Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt. Toopea kõvik ühines mandriga tombolo abiga. Rannabarrid on algselt tekkinud liivasel rannanõlval vee all rannajoonega paralleelsete liivavallidena (veealused barrid), mida lained kannavad mere põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatuvad nad üle merepinna (saareline barr) ning jäävad lõpuks mere taandumisel kuivale. Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal
Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku)
Eesti on tubli turismiriik, väliskülastajaid on üle kahe korra rohkem, kui püsielanikke. Eesti ja eestlased on uhked ona rikkaliku kultuuripärandi üle- meil on laulupeod, pärismusmuusika festivalid, arhitektuurimälestised, rikkalikku ekspositsiooniga muuseumid, rahvuspargid, mõisa- ja talupojakultuur, setud, vene vanausulised 8, erinevad saared-erinevad kultuurid. Ei ole ju vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või mõnda saart, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tagasi tulla või soovitada oma tuttavatele 9. Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist suitsusaunani. Ja turismi elamus _______________________ 6 www.maaturism.ee 7,8,9 www.visitestonia.com
3. Millist puitu tuppa tahta? Seda kas puidu niiskussisaldus vastab standardile, saab parimates poodides isegi mõõta. Standardi järgi peab niiskussisaldus olema 10%, kuid täiesti rahuldav on ka 12%. Mõned firmad nõuavad 8% niiskust, aga selline on juba mööblikuiv puit. Puit on ,,elav" materjal, lauad paisuvad ja tõmbuvad kuigivõrd kokku ka toaõhust imatud niiskuse mõjul. Kuivatamisest sõltub aga laua sirgus ja kõverus. Tamme ja saart, millest tuleb väga esinduslik põrand, peetakse väärispuuks [6]. Kodumaistest lehtpuudest sobivad seina- ja laelauaks haab ja lepp ja ka kask. Võrreldes okaspuudega on lepa- ja haavalaud kallim. Lehtpuud on asendamatud saunas, sest kuumuse mõjul hakkavad mänd ja kuusk vaiku välja ajama. Ehituseeskirjadki ei luba vaigupuud kasutada ruumis, kus temperatuur üle 90 tõuseb. Hea lõhna annab must lepp ja seda on kerge puhastada. Lepp sobib hästi seina ja lava astmelauaks
Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika Ajaloost Tekkinud 17. saj. seoses hasartmängudes (kaardid, täringud) tekkinud probleemidega kuidas jaotada panuseid, kui mäng juhtuks mingil põhjusel pooleli jääma, milliste kaartide korral on mõtet edasi mängida jms Tuntumad teadlased, kellel on suuri teeneid tõenäosusteooria arendamisel: De Fermat, Pascal, Huygens, Bernoulli, Gauss, Laplace, Kolmogorov jt Tänapäeval on tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika paljude ülikoolide mitmete erialade õppekavas. Põhimõisted katse põhimõtteliselt lõpmatult palju kordi teostatav toiming, mille korraldamise protseduur on fikseeritud; katse käigus jälgitakse, kas teatud sündmused toimuvad või mitte sündmus katse tulemus või erinevate tulemuste ühendamisel saadav tulemus Näit. Katseks on täringu viskamine, sündmusteks võivad olla järgmised: - saadakse 4 silma - saadakse 5 silma - saadakse 3 või 6 silma - saadakse ...
Tema äratas Bodhidharma kunsti uuesti ellu ja laiendas süsteemi 72 liikumiseni. Ch'ueh Yan reisis Hiinas ringi õpetades oma uut versiooni Shaolin chuang- fast. Matkal kohtas ta meister Li Ch'engi, kes esitles teda kuulsale Pai Yul-fengile. Koos arendasid need kolm meest Shaolin chuang-fa 170 erineva liikumiseni, mis jagati viide stiili: draakon, tiiger, leopard, madu ja kurg. Need stiilid on veel praegugi kung-fus kasutusel. Jaapanist lõunas asetsevasse Ryukyu saarterühma kuulub 140 saart, milledest suurim on Okinawa. See asub 550 km kaugusel Jaapani Kyushust, sama kaugel Taiwanist ja 740 km kaugusel Hiina rannikust. Okinawa saarele jõudis chuang-fa hiina väljarändajatega. Sellest, millal see toimus, on olemas mitmeid versioone. Jaapani entsüklopeedia Sekai Dai-Hyakkajite järgi toodi chuang-fa Hiinast
ühiseid jooni ka eestlaste kultuuriga. ÜLDANDMED Pindala: 377 915 km2 Rahvaarv: 127 928 000 (2011) Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Pealinn: Tky Riigikeel: jaapani keel Jaapan (jaapani keeles Nihon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida- Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapani kogupindala (ilma Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal Rahvaarvu poolest on Jaapan enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tky piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tky ja mitmed ümbritsevad
Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusrežiim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee
14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva.
ümber üteldes Nt lauluisa, Emajõe Ateena Mõistatuse lemmikkujund o Tabu Sõnakeeld, samuti ümberütlus, ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism o Sümbol Võrdkuju, pilt, märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset Nt täht süttib ehk taevas su üle veel; üht saart mina otsin Sümbolism püüab asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli nt jumalat. o Allegooria Sümboolne kõne võib areneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta · Nt ,,Üks veski seisab vete pääl" veski kui ühiskonna võrdpilt o Poeetiline liialdus e. hüperbool
Asustatud laidudel leidus nii põllu-, heina- kui karjamaad. Praegu niidetakse endisi põlde ja karjatatakse lambaid vaid Saarnakil, Hanikatsil ja Kaevatsil, mis sellest hoolimata üha enam võsastuvad. Heinlaid on peaaegu täiesti metsa kasvanud. 8 KÄINA VALLAS asub 4 väärtusliku maastikuga ala. Kõige tähtsaim neist on Kassari. Kassari ala hõlmab tervet Kassari saart koos Reigi saare ning osaliselt ka Käina lahega. Kassari on üldiselt tasase reljeefiga. Kassaris on kaks põlisküla Esi- ja Taguküla ning kaks asundust endiste Kassari ja Orjaku mõisa maadel. Väga hästi on säilinud traditsiooniline põldudemuster, kohati on säilinud ka hooldatud rannaniite. Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised
Sõit Sahhalinile Suvel 1889 suri tuberkuloosi Tsehhovi armastatud vend Nikolai, andekas kunstnik. See kaotus vapustas Tsehhovit raskelt ja teravdas juba varem alanud hingelist kriisi; ta otsustas oma elu järsult muuta. Eelkõige õppida sügavamalt tundma elu ja eeskätt selle kõige kohutavamaid avaldumisvorme. Kõigile ootamatult otsustas ta sõita Sahhalini saarele, kuhu saadeti sunnitööle kriminaalkurjategijaid. Kirjanik nimetas seda saart ,,talumatute kannatuste paigaks". Ta jäi saarele kolmeks kuuks. Ta korraldas saarel üksi rahvaloenduse. Tagasi Moskvasse pöördus Tsehhov 8. detsembril. Ta asus ka kohe kirjutama teost ,,Sahhalini saar". 1890.ndad 1890. aastate algul tunnetasTsehhov järsult rahulolematust kirjanike seltskonnaga ja iseenda Moskva literaadieluga. Tsehhov ostis endale Moskva lähedale väikese Melihhovi mõisa. Seal elas ta koos vanemate ja õega 1898. aastani. Seal on loodud mitu tema kõige tuntumat teost.
Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat mõju delta ja lahe elustikule (Kumari, 1985). Matsalu suurimaks väärtuseks on 3000 ha roostikke lahe idaosas oma roostikulinnustikuga, 2900 ha rannaniite ümber lahe rannikulinnustikuga, 4000 ha üleujutatavaid luhtasid Kasari alamjooksul luhalinnustikuga, umbes 60 saart ja laidu pindalaga 0,1...272 ha lahes ja Väinameres merelinnustikuga ning üle 26 000 ha avavett, millest suur osa on lindudele toitumiseks sobivalt madalaveeline. Matsalu lahe roostikud ja saartevaheline ala Väinameres on olulised veelindude sulgimisalad. Kõige tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana. Sügisel läbi Matsalu rändavaid veelinde on ligikaudu 300 000, eelkõige on märgala
Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv - 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul")
idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine
intensiivne töö aastatel 1993-1996 kõikidel suvekuudel alalise laagrina nädalaringselt, samuti ka puhkepäevadel. Päästemetil olid oma väeosad - päästekompaniid. Demineerimiskeskusel oli kolm päästekompaniid ja igas päästekompaniis oli väljaõpetatud demineerimisgrupp. See tulenes asjaolust, et NSV Liidu ajal olid need saared suletud piirkonnad ja eestlased pääsesid sinna alles peale Eesti taasiseseisvumist. Pakri saari, eriti tervet Suur- Pakri saart, kasutas NSV Liidu lennuvägi polügoonina kahe sõja lõpust alates ja järelikult pärinesid osad leiud juba sõjajärgsest ajast. Põhiliselt olid need lennukipommid, ka rakettide lõhkepead, tankivastased miinid, kobarpommid jne, kus kasutusel olid juba erinevad tugevajõulised lõhkeained ja uued tehnilised lahendused. Kasutati ka nn harjutuspomme, mis olid ilma lõhkeaineta, kuid langevarjuga eraldatava signaalelemendiga. Suur-Pakri saarele tehtud
Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, 10 Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv. Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: Väikejärveks ja Suurjärveks. Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järves asuvad kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja Kivisaar Suurjärves. Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m) (Mäemets 1977: 153). Nõuni järve (ka Suur Nõuni järv) pindala on 82,1 ha. Suurim sügavus on 14,7 m ja keskmine sügavus 6,1 m (Keskkonnaregister. Nõuni järv, 2015). Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille suurim järv on Nõuni järv
Ovaat oli see, kel oli side teise ilmaga, eriti samhaini ajal ja kes rändas esivanemate riiki neilt tarkust saama. Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid- kuningate nõustaja, kohtunik, filosoof ja suguharu ülempreester. Druidism osutas vastupanu roomlastele Gallias ja Britannias, druiidi usundi vaimne keskus asus aga Briannias. Nende peakorter asus Mani saarel, mida inglased hiljem Angleseyks nimetasid. Aastal 60 ründas seda saart kindral Suetonius Paulinus, kelle armeel olid vastas druiidid. Naised olid mustades rüüdes, valmis neile relvade ja nõidustega vastu astuma. Siiski purustasid roomlased pühamud ning tapsid nende hoidjad. ( Sampson, 2008) Kui Julius Ceasar vallutas Britannia ja ametlik druiidi religioon oli Walesist minema pühitud, läks see tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid
Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure "zesti", et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda. Hoolimata vastuoludest(piiriküsimus selle tõmbas kaardile Antandi esindaja, ei arvustanud lätlaste/eestlaste tasakaalu, Valga linn jagati pooleks. Nt Läti tahtis endale Ruhnu saart seal rannarootslased.) jõuti Eesti ja Läti vahel kaitseliidu lepinguni (1923). Suurriigi toetust ei leitud ja Lätistki polnud erilist abi. Lätil probleem leida suurriikide toetust. SUUR KRIIS (1930-1934) omavahel põimusid: 1) majanduskriis - Miks paljud ettevõtted/põllumehed läksid pankrotti? Oli tingitud 1929. aastal alguse saanud maj. kriisist usas? V: Tollimaksud tõusid ja välismaine turg kadus ära. Olid võtnud palju laenu ja kui toodangul
kõiki suurejoonelisi haudehitisi. 11 Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud sissetungijate üle saavutatud võidu auks otsustati püstitada päikesejumal Heliose hiigelkuju Rhodose peamisesse sadamalinna Lindosesse. See ülesanne tehti Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilasele skulptor Charesele. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Rhodolased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud laevad, piiramismasinad ja muud relvad ning saadud vara kasutasid kolossi ehitamise eest tasumiseks. Koloss ehitati aastatel
- neli eriilmelist aastaaega - maailma rikkaima kooslusega puisniidud Eesti looduses leidub palju haruldusi- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36 liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa turistile). Eesti on üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks, loodus on huvilisele kergesti ligipääsetav, loodust nautida privaatselt. Eestis on 4 eriilmelist aastaaega. Eestis on 2222+ saart ja laidu. Eestis on ideaalilähedased võimalused aktiivseks looduspuhkuseks. 10. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? Tugevused: ● Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned) ● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür)
maaomanikest talupojad ning lõpuks träälide ehk orjade klass. Eelkõige võeti viikingeid bondide ja ülikute rahutust alamklassist, kuhu kuulusid nooremad pojad, kellel ei olnud lootust maad pärida. (Allan 2004:10). Aastal 793 pKr levis üle kogu kristliku Euroopa sõnum ühest kujuteldamatust jõledusest. Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi (Lindisfarne`i) saart. Saare kuulsa kloostri hinnaline vara riisuti, mungad surmati või viidi orjadeks. (Allan 2004:8). Holy Islandit vapustanud katastroof oli üks esimesi viikingite rünnakuid. Järgmistel aastatel laastasid samasugused rüüsteretked kirikukogukondi mitte üksnes Inglismaa, vaid ka Soti- ja Iirimaa rannikutel. Sihikule võeti ka linnad ja 60 aastat 5 pärast esimesi kallaletunge ähvardasid laevadel saabuvad vallutajad juba terveid kuningriike
Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa. Sigimine - Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi
20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9 tuhat meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 tuhande või 14 tuhande mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.
