Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima seda kolm päeva. Neljandal pöörduti kogu saagi, vangide ja kariloomadega tagasi. Sama aasta kevadel ilmusid sakslased Sakalasse, kus kolmandal päeval õnnestus neil Lõhavere linnus põlema süüdata. Ristimise ajal tungisid vaenlased linnusesse ja röövisid selle paljaks. Kolme maleva manööver Varsti koostasid eestlased vastupealetungi kava, mille eesmärgiks sai saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna, läänlased pidid ründama Toreida liivlasi ning sakalased ja ugalased pidid latgaleid ahistama, et nood ei saaks sakslastele appi minna. Plaan loodetud tulemusi kaasa ei toonud, sest jõududest jäi lihtsalt väheks. Merelahing Uues sadamas 1215. a. juunis asusid ristisõdijad Saksamaa poole teele. Torm sundis neid varju otsima Saaremaal Uues sadamas. Saarlased saatsid info üle kogu Eesti
1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meelise ja tema kaaslased laevale ja lubasid nad peale sõjakäiku tagasi koju toimetada. Peale lahingut jõudis laev ulgumerele ja samal ööl algas võimas torm. Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise merre. Silmi uuesti avades leidis ta end võõrast laevast kus räägiti võõras keeles. Need olid Kuramaa mereröövlid, kes olid teel röövretkele Rootsimaa rannikule
Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas
saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks. Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla Eestlastele appi palutud Turu foogt leppis läbirääkimiste käigus taanlastega kokku. Vene väed rüüstasid Tartu piiskopkonda. Võitlused Saarlaste ülestõus Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt ei suutnud linnust hoida, asus ta omadega nõu pidama, et rahu otsida ja linnust ära anda. See meeldis neile kõigile, nad saatsid seepärast talupoegade juurde ja lasksid neile öelda, et nad tahavad rahuga alla anda. Selle üle olid talupojad rõõmsad
uued vallutajad pole võitmatud. 6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad, kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad. 7. Kirjelda 1215. aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja ugalased-sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid. Sakalased rüüstasid kolmanda jõuna Tolova maakonnas latgaleid. Sellel puudus hädavajalik otsustavus. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu. 8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi
· 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal 13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14
Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani käes oli suur osa Läänemere rannikust ja edasiseks sihiks sai valitsemine kogu Läänemere üle. 1206. aastal toimus taanlaste karistusretk Saaremaale. Nimelt olid saarlased 1203. aastal käinud edukal röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238
Sunnismaisus- ei tohtinud maalt lahkuda (pärisorjuse tunnus) Ristiusk- kultuuride konflikt. 2. Eestlastel tekkisid koormised ehk naturaalmaks- maa eest osa saagist (loomusrent- osa saagist tuli anda linnusele) ja kohustused. Kümnis (1/10 saagist), kirikukümnis preestrile (10/kümnisest), hinnus (ette määratud maks- jõukamad talupojad) 3. Kõige rohkem kannatasid Sakala ja Ugandi. Seal toimus sõda kõige kauem (1208-1224) 4. Saarlased sõlmisid sakslastega alistumislepingu (1241)- saarlased suutsid tagada normaalse elu. Nad maksid koormiseid ja isegi preestreid kinni, sest neil oli palju hõbedat. 5. 1227- Muhu linnuses lahing, Valjala andis alla. Eesti ala jagunemine võõrvõimude vahel- Eesti ala jagunes feodalriikideks. 1. Mõõgavendade ordu (pärast 1236. Aastal sai Saksa ordu haru, Liivi ordu valduseks) Kesk-Eesti, endine Sakala mk, Järva mk.
aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud enam endised vanemad, kes olid olnud eesti ühiskonna orgaaniliseks osaks ja kes jagasid
Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa
Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla
Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks
Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantisajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid,koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust
Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib ütlemine, et ole see kes sa oled. Eesti Vabariigis elab 1,34 miljonit inimest, mis on võrreldes Ameerika Ühendriigiga umbes 298,66 miljonit inimest vähem. Eesti Vabariik on samuti mitmekesine maa. Meie tähtsamateks etnilisteks rühmadeks võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ning setud, kes on hoidnud oma traditsioone. Eesti on religiooni poolest vaene ning ka 2010. aastal BBC poolt korraldatud uuringul viidati Eestile, kui maailma kõige uskmatule riigile. Sellest hoolimata hoiavad eestlased oma indentiteeti. Eesti on niivõrd väike riik, mistõttu selle hoidmine on väga oluline eestlaste indentiteeti ja ka Eesti Vabariigi säilimisel. Niisiis on pluralistlikus ühiskonnas suhteliselt kerge oma indentiteeti säilitada, sest
Kuna sakslasi Järvamaal eest ei leitud, siis liiguti Harjumaale ja hakati piirama Varbola linnust. Seega olid vabadusvõitluse esimesel perioodil eestlaste ja venelase suhted üsnagi teravad. Venemaa tõttu oli Pihkva isegi teatud määral sakslaste liitlane. 23.Võitlused 1215-1217 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures.
võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi.
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti
Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse
osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu
Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika")
-23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344. Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja ...
Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ehkki hinnangud on enamasti üheselt piiskopimeelsed
Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele. Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud. Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema.
Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid
· Suur liivlaste ja latgalite · Vene väed koos · Toimus riialaste retk · Algas vägi tungis ootamatult nendega liitunud koos liivlaste ja Taani Tallinna Läänemaale ning laastas saarlaste, latgalitega piiskopkonna ja Riia seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu · Teine ristisõdijate vägi ristitud sakslastega · Saarlased tegid like poolt Eestimaa tungis Sakala rüüstamata piiras Otepää omapoolse põhjaosas põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue
mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. .
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu.
Mis oleks juhtunud, kui eestlased võitnuks muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Läänemere ristisõdade osa, mis kestis ligi 100 aastat. Palju teame sellest tänu Henriku Liivimaa kroonikale. Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiö...
Seetõttu eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu
Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja
6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt) 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1220 rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse) 1227 ristisõdijad alistavad saarlased __________ 1202 Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt 1208 algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu
sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate ja elaniku arvu suhe), siis need ütlevad meile küllaltki suure protsendi(euroopas kõrgel kohal), õhkab see selle haigla nagu mõni aastavahetuse pürotehniline paugutaja mõne väikese mängumaja. Meie, saarlased võime tänada oma geograafilist asendit, mis eraldab meid Euraasiast, mis on peamiseks põhjuseks, miks ei ole narkomaania niimoodi vohanud meil kui mandril. Kuritegevus. Kui vaadata küsitlust, mis on läbi viidud 2009 märtsikuus, peavad inimesed seda suuruselt teiseks sotsiaalprobleemiks. Kuidas vähendada kuritegevust? Kurjategijaks ei saada kindlasti üleöö, kui just ei ole toime pandud mittetahtliku kuritegu. See on pikk protsess,kurjategijaks kasvatakse, mis saab alguse lapseeas
Laulu pealkiri oli ,,Kuis minna võid nüüd...". Lugu mõjus väga rahustavalt. Sellist muusikat meeldiks mulle kuulata kusagil kohvikus istudes teed juues. Samuti on selliste lugude ajal väga hea mõtiskleda ja lõõgastuda. Viimane laul oli teistest erinev. Muusika oli tantsulik ja elav. Klaverimängija mängis väga pühendunult. Laulja kutsus publikut tantsima ja kaasa elama, kuid kahjuks eelnevatest lugudest lummatud tagasihoidlikud saarlased ei võtnud vedu. Mul on hea meel, et sellele kontserdile läksin. Nüüd oskan ka sellisest muusikast lugu pidada ja seda nautida. Hedvig Hanson on väga andekas ja teeb oma muusikat hinge ja südamega. Talle väga sobib see stiil. On näha, et laulja on leidnud oma õige tee.
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult jääksin ilmselt Eestisse elama, aga silmaringi laiendamiseks käiks ka teised riigid läbi. Eestimaal on kõik omavahel sõbrad, isegi vihavaenlane suudab pisikeses Eesti riigis olla sõber
Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid. Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu. Läänemaa sh Lihula 1220-Lihula lahing. Läänemaale tungis Rootsi kuningas vägedega. Saarlaste malev kihutas nad minema. Saaremaa 1222- Saaremaa lahing taanlaste ja saarlaste ning läänemaalaste vahel. Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele. Saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eesti lõplik alistamine. 4. Kes olid ning kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised isikud: Albert- piiskop ja ta juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Henrik- preester. Kirjutatas Liivimaa Kroonika. Kaupo- Liivlaste vanem. Kaupo oli ristsõdijate poolt ning võitles eestlaste vastu. Lembitu- Sakala vanem, eestlaste juht vabadusvõitluses. Valdemar II- Taani kuningas
ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus. Algas Taani ja saksa preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks olid Taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1220. Rootsi kuningas otsustas kanda kinnitada, Lihula ümberkaudset rahvast hakkas ristima, rootslaste väed löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va
Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi
Lundi piiskop nimetas 1169.a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud. Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile. 1177.a. nim. Kroonikates eestlaste pidevaid võitlusi maale tungivate venelastega; eestlased tungisid vasturünnakul Pihkva alla. 1187.a. hävitasid idaviikingid ( kas karjalased, saarlased, liivlased või kõik ) Rootsi tähtsa kaubanduslinna Sigtuna Mälari järve ääres. 1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu ) ja Otepää linnused. Eestlased tegid taas vasturünnaku Pihkva suunas. Taanlased ja rootslased sooritasid mitmel suvel röövretki Saaremaale ja Lääne-Eestisse. XII saj. lõpul oli katoliku kirik vägemaim kui kunagi varem, omas kolmandiku kõigist maadest kristlikus maailmas. Kirik oli universaalne jõud ja selle võimu
Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihula Linnusesse ja asub rahvast ristima.Saarlaste malev nurjas nende plaanid ja vägi löödi täielikult puruks. 1222-maabus Taani vägi Saaremaal,hakati ehitama kivilinnust.Saarlased võitsid taanlasi. 1223-ründasid eestlased sakslasi ja võtsid linnused üle,saadi oma valdustesse kogu maa,pesti maha ristimine,pöörduti vanade tavade juurde tagasi. 1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida. Sakasa ordu Liivimaa haru: Riia piiskopkond,Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond,Kuramaa piiskopkond.1238-Stensby leping, paavsti nõudmisel pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningaleTallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,tekkis Eestimaa hertsogkond keskusega Tallinnas.Jüriöö ülestõus-saksa ordule tahtsid taani kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid
Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku? Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. ...
1217. aasta kevadel olid eestlased (sakalased, järvalased, Kesk-Eesti maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga
ajada. Laevaga reisisid Tallinnasse hooajatööle minevad puutöömehed ja tosin tüdrukut, kes tööd lootsid leida. Laeva juhiti vahetustega. Sellel ajal hakkasid populaarsust koguma ka aurulaevad, mille auruvile tume röögatus kostus väga lähedalt, kuid siiski möödus. Tõnis lugemis tihti kaht kirja üks oli Liisu ja teine Anete oma. Üks öö lahkus Jaes salaja teise laeca CELEBESI peale, kuna seal oli suurem palk ja tasuta toit. Paljud saarlased läksid tallinnasse, kus nendesse väga hästi ei suhtutud. Tänavatelt karjuti, et elagu keisri võim ja, et nemad on maakad. Peetrile, hakkas meeldima neiu nimega Lonni. Naise isa 'Õ'Tiit Rautsik pidi hakkama nuhiks, kuna arvati et Peeter on kahtlane ja et äkki on Lonni ka riigivastane. Tiidu kaudu taheti infot ka Peetri kohta saada. Igal öösel hakkasid kodudest kaduma inimesed, keda kahtlustati. Jõudis aeg ka Peetri kätte, kes oli juba oma palitu, passi omale kohale
Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a
21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale
mai: eestlased nõustusid Liivi ordu vasallideks hakkama, kui nende esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale tungisid sakslased neljale eestlasest kuningale kallale ja raiusid nad surnuks. Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli ehitada ordule uus linnus Maasilinn. Karja - 1345. aasta talvel naasis meister orduväega Saaremaale ja rüüstas Karja ümbruses kaheksa päeva jooksul maa paljaks. Lõpuks palusid saarlased rahu. Saarlased andsid pantvange ning nõustusid oma relvad Lihula ordulinnusesse viima. Lubasid maha lõhkuda ka Maansaare linnuse. Karistuseks määrati neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg. Vesse – saarlaste kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
