Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Sadamad on Baikal, Baikalsk, Tanhol, Turka, UstBarguzin ja Nizneangarsk. Valglas, mis ulatub Mongooliasse, elab 5 miljonit inimest. Kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse.
Silmaga nähtav taimestik kasvab seal, kus on lume sulamisvett. Vetikate ja seente kõrval kasvab ka samblikke ja samblaid ning üksikuid rohttaimi . Inimtegevus: Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid, Ehitavad omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei külmu kunagi.
pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele
3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
Laava lõhkus inimeste maju, aedu ja autoteesi aga viga ei teinud kellegile. https://www.youtube.com/watch?v=jyuIcnQ67 eg Mida peaksid teadma/arvestama Pead arvestama lainetega mis on suured ja tugevad, et ära ei upuks. Peaksid hoidma palavatel päevadel mütsi peas hoidma ja vett jooma, et kuumarabandust ei saaks. Hoiduda vulkaanidest. Tuleb arvestada, et 6-7 paiku läheb juba pimedaks- Saime teada et... Hawaii on tekkinud vulkaani purske tagakärjel, Hawaiil on kuus saart, tegemist on USA osariigiga mis koosneb vaid saartest. Kasutatud allikad Wikipedia.com Google.com Postimees.ee Youtube.com Gomaailm.ee Trip.ee TÄNAME KUULAMAST!
Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses.
Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole, kasvõi lihtsalt meelt lahutama. Alles, 2016
Jaapan Ele Müürsepp MJ114 Üldine • Saareriik Ida-Aasias • Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart • Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi,
· Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011) Madagaskari majandus · Rahaühik: ariar (1 ariar = 0,00029) · Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli.
Riigi iseloomustus Iirimaa 1. Asend Iirimaa asub Euraasia mandril ning Euroopa maailmajaos.See asub Inglismaast läänes ning Prantsusmaast loodes.Põhjas ja läänes piirab saart Atlandi ookean.Koordinaadid: 53°N laiuskraadi ning 8°W pikkuskraadi.Dublini ja Tallinna vahemaa on umbes 2000km ning Iirimaa ajavahe Eestiga on 2tundi. 2. Piirid, suurus Iirimaal on põhiliseks piiriks merepiir.Tema naaberriigid on Inglismaa, Šotimaa.Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid
ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma retke kasumist ning edasiste investeeringute õiguse. Eduka merereisi puhul pidi annetatama talle Maailamere Suuradmirali pärilik tiitel. · Üldiselt arvati, et teel Aasiasse avastab Kolumbus mõne väikese saare ja kuulutab need Hispaania valduseks. Selgus, et Kolumbus avastas mitte ainult paar suhteliselt tühise tähtsusega saart, vaid terve uue maailma, mis koosnes kahest kontinendist ning paljudest saartest. · Kolumbuse merereisi ettevalmistamine algas agaralt 22.mail 1492, kui ta jõudis Palosesse. Santa Maria kapteniks hakkas Kolumbus. · Kõik 3 laeva olid üsna väikesed. Pinta ja Nina karavellid kandevõimega 65 ja 60 tonni. Santa Maria oli kogukam nao, kandevõimega umbes 100 tonni. Kolmel laeval oli kokku 87 meest 39 Santa Marial, 26 Pintal ja 22 Ninal. · 2
2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad
need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile." Eriti raskeks oli muutunud Saare olukord isa varase surma tõttu: ta pidi loobuma lootusest kõige väiksemalegi toetusele kodust. Saart püüdis majanduslikult abistada Suure-Jaani lauluselts "Ilmatar", korraldades M. Saare ja J. Aaviku konservatooriumis õppimise toetuseks peoõhtuid. Peale M. Saare ja J. Aaviku oli neil õhtuil kaasategev ka A. Kapp. 1902. a. lõpul esines M. Saar klaverisaatjana ja solistina seltsi aastapeol. Sel puhul kirjutas Tartu ajaleht "Postimees": "Ülemal nimetatud M. Saar on tänavu teist aastat Peterburi konservatooriumis õppimas. Kuna ta mullu hea eksami tõttu ja kunstnik A
