Siis aga pilgutas vanaisa silma ja Manolito taipas, kuidas asjad on. Kui ema Manolito liigse lobapidamatuse pärast psühholoogi juurde saatis, siis sõbranna Susanna ütles, et kui mõni inimene Hispaanias psühholoogi juurde läheb, siis sellepärast, et mujalt on ta juba igalt poolt välja visatud, et vanasti saadeti sihuke mõnele üksikule saarele, aga nüüd, kus kogu maailm kihab hiinlastest, pole üksikuid saari enam suurt järele jäänud ja et sellepärast ongi olemas psühholoogid. Manolito rääkis psühholoogi, preili Espe uimaseks. Ta üritas kõik, mida tahtis endast preilile rääkida, kirja panna ja sai täis päris mitu kaustikut. Seepeale ütles preili Espe emale, et poisil pole midagi viga, ta vajab vaid tähelepanu. Ema otsustas ühel õhtul, et nüüd kuulavad kõik Manolitot. Pere koguneski kokku ja Manolito hakkas oma kaustikuid
Monts d'Arrée - See piirkond on Bretagne kõige metsikum ja kõrgeim koht, kulmineerudes Roch Trévézel'i mäega, mis asub 384 meetri kõrgusel merepinnast. Mägise maastikuga pakub see ala häid võimalusi matkamiseks ning rattaga sõitmiseks. Paadimatkad - Bretagne't külastades ei tohi sealt lahkuda ilma paadimatkal käimata. Kuna Mikk, Jakko seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid
Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse. Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem. 3. Tegevuskoht-manner, riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond. Fatu hiva asub Vaikses ookeanis Markii saarestikus Prantsuse-Polüneesias, kuulub Prantusmaa alla, ta on kõige lõunapoolsema saar Markii saarestikus, kokku on neid saari 14. Saared on sademeterikkad ja neil kasvab troopiline vihmamets. Kogu saarestiku pindala on 1049 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes 8700 inimest. Saare asukoht Markii saarestikus. Fatu hiva ülevalt vaadates. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest. Peategelased olid siin autor ise kes oli väga hakkaja inimene ja kannatlik. Ta ootas mitu aastat seda reisi, õppides sella aja sees kõike selliste saarte kohta, rääkides inimestega kes seda saart
aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. 8. VEE LIIKUMINE Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. 9. RANNIKUD Lõunarannikul asuvad Samsuni laht, Sinopi laht, Ereðli laht ja Ýðneada laht, läänerannikul Varna laht ja Burgasi laht. Suurim poolsaar Krimmi poolsaar ulatub põhja poolt sügavale Musta mere sisse. Saari on vähe, tähtsaim on Zmiinõi. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järsk. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. 10. RANNIKURIIGID Musta mere põhjaosas on Ukraina, kirdeosas on Venemaa, idaosas Georgia, lõunas asub Türgi ja läänes asuvad veel Bulgaaria ja Rumeenia. Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol,
Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Et tal
merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad. Meres on vähe saari. Wrangeli saar on suur, ülejäänud tillukesed. Merre suubub ka vähe jõgesid ja needki on lühikesed. Suurimad neist on Amguema Tsukotkal ning Kuk, Utukok, Kokolik, Noatak ja Kobuk Alaskal. Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse
........5-6 Majanduslik arengutase............................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas
Eredaks näiteks on Soomes Tuusalas Jokela koolis toimunud tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest. Süüdlaseks oli sama kooli gümnaasiuminoormees, kes püüdis sellisel viisil väljendada oma raevu ja viha kooli vastu ning tahtis oma sõnade kohaselt revolutsiooni alustada. Selline hulljulge katse ei olnud Soomes esimene ega ole ka viimane. 2008. aastal kasutas sellist käitumist ja Kauhajoki kutsekõrgkooli vastu Matti Juhani Saari, kelle sügav ja tõeline tahe oli tappa kõik kooliõpilased. Õnnekombel piirdus ohvrite arv kümnega. Mõlemad poisid olid eraklikud ning tundsid teiste klassikaaslaste poolset survet kas algklassides või tol hetkel, mil neil tuli mõte korraldada veresaun. Samuti polnud kummalgi sõpru ning nende huvi relvade vastu oli kõigile teada. Need kaks värskesti meeles olevat seika näitavad, kui ebakindel meie elu on.