Scottish independence from the United Kingdom. In rejecting the latter option, the three main opposition parties in the Scottish Parliament have proposed a separate Scottish. Constitutional Commission to investigate the distribution of powers between devolved Scottish and UK-wide bodies. Kokkuvõte Sotimaa asub Euroopa loode osas ,mis on kolmandik Suur-Britanniast . Selle alla kuulub umbes 790 saart. Edinburg,riigi pealinn, on suuruselt teine linn Euroopa keskustest.Sotimaa suurim linn on Glasgow.Sotimaad ümbritsev vesi on enamasti Põhja-Atlandi merest ja Põhja-Merest.Sellel maal. Sotimaa on mägine ja seda moodustavaid kivimeid peetakse vanimateks kogu maailmas.Sotimaa mägismaa on tänapäeval hõredamalt asustatud kui 200 aastat tagasi. Kõrgeim mägi on Ben Newis ( 1343 m üle merepinna ). Tugevad vihmasajud annavad loodusele lopsaka ja rohelise välimuse
läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse Vilsandi rahvuspark Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. km2 suuruse piirkonna. Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse. Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom. 1957
esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub.
Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). 4.3. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. 4.4.Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. 4.5.Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid
ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand. Suurimad lahed Läänemres on Botnia, Soome ja Riia laht. Läänemere põhjaosa kerkib Lõuna osa aga vajub. Läänemeri on selfi meri mille sügavus ületab 200 meetrit ainult süvikuis; Gotlanist põhjaloodes asub 459 meetri sügavune Landsorti, idas 249 meetri sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 meetri sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemeres leidub seitse saart ja osad neist on päris suured. 2. LÄÄNEMERE AJALOOST Esimene kirjalikud teated Läänemere olemasolu kohta pärinevad vana-kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (V saj. e.m.a.), kes märgib, et alates VIII sajandist e.m.a. toodi sealt Kreekasse merevaiku. Läänemeri ei ole olnud alati selline nagu tänapäeval, vaid on pidevalt muutunud maakera geoloogilise arengu vältel. Läänemere praeguse elustiku mõistmiseks on
metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive, kuid ka Luua ümbruses ning üksikutes kohtades voortel (nt Roela Suurmets, Kuremaa ja Kärde mets). Pedja-äärsed madalikud on loodusliku taimkattega (Remmel 1978). Luua ümbrus on metsade poolest kõige mitmekesisem. Suurema massiivina leitakse siit varjurohket salumetsa, kus lisaks valitsevale kuusele kasvab puurindes ka tamme, saart, jalakat ja vahtrat. Luua metsade lõunaservas olev Ehavere nõmm on salumetsale lähedane sürjamets, mis on kõikjal Eestis seotud eelkõige lubjarikaste seljakutega. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Kõrvaolev Nava nõmm on samas aga tunduvalt vaesema liigilise
Muld- lähtekivimiks raske lõimisega setted või liivsavi moreen; põhjavesi ulatub aeg-ajalt pinnale; vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad; esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad, leetjad gleimullad, küllastunud gleimullad). Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Tarna (tr) kkt Levivad madalatel tasandikel
TASAKAALUSEISUNDIT. RANDADE LOODUSLIK ARENG TOIMUB NAGU STRESSI TINGIMUSTES, ESINEVAD TÜSISTUSED. 6. PILET Randla arenguetapid. Lainetus on randade arengu põhijõud. 1. Imikuiga väiksed saared hakkavad vee all arenema. Veealune kari, madal. Algab lainetuse mõju merepõhjale. 2. Noorus kaljusaar, paerand, aktiivne lainetuse tegevus-murrutus, kuhje saarekese taga, setteid peale ei kuhju. Saart purustatakse. 3. Küpsus kulutus-kuhjesüsteemi aktiivne areng, seteteränne ja kuhjumine. kulutatakse avamere poolt, peale kuhjuvad setted. Kõik rannaprotsessid olemas. 4. Hääbumine ranna-areng vaid ajutise kõrgveega. 5. Hääbunud e surnud rand enam ei toimu midagi, murrutuslava on laiaks läinud või randsaar kerkib ette, lainetus enam ei mõjuta. Veealune kari
laiendas süsteemi 72 liikumiseni. Ch'ueh Yan reisis Hiinas ringi õpetades oma uut versiooni Shaolin chuangfast. Matkal kohtas ta meister Li Ch'engi, kes esitles teda kuulsale Pai Yulfengile. Koos arendasid need kolm meest Shaolin chuangfa 170 erineva liikumiseni, mis jagati viide stiili: draakon, tiiger, leopard, madu ja kurg. Need stiilid on veel praegugi kungfus kasutusel. Hiinase Okinawale Jaapanist lõunas asetsevasse Ryukyu saarterühma kuulub 140 saart, milledest suurim on Okinawa. See asub 550 km kaugusel Jaapani Kyushust, sama kaugel Taiwanist ja 740 km kaugusel Hiina rannikust. Okinawa saarele jõudis chuangfa hiina väljarändajatega. Sellest, millal see toimus, on olemas mitmeid versioone. Jaapani entsüklopeedia Sekai DaiHyakkajite järgi toodi chuangfa Hiinast Okinawale arvatavasti Tangdünastia (618906) ajal. Teise arvamuse järgi aga tuli chuangfa Okinawale alles 1300ndail aastail.
Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega. 13 Kreeta küla omaette vaatamisväärsus Kuigi tänapäevaks on juba kõik muutunud ja sellel on oma ajaloolised põhjused. Kodusõdadest lõhestatud mandri-Kreeka oli vallutajatele tavaliselt kerge saak, aga kreetalased kaitsesid oma saart üksmeelselt vere hinnaga ning isegi türklastel ei läinud korda neid täielikult alistada. Eks vist sellepärast kujutavadki mandriinimesed saarlasi ette brauning vööl ja pussnuga hambus. Kreeta külakohtades on muide ka tänapäeval pea kõikides majapidamistes relv, kuid tegemist on pelgalt traditsiooni hoidmisega. Ning kui isegi kusagil külatavernis peremees püssi paugutab, et külalisi natuke kohaliku koloriidiga raputada, siis on rauas ikka paukpadrunid.
Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel
hukata. San Antonio kapten Juan de Cartagena ja preester Sanchez de Reina, kes samuti mässu olid juhtinud, jäeti rannikule maha. 22. mail sõitis eelluurele saadetud Santiago karile ja uppus. Osa mehi tuli maad mööda teiste laevade juurde tagasi. Pärast 7-kuulist talvepeatust Puerto San Juliánis hakati oktoobris nelja laevaga edasi liikuma. 21. oktoobril 1520 jõudis ta neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes ('neitsite neem'). Magalhães oli esimene eurooplane, kes nägi Tulemaa saart ja andis sellele nime tõenäoliselt pärismaalaste paljude lõkete järgi. Concepción ja San Antonio saadeti luurele ja nad leidsid kauaotsitud väina. San Antoniol, kus olid kõige suuremad toiduvarud, tekkis mäss ja mehed otsustasid Hispaaniasse tagasi pöörduda. 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks (Estrecho de Todos Santos)
religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude
omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender
omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender
Peale mereliste ja maismaaliste loodusprotsesside on seal kokku põrkunud ka inimgruppide huvid nende alade kasutusküsimustes. Sageli on rannikualadel kerkivad probleemid küllaltki spetsiifilised ja neile püütakse lahendusi leida,et siinseid looduslikke väärtusi säästlikumalt ja otstarbekamalt kasutada . Rannikumaastike hulka kuulub ka kogu Saaremaa, mis pärast mandrijää taandumist jäi hiiglasliku Balti jääpaisjärve vete alla. Neli saart, kaks praeguse LääneSaaremaa kõrgustiku ja kaks Sõrve poolsaare kohal, kerkisid merest 10 300 aastat tagasi, mil Läänemere nõos kujunes Balti jääpaisjärvega võrreldes ahenenud Joldiameri . Aastatuhandete jooksul on saarte pindala pidevalt suurenenud ja need on kokku kasvanud. Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud.
