Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid,
Saadikuks hakkas Nikolai Petrovits Rezanov. Lõpuks oli kõik valmis. Kahel laeval - ,,Nadezda" ja ,,Neeva" - asusid kaptenid mereteele. See oli 7.august 1803.a. Algul laevad saabusid Taani, Kopenhaagenisse. Siin laaditi laevadele kaupu: kahurid, püssirohi, relvad, jahu, veini, viina, tubakat, kohvi, teed, suhkrut ja palju muud. Selles sadamas asusid laevale ,,Nadezda" välismaised teadlased: sakslased Tilesius ja Langdorf ja sveitsi astronoom Gorner. Oktoobris läbiti Kanaari saarestik. lk.13 ÜMBER GORN'i NEEME 26.novembril 1803.a. Ületasid vene laevad esimest korda ekvaatori ja jõudsid Lõuna poolkerale. See oli suur pidu: kahurite saluut, pidulik lõunasöök. Üks madrus oli kandis Neptuni kostüümi. Ta jooksis mööda laeva ja pritsis inimesi märjaks. 18.detsembril nägid meremehed Brasiilia kallast. Tookord oli Brasiilia Portugali kolooniaks. Meremehed astusid maale Destero linnas. Kuberner võttis venelasi väga hästi vastu. Tema
soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad. 6. Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake. 7. Kanada arktika saarestik. Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast. Lähisarktiline maa-ala algab sealt, kus puud ei saa enam elada. Selline ülemineku tsoon on 30 kuni 150 kilomeetrit lai. Põllumajandusega tegelemine on nendel aladel raskendatud. Nendel
3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e.rfitid, kuhu moodustuvad sügavad järved. Aktiivsed liikumised servaaladel, sisealadel aeglasem. 3.3 Vulkaanid Kolle- magma kogumik, kus on suur rõhk, Lõõrid ja kraater- avaus, kus magma välja tuleb. 2 Tüüpi vulkaanid: 1) Kilpvulkaanid- magma väljub aeglaselt 2) Kihtvulkaanid- iga purskega tekib 1 kiht juurde. Tardunud laavast moodustuvad vulkaanilised purske kivimid e.tuffid.
Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele, need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Tollel ajal eksisteeris arvatavasti Jaapani ja Mandri-Aasia vahel looduslik maasild, mida mööda Jaapanini üldse jõuti. Saabujatele vaatas vastu äärmuslik, konarlik ja samas mitmekesine loodus ühes suurte mägede ja vulkaanidega. Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. tõusis aga merevee tase ning Jaapan lõigati muust maailmast ära ning sellest sai saarestik. Merevee tase tõusis siis arvatavasti seoses igijää sulamise ja jääaja lõpuga. Kümme tuhat aastat hiljem algas Jõmani ajastu Jaapanis. Inimesed tegelesid küttimise ja korilusega, valmistati esimesed põletatud savinõud maailmas. Selle aja sees asusid esimesed inimesed elama sisemaale, toiduks hakati kasvatama vilja. Varsti aga mindi tagasi rannikualadele ning aretati välja uued ja väga efektiivsed kalapüügi meetodid, mis aitasid meestel oma peret palju paremini ära toita
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel.
(Himaalaja mäestik on India ja Euraasia laamade kokkupõrke koht, sama moodi on tekkinud ka Alpi mäestik jne). Teiseks liigiks on ookeaniliste laamade põrkumine, antud olukorras üks laam sukeldub teise alla vahevöösse, mida nimetatakse subduktsiooniks. Selle tagajärjel tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd ning kui nad üle merepinna kerkivad, siis moodustavad vulkaaniliste saarte kaari (Näiteks Mariaani saarestik ja Väiksed Antillid) ning samuti võib põhjustada mere aluseid maavärinaid, mida nimetatakse ka merevärinateks. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Lisaks esineb ka ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisi, mille korral raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla. Kolmandaks liigiks, mis on põhjustanud väga tugevaid maavärinaid (San Andrease murrang,
USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 4.Iseloomusta riigi kuju. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik. 5.Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised kordinaadid. Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees. http://www.flightpedia
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa.
Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. · Asend ja kliima Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd hõlmab Euroopas väiksema ala kui Põhja-Ameerikas või Aasias. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi
Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida-Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia Mauritius Referaat Koostaja : Triin Eevardi TRK-2 Tallinn 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................3 2. Ajalugu...........................................................................5 3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6 3.1 Rannad........................................................................9 1. Sissejuhatus M...
Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. VENEMAA TAIMESTIK Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edu...
vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik.(1) Majandus Viimase 20 aasta jooksul on USA-s olnud kaks majanduslanguse episoodi: 1990 1991, mil majandus kahanes 1.3% võrra ja 2001. aasta II poolel, mil sisemajanduse kogutoodang kahanes 0.4 %. Statistiliste andmete kohaselt oli 1999. aastal, kui euro sisse viidi, umbkaudu 71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...
tingimused. Esindatud on kõik põllumajandusliku tootmise vormid; ransod ja istandused põhinevad sageli väliskapitalil. On nii uusi kui traditsioonilisi istandusi. Esineb ka ekstensiivseid teraviljatalusid (toodetakse maisi). Kohaliku toodangu andjad on segatalud ja mõisad (seega pole agraarreform lõpule viidud). Tootlikus on madal. Ekspordiks kasvatatakse istanduskultuure (kohv, banaanid, suhkruroog, kakao, looduslikud ravimtained). Eksporditakse maisi. Kariibimere regioon Lääne-India saarestik. Maad on selles regioonis väga vähe, kliima on aga väga soodne. Valdavalt on seal traditsioonilised istandused, omatarbeks ka segatalusid. Toodang: kohv, suhkruroog, tsitrused, vürtsid; need on kõik eksporidks. Tavalisi toiduaineid tuleb importida. Must-Aafrika Selles regioonis on maad piisavalt, kuid selle levik on ebaühtlane ja see pole eriti heade omadustega. Kliima on soodne. Palju on alepõllundust, rändkarjakasvatust (nendega tegelevad põliselanikud)
Nõo Reaalgümnaasium REFERAAT Jaapan Anu Saaremäe 12.b klass Nõo 2016 Sissejuhatus Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda“, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada. Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda. Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega tuli tegeleda kooli kõrvalt ning teema oli üpris mahukas. Referaadi koostamine võiks autori arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna sell...
Sakslased-Venelased kaitsta suurte kaotustega Stalingradi lahing 17.jul 1942-2veeb 1943Sakslased said lüüa, sõja Venelased-Sakslased pöördepunkt VIST Midway merelahing Usa võitis selgelt. 4-7 juuni 1942 Jaapan-USA Midway saarestik Kurski lahing Juuli-august 1943Venelased võitsid, Sakslaste Sakslased ja Venelased,viimane pealetung idas. Tankilahing Normandia dessant 6juuni 1944 Liitlasväed USA-Liitlased surusid läbi suurte Sakslased kaotustega Leyte merelahing Ajaloo suurmi merelahing.
kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber tõusnud ligi 20 cm ning saarestik on hetkel keskmiselt umbes 90 cm merepinnast kõrgemal. 3 Selline fakt paneb mõtlema, et kas Maa on kunagi jälle täpselt samas kohas nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, vee all. Fossiilsete kütuste põletamise vastu võitlus on aga raske, sest "rohelise" maailma/energia poole liikudes, peab põletamise lõpetama, mis pole kuigi reaalne. Lihtsam on rajada uusi elektrijaamu, mis põhinevad taastuva elektriallika peal. Miinus taastuvate energiaallikate
kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt) · ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse (subduktsioon), tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt). · laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes horisontaalne nihkumine toob kaasa suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California laht) Laamad triivivad astenosfääri peal kiirusega 2 - 18 cm/a mõõdetud satelliitidelt. Aktiivsete äärtega ookean on Vaikne ookean, teised on passiivsete äärtega. Süvikud on
Vihmametsade raie Uurimustöö Sissejuhatus Mina valisin ülemineku arvestuse uurimustöö teemaks vihmametsade raie. Ma valisin selle teema sellepärast, et mind huvitab, miks vihmametsi maha raiutakse ja mis võivad olla tgaajärjed. Minumeelest on tänapäeval see teema väga aktuaalne, sest just praegu on õige aeg selle vastu tegelema hakata ja kindlasti see võib mõjutada ka minu elu, seega ma tahan teada kuidas täpsemalt võib see mu elu mõjutada või muuta. Ma tahaks veel teada, kas see põhjus miks vihmametsi maha raiutakse on ...
Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater
neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline
eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sjave baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sjatehnika all, ning ka lennuvljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale mber, ning jrgneva 7 kuuga lahkuski ainuksi Eesti aladelt ligi 13000 baltisakslast. Nukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis le Eesti piiri 90000 Nukogude Liidu sdurit kuna Nukogude Liit oli esitanud kolm peva varem Eestile ultimaatumi, nudes
neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sõjaväe baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sõjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna
aasta. · Portugallane Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber aafrika lõunatipu Hea Lootuse neem nimi kuninga soovil. Pääs India ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik. · Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased.
Hetkel on kindralkuberneriks Michaëlle Jean ja peaministriks Stephen Harper. (ENE 4, 1989) 6 3. KANADA LOODUS Kolmveerand Kanadast, peamiselt kesk- ja idaosa, asub tasandikel ja lavamaadel. Pinnamoe järgi võib Kanada territooriumi jagada 6 osaks: Kanada kilp (Laurentia kiltmaa), mägine Atlandi rannik, Suur-Järvistu ja Saint Lawrence'i jõe äärne madalik, Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik. Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m).
Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt. Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias
maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased. Gröönimaa jaguneb kolmeks maakonnaks ja 18 vallaks. Gröönimaa lipp Gröönimaa vapp 20 Fääri saared Fääri saared on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Atlandil. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuutaks on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt. Saarte nimi tähendab tõlkes lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka Fääri vapil.
Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Seda näitab SKT mis on 33100 USD. Samuti on Jaapanis väga arenenud teenindussektor, mis on koguni 60%, tööstussektor 38% ja põllumajandus kõigest 2%. Haritavat maad on 12%. Sündimus ja suremus on mölemad väikesed, mis näitavad,et Jaapan asub kaasaegses rahvastiku tüübis. Keskmine eluiga naistel on 86 aastat ja meestel 79. Kirjaoskajaid on 99%. jaapani lipp vapp 2.Üldandmed Asukoht: Ida-Aasias, saarestik Vaikse ookeani ja Jaapani mere vahel. Pindala: 377,835 km2 Rannapiir: 29,751 km Maismaapiir: 0 km Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe Pinnas: Enamuses mägine Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m Looduskatastroofid: Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid, orkaanid Keskkonnaprobleemid: Happevihmad, järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline
maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike
Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad. 5 Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik. 3.3 Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 3.4Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille
JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omapärase riigi võludest. Sushi, roheline tee, söögipulgad,
• inspiratsiooni kodukoha kunstnikelt, inimestlet, loomadelt • pole olnud prob politseiga • näitus sel aastal henrik hakansson • rootsi kunstnik • konstfacki ülikool • inimese ja looduse vaheline suhe • • veab piiri maa ökosüsteemi ja inimkonna vahele • rahvusvahleised grupi näitused • • kasutab video- foto- ja helisalvestusi gunnar berg • 21.mai-1863- 23.dets 1893 • norra • lofoteni saarestik • 12 õde-venda • kaupmees • 1871-1875 eratunnid • 1883-1885 düsseldorfi kunstiakadeemias1886 berliiin • 1891 vähk paremas jalas • • looming • kohalikud kalamehed • loodus • portreed odd nerdrum 1944- • sündis rootsis, ii ms lõppu tagasi norra • lapsena tundis end ükiskuna • vanemate lahutus, isa surm, kolimine • õppi soslo kunstiakadeemias1886
Haiguskindlustus hõlmab umbes poole rahvastikust, varatuid abistavad peamiselt omavalitsused. Kuurorte on üle 130, milledest suurem osa asuvad loode- ja kaguosas: · Caldas de Reyes · Lanjarón · Carratraca · Santa Cruz de Tenerife Keskmine eluiga on meestel 70,7 aastat ja naistel 76,2 aastat. Hispaania saarestikud Hispaania peamised saarestikud: · Kanaari saared · Baleaarid Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17- st autonoomsest piirkonnast. 1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.