välja. Siis kui nad jõudsid Põssa ja Ralphini lubas Jack kooripoistel puhata ja pausi teha. Selle koori hulgas oli Roger ja Maurice. Kogumispunktis Ralph ja Jack arutasid olukorra puhul . Reegilid on loodud ja ,,Pealik", on demokraatlikult valitud. Kõik poisid olid Ralphi poolt , Jack oli aga koorijuht edasi, mis täitis armee funktsiooni. Tema külm, vankumatu käitumisviis ja korralduste andmine sobiks talle hästi sellisele vastutusele. Ralph arvas, et on tähtis, et nad uuriksid saart väikeste rühmadega valides ennast, Jacki ja Simonit. Piggy oli selle vastu ja Ralph ütles talle alandavalt ,, Sa ei ole hea selle töö puhul". Samas püüdis Jack tegutseda ähvardavalt ja lõi noaga puutüve sisse. Läbi laguuni jõudsid nad mäe nõlvale kust nad hakkasid ülesse ronima. Jõudes roosa graniidist kivideni tegid nad pausi ja üks tõukas rändrahni mis veeres nõlva alla ja tegi sellist pauku nagu pomm. Edasi mäkke ronides jõuavad nad mäe tippu, kust nad näevad oma
Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m,
kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4. Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga. Kasutas oma teostes rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega
kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast
teadusharule okeanograafiale. Teaduslikuks saavutuseks tuleb lugeda reisil tehtud kaardistusi, mis võimaldas varasematel kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 uut väina, neeme, lahte või vulkaani. Vastupidiselt enamikele suurtele 18. sajandi ja varasematele merereisidele, tõi Krusenstern tervelt tagasi nii laevad kui ka meeskonna. Tema auks on maailmakaardil vähemalt 12 väina, lahte, saart või mäge nimetatud Krusensterni nimega. Ta suri oma mõisas Kiltsis ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Lisaks 3-köitelisele reisikirjale ilmus rikkalikult illustreeritud ja seni suurim vene trükigraafika väljaanne "Krusensterni ümbermaailmareisi atlas": venekeelse tiitellehega 1813, saksakeelsega 1814. Kõik kaardid joonestas Bellingshausen, joonistuste autor oli Tilesius. 109 vaskplaadile graveerimine Peterburi Kunstide Akadeemias kestis seitse aastat ning tööd juhtas
See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad vilja peaaegu kogu riigi 58miljonilise rahvastiku toitmiseks. Värskeid ja töödeldud toiduained ka imporditakse. Itaalia on tuntud oliivide, veinide, tomatite, makarontoodete, juustu ja puuviljade ning lihatoodetest salaamivorsti ja singi poolest
Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' Jaan Tätte peale oma kahe-aastast reisi merel. Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Tätte enda väitel kirjutama põhjusel, et
Empire State Buildg on kõige kõrgem pilvelõhkuja linnas ja selle tipust avaneb vapustav vaade linnale. 2 kilomeetrisel Brooklyni sillal saab teha jalutuskäigu, külastada Broadway muusikalimaja ja nautida võrratuid muusikale. Kindlasti peab ka ära käima New Yorgi kõige suuremas pargis Central Parkis ja teha seal väike piknik. Kavatseme külastada Püha Patricu katedraali, New Yorgi linnamuuseumit, Rockefelleri platsi, Woolworth Buildingut, Federal Halli, Ellisse saart, Bethesda purskaevu, Bronxi loomaaeda, Raekoda, Penn Plaza Paviljoni ja Georg Washingtoni silda. Kindlasti lisandub neid paiku veel. Ööbimiseks valisime East Village Suites New Yorgi, kuna seda kiidetakse ja asub hea koha peal, linna lähedal. Sisseoste saab teha Macys ja Bloomingdades. 10. Kuna me läheme New Yorki kevadel on seal sellegipoolest soe ja ei soovita panna selga pakse riideid. Võiksid olla mugavad, õhuksed riided ja jalanõud kuna ringi liikumist on palju. Kahjuks
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina
· Soome on inimareng indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. · Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). · Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome loodus · Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. · Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. · Soome on tuntud kui tuhande järve maa. · Soomes on 187 888 järve ja 179 584 saart. Soome kliima · Kliima on suhteliselt pehme. · PõhjaSoomes on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja soojad suved. · Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. · Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Haldusjaotus Soomes on viis lääni (enne 1997
4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530
3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus
Kuna Tais on palju kuurorteid, olid palju hukkunud ja vigastatud turistid. Probleeme oli ka esmaabiga, sest paljud meditsiiniasutused hävisid ning inimesi tuli transportida mujale. Sellepärast püstitati välilaagreid, kus inimesed said peavarju. Abi saadeti kohale ka teistest riikidest, et tagajärgi likvideerida ning vaja oli ka arstiabi. Toitu ja puhast vett saadeti abipakkidena erinevate heategevus organisatsioonide ja riikide poolt. Haiti saart tabanud maavärin oli üks sajandi tugevamaid. Selle tagajärjel varisesid kokku hooned ning inimesed jäid rusude alla lõksu. Päästetööde käigus suudeti inimesi päästa, kuid peale suure maja kokkuvarisemist on ellujäämise võimalus minimaalne. Koristustööd olid katastroofi järel pikad ning isegi praegusel hetkel võib mõni maja olla ikka veel varemetes. Tänapäeva tehnoloogilised vahendid võimaldavad teadlastel avastada loodusnähtuste tekkimisi
Lennujaamast hotellidesse ning saare BORA BORA keskusesse pääsemiseks tuleb kasutada veesõidukeid. Peasaare ning väikesaarte vahele jääb SAARED imeline laguun. Kõikjalt saart ümbritsevad AKTIIVNE PUHKUS korallid ning saarekesed muudavad Bora Boral võite surfata, snorgeldada või peasaarele ligipääsemise keerukaks Bora
Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17
3.juunil 1706.aastal jõudis laev õnnelikult Inglismaale... Kolmas seiklus: 5.augustil 1706 asus Gulliver teele Ida-Indiasse, töödates arstina. Kui nad peatusid Tongkingis, said nende laeva kätte kaks piraadilaeva. Piraadid viskasid ta üksinda paadis vette, ning autor jõudis kolme tunni pärast ühele asustamata saarele, siis teisele, kolmandale, neljandale, ning lõpuks jõudis viiendale saarele, mis oli samuti asustamata(autori arust). Järgmisel päeval märkas ta õhus lendavat saart inimestega. Gulliver palus saare elanikelt abi, ning kuigi nad üksteist ei mõistnud, sai ta siiski abi ta võeti lendava saare peale. Inimesed saarel olid natuke imelikud, kuid tundsid väga hästi matemaatikat, astronoomiat ja muusikat. Autorile õpetati kiiresti selgeks nende keel, ning ta sai teada, et nende riigi nimi on Laputa. Ta külastas Lagado Suurt Akadeemiat, ning sai tuttavaks mõne selle maa elanikuga. Mõne aja pärast sõitis ta sellest riigist minema Maldonada sadamasse,
mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised
teost terviklikult ette kanda. Tervik ettekanne toimus esmakordselt 1989. Aastal Tallinnas. 16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia? Artul Lemba 1908. Aastal ,,Armatuse poeem" 17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares? Mart Saar (1882-1963) 18. millistes anrites kirjutas Mart Saar? Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi. 19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega? Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 20. Milline oli C. Kreek´i panus eesti muusikasse? Kreegi suurim teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. 21
3 Kristina Soboleva Madagaskar Riigi geograafiline asend Madagaskar asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub mitu väikest saart Madagaskari saare lähedal Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar ehk Nosy Boraha, Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava,Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas. Jaguneb 3-ks meridionaalseks vööndiks. Saare kesk- ja idaosa hõlmab Kõrgplatoo (kõrgus 800-1500 m), millel kõrguvad tugevasti liigestunud vulkaanilise tekkega mäemassiivid: põhjaosas Tsaratanana (riigi kõrgeim tipp Maromokotro 2876
Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna
populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. · Olelusvõitluseks nimetatakse organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest. · Sarnastest vajadustest tingitud olelusvõitlust nimetatakse konkurentsiks. · Liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega organismid, kes elavad sarnastes tingimustes ja pärinevad samadest eelisenditest. 3. Oletame, et maapinnna vajumise tulemusena tekib kaks saart. Selle tulemusena jäävad ühe liigi isendid erinevatesse populatsioonidesse ning ei kohtu omavahel enam kunagi. Paku välja kaks varianti, mis neist võib edasi saada ning põhjenda seda? · Kaks erinevat liiki, kuna muutused on suured ja saared erinevad üksteisest elamisvõimaluste poolest. · Sama liigi erinevad alamliigid, kui saarte elamisvõimalused on samasugused, aga isendid ei saa enam kohtuda. 4. Mis erinevus on liigi ja populatsiooni vahel?
· Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki · Roomajad ja kahepaiksed puuduvad · Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes
observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. skulptuur Kasutati kivi ja keraamikat.Arenenud oli ümarskulptuur ja reljeef.Maalidel ja ümarskulptuuridel oli keha tinglik,nägu väga detailne.Jumalaid austati ja
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid
Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud
Tegevuspaigaks on Korsika saar, kus on omane, et probleemid lahendatakse omavaheliselt ning vägivaldselt, kohtu poole pöördutakse äärmiselt harva ning viimases hädas. Au sees on aga bandiidid, kellega häid suhteid hoida on soovitatav, et vajadusel nende abi vaenlaste vastu kasutada. Teoses ei puutumata ka armastuse teema. Raamat algabki sellega, et kolonel oma tütre miss Neviliga otsustab külastada Korsika saart. Peetakse läbirääkimised paadiomanikuga, see nõustub, kuid ühel tingimusel: kaasa peab saama tulla ka tema tuttav, kes soovib samuti samasse kohta minna. Nõustutakse, kuigi miss Nevil on esialgu pisut põlglik, eemalolev ja alahindab külalist. Peale reisi kohtutakse veel ning ajapikku, küllaltki kiiresti, tekivad miss Nevilil mehe vastu tunded. Nad ei puutu eriti kokku, kuid ükskõiksus muutub kiiresti kiindumuseks ja seda märkab ka Orso õde Colomba, kellega teoses tuttavaks saadakse
maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Elukäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. Laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks
Jamaika Referaat Aasta 2008 Sissejuhatus Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik. Ajalugu Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'. Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena. Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast. Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.
sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest). Kreeka: U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene.
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne ja Brisbane - asuvad lõuna ja idarannikul. Loomulik iive on (%) 0.7%. Sündimus 1.76 last naise kohta. Lõuna riik - arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus,vaene elanikkond, tööpuudus
aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele
aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele
01/11/2017 SAAREMAA Lühiülevaade Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused
Island Magnus-Martin Mesi 8B Paiknemine Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoo...
Suu ja Lohe Suu nimeliste väinadega. Saare pindala on 4828 km². Trinidadi põhjaosas kõrguvad mäed kuni 940 meetrini. Tobago: Tobago on saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest. Saare pindala on 300 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 576 meetrit. Riigi kuju ei saa iseloomustada kuna riik koosneb saartest. Kui siis Trinidad sarnaneb jämeda varrega ,,J" tähele ja Tobago meenutab Jamaica saart. Pealinn Port of Spain asub 61°ja 30' läänelaius kraadil ja 10°ja 45' ekvaatorist põhja poolel. Trinidad ja Tobago asub Jõhvist umbes . Kellaaja vahe on meiega 6 tundi. Pinnamood Pinnamoe iseloomustus: Tobago saarel on kesk ala kaetud mägedega. Lõunas ja põhjas valitseb lauskmaa. Trinidadi põhjaosas asub kolmest massiivist koosnev ahelik, mille järgi saar on saanud nime Trinidad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