1060a Kiievi suurvürst Izjaslav käis rüüsteretkel eestimaal Sossolidi. Nad ostsid end 2000 grivani eest vabaks. 1100a Väikesed linnused jäetakse maha ja hakatakse ehitama tugevamaid linnused. Edu maaviljeluses minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit. 1070a Bremeni Adama kroonikas kirjeldadakse läänemere maid ja rahvaid ja seal on üks maa, mida on nim Aestland, mainitakse saart, mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega 1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn.
suurte majade poolest kuid ka hirmsate matmisrituaalide poolest. Kui inimene suri siis teda hoiti mitu aastat seal majas ning alles siis peati matused mis kestsid mitu päeva ja surnukeha põletati kas koopas või puuõõnes. 4. Gili saared, need on rahulikud saared paljude rannaäärsete kohvikutega kus mängib reggage muusika ja seal pole autosid ega transpordi müra, parim paik lõõgastumiseks. Gili ise tähedabki väikest saart. 3. Komodo rahvuspark, nimi on roomaja Komodo järgi, maailma suurim elav roomaja, mis võib ulatuda 3 m pikad ja kaaluvad üle 70 kg. Kuigi Komodo draakonid süüa enamasti rümba surnud loomade, nad on suurepärane kiskjate ja ka jahti saagiks sealhulgas linnud ja imetajad. Õnneks rünnakud inimestele on väga haruldased. 2. Borobudor, kuulsaim budaistlik tempel maailmas, ehitatud 2millionist kiviblokist. 1.Ubud, peale riisipõldude on see koht, kus avastada Bali kultuuri ja traditsioone
3. augustil 1492. aastal lahkusid Palose sadamast nüüdseks juba 41-aastase Kolumbuse ekspeditsiooni karavellid "Santa Maria", "Pinta"ja "Niña" ning võtsid kursi läände, Kanaari saartele. 12. oktoobril 1492. aastal maabus Kolumbus koos vendade Pinzonidega, kes olid "Pinta" ja "Niña" kaptenid, väikesel Bahama saarestiku saarel, mille ta nimetas San Salvadoriks (nüüd Watlingi saar). Saarel kohatud indiaanlased hüüdsid saart oma keeli Guanahani. Seda kuupäeva peetaksegi tänapäeval Ameerika avastamise päevaks, ehkki mandrile jõudis Kolumbus tunduvalt hiljem, ja pealegi polnud tal täit selgust, kuhu ta on jõudnud. Samal reisil avastati Kuuba saar ja Haiiti saar, mille Kolumbus La Espanolaks ristis. Jõulupühal jooksis lipulaev `'Santa Maria'' madalikule ja purunes, 39 hispaanlast jäeti Haiitile, kes rajasid Uude Ilma esimese eurooplaste asula Villa de la Navidadi. "Niña" ja "Pinta" jõudsid 15
meetri kaugusel Doha piirkonnast. Nimi Pärl tuleneb sellest, et saar ehitati alale, mis oli kunagi peamine pärlite püüdmise koht. Pärl aitab Kataril esindada oma rikast minevikku ja pärlitööstust. Tulevikus saab seal olema üle 13 saare. Kõige suuremal saarel saavad olema luksusvillad, korterid, viietärni hotellid ja üle kahe miljoni ruutmeetrisele alale tulevad restoranid, kohvikud ja 16 meelelahutuspaigad. Kaheksale teist saart müüakse eraomanikele ning nad saavad sinna ehitada, mida soovivad. (The Pearl Qatar 2012). Lisaks nimetatud vaatamisväärsustele on Kataril pakkuda muudki: Kuningas Aladdini Maa, Khor Al Udaid rand, Al Jassasiya mäestik, Katari rahvuspark, Barzani torn ja palju muud. 17 4. BAHREIN 4.1 Bahreini üldiseloomustus Bahrein on saareriik Pärsia lahes. Bahreini lähimad ülemerenaabrid on Saudi Araabia ja Katar
Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1
