: saart

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Robinson Crusoe

Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Inglismaale jõudis ta 1687. aasta juunil, Inglismaast oli ta eemal 35 aastat. Ta läks Lissaboni ja sai sealt kätte oma varanduse. Ta tahtis seda Inglismaale viia ja ta läks seekord mööda maad, mis oli ohtlik, aga ta jõudis kohale. Aastal 1694 ta läks merereisile ja ta külastas Meeleheite saart ja Brasiiliat. Robinson Crusoe oli osav, kannatlik, vapper, töökas ja usin mees. Xury oli vapper ja ustav poiss. Reede oli tugev, sale, pikk, kiire, vapper ja ustav mees. Portugallasest kapten oli aus, lahke, sõbralik ja ustav mees. Reede isa oli ustav ja aus mees. Christianus oli ustav ja usin mees. Robinson Crusoe ema ja isa olid karmid ja targad. Xury, Reede, portugallasest kapten, Reede isa, Christianus olid Robinsoni sõbrad. Ema ja isa olid Robinsoni vanemad....

Kirjandus
174 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Vilsandi rahvuspargis Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega . Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest. Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuglase novell, maailma lõpus

Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart , millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui...

Kirjandus
1174 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Viljandi

Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil....

Turism
38 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Assooride referaat

Assoori saarestik on jagatud 3 rühma: · Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria · Keskrühm: Terceira, Graciosa, Sao Jorge, Pico ja Faial · Läänerühm: Flores ja Corvo Rühmad jagunevad omakorda 156 vallaks. Kaart Assooride asukohast ja saartest . Assooride lipp Assooride vapp Asukoht Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1500 km kaugusel Lissabonist ning 3900 km kaugusel Põhja-Ameerikast. Saarte kogupindala on 2355 ruutkilomeetrit. Assooride üheksa saart ulatuvad paralleeli, mis kulgeb ka läbi Lissaboni (39 ° 43 '/ 39 ° 55' põhjalaiust) andes saartele mõõduka merelise kliima, kerge temperatuuri võnkumisega. Assoore mõjutab kõrgrõhuala. Assoorid on vulkaanilise päritoluga saarestik. Kõrgeim punkt Assooridel on Pico vulkaanil (2351m), mis asub samanimelisel saarel. Avastamine ja nimi Assoorid avastas väidetavalt 1427. aastal Goncalo Velho. Teadlased on selle...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Norra - tutvustus

Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi ­ meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 ­ 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed ­ kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud ­ oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesoameerika kunst

ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Indrek Kuuse 2003 Mehhiko kesk- ja lõunaosa kõrgkultuurid. Gigantne pea. Olmeegi kultuur. u...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Soome

Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Veekogud

Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...

Loodus õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti madalikud

Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart , millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri ning Prangli saar. Piiritsooni suletus e tõttu Nõukogud e Liidu perioodil on valdav...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Gustav Suits

Nii tagasihoidlikult kui need tundetoonid esinevadki, aitavad need varjundada muidu ühtlast võitlusmeelsust. Uudsena omas ajas mõjus G. Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane. Ometi on ,,Elu tule" armastuslüürika enamasti veel tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100. Sünniaastapäeva puhul lõi Suits pikema mälestusluuletuse ,,Üks ennemuistne jutt". See oli esimesi katseid regivärsi stiilis....

Kirjandus
199 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Metsaseadus

(9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit. § 29. Lageraie (1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 20­70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart , tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. (2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse...

Önoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Malta

Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas. Malta tähestik: A,a; B,b; ,; D,d; E,e; F,f; ,; G,g; G,g; H,h; ,; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ,; Z,z. Rahvastik:Malta rahvastik pärineb eelkõige foiniiklastest ja kartaagolastest. Mõju on avaldanud ka teised saart valitsenud rahvad. Räägitakse araabia keelele lähedast, semiidi päritolu keelt, mida aga kirjutatakse ladina tähtedega. Maltalased on valdavalt katoliiklased. Oma 1000 elanikuga ruutkilomeetri kohta kuulub Malta maailma tihedaimalt asustatud riikide hulka. Pealinnas Vallettas elab 9000 inimest. Üle 90% inimestest elab linnades. Malta rahvustoit:Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaja suured maadeavastajad

Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Admiral Pitka

Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri...

Riigikaitse
21 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Island

Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb mereline, pehme kliima, iseloomulikud on tugev tuul, udu ja suur õhuniiskus; keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas ­2° kuni ­3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ­ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart , millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel...

Geograafia
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun