Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? Saarlaste jaoks lõppes muistne vabadusvõitlus Valjala all aastal 1227, oli talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid.
Kuningate tapmine ja Sõjamäe lahing Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele. Ordumeister lasi kuningad hukata. 14. mail toimus Sõjamäel lahing-3000 eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma
jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine.
- I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat lõhuti kindlusesein selle taga oli veel teine eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada läbirääkimised sõlmiti rahu ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil - Sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased rüüstasid vaenlaste alu - 1211 suveks suurem tõsine sõjaplaan eesmärgiks Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine mandrieestlaste maavägi + saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak - saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad
Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit
Uued vaenlased Taanlased Piiskop Albertile sai selgeks, et tal on vaja rohkem sõjalist jõudu. Ta pöördus Taani kuninga poole. 1219. aastal vallutas Taani kuningas Tallinna Eestlased olid sõbralikud taanlaste vastu, kuid mõne päeva pärast ründasid nad taanlaste laagrit. 1222. maabusid taanlased Saaremaal, hakates seal linnust ehitama. Rootslased Rootsi väed tungisid 1220. aastal Läänemaale ja vallutasid Lihula linnuse. Kuna linnust jäi valvama ainult kaitsemeeskond otsustasid saarlased Lihula linnuse sisse piirata ja selle põlema panna. Eestlased uuesti pealetungil Saaremaal linnust ehitama asunud taanlaste vastu asusid saarlased kohe välja. Nad piirasid linnuse ümber ning ehitasid plaani järgi 17 kiviheitemasinat. Nad pildusid 5 päeva järjest kive linnusesse. Saarlased andsid alla ainult siis kui linnus üle antaks. Ettepanek võeti vastu. Eestlased puhastasid mitmed linnused vaenlastest.
1212.aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid ristiusu vastu võtma. 1215.aastal algas võitlus uue hooga. Sakslased ja nende liitlased tegid ridamisi rüüsteretki Ugandisse. Nad jõudsid ka juba välja Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine toimus ka samal aastal. Seal osalesid sakalased, ugalased, läänlased kui ka saarlased. Eestlastel nurjus see plaan. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjaräigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Peagi jõudis Otepää linnuse alla sakalaste, harjulaste, venelaste ja saarlaste ühisväed. Pärast 20-päevast piiramist andsid ugalased ja sakslased alla. Sakslased kohustusid Eestist lahkuma.
Palju kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta. Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku. Saarlased ilmusid oma laevadega Koiva jõe kaudu liivlaste vanema Kaupo kantsi Turaida alla ja laastasid seal ümbruskonda, võttes kaasa hulga sõjasaaki ja viies vangi naissi ja lapsi. Eestlaste edukas sõjategevus ei saanud aga kaua kesta, sest varsti ilmusid Saksamaalt vaenlaste suured abiväed. Eestlaste ja sakslaste vastastikused sõdimised kestsid edasi. Rängalt said kannatada nii ühed kui teised. Samal ajal puhkes maal katk, mis tegi kohutavat hävitustööd
· 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse · 1217eestlaste ja venelaste katse vallutada Otepääõnnestus Rahu tingimusena pidid Sakslased lahkuma Eesti aladelt MADISEPÄEVA LAHING 21.09.1217 See oli tulemuseks eestlaste katsele võim endale saada
See oli röövretk, kestis 5 päeva Otepää all Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased Eesmärk Harjumaa ja Saaremaa liit Preisimaalt sai ordu abivägesid ning alustasid 1343. a. novembris vastulööki Harjumaal 1344. rünnak mööda jääteed Saarlastele Vastuhakk suruti maha Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest Jüriöö ülestõusu kolmas (?) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused
sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel
sõltuvusse. · Võiduristimine sakslastega - puurist märgina küla ristimisest Rootslaste ebaõnn Lääne-Eestis 1220: · vallutati Lihula linnus · rootslaste põhiväe lahkumine · saarlased piiravad ja põletavad linnust · rootslaste alistumine ja tapmine c) Muistse vabadusvõitluse III periood Kogu maa vabastamine peale Tallinna1222: 1222-1227: · eestvedajaks saarlased Seni veel vabade saarlaste Sakslaste vastupealetung: eestvedamisel levis mandril · abijõud Saksamaalt
Abi polnud kusagilt saada, arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. Seepärast läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus, sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. Võit Otepää all. 1217. aasta veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Riiast läkitati sakslasele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma mitte ainult Otepäält, vaid kogu Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. Madisepäeva lahing. Otepää all saavutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada. Tähtsaks peeti liidu
kolmeks aastaks Turaida vaherahu, mis kohustas Ugandi ja Sakala ikagi ristiusu omaks võtma. Sakslased ja nende liitlased tulid aastal 1215 uuesti sõdima, nad tegid rüüsteretki Ugandisse. Kahjuks jõudsid nad juba Läänemaale ja ka Kesk-Estisse. Samal aastal toimus ka väga organiseeritud sõjaline operatsioon, selleks oli Riia piiramine Eestlaste poolt. Kuid Eestlastel seal väga ei vedanud, seal osalesid sakalased, ugandlased, läänlased ja ka saarlased. Umbes aasta peale seda olid ugandlased ja sakalased sunnitud alla andma ja ristiusu vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjakäigu Venemaale teised maakonnad sõlmisid venelastega liidu. Otepää linnuse alla jõudsid sakalaste, harjulaste, venelastening saarlaste ühisväed. Kui nad olid 20 päeva piiranud siis pidid sakslased alla andma ja kohustusid Eestist lahkuma. Eestlastel oli plaan rünnata Riiat kuna nad olid muutunud enesekindlamaks tänu
· Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära. Meelis põgeneb kloostrist saarlastega. · Saarlastel on merel riia sakslastega lahing. · Tulevad Oldenburgi krahv & piiskopi vennad kahe laevaga. · Saarlased põgenevad riiglaste eest. Saarlaste laev upub. · Meelis pääseb eluga. Ärkab Kuramaa mereröövlite laevas. · Laev sõidab rootsi poole röövretkele. · Röövlid võtsid kaasa Tingsrydi maavürsti poja tütre. · Meelis põgenes koos Sigurdi tütrega. · Avastati tema ja meelise kadumine. · Kivi mattis Astridi pöörates enda alla. · Kivi alt tuli välja tõrvikuga rauk. Meelis läks temaga kaasa. · Vanamees toitis meelist
/-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates need rootslased ümber, võitlesid nendega ja panid nende linnusele tule otsa. Ja rootslased tulid välja nende vastu, võideldes nendega ega suutnud nii suurele hulgale vastu panna. ja rootslased langesid nendest tapetuna ja linnus vallutati/-/tapetuid oli aga peaaaegu viissada, kellest vähesed pääsesid põgenemise teel ja jõudsid taanlaste linnusesse. a) millist ajaloosündmust allikas kajastab? millal see aset leidis?
läkitati abipalvega Pihkvasse ja Turu foogti juurde Soome. Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlaste juhid, neli kuningat, Paidesse läbirääkimistele. Seal tabas eestlasi raske kaotus, sest kuningad ja nende saadikud tapeti sõnamurdlikult. Ordumeestel õnnestus Tallinna all olev eestlaste laager suhteliselt kerge väega hävitada. Ülestõus Põhja- Eestis sai lüüa. Saarlased püüavad võõrast võimust vabaneda 1343 aastal, 24 juulil, päev enne jaagupipäeva, tegid saarlased katse ennast enda maal maksma paana. Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti
Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid
Tuulegeneraatorite vahetus läheduses ei tohiks olle elukohahooneid kuna tuulegeneraatorid võivad tekitada ka terviserikkeid. Sikassaare sai juurde uue energiatootmisallika mis omakorda tähendab tööturu laienemist ning millega kaasnevad ka uued töökohad. Kasutatud kirjandus · Eesti Keskkonnaühenduste Koda. 31.10.2010. Kättesaadav: (23.09.2012) http://www.eko.org.ee/wp-content/uploads/2010/06/Lisa-1-tuuleparkide-rajamise- praktika-andmebaas.xls · Saarlased ei ole... 2009. Ehitusuudised. Kättesaadav: (23.09.2012) http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=fbb01bda-98c2-4571-b602- 79b5d1bf03c8 · Jakson, A., 2009. Meie Maa. Kättesaadav: (23.09.2012) http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28908 · Lember, A.,2010. Saarte Hääl. Kättesaadav: (24.09.2012) http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=22084&sec=1 · Viis valda on.. 2010. Kättesaadav: (24.09.2012) http://www.saarlane
eestlased piirasid piiskoppi ja kapiitlit Haapsalus, kuid linna vallutada ei suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba
hirmu peale. · Piirajatel õnnestus linnus siiski kolmandal päeval põlema süüdata. o Eestlased ei suutnud tuld kustutada ning olid sunnitud välja tulema ja alla andma. KOLME MALEVA MANÖÖVER · Põrast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema · Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. · Plaanikohaselt pidid saarlased sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse riia linna. · Läänlaste ülesandeks oli Toreida liivlaste ründamine, sakalastel ja ugalastel latgalite ahistamine, et need, kui sakslaste abilised ei saaks neile appi minna. · 1215 aprilli lõpul või mai algul sulgesidki saarlased väina jõe suudme · Kui riiast tungis välja tugev vastaste vägi, taandusid saarlased väina suudme lähedale tagasi, et oodata abijõude.
umber Leole linnus. Kolmandal päeval õnnestus linnus põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma 1215. aasta suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavid rüüsteretki Ugandisse. Abi polnud kusagilt loota- läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka Sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus ,sõlmisid rahu 1217. aasta veebruaris piirasid venelased, saarlased, harjulased ja ristitud sakslased Otepääd. Piiramine kestis 17 päeva, algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased Eestist lahkuma Madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal kohtusid eestlaste ning sakslaste- liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid
andma Kolme maleva manööver tehti laiaulatuslik vastupealetungi kava, taheti siinse piirkonna saksa koloonia täielikku hävitamist, eestlased nägid palju vaeva, kuid nende ühisoperatsioon ebaõnnestus 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. (wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa,
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2
orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees ning 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala vanem Lembitu. 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid
ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a. ristisõtta sekkus Valdemar II ja rajas Tallinnase kivilinnuse. 8.1223. eestlaste ülestõus, võeti tagasi enamik sakslaste võetud linnustest. 9. 1227. a. Saarlased alistusid. 10. 1290. a. semgalid alistusid, Ristisõda lõppes. Eestlased ristiti, sest 1. Taheti kontrollida kaubateid 2. Saksa feodaalid vajasid maid 3. taheti ristiusku levitada.
Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park Venelaste ja rootslaste abivägi õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Ülestõus oli sellega MandriEestis lõppenud. Saaremaa PõhjaEesti eeskujul alustasid saarlased ülestõusuga 24.06.1343. Nad suutsid kõik sakslased Saaremaalt minema ajada. Orduvägi tuli sõnakuulmatuid saarlasi alistama 1344. aasta talvel. Julmalt hukati saarlaste vanem Vesse. Lõplikult suudeti saarlased alistada siiski alles1345. aastal Taani kuningas müüs PõhjaEesti 1346. aastal ordule. Eesti Vabariigi loomiseni oli jäänud 572 pikka aastat! Tänan kuulamast!
maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö ülestõusu teine järk algas juulis-augustis 1343. Selgi korral olid alustajateks harjulased ja eesmärgis oli Harjumaa ja Saaremaa liit. Preisimaalt abijõude saanud ordu alustas ordumeister Burchard von Dreilebeni juhtimisel novembris vastulööki Harjumaal ja 1344. aasta veebruaris tehti rünnak jääteed mööda saaremaale, kus vastuhakk suruti maha. Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest. Kuid juba järgmise aasta algupoolel alustasid saarlased jälle mässu. See mäss kestis 8 päeva, siis oli Ordu vägede keskuse asudes Karjas sunnitud saarlased rahu paluma. Saarlased pidid välja andma oma relvad, viies need Lihulasse. Hävitama oma Maapensaare-nimelise linnuse ja andma rahu kindlustuseks pantvange. Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud.
Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes lid kaasa ka eestlased. Tulemused:Slmiti
Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidisek ning saadi usk oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõigisse maakondadesse ja lubati olla nagu ,,üks süda nind üks hing kristlaste nime vastu". 1211 sakslased piiravad Viljandi linnust. Peale viie päevast piiramist asuti läbirääkimistele. Linnusesse lubati vaid preestrid, kes tegid mõningast pühitsemist ja ristimist, võeti pantvange. Sellele piiramisele vastasid eestlased (sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping
linlast maha lüüa. Kindel on aga see, et Sõjamäe lahingu kaotamine oli eestlastele väga suureks hoobiks: nende väed pillutati laiali ning sellega kaotati peagi ordule ka võim Harjumaal. Ülestõusu algus Saaremaal 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes ka Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugpunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, olevat kividega surnuks visatud. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel.