Maailma sidesatelliite: · EUTELSAT saadetud orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri poolt, teenindab Euroopat Islandist Türgini. · AUSSAT kolm vanemat ning kaks uuemat satelliiti ühendavad kogu Austraalia mandri. · BRAZILSAT tihedad vihmametsad ning soised alad muudavad satelliidid Brasiiliale eriti tähtsaks. · INSAT Insat katab kogu India ning jälgib ka mussoone. · FILIPIINID Filipiinid on saarestik, kus satelliidid on sideks tõeliselt vajalikud. · ASIASAT süsteem, mille keskus on Hiinas, peaks lõpuks teenindama 30 maad ja peaaegu poolt maailma rahvastikust. 6 3. Televisioonisatelliidid Enamik satelliite peab sidet vaid paari maapinnal paikneva jaamaga, kus signaale võtavad vastu suured 18-meetrise diameetriga antennid, mis suudavad kinni püüda ka koduantennidele kättesaamatuid ülinõrku signaale
2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
saada selvää aru saada, mõista Saako olla...? (Otatko...?) Kas võib pakkuda...? (Kas võtad/võtate...?) saame saami keel Saana (tunturin nimi) Saana (tundru nimi) saapas saabas saapua saabuda saari saar Saarijärvi (paikan nimi) Saarijärvi (koha nimi) saaristo saarestik sadas sajas Saimaa (järven nimi) Saimaa (järve nimi) sairaala haigla sairaanhoitaja meditsiiniõde sairas haige sairasloma haiguspuhkus sairastaa haige olla, põdeda sairastua haigestuda Saksa Saksamaa saksalainen sakslane
maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Kahe ookeanilise laama põrkumine Ühe laama serv sukeldub vahevöösse Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb:
saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased,
lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere - Liivi lahe veelahe. Veelahe kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade, või vesikondade vaheline piirjoon. Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve. Haanja ja Sakala kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonda kuuluvatele jõgedele.
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ...
· maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; · sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid D. Kahe ookeanilise laama põrkumine · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse · Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud · Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline vahevöö alumine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN
Finnair ja Estonian Air. (12;13) Turism Soomet külastas 4 milionit turisti aastal 2004. Enamus neist tulis Rootsist. Tulu turismist on 2,4 % Soome GDP ja annab tööd 60,000 inimesele. Soome turisminduse brändi lõi Finland Promotion Board. Brändil on neli sõna: Jahe, Erinevus, Uskumisväärne, Loov ( Cool, Contrasts, Credible, Creative). Peamiseks turismimagnetiks on loodus. Ahvenamaa saarestik ja Põhja- Soome metsad. Soome on tuntud ka suusariigina. Seal asub palju suusakeskusi mis on väga populaarsed. (15) Mida teha ja vaadata Soome jarvedeala on Euroopa ulatuslikum järvistu. Llugematud järved teevad piirkonnast vastupandamatu puhkepaiga. Kanuusõitjad, kajakkidel liikujad ning kalapüüdjad naudivad vabalt voolavaid kärestikke. Järvekruiisid kuuluvad suve juurde. Päijänne järve põhjatipus asuv Kesk-Soome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