Kas olete kunagi mõelnud, et missugune peaks olema teie ideaalne saar, saar mida täidab kõik teile vajalik ja kõik mis teie jaoks oluline on? Kas teil on aimu, kui kaugel te oma rännakuga olete või kas teate kus on siht? Inimesed on aastatuhandeid otsinud enda jaoks seda õiget kohta ja püüdnud jõuda sinna kuhu ihkavad, kuid kohale jõudmisega võib tekkida raskusi ning teekond võib sootuks pooleli jääda. Me teekonnad on erinevad ja me otsime erinevaid saari kuid kas inimene tegelikult jõuab kunagi sinna, kus ta rahuldub kõigega ning kus saab rahus väita, et see ongi minu saar? Me sünnime siia maailma ning juba enne meie esimest hingetõmmet on otsingud ning pikk ja raske tee täiusliku saareni alanud. Me justkui alustame elu valge paberilehena, mis aja möödudes kattub üha pikema joonega, joonega mis võib olla sirge või käänuline, mustvalge või värviline, paks või peenike, aga mis ei katke enne meie lahkumist siit ilmast
lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart. Tasmaania lipp Tasmaania vapp
Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad
viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 7. Millist mõju avaldas Bütsants slaavi maadele?(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn
kogu Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika poole. Paljude tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal tsunami energia mõnevõrra hajus ning lisaks jäi Tšiilis, kuhu laine oli suunatud, evakuatsiooniks sama palju aega nagu meil tavaliselt tormiuputuse eel. Laine oli nõnda suunatud ja hoiatussüsteem piisavalt efektiivne, et Jaapani lähinaabruses hukkus vaid üks inimene Indoneesias. Suhteliselt tugevalt tabas tsunami Aleuudi saari ja USA randu. Laine jõudis sinna mõne tunniga, kahjustas tugevasti rannaäärseid rajatisi ja väikesadamaid ning lõhkus või uputas sadu paate ja väikelaevu. Crescent Citys ja Port Saint Louisis ulatus tsunami kõrgus 1,9 meetrini. Üks mees, kes püüdis pildistada Klamathi jõe suudmele lähenevat tsunamit, hukkus iseenda rumalusest - laine viis ta merele. Hawaiil tegi tsunami kümnete miljonite dollarite väärtuses kahju. Peruus registreeriti laine kõrguseks
Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal,
.6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge
tee, mis üendab populaarsemaid kohti Islandil. Teevõrgu tihedus on varieeruv, pealinna juures on see u 5,000- 10,000 masinat päevas, kuid suu- rematest linnadest kaugemal võib see number olla keskmiselt vähem kui 100 masinat päevas. Turismi iseloomustus Island on turistide seas üks hinnatuimaid sihtpunkte. Peamine turismihooaeg kestab juunist augustini. Külastatakse kõige rohkem pealinna Reykjavík, Sinist Laguuni, Westmani saari, Reykjanesi poolsaart. Religioon Islandi elanikkonnast kuulub 76,18% Evangeelsesse Luteri kirikusse, mis on ühtlasi riigikirik. Islandi suurim kirik Hallgrímur, luteri- kirik, on 73m kõrge. Kirik omab suurt orelit, mille loojaks on sakslane Johannes Klais. Aitähh tähelepanu eest!
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed, endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud.Hispaania, Iirimaa
ka tänapäeval USA valdus, saarel on aga omavalitsus, Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2. koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus ka Lähis-Ida suunal.1903. aastal alustas saksamaa raudtee rajamist. See pidi ühendama Berliini-Bosporuse-Bagdadi (nn BBB-raudtee). Raudtee rajamiseks oli sõlmitud kasulik leping Türgiga. Raudtee vastu olid aga Suurbritannia ja Venemaa, kelledel olid sealkandis oma huvid mängus. 3. Suurte koloniaalvalduste omanik oli Suurbritannia. Enamus kolooniatest
hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla
avastused. 5 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803–06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica.com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer” 03.04.2016). Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich Eschscholtz, esimeses reisis osales ka kirjanik Adelbert von Chamisso, teises Emil Lenz. Ka
Peale seda pidasid nad samiitidega 3 sõda.Samiidid ja etruskid alistati Rooma võimule.280.a eKr kutsusid kreeka linnad endale appi kuningas Pyrrhose, kuid roomlased võitsid neid ikka.265.a eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma sai suurimpeeriumiks. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks vahemere ääres.Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago, võimsa mereriigi, mis oli endale alistanud nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja kartaago pidasid omavahel kolm Puunia soda, mille käigus Rooma Kartaago hävitas ja vallutas aastal 146 er. Võtlus Kartaagoga kestis alles , kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole.Esimesena langes tema löögi alla Makedoonia, mille üle saavutas Rooma võidu aastal 149 eKr. Rooma liidendas nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii
riidelaid,lipu ülejäänud osa moodustavad valge ja punane horisontaallaid.Osariigi vapp näeb siis välja selline , viieharulist tähte ümbritsevad oliivi- ja tammeoksavanikud,ümber selle sõnad THE STATE OF TEXAS ehk siis `Texase osariik`.Lind on pilalind juba aastast 1927ja lill lupiin ehk hundiuba,aastast 1901.Pinnamood on väga erinev , see on muiudugi ka tänu sellele et pindala on väga suur. Rannikul on pikki kitsaid liivaseid saari ja poolsaari, nende taga laguune. Maapind kõrguneb Mehhiko lahe rannikumadalikult astanguina lääne suunas Suurtasandiku platoodeks. Lääneossa ulatuvad Kaljumäestiku eelahelikud ja nõud. Kõrgem koht on seal Guadalupe Peak, 2667m üle merepinna ja madalaim koht Mehhiko laht.Suurematest jõgedest võiks ära märkida Rio Grande, Red, Pecos, Brazoz, Colorado, Trinity, Sabine ja Neches. Eestiga võrreldes on ajavahe 8 tundi,8tundi meie ajast järel nagu. Rahvaarv on seal tõsuteel.1999
.....................................................................................8 5.Kasutatud kirjandus: ...................................................................................................................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad merelooded
· LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt LAAMAD KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite
C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäevaelu
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritan...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade
sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Dopingaineid kasutatakse et: · jõuspordi tarbeks tugevdada lihasmassi · kiirendada poiste puberteediprotsessi · arendada olelusvõitluseks vajalikku karmust · suurendada eneseusku jne. 29.Too välja vähemalt 5 sporditeemalist raamatut: - A. Kivistik Suusatama! 1984 - K. Tamjärv Tänapäeva tennis 1989 - W. Gretzky & R. Reilly Gretzky autobiograafia 1994 - M. Saari Lasse Vieren 1983 - P. Karikko & M. Koski Paavo Nurmi 1973 30.Too välja vähemalt 5 internetis toimivat sporditeemalist kodulehe aadressi: http://www.treenitargalt.ee/ http://myfitness.ee/treeningud/treeningstiilide-tutvustus http://www.fitness.ee/ http://sport.ee/
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade
märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaalia ültse Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore)
novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania. See oli "hiilgav ebaõnnestumine", sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad Eestist pärit maadeuurijad: · maailmaookeanide kaardistamine ja
loodusest, majandusest ja vaatamisväärsustest. 3 1. Riigi üldandmed Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul.Tema pealinn on Tokyo ning lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. ( 1 ) Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. ( 1 ) Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani pindala on 377 835 km² Suuri saari on 4: Honsh ( 231000 km2 ), Hokkaido ( 83500 km² ), Kysh ( 42000 km² ) ja Shikoku ( 19000 km² ). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi
..................................................................................................... 10 2 2. Sissejuhatus Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks süvikuteks on Landsorti (459m) ja Ahvenamaa süvik (300m). Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani) ranniku vetes on hulganiselt saari ning rannajoon on lahtede ja poolsaarte rohke. Venemaal on rannajoone lähedal on vähe saari. Madalate vete ning aeglaste ja väikeste hoovuste tõttu külmub Läänemeri kiiresti. Soome laht on olenevalt aastast umbes 100 päeva jääkatte all. Jääkate on üldiselt koondunud rannikulähedale, jättes avamere avatuks, kuid siiski häirib poolemeetrine jääkiht kaubandust ning teisi operatsioone.2 Must meri on sisemeri, mis asub Ida-Euroopa ja Lähis-Ida vahel. Musta merd
V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister
ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb mitu tähtsat laevateed nafta ja põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest Lääne-Euroopasse ja seal varustavad toorainega tööstusettevõtteid. Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) ammutatakse naftat ja maagaasi. Vahemeri on turistide seal tuntud koht. Vahemere piirkond on maailma üks populaarsemaid turismipiirkondi. Vahemeri on täis ilusaid saari ja saarekesi. Eraldatud rannad, maalilised sadamad, rikkumatu rannajoon ja ajalooküllased linnad peibutavad igal aastal miljoneid turiste.Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel
7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25
Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim, ning nende vallutused jätkusid.
Vulkaanilise päritoluga saarte Saint Lucia, Martinique'i ja Guadeloupe eripäraks on mitmekesine maastik, mille moodustavad kõrged mäed ja sügavad orud. Enamik neil aladel leiduvatest vulkaanidest on tänaseks juba kustunud, ent mõned neist on aktiivsed tänapäevani. Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique'i saarel, mis ,,ärkas ellu" 1902. aastal ning põletas maha Saint Pierre'i linna. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada ,,maapealseks paradiisiks", mistõttu tahaks loota, et nende ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis. KUIDAS TAIMED JA LOOMAD SAARTELE JÕUDSID Esimesed Kariibi mere saarte asukad olid väikses putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused
Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit).
lepinguga. Saar Jan Mayen, mida hallati varem eraldi, kuulub aastast 1995. Norlandi maakonda. Norra on kuulus ka oma mäestiku poolest. Rannajoon on 83 000 km pikk ja seda iseloomustavad järsud sisselasud fjordid, kuid ka hulk saari ja saarestikke. Huvitav fakt on see, et Norra põhjapoolne piirkond asub aga põhjapolaarjoone taga. Norra lähimaks naabriks on Rootsi, kellega nad jagavad Skandinaavia poolsaart, kuid samuti jookseb Norral ühine piir Soome ja Venemaaga. Lõuna naabriks on Taani. 4 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade
Konkreetne näide elust enesest, seostub ümbritsevaga ning seetõttu jääb paremini meelde. Tekstis oli ka küsimusi, mis tekitavad lugejas huvi ning soovi probleemile lahendus leida. Huvitavus ja kaasahaaravus (tekst): Üldjuhul tekitavad õpilastes huvi teksti vastu sündmused teaduse ajaloos. Näide õpikust: Ümbermaailmareisil uurid Darwin loodust ka Galápgose saare, mis paikneb umbes 800 km kaugusel Lõuna-Ameerika läänerannikust. Darwin leidis, et eri saari asustavad eri linnuliigid, kes aga kõik sarnanevad omavahel ja ka mandril elavate liikidega. See väike jutuke tekitab minu arvates küll huvi. See seostub Darwini evolutsiooniteooriaga ning on heaks sissejuhatuseks sellesse teemasse. Tekstis tuuakse väiksemas kirjas välja huvitavaid näiteid, seoseid igapäevaeluga ning samuti on õpikus värvilise taustaga kastide sees huvitavaid fakte, mis antud teemaga kokku lähevad.
kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud. Nendeks on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad (Suurbritannia, Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island, Assoorid ja Kaaari saared(www.miksike.ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m
Keskmine eluiga Lõuna-Euroopas on samuti üsna kõrge (üle 70 aasta), näiteks Portugalis 78, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias 80, Horvaatias 75, Montenegros 77, Serbias ja Slovakkias 75 ning Sloveenias 77 aastat. Linnad: Mõlemas piirkonnas on neli tähtsamat riiki. Läänes on nendeks Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Sveits. Lõuna-Euroopas aga Hispaania, Portugal, Kreeka ja Itaalia. Erinevused turismisihtkohtadena Saastatus: Lõuna-Euroopas Vahemeres on mitmeid saari. Nagu ka mandriosa on ka need mägised ja sarnase kliima ning vaatamisväärsustega. Vahemeres on rõhk pigem majanduslikum arengul kui keskkonna säästmisel. Suur osa majanduslikust kasumist on tulnud tootmisest ning tänu sellele on Vahemere piirkond reostunud. Vahemere reostus on ka turistidele nähtav - prügi vedeleb populaarsemates randades ja sadamates läigivad õlilaigud. Suurte linnade nagu selleks on Rooma, Ateena, Madrid, Milano ja Barcelona kasv on viinud
sellistel pidustustel toimuda, kuid avastasid siis, et orjad kasutavad trumme omavaheliseks suhtlemiseks ning Jonkanoo keelati. Edaspidi püüdsid koloniseerijad mustanahalisi muuta "tsiviliseerituteks", tutvustades neile ristiusku ja õpetades Euroopa tantsusid. Pärast orjuse kaotamist 1838. a leidsid jamaikalased taas üles oma juured, mis ulatusid muidugi Aafrikasse. Sajandivahetuseks olid jamaikalased muutunud mobiilsemaks, külastasid ka teisi Kariibi mere saari ja tutvusid sealse kultuuriga. 3 Jamaica muusika muudatused Suured muudatusel olid tulekul. Ameerikast alguse saanud jazzmuusika levis suure kiirusega üle kogu maailma. Hoolimata suurest vahemaast oli võimalik juba 1940-ndatelJamaical kuulata Memphise, New Orleansi ja Miami raadiojaamu. Jazzipalavikku süvendasid mõned USA-st toodud plaadid. Nimed Duke Ellington ja Count Basie olid inimeste seas üsna tuntud. Saareriigis hakkasid
Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee. Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja kuusemets, jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets. Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200- aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri
seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). 1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