süüdati tema kirik. Läänemaalased ründasid kolme üksteisele järgnenud sõjaväega Metsepole ja Lēdurga liivlasi. Kättesaadud inimesed tapeti või vangistati, kariloomad rööviti. Kui varem võis sõjategevusest osa võtta vaid osa Sakala, Läänemaa ja Ugandi vanematest, siis nüüd astusid sõtta ka riialaste ja ordu sõjakäikudest otseselt mittepuudutatud piirkondade, Sakala ja Läänemaa põhjaosa vanemad. Uue ja tugeva osalisena lülitusid sõtta saarlased, kes sõitsid laevadega Koiva jõele ja rüüstasid täielikult Krimulda piirkonna. Mõned saarlaste käest pääsenud liivlased jõudsid Riiga abi paluma, kuid seal otsustati linna jääda ja ristisõdijate abijõude ootama jääda. Kui piiskop Albert koos uute ristisõdijatega Saksamaalt Riiga jõudis, alustasid latgalid sellest julgustatuna omapoolset sõjaretke. Kohates teel aga suurt eestlaste väge, põgenesid nad laiali. Eestlased liikusid edasi Brasla jõeni Idumeas
1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a
Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas.
Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Saare õlle ja selle tegemisega on seotud ka Saaremaal Leisis igal aastal toimuv meelelahutusüritus "Saaremaa Õlletoober". Samas selgitatakse välja aasta parim koduõlle meister. LEIB SAAREMAAL Saaremaa ja magushapu leib näivad olevat lahutamatud. Oma on armas, teavad mustast rukkileivast lugu pidavad saarlased, olgu leib siis poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Iidseid traditsioone kannavad edasi maakonna kaks suuremat saia- ja leivatootjat - OÜ Saare Leib ja OÜ Karja Pagariäri . Paljud saarlased peavad selleks õigeks Saaremaa leivaks Borodino-nimelist vormileiba,mis kannab ka Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärki. Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist. KÜLASTA SAAREMAAD! TÄNAME!
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud
oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi organiseeritud sõjaline käik Riia piiramine. Sellest võtsid osa sakalased, ugandilased, läänlased ning saarlased. Paraku polnud sõjaline ettevalmistus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja laevastik oli sunnitud taganema. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu. Madisepäeva lahingus hukkus Lembitu, muistsete eestlaste tuntuim väejuht. 1219. aastal tungisid Eestisse taanlaste väed kuningas Valdemar II juhtimisel, kes maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Nende vallutus ja
Eesmärgiks oli kehtestada Eestis Taani võim, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 · Taanlased hõivasid Harju-, Viru- ja Järvamaa. · Sõjategevusse sekkusid ka rootslased, kes rajasid oma tugipunkti Lihulasse. Saarlastel õnnestus Lihula kiiresti vabastada ja rootslased olid sunnitud lahkuma. 1222 taanlased ehitasid Saaremaale kivilinnuse ja üritasid Saaremaad vallutada. Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti. 1223 Saarlaste kutse üle eesti asuda ülestõusule. Tapeti sakslasi ja taanlasi, pesti maha ristiusustamine, pöörduti tagasi vanade traditsioonide juurde. Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama.
Raamatu ,,Läänemere isandad" tegevus toimub põhiliselt Saaremaal, kuid suhteliselt palju räägitakse ka Taanist ja Sigtunast. Raamatu peategelase Alari isa Ata on suurvanem, kelle tegemistesse usutakse ja kelle käskudele kuuletutakse. Sel ajal, kui vanemaks oli veel Ata, käis Alar kaasas kaubareisidel, kus saigi alguse tema ja Olavi vaheline tüli. Naastes koju rääkis Alar isale oma kahtlustest, kuid Ata väitis, et need on alusetud. Kui üht küla ründasid taanlased, tundsid saarlased, et säärane tegu ei saa jääda karistuseta ning asusidki teele Taani poole. Pärast sealseid rüüstetöid mindi edasi Rootsi kauplema. Rootsis kohtas Alar Gylat ning selles tüdrukus oli midagi, mis meest võlus. Nii üritaski ta Gylat oma koju tuua, kuid Gyla hakkas vastu ning tänu sellele tapeti paljud saarlased. Alar ja tema paar sõpra said haavata, kuid tänu Jakarile õnnestus neil vangistusest põgeneda.
püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.. Rootslased ja venelased Viiburi jaTuru foogti väed, keda eestlased olid appi kutsunud,saabusid pärast pealahingut ning loobusid abistamisest.Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud... Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Saarlased aga ei teinud harjulaste plaani kohaselt ja tul id 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 uputati preestrid merre ja mindi selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et
Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21. septembril 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kus osales 6000 eestlast ja 3000 ristisõdijat. Lahing kaotati, langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui ka liivlaste Kaupo. 1219. aastal maabusid taanlased Tallinna lähistele. 1220. aastal üritasid rootslased Lihulas kanda kinnitada ja ristimist läbi viia, kuid saarlased kihutasid nad sealt minema. Samal ajal sakslased ja taanlased ristisid Kesk-Eesti väikemaakondades, Viru- ning Järvamaal võidu eestlasi, et saada nende üle poliitilist võimu. 1221. aastal püüdsid eestlased Tallinna vallutada, kuid see ei õnnestunud. (Arold, I. jt. 2013) III 1222 - 1227 1222 saarlased alistasid taanlaste ehitatud kivilinnuse ja see vallandas veelkord
1220 Lihula - Oma osa üritas Eestis haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabuse linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222 Saaremaa - 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegutsema. Ehitati 17 kiviheitemasinat, mille abil sunniti taanlased alistuma ja Saaremaalt lahkuma.Teade võidust saadeti üle Eesti ja kutsuti kõiki ülestõusule. 7.) 1227. aasta talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele.Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, otsustasid saarlased alistuda ja end ristida lasta. 8.) Eestlaste allajäämise põhjused : - Olid ligi 20
Taani vallutab 1219 Taani VS Eesti Taani linn -> Tallinn Tallinna Võiduristimine 1220 Orduväed ja Taanlased ristiusustasid eestlasi Lihula vallutamine 1220 Rootsi VS Eesti Eesti vallutab Lihula tagasi Saaremaa lahing 1222/1223 Saarlased VS Saarlased teadmata Taanlased põhjusel taganevad Tartu langemine 1224 Vene aitab Võrdle: Piiskop Meinhard Piiskop Albert ERINEV SARNANE ERINEV Esimene Liivimaa piiskop Eesmärk Liivimaa Loob sõjalise organisatsiooni ristiusustamine
1210/1211 aastavahetuse paiku tegid sakslased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange. Eestlased vastasid mitmete edukate rüüsteretkedega latgalite ja liivlaste vastu. Suvel võtsid saarlased ridalased ja revalased (kuni 4000 meest) ette suure sõjakäigu Turaidasse. Sealseid liivlasi üritati sundida kaasa tulema Riiat ründama, kuid abivägede saabumisel Riiast jäid eestlased kahe vaenlase vahele ning pikalt kestnud lahing lõppes verise lüüasaamisega. Selles lahingus said hukka Saaremaa ja Läänemaa tähtsamad kuningad ehk nagu ütleb Henriku kroonika: „langes Eestimaa pea”. Latgalite ning sakslaste sõjaretked ulatusid nüüd juba läbi Sakala ja Ugandi
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
väike. Igal juhul tõstis võit sakslaste üle aga eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud. Võiduteade kanti laiali kõikidesse Eestimaa maakondadesse. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Kannustatuna Otepää all saavutatud edust ning lootes liitlassuhetele venelastega, alustasid Sakala vanemad eesotsas Lembituga suurema maleva kogumist sakslaste vastu
hakati läbirääkimisi pidama veepuuduse tõttu linnas. Linnusesse lubati ainult preestreid, kes pühitsesid linnust ja inimesi püha veega, kuid suuremat ristimist ei toimunud "liigse verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangi, kiirustas vaenuvägi tagasi. 17. Kolme maleva manööver; Peale Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna. Läänlaste ülesanne oli Toreida liivlaste ründamine, sakalaste ja uganlastel latgalite ahistamine, et need need (saksa liitlased) ei saaks Riiale appi minna. Saarlased taganesid, kuna kartsid jääda kahe tule vahele, sest oli näha 2 ristisõdalaste koge. Teised maakonna malevad olid tegutsenud samal ajal liivlaste ja latgalite aladel. Suuremat midagi ei saavutanud, sest rahvas oli jõudnud pugeda peitu linnusesse.
Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Marburgi Wigandi kroonikast paistab, et vabadusvõitluse üritamise kavatsus olnud laialdane ja hõlmanud kogu Eestit. Saarlased aga pole teinud harjulaste plaani kohaselt ja tulnud 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Võib oletada, et saarlasi taga õhutades lootsid harjulased oma võitlust uuesti ja paremini jätkata ning neilt Tallinna vallutamisel abi saada. Olid ju saarlased mitugi korda varemini oma mereväge siia saatnud
Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
