4.8 Itaalia väljalangemine sõjast Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. Septembril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu, kuigi Põhja-Itaalias aitasid sakslased Mussolini uuesti võimule, oli Itaalia Teisest maailmasõjast välja langenud. 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil 1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma
Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis palju erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks.
Vastastikused suhted võtmeriikidega nagu India ja Hiina. Suhted Austraaliga on rasked. ASEAN oli Indoneesia alustala välispoliitikaks, nüüd on ta üks osa sellest. Joko Widodo- president aastast 2014: Investeeringud tervisesse, haridusse, turismi ja infrastruktuuri. Fokuseerib põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi
võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812). Soomes ja Rootsis algas moodsa rahvusliku identiteedi kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763-1844) valimine troonipärijaks
Eelis: N.ö. keskmistel isenditel Kõrvalekalletega isenditel, keskmised elimineeritakse Muutus: Äärmused elimineeritakse Viib geeni- ja feenifondi suhteliselt kiirele muutusele kindlas suunas Näide: Elavad fossiilid (hõlmikpuu, latimeeria, Galapagose saarestiku vindid. hateeria) Tööstuslik melanism kase- kedrikvaksikul Vorm: Diferentseeriv valik Tasakaalustav valik Keskkond: Toimib, kas perioodiliselt muutuvas või Toimib keskkonnas, kus eri kindlas mustrilises genotüüpidel on erinev valikuväärtus
Juba 1741. aastal oli kirik saanud puust torni, mis aja jooksul mädanes ning hoone jäi jälle tornita. Kunstivarade poolest on Türi kirik rikkalik. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist. Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad kaks 17. sajandist pärit rõngasristi , mis asusid kirikuaias. ( www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf ) 16 5.2 Pöide Maarja kirik Pöide Maarja kirik (Lisa 5)Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik. Rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid.Algkirik valminud tõenäoliselt 1230. aaastail. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii ida kui ka lääne suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260. aastail rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati läänevõlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940 süttis kirik pikselöögist
Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra Eesti rahvuspargid: · Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. KESKKONNAKAITSE · atmosfääri (õhu) kaitse · vee/veekogude kaitse · pinnase kaitse
hävitamises. Lisaks konfliktidele ohustas Eesti vastset autonoomiat jätkuv Esimene maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa pealetungi tõrjumiseks Muhu saarele paisatud 1. Eesti polgu allüksused kandsid suuri kaotusi vangilangenute näol. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega lütusid, ümber kujunesid või uue nime võtsid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Esimesed eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist, teised seevastu,
millele oma propagandaga aitasid kaasa enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundimaks Venemaad sõlmima separaatrahu. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning võitlusvõime kaotanud Vene üksused valgusid massiliselt Eestisse. Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale Sakslased maandasid dessandi Saaremaal ning hõivasid lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Lahingutes Muhu saarel kandis suuri kaotusi (peamiselt Vangilangenute näol) 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv. Eestis paiknevatele sõduritele sobis ülihästi enamlik loosung ,,maha sõda!" Sama üleskutse leidis poolehoidu ka tööliste seas, eriti pärast seda, kui valitsus oli sakslaste sissetungi kartuses alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee
liikmeks. meelestatud kultuurieliit ja intelligents. keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne- Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel. Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder). 1991 seoses metsamajandite reorganiseerimisega Metsamajandite juurde loodi looduskaitse loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, inspektorite ametikohad
Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus". · 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS · 1971- I rahvuspark- Lahemaa · 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks · 1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas. · 1981- asutatakse 18 sookaitseala · 1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala. · 1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta. · 1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF) · 1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks. · 1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa, Vilsandi · 1994-asutatakse esimene taasiseseisvusaegne looduskaitseala-Alam-Pedja. Looduskaitse maailmas
ained kanduvad sügavamatest kihtidest valgustatud ülakihtisedde. Toitesoolade pideva juurdevoolu tõttu jõgedest esineb Läänemeres kvantitatiivselt kõige rikkalikum elu säärlõugastes. Läänemere lahed, kus avaldub biogeensete ainete juurdevool jõgedest ja vertikaalse ringlemise kaasabil ka sügavamatest veekihtidest, on samuti suhteliselt planktonirikkad. Erandi moodustan Põhjalaht, mida Läänemere avaosast eraldab madal künnis Ahvenamaa saarestiku piirkonnas. Üle selle künnise voolab minema planktonit sisaldav pindmine vesi, kuid on takistatud toitesooladerikka süvikuvee sissetungimine mere keskosast. Sellest oleneb biogeensete ainete vähesus Põhjalahes. Sissevoolavas jõevees sisaldub vähe fosfaate ja nende hulk on lahe kõikides veekihtides võrdlemisi väike. Niisugused ebasoodsad tingimused määravad Põhjalahe planktonivaesuse. VALGUSTINGIMUSED LÄÄNEMERES Valgustingimused veekeskkonnas on teistsugused kui atmosfääris
Kaitsealade vööndid: Reservaat igasugune tegevus on keelatud. Sihtkaitsevöönd keelatud on kõik, mis pole lubatud. Piiranguvöönd lubatud on kõik, mis pole keelatud. Kaitsealade ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tuvastamine. Rahvuspargid: Soomaa, Lahemaa, Karula, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitsealu: Alam-Pedja, Kabli, Muraste Maastikukaitsealu: Kõrvemaa, Otepää, Voorema, Kõnnumaa Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. Säästev Eesti 21 dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas
Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus". · 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS · 1971- I rahvuspark- Lahemaa · 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks · 1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas. · 1981- asutatakse 18 sookaitseala · 1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala. · 1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta. · 1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF) · 1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks. · 1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa, Vilsandi · 1994-asutatakse esimene taasiseseisvusaegne looduskaitseala-Alam-Pedja. Looduskaitse maailmas
Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. · Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud ballaadiimitatsioon, nagu tuntud meremeestelaul "Siin tuleb üks laev Gibraltari sadamast". Meremeestelaulud kuuluvad loomulikult ranniku ja saarestiku ümbruse kultuuri: oli laule, milles lauldi meremeestest, ja oli laule, mida laulsid meremehed. "Hjalmar ja Hulda" oli rahvalik laul, mis sai ääretult populaarseks käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Oli nuhtluseks eelkõige kõigile laulukogujatele- ja nii muidugi ei märgitud seda üles, sest see ei esindanud "ehtsat" rahvaluulet. · Laulumängud Neil on olnud alati kindel koht noorsoo meelelahutuses . Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine
(2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. § 27. Looduskaitseala (1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
· Vilsandi Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Hiiumaa laiud kinnitatud 7/14/05 · Kõpu poolsaar Hiiumaal kinnitatud 7/14/05 On veel teisigi rahvusvahelisele looduskaitsele olulisi lepinguid. Võiks nimetada veel UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. Ülemaailmses biosfääri kaitsealadevõrgustikus on kokku 507 ala 102-s riigis. Lääne-Eesti ja Saarestiku Biosfääri kaitseala sai UNESCO tunnustuse 1990. aastal. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise
agarik. Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon (Hiiumaa KA) moodustati 1. aprillil 2002. aastal Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse ning Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Administratsiooni ümberkorraldamisel üheks asutuseks. Esialgu on Hiiumaa KA kahe 9 Hiiumaa kaitseala valitsejaks, need on Kõpu ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala. Administratsiooni keskus asub Kärdlas Vabrikuväljak 1 ning osakond Salinõmmes laidude kaitseala keskuses. 7
33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa 34.Ahvenamaa. Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainuke ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Botnia laht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Pärast 1856. aasta Pariisi rahulepingu sõlmimist on Ahvenamaa demilitariseeritud piirkond. Soome parlamendis on alati üks ahvenamaalane, laevaliiklus on vaba ning sealsed elanikud ei pea käima sõjaväes(demilitaliseeritud ala). 35 Linnad. Helsinki-Koos Espoo, Kauniaiseja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest
Lepingu kohaselt sai Kolumbus uhked tiitlid, sissetulekud ning kompromissi, et kuningakoja poolt finantseeritakse 2 ja Kolumbuse rahadega 1 karavell. 3. augustil 1492. aastal lahkusid Palose sadamast nüüdseks juba 41-aastase Kolumbuse ekspeditsiooni karavellid "Santa Maria", "Pinta"ja "Niña" ning võtsid kursi läände, Kanaari saartele. 12. oktoobril 1492. aastal maabus Kolumbus koos vendade Pinzonidega, kes olid "Pinta" ja "Niña" kaptenid, väikesel Bahama saarestiku saarel, mille ta nimetas San Salvadoriks (nüüd Watlingi saar). Saarel kohatud indiaanlased hüüdsid saart oma keeli Guanahani. Seda kuupäeva peetaksegi tänapäeval Ameerika avastamise päevaks, ehkki mandrile jõudis Kolumbus tunduvalt hiljem, ja pealegi polnud tal täit selgust, kuhu ta on jõudnud. Samal reisil avastati Kuuba saar ja Haiiti saar, mille Kolumbus La Espanolaks ristis. Jõulupühal jooksis lipulaev `'Santa Maria'' madalikule ja purunes, 39 hispaanlast jäeti
ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid 33º kuni 44º põhjalaiust), moodustades oma 230.427 km² 60% kogu riigi pindalast. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka,
Kaitsealad on: · rahvuspargid · looduskaitsealad · maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa - Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 126 Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I, II ja III) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldus nr 622-k)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud ballaadiimitatsioon, nagu tuntud meremeestelaul "Siin tuleb üks laev Gibraltari sadamast". Meremeestelaulud kuuluvad loomulikult ranniku ja saarestiku ümbruse kultuuri: oli laule, milles lauldi meremeestest, ja oli laule, mida laulsid meremehed. "Hjalmar ja Hulda" oli rahvalik laul, mis sai ääretult populaarseks käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Oli nuhtluseks eelkõige kõigile laulukogujatele- ja nii muidugi ei märgitud seda üles, sest see ei esindanud "ehtsat" rahvaluulet. Laulumängud Neil on olnud alati kindel koht noorsoo meelelahutuses . Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine. Paljudel ka dramaatiline sisu
Demokraatlikuks Erakonnaks. Talurahva ühenduseks oli Eesti maarahva liit. Linna keskkihte ja ametnikkonda koondas Eesti Tööerakond. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mida juhtis esialgu Jaan Raamot, hiljem Päts. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Venemaa koosseisus. Septembri lõpus hõivasid Saksa väed lääne-Eesti saarestiku. Venemaa ebaeduga sõjas kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. Enamlased alustasid alustasid ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõi päevakorda Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25nda augusti koosolekul leidis Tõnisson, et kuna venelastelt pole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon. Iseseisvuse väljakuulutamine
säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a
näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis seda piirkonda, kuid oli sealset loodust ning linnustikku uurinud ka nii tudengi kui tunnustatud teadlasena. Selline ühe paikkonna põhjalik tundmine kombinatsioonis hea loodusteadusliku haridusega on eesti looduskirjanduse paremikku läbi aegade iseloomustanud tunnusjoon. Teine suhteliselt tihedalt "läbikirjutatud" piirkond Väinamere ja Eesti läänepoolse saarestiku kõrval on Alutaguse suurte metsade ja rabamas- siivide ala. Siin võib märkida juba eelpool nimetatud reisikirju ("Maa- rahwa kalendris" ilmunud "Narva käük" ja Parijõe "Alutaguse metsa- des"); kohaliku või vähemalt kohalikke olusid väga hästi tundva inimese perspektiivist on seda piirkonda 20. sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4
Hispaaniasse. Kanaaridelt jõudis imeline taim Kolumbuse vahendusel 1493. a viimaks rummi sünnikoju, päikeselise Kariibi mere saartele. Julged seiklejad, kes saabusid sinna maadeavastajate kannul, ei leidnud küll hinnalisi maavarasid, kuid avastasid midagi kullaaugust väärtuslikumat suhkrurooparadiisi. Juba mõne aja pärast purjetasid esimesed suhkrulastis laevad tagasi Euroopa poole ning paari järgnenud sajandiga vallutas suhkruroog, mis oli tollal peamiseks magusaallikaks, kogu saarestiku Antiquast Tobago ning Trinidadini. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui
gradiendid – temperatuur ja soolsusmuutus – otseselt mõjutavad organisme. Soolane vesi kisub ioonid osakeste küljest lahti – paljud ained saavad kättesaadavaks taimedele. Flokulatsioon – lahustunud ioonid satuvad mageveest riimvette. => helveste moodustumine vees leiduvast heljumist. Flokulatsioon toimub ka metallidega ühinedes. Mitmesugused elemendid satuvad põhjasetetesse. Estuaarides deltade moodustamine – setted kogunevad ja moodustavad saarestiku (saviosakesed, liiv jms). Madalikud on väga soodsad õistaimede vohamiseks. 45 laiuskraadist põhja on fjordid ja kiillahed (saavad elada ainult vetikad) – tekkinud jää liikumise tagajärjel põhja poole. Seal floora kesine – nõlvad liiga järsud, kui siis makrovetikad. Apvelling toimub vaid 0,1% maailmamerest, kuid need annavad 50% kalasaakidest. Eri omadustega veemassid – seal on frondid – seal bioloogiline aktiivsus suurem (vete
Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606
"Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" 34.Suured maadeavastused Maadeavastuste põhjused vajadus väärismetallide järele kulutati palju sõdadele, ülikkond tarbis palju idamaiseid kaupu, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei katnud sissevedu; Genova tahtis leida uusi mereteid Christoph Kolumbus sündis Genovas, Ameerika avastamine 1492.a.; Hispaaniast väljus 3 laeva "Pinta", "Santa Maria" ja "Nina", jõuti Bahama saarestiku saarele, kokku tehti 4 reisi Vasco da Gama 1497 asus Lissabonist teele 4 laeva, sõideti ümber Aafrika lõunatipu, ühe araablase abiga jõuti 1498.a. Indiasse Portugallased hakkasid igal aastal sinna saatma kaubalaevu, vürtsikaubandus Fernao de Magalhaes portugali aadlik, oli kuningaga tülli läinud, sõideti välja Hispaaniast 1519, tagasi jõuti 1522 I ümbermaailmareis, Magalhaes hukkus Filipiinidel Maadeavastuste tulemused
92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser. Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib
Järveküla, Järise; jäänukjärved (Tagamõise ps-l u 50); Karujärv paikneb kõrgustikul TÄIENDA · Kaali kraater 16.10.13 Hiiumaa · Aluspõhi ja pinnamood o Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, kuid paljanduvad vähe o Suure osa pinnakattest moodustavad liivad (seetõttu väga metsane) o Suurim pinnavorm on Kõpu kõrgend (68 m üle merepinna, Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht) · Veestik o Nõrgalt välja kujunenud, jäänukjärved (laisid), Tihu järved Tihu järved on Hiiumaa suurimad järved o Esineb karsti aga vähe · Asustus o Vadavalt rannikul o Hiiumaa siseosa on asustatud väga jõredalt · Hiumma ja ümbritsevad saared (Vohilaid, Heinlaid, Väinamere saared). Ka Vormsi kuulub Hiiumaa maastikurajooni hulka o Kas Kassari on saar?
