Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta
Eesti ajaloo ülevaade Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud. Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Ka...
(Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele
pool kogu väest ning tema sügavus oli suurem kui laius. Välilahingus tegutseti parvedena, ühekandi mehed koos. Sellise grupeeringu eelis oli omavaheline tutvus ja mehed mõistsid üksteist isegi poole sõna pealt. Kui välilahingus vastase rünnakut vältida ei õnnestunud, pöörati algul põgenema ning siis üritati vähehaaval vastast rünnata. Nii tehti näiteks Ümera ääres. Mõnikord üritasid eestlased vastase linnuseid vallutada. Merelahingutes kasutasid saarlased tuleparvesid, et vastase laevad põlema panna. Tuleparved on kerged loomarasvaga määritud kuivade puude virnad, mis süüdatuna tuulega ristisõdijate laevade poole suunati. Üldiselt võrreldakse eestlaste võitlusviisi merel viikingite omaga. Lähenedes lasti vibudes ja loobiti kivide ja odadega. Kuigi koged olid aeglasemad, olid nad kõrgemad ja neil kasutati ambusid. Saarlastele tundus see laev vallutamatu kindlusena.
pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnustpiiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu Taani vägede maaletung 1219 maabusid Lindanisa (praeguneTallinn) linnuse juurde Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna jaPõhja-
söögivarud. Selleks, et Le mbitu usust ei taganeks, v õtsid röövijad kaasa Le mbitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suud mele püha Nigula m äele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks ni meks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid j õgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu s õtta. Saarlased võtsid Meelise ja tema kaaslased laevale ja lubasid nad peale sõjakäiku tagasi koju toi metada. Peale lahingut jõudis laev ulgu m erele ja sa mal ööl algas või mas tor m. Lained pildusid ja vintsutasid laeva,
1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse. Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele. Kevadel mõõgavendade rüüsteretk Sakalasse Lembitu Luhavere (ehk Leola) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti. Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid. Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu. Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu
" Kuna linnuses olid veevarud lõppemas, palju oli hukkunuid ja haavatuid, tulid vanemad linnusest välja sakslastega kokkulepet sõlmima. Linnus jäi eestlastele, preestritel lubati sisse minna ja ristimine läbi viia. Majad ja inimesed piserdati püha veega üle ja jagati veidi õpetust, seejärel piirajad lahkusid. 1211. aasta suvel toimus eestlaste vasturetk. Kavatseti vallutada Toreida linnus, anda tugev löök Kaupo vägedele ning liikuda edasi Riiga. Üritust organiseerisid saarlased koos ridalaste ja rävalastega. Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti
Lääne-eesti. köögiviljad • Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe, seda söödi enamasti värskelt või säilitati pooleks või veerandiks lõigatuna, kergelt kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see
Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222. Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema. Taanlased sunniti alistuma ja Saaremaalt lahkuma. Kõik kutsuti ülestõusule. Eesti ala alistumine ja sõja lõpp 12221227 1223. eestlased ründavad sakslasi ja võtavad linnused üle. Tagasi saadi kogu maa, kuid Tallinna mitte. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid maade tagasivallutamist. 1224. mandriosast veel Tartu vallutamata, augustis hõivati ka see. 1227
1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus. (praktiline töö) 2. Keemia, geograafia, bioloogia 1. Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4
Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel puust linnused; tuli sõdida mitme vaenlasega; puudus koostöö, korralikud juhid(vanemad); eestlased harjunud üksikute sõjakäikudega. 3. Miks alustasid ristisõdijad baltimaade alistamist(riigid, kes huvitusid)?
katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi
koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7. juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri
Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita. 1223.aasta algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada oma valdusse kogu maa, pesti maha ristimine ning pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Kuid 1227.aastal toimus pöördepunkt- suur sakslaste vägi liikus üle jää Eesti saartele. Muhu linnus hävitati ja vallutati ning puutumata ei jäänud ka Saaremaa. Vastupanu näis lootusetu ning saarlased otsustasid alistada ja ristida lasta. Kaotuse üheks põhjuseks võib lugeda ka seda, et sel ajal puudus ühtne riik. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö...
taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Vjatsko -1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. Vesse-saarlaste vanem Jüriöö ülestõusul. Saarlased alustasid ülestõusu 1343al.Juhtimisel vallutati Pöide linnuse,kihutati sakslased Saaremaalt välja.Saarem iseseisvus 1344a-ni,mil orduväed saarlased alistasid. W.von Plettenberg-Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki, 1520'tel reformatsiooni ajal ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada.Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. W.A
Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja
August Mälk ,,Õitsev meri" Kirjand Igal asjal on oma tähendus iga asi sümboliseerib midagi. Kõike ei saa võtta sõna-sõnalt, vaid tuleb mõista ka asja sügavamat poolt. Mida tähendab aga August Mägu teose pealkiri ,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal k...
juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing. 1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga. 1227 suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele, muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla, saarlased andsid alla , vastupanu näis lootusetu. Lasid end ristida. Analüüsi eestlaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud.
rahu, millega sai Rootsi omale ka Ingerimaa. · Pärast Liivi sõda oli eesti elanikkond vähenenud poole võrra. 75% taludest olid tühjad ja linnade ümbrused täiesti laastatud. Nii Poola kui Rootsi olid huvitatud tühjaks jäänud majde ja talude asustamisest. Palju toodi inimesti sisse nii Rootsist kui Poolast. Tühjals jäänud majad anti tasuta uutele omanikele. Taludesse asusid põhiliselt elama Saarlased. Rohkesti tuli inimesi ka mujalt. · Rootsi ajal moodustati eestis kaks kumbermangu: Eesti kubermang(tallinn) ja Liivimaa kubermang(Riia).
1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata. Kava: Rootslate tulek, Lääne-Eesti vallutamine ja Lihulasse oma meeste paigutamine, saarlased tulevad läänlastele appi, rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus
sakalased ristiusu maha ja asusid Lembitu juhtimisel ja koos teiste maakondadega ristisõdijatevastast nõu pidama. 1217. aastal 21. septembril olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle Otepääl ning Sakala ja Ugandi asusid koos teiste maakondade ning venelastega plaanima suuremat sakslastevastast retke. Nõnda kogusid nad Sakalasse Henriku järgi enneolematu väe, 6000 meest. Seal oli sõjamehi pea kõigist maakondadest, kuid saarlased jäid sellest kõrvale. Eestlased lootsid, et ka venelased saabuvad peagi suure väega Sakalasse, kuid neid ei tulnud. Selle asemel kogusid eestlaste plaanist teada saanud ristisõdijad ligi 3000mehelise valikväe ja tungisid Sakalasse. Kokkupõrkes Navesti jõe lähistel suutsid ristisõdijad eestlaste väe purustada. Henrik jutustab, et Lembitu ja teised Sakala vanemad võitlesid küll vapralt, kuid lõpuks löödi ka sakalased põgenema
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga
õnnestunud. Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid. Kuna isandad jätsid oma valdused vaenlasele ja põgenesid, astusid talupojad oma olukorra parandamiseks ise välja, algatades 1560. aasta septembris Lääne- ja Harjumaal talupoegade ülestõusu, mille käigus taljupojad mõisaid põletasid ja aadlikke tapsid. Juba enne ülestõusu olid saarlased valmis Rootsi alamateks hakkama. 6. juunil 1561 vandus Tallinna linn Rootsi kuningas Erik neljateistkümnendale truudust. Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga. Rootsi tegutses Liivimaa aladel väga kindlameelselt allutades 1562. aastaks enda võimu alla Paide ja Pärnu. Tallinna ning Põhja-Eesti alistumine Rootsile muutis Vana-Liivimaa pärandi jagamise keerukaks
küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad. Varbola linnus oli arvatavasti kõige uhkem, suurem ja kaitstum linnus muinaseestis. Kalevipojasäng (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati vanemateks. LEMBITU Leola linnus. Maleva - sõjavägi Läti Hendriku kroonikas kirjapandule teame muistsest sõjaväest. Põlluharimine: kahevälja ja kolmeväljasüsteem. Kaheväljasüsteemi puhul üks poolt põllust kandis vilja, teine pool puhkas
Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping
meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. [Type text] Kuigi jüriöö ülestõus ebaõnnestus olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Harjumaast sai tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam osa oli tõenäoliselt hukkunud ning tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Nii
Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust. Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem? Suured välilahingud kahe sõja vahel 6. Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses? Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 7. Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust. Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 8. Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 9
tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased, niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda. Viimased olid nõus ja rahu levis üle maa. ,,Ja eestlased tulid välja oma kantsidest (de castris suis), ehitasid jälle üles oma mahapõletatud külad ja oma kirikud... Ja kui nad põhjalikumalt ristiusku tundma õppisid, tunnustasid nad Jeesust Kristust, Jumala poega. Ja iga rahvas hingas Jumala varju all ja kiitis teda, kes on kiidetud igavesti."
Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti. Kaua aega ei tundnud eesti rahvas kartulit, selle asemel tarvitati naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti või laupäeviti.Kõige tähtsamaks leivakõrvaseks pidas talurahvas "suutäit soolast". Suupäraseks leivakõrvaseks peeti soolast kala ja liha. Kala saadi merest ja maa siseveekogudest, liha omakasvatatud koduloomadest. Peeti sigu, veiseid, lambaid ja kitsi. Saarlased ja randlased said tugevat leivakõrvast ka hülgelihast. Kindlasti oli eesti talurahva toidus varasematel sajanditel kodumetsadest püütud loomadel ja lindudel palju suurem osatähtsus kui möödunud sajandi lõpupoolest alates. XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest- kaluritest. Käesoleva sajandi 40-ndate aastateni käisid talumehed randades endale kala vahetamas vilja, villa, Saaremaal vahel ka õlle vastu, hiljem raha eest ostmas
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse, ristiusustas rahvast. Maabus ka saaremaal, kus lasi ehitada kivilinnus, mille saarlased kuniga lahkumisel kohe hävitasid Aleksander Nevski Novgorodi vürst, juhtis vene vägesid 1240 aastatel. Rahvuskangelane venelastele, peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positisiooni Loode- Venemaal-selle eest kuulutati pühakuks Valdemar IV - taani kuningas, kes tahtis eestimaa hertsogkonna ordule maha müüa 1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas
· ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed,
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina
kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. ·Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda ·Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks ·Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal Eestlaste olukord halvenes: ·kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine:
puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. (Parijõgi, 2006) 3. Jüriöö ülestõusu tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses.
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219.
1 Sisukord Saaremaa üldinfo......................................................................................................................... 3 Kirev ajalugu................................................................................................................................ 4 Rikas loodus. ............................................................................................................................... 4 Palju vaatamisväärsusi................................................................................................................. 4 Õlu. .............................................................................................................................................. 5 Leib............................................................................................................................................... 5 Tuulikud...............................................................
Saaremaal kasutati dolomiiti (Valjala kirik) Jüriöö ülestõus 1343-1345 Ülestõusu Põhjused: *et saada vabaks * koormised * et keegi ei kamandaks sind Ülestõusu Plaaniti ette pikka aega ning hoiti sakslaste eest saladuses. 23.aprill algas jüriöö ülestõus lõkke süütamisega mis oli märguandeks rünnata vastaseid. Tungiti korraga Harjus sakslastele kallale , kus tapeti kõik kes saksa verd. Algus oli vägagi paljutõotav kuid lõpuks jäid eestlased siiski alla. Harjulased ja saarlased olid suuremad ülestõusjad . kuna ordu ajas väga võimsa väe lõpuks kokku , pidid eestlased alla anduma. Burchard von Dreileben oli ordumeister kes tuli ordule appi eestimaal ja surus maha jüriöö ülestõusu. Bartholomäus hoeneke oli kroonik, kes kirjutas seda sündmuste üles , kuid siiski õigustades ordu käitumist. 14 ja 15 saj. Karistati eestlasi ülestõusmise eest. Teoorjus suurenes suurel määral ning kümnis tõusis 1/10 kuni ¼ dikule.
· Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla · 1187 põletasid saarlased Sigtuna Eestlaste muinasusund: · Vägi uskusid et kõik elusolendid omavad väge · Arvati et kõige enam väge on peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes · Neid kes oskasid nõiduda, loitsida ravida nimetati nõidadeks või tarkadeks · Hing inimese isikupära kandja, võis kehast lahkuda · surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt · surnutele pandi hauda asju kaasa · inimesed pidasid end osaks loodusest
Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa juba üsna lühikese ajaga . Eestlased ei suutnud tagasi vallutada üksnes Tallinna kantsi . Eestlased otsisid jälle liitlasi venelaste seast .Venelaste vägi paigutati Otepää-, Viljandi- ja Tartu linnustesse . Kõik , mis eestlastele ristiusku meenutas hävitati . Pesti maha ristivesi , surnud kaevati välja ja põletati . Sakalased saatsid tartlastele veriseid mõõku , millega oldi
1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli
See oli sõja suurim välilahing. Eestlased said lüüa. Võitluses sai surma ka Lembitu aga ka sakslaste vanem Kaupo. Vallutussõda jätkub. Võitlusesse sekkus ka Taani riik. 1219. aastal tulid nad Tallinnasse. Revala maakonna mehed kaitsesid end edukalt nad tungisid vaenlaste laagrisse. Kuid lõpuks võitsid ikkagi taanlased. Kuid Revala maakonna vallutamiseks läks veel veel kaua aega. Ka rootslased tahtsid oma alasid laiendada. Rootslased saabusid läänemaalt, kuid õnneks suutsid saarlased nad tagasi tõrjuda. Sõja lõpp. Sakslased vallutasid ka teised Eesti maakonnad. Viimaseks linnuseks jäi Tartu. 1224 aastal alustati Tartu piiramist ja lõpuks suudeti linnusesse sisse tungida. Kõik mehed linnuses tapeti ja sellega vallutasid sakslased eesti mandriosa. 1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul. Muhu linnuse vallutamine 1227.a 5
24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama Pöide ordulinnust. 8 päeva hiljem olid piiratavad nõus alistuma tingimusel, et neid lubataks linnusest vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti nad kõik kividega surnuks. 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Alusati Karja linnuse piiramist. Linnus lõpuks vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi kinniseotud küünarnukkepidi üles. Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema. T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses
välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad, mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343
kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole *Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma *14.mail Tallinna all purustasid orduväed harjulaste maleva *1343. a juuli Pöide ordulinnuase piiramine ja hävitamine *Saksa ordul (koos Preisimaa abivägedega) õnnestus Mandri-Eesti alistada; saarlased purustati 1344.aasta lõpul ja 1345. aasta algul 3.Eestlaste lüüasaamise põhjused *eestlasi oli arvuliselt vähem *varustus polnud nii hea *sõjaline organiseeritus polnud hea 4.Ülestõusu tagajärjed *mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks *mereäärsed maakonnad, kus varem oli põlisrahvas säilitanud suuremad õigused ja poliitilise aktiivsuse, olid laastatud nii mässajate kui mässu mahasurujate käe läbi
alandav. Soomlaste hoiakut seletab see, et nad püüavad mitte sattuda sellistesse ebamugavatesse olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus on säilinud erinevad traditsioonid, kombed ja omalaadne keelepruuk. Siinkohal Eestis võib esile 3 tuua setod, saarlased, hiidlased ja mulgid. Nende keelepruuk on juba omapärane ja erinev Põhja- Eesti keelepruugist. Näitena setodel on õnnestunud säilitada oma keel, kombed ja rahvarõivad. Suhtlemine nendega on raske, sest nende oma keelest ja murrakust on vahetavahel raske aru saada, neil on palju tavasid ja kombeid, millele on antud eraldi nimetused. Saarlaste näite puhul ei erista õige saarlane ,,õ" ja ,,ö" tähte, sellest tulenevalt on saarlasi kohati raske mõista mandrilt pärist inimesel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