· Kohv oli Euroopas kõigepealt tuntud kui Araabia vein. · Prantsuse filosoof Voltaire jõi päevas 50 tassi kohvi. · Astmahoo puhul aitab 1 tass kohvi. · Maailmas juuakse aastas 400 miljardit tassi kohvi. · Brasiilia ja Columbia annavad 45% kogu maailma kohvitoodangust. · Brasiilias on 5 miljonit inimest seotud kohvitootmise ja müügiga. · 1 purgis Coca Colas on 45 mg kofeiini ja keskmises sokolaadibatoonis 80 mg kofeiini. · Indoneesias on 13 000 saart ja ainult 10 neist toodavad kohvi: Ja 3 neist (Sulawesi, Sumatra, Java) toodavad 90% kogu saagist. · Röstitud kohv kaotab umbes 1% päevas oma maitseomadustest. Pärast jahvatamist kaotab kohv umbes 50% päevas oma maitseomadustest. Seepärast soovitame jahvatada kohvi vahetult enne kohvi valmistamist. · Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi. http://www.coffeestar.ee/?leht=faktid(09.02.09)
Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse ookeani säravamaid tsivilisatsioone. Innovaatilised põlluharijad, skulptorid, erakordsed meresõitjad. Nad jäid ülerahvastuse ja kahanevate ressursside kruustangide vahele. Nad kogesid ühiskonlikku rahulolematust, mässu ja näljahäda. Enamik ei elanud seda üle. See oli üks teooriatest, kui see on meile täna olulise tähtsusega. Võrreldes 1950. Aastaga on maailma rahvaarv peaaegu kolmekordistunud. Sellest ajast alates oleme me muutunud oma saart ehk Maad rohkem kui kogu me 200 000-aastase ajaloo vältel. Nigeera on Aafrika suurim naftaeksportija, kuid 70% inimestest elab seal allpool vaesuspiiri. Rikkus on seal olemas, kuid elanikud ei pääse sellele ligi. Pooled maailma vaesetest elavad ressursirikastes riikides. 50 aastaga on lõhe rikaste ja vaeste vahel suurem kui kunagi varem. Praegu on pool maailma jõukusest 2% rikaste käes. Lagoses elas 1960. Aastal 700 000 inimest. 2025. Aastaks on see arv 16 miljonit. Saabujad on tavaliselt
temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad talvel külmuda, (eriti kui suvi on olnud ebasobiv, põuane), mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel võivad meie puuliigid taluda väga madalaid külmakraade, ohtlikum on järsk temperatuurilangus. Külmad talved on meie kohalikest puuliikidest kahjustanud, kuuske, saart ja kohati musta leppa. Noortele seemikutele (eriti tamm, saar) on ohtlik madal temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna
oma artiklites igati seda ülemäärast pessimismi ja ebakindlust hajutada. 1909. a. hilissügisel sai Laikmaa lõpuks loa kodumaale tagasi pöördumiseks. Siia jäi kunstnik aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a. kevadel jõudis rännumees Itaaliasse, peale Itaalia külastas ta veel Roomat, Sitsiiliat, Capri saart, Tuneesiat. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Kui nüüd tagasi vaadata, siis oli Laikmaa minek välismaale olnud iga mõistliku ja kaine inimese seisukohast puhtakujuline avantüür, sööstmine teadmatusse. Ometi oli see läbi ja lõhki laikmaalik. Sellelt välisreisilt pärineb ühtekokku üle saja töö ehk peaaegu veerand kunstniku kõigist meieni jõudnud töödest. Selle perioodi looming ei ole tähelepanuväärne mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvalitatiivselt
Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri · Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis. · Eraldi meeste ja naiste(ja laste) viin. · Nelipühade aegu tutvus Vargamäe Eespere ümbruskonnaga, said omadeks inimesteks. · Kui Eespere alles pime mets kattis, kutsuti kogu saart Kuusiksaareks. - lk 61 kuidas sai Vargamäe nimetuse · Talu oli võlgu ostetud, sisse makstud vaid käsiraha, kuid peremees-perenaine ei tahtnud, et nende lapsed peaksid ostetud kohe tasa teenima. · Krõõdal sündis tütar - suur ja tugev · Esimene riid Vargamäel aed, Pearu on pahane, ei anna hobuseid tagasi, Andres võtab vägisi. · Eeskambril oli alles põrand alt ära, kui Krõõdal sündis teine laps jälle tütar. (Isa ja ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