ehitustegevus, reostus ja liiva kaevandamine. Saarte randade kõrged liivaluited on barjääriks kaitsealal asuvatele laguunidele, soolatiikidele, laidudele ning kanalitele, kaitstes neid ookeani suurte tuulte ja lainete eest. Soojas ja toitainerikkas laguunivees elutseb rikkalikult karpkalasid, austreid ja vähilisi, mille kasvatamine annab 80% kogu riigi molluskite ekspordist.Mahe kliima ja rikkalik kalavalik ahvatlevad omakorda linde, usse ja konni, kes moodustavadki saarestiku fauna. Faro on ka tõeline lindude paradiis, kus pesitsevad paljud haruldased ja eksootilised isendid hõbehaigrud, kääbus-meripääsukesed, jäälinnud, veekuked ning punapeapardid. Looduspargi sümboliks on purpurne sultankana, kes on soti rabapüü sugulane. Pikajalgne lind on küll kiire jooksja, ent kehv lendaja. Haruldast sinaka sulestiku ja erkpunase nokaga sultankana arvatakse seal pesitsevat vaid paarikümne ringis.
17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et
Tallinnas toimunud Rahvuskongressil seati uus siht Jüri Vilmsi poolt- Taotleda Eestile võrdigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. Sõjasündmused Kuna venemaa ei suutnud peatada armee ja riigivõimu lagunemist sundis Saksamaa sõlmima separaatrahu. Augustis vallutasid Sakslased Riia ja septembri lõpupäivil tulid vene väed eestisse. Sakslased vallutasid 8oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. „Maha sõda“ Venemaa hakkas evakueerima tõõstusettevõtteid. Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast ja nende kätte läks TSS mis moodustas ühtse Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee. Alustati sõjaks valmistumist. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseisvumise küsimuse. J.Tõnisson leidis et eestit tuleks tuvustada
Ü ühiselulised putukad - putukad, kes elavad ja tegutsevad ainult koos liigikaaslastega, s.o koloonias, kus liikmete vahel on tööjaotus 37, 38 --- 109 Fotod Tavaõpikus esinevate fotode autorite ja fotopankade nimekiri käesolevas õpikus puudub. --- 110 Eesti kaart Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Eesti kaart. Selgitus: Eesti kaardil on näidatud muuhulgas a) looduskaitsealad; b) rahvuspargid; c) teised kaitsealad; d) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala; e) Pandivere veekaitseala.
1966. a. asutati Eesti Looduskaitse Selts (initsiaator J. Eilart). 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene NSV Liidus. Samal aastal laiendati Vaika Riiklikku Looduskaitseala ja nimetati see ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. 1979. a. koostati Eesti Punane Raamat ja 1982. a. ilmus selle rahvapärane väljaanne. 1990. a. võeti vastu "Seadus Eesti looduse kaitsest" - järjekorras neljas looduskaitseseadus Eestis. Asutati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala, esimene Baltikumis, suurim Põhja-Euroopas. 1991.a. asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvedamisel otsustati moodustada Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-Pedja looduskaitseala. 1993.a asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Vilsandi looduskaitseala nimetati ümber Vilsandi rahvuspargiks. Eesti ühines Berni (1992), CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994.a
(1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Looduskaitseala (1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Matsalu Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 Vilsandi Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 Hiiumaa laiud kinnitatud 7/14/05 Kõpu poolsaar Hiiumaal kinnitatud 7/14/05 On veel teisigi rahvusvahelisele looduskaitsele olulisi lepinguid. Võiks nimetada veel UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. Ülemaailmses biosfääri kaitsealadevõrgustikus on kokku 507 ala 102-s riigis. Lääne-Eesti ja Saarestiku Biosfääri kaitseala sai UNESCO tunnustuse 1990. aastal. Maailma looduskaitseliit IUCN Suurim ülemaailmne looduskaitse võrgustik: 83 riigi esindajaid läbi 110 riikliku ja enam kui 800 valitsusvälise organisatsiooni enam kui 10 000 teadlast ja eksperti 181-st riigist. ca 1100 töötajaga 40-s riigis. Peakorter asub Sveitsis. IUCN loodi 1948. aastal Prantsusmaal ja on tänase nime all tuntud aastast 1990. Riiklikul tasandil on Eesti IUCN-i liige aastast 2007.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
