(Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. James Cook´i reisid Vaikses ookeanis James Cook, üks silmapaistvamatest inglise ja üldse maailma meresõitjatest, on sooritanud kolm
Fatu hiva ülevalt vaadates. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest. Peategelased olid siin autor ise kes oli väga hakkaja inimene ja kannatlik. Ta ootas mitu aastat seda reisi, õppides sella aja sees kõike selliste saarte kohta, rääkides inimestega kes seda saart tunnevad , uurides teatmeteoseid just nimel Markiisaarte kohta. Temaga kaasas oli noor naine Liv , kes naise kohta oli väga julge , ta astus oma isale vastu ja ütles , et mina lahkun , abiellun ja asun elama saarele. Ta nõustus kohe minema saarele kui seda mõtet kuulis , tundub küll uskumatu , aga tõsi, tal oli samuti kõrini tsivilisatsioonist ja kogu sellest linna elust. Reisi peal kohtusid nad veel kohaliku mehega Tioti, kes rääkis ka Prantsuse keelt. Ta oli väga abivalmis ja ta aitas neid, õpetas kuidas tuleb kindlat puuvilja süüa ja kust saab midagi, ta näitas neile väga huvitavaid paiku. Tioti oli mees kes oli koguaeg rõõmsameelne. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärgiks?
Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika. Esimene avastusretk 3. augusti õhtul 1942. suundus Kolumbus Andaluusiast mereteele kolme karavelliga Santa Maria, Santa Clara ehk Nina ja Pinta. 12. oktoobril jõudsid nad Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kolumbus pani saarele nimeks San Salvador. 28. oktoobril jõudsid nad Kuuba saarele ning 5. detsembril Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile. 4. märtsil 1493 jõudsid nad Portugali ning varsti ka tagasi Hispaaniasse. Uudised uute maade avastamisest levisid kiirelt üle Euroopa. Teine avastusretk 24. septembril 1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laeva ja 1200 mehega minnes sama teed mööda Kanaari saartele, kust nad lahkusid 13. oktoobril. Nad läbisid Väikesed Antillid ning
Ta sattus orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kellelt tal õnnestus pääseda. Siis jätkas Robinson mereretke iseseisvalt. Lõpuks jõudis ta Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkrurookasvanduse, mis tõi talle palju raha. Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma. Teel Aafrikasse aga sattus Robinson meeskonnaga tormi kätte. Kõik peale Robinsoni hukkusid. Vesi kandis Robinsoni saarele, mis paistis olevat inimtühi. Robinson ei saanud aru, miks Jumal teda karistas. Olukorda kergendas see, et vesi tõi ranniku lähedale Robinsoni laeva, kus mees leidis palju kasulikke asju, mida ta parvega rannikule tõi. Robinson õppis valmistama tööriistu ja ta kodustas loomi. Ta rajas ka põllumaa, kust ta sai vilja leiva küpsetamiseks. Robinson toitus põhiliselt lihast. Ta küttis kitsi ja püüdis kilpkonnasid.
,,Maailma lõpus" analüüs Loo alguses kirjeldatakse meeste laevasõitu ja merel toimunut. Seda kuidas nende eest oli must sein ja kuidas nad vaeva nägid, et sellest pääseda. Saarele jõudes tabas noormeest õnnetus, teised olid ta maha jätnud. Edasistes sündmustes tuleb tegemist hiidnaise ja mehega. Sellest kuidas noormehe ja hiidnaise vahel tärkas kirg, mis aga hiljema lõppes traagiliselt. Selles loos on väga paljusid asju kirjeldatud värvidega. Värvide kirjeldusest on detailselt aru saada tegelikku pilti. Punased ja heledad toonid kirjeldavad helgemaid situatsioone ja tumedad värvid süngemaid situatsioone. Sõnalist suhtlemist seal ei toimu.
deklaratsioon". Napoleon oli väga edukas ja purustas Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris alistasid prantslased Preisimaa. Ta ei võitnud ainult 1805. aasta oktoobris toimunud meresõda ning Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Trafalgari lahingus Prantsuse laevastiku. Samuti tabas tema armed häving 1812. aastal Venemaal. Ning hiljem purustati ta ka Waterloo lahingus. Peale seda, kui Napoleon oli saadetud asumisele Elba saarele nägi ta uut võimalust enda ajoks. Ta tahtis sõlmida teiste Eoroopa riikidega rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa vastane koalitsioon.1815. aastal toimunud Waterloo lahingus purustasid ülejäänud Euroopa riigid Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud 100 päeva, kuid ta loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. Ma arvan, et Napoleoni aeg oli väga tähtis osa ajaloos ja, et see muutis väga paljude Euroopa riikide
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale
q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni protektor q Itaalia kuningas q Sveitsi Konföderatsiooni mediaator TSITAATE n "Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud." n "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema
tütar, kellega sündis ainus ametlik poeg, Napoleon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa Lüüasaamine 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga 1813 – Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa 1814 – liitlased vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning läks pagendusse Elba saarele. Troonile sa Louis VIII Viimased eluaastad 1815 Napoleonviidi inglaste vangina Püha Helena saarele, kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooniideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa sahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. Aitäh kuulamast! ☺
tuli loodusest. Mingi aeg hakkasid metas elanikud vaikselt küladesse, mis arvati olevat paganate maa, kolima ,et seal moodsa ning euroopalikku elu elada. Leemeti isa tahtis samuti külla kolida, ema ei soovinud seda, kuna seal ei oodanud teda midagi. Kuid mingi aeg koliti ikkagi külla. Peale isa surma otsustati metsa tagasi kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb. Proobleemid Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima. Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa. Leemet ei tohtinud Hiiega suhelda kuna oli sündinud saatana maal .
Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku. Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6. Rahvastelahing 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud lahing, kus Napoleon sai lüüa. Sellega kandus sõda edasi Prantsusmaale ja 1814. Aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Itaalia ranniku lähedal asuvale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. 7. Waterloo lahing 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud lahing, kus Napoleon purustati 7. Koalitsiooni poolt ( kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa). Napoleon loobus troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu täiesti unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821. Aastal suri. 8. Reaktsioon Vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus 9
Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast kuni 11. aprillini 1814 Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. 31. märtsil 1814 vallutati Pariis ning 11. aprillil sunniti Napoleoni lahti ütlema oma tiitlist kui keiser. Napoleon pagendati Elbale, väiksele saarele 20 kilomeetri kaugusel mandri-Itaaliast. Napoleon asus aga kohe Elbat kui väikest riiki valitsema. Ta isegi lõi väikese sõja- ja mereväe kuid oli siiski rahutu. 26. veebruaril 1815 põgenes ta Elbalt ning 20. Märtsil jõudis ta oma sõduritega tagasi Pariisi, kus ta kogus kiiresti kokku sõjaväe, mis koosnes 140 000 sõdurist ja 200 000 vabatahtlikust. Vaatamata kõigile ta pingutustele alistasid Wellingtoni hertsog ning Vürst von Wahlstatt Napoleoni 18
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast
meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu hirmust tugevamaks ja tahab teada, kes on koopa peremees uudishimu tõttu peab ta maksma kuue kaaslase eluga. * Edasi viib tee Aiooloa saarele, kus kuningas Aialos annab Odysseusele pauna, kuhu on kinni seotud kõik tuuled, mis võiksid teekonda takistada. * Teekond hakkab lõpule jõudma, laev hakkab Ithakale lähenema, kuid Odysseuse kaaslased kahtlustavad, et paunas võivad peituda rikkused, mida Odysseus soovib vaid omale hoida. Paun seotakse lahti ja tuulte tõttu kantakse lae tagasi ulgumerele. * Uued rännakud viivad laistrügoonide juurde, nõiakunsti valdava Kirke juurde,
tahetakse pimedaks teha. Tänu oma sõbrale suudab ta põgeneda. Gulliver jõuab koju oma pere juurde, aga ei suuda seal kaua olla, ja läheb mõne aja pärast tagasi merele. Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi. Teda eksponeeriti seal raha eest, nagu mingit ime asja. Ta suudab ka sealt põgeneda ning pöördub tagasi koju. Pärast seada sattub ta Lendavale saarele, mida kutsutakse Laputamaaks. Lendaval saarel valitseb kuningas, kes hoiab oma naabersaari hirmuvalitsuse all. Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused, keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad, keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids
a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja Auerstedti kaksiklahingus oma peamise vastase. Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks. Sellele lisaks anti talle ka iga-aastane pension. Hoolimata sellest, et ta sai valitseda Elbat, nägi ta uut võimalust, kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega ning läks tagasi Prantsusmaale, kus õnnestus tal veel kord sajaks päevaks võimule tõusta ning siis tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, millega ei nõustutud. Selle tagajärjel läks uuesti sõjaks, kus
ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp. Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi. 1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Paraku aga jättis selle kooli lõpetamata. 1901
Rajasid endale elamise, valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski, savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi tundmatu jälgib ja hädaolukordades aitab neid. Merehädalised ehitasid endile väikese laeva- ,,Bonadventure''. Selle laevaga käisid nad merel ja ühel päeval leidsid nad pudeli sedeliga Merehädalise Tabori saar, 153kraadi idapikkust 37kraadi lõunalaiust Tabori saar asus tundmatust saarest ainult mõnisada miili eemal. Kolonistid sõitsid Tabori saarele, leidsid sealt mehe, kes oli saarel veetnud 12 aastat ja oli juba üksindusest peast segi läinud.See mees oli Ayrton varas ja mõrtsukas. Ta oli üksikule saarele vangi toodud. Nüüd oli saarel kuus meest ja koer Top. Siis randus ühel päeval mereröövlite laev ,,Speedy''. Kolonistid asusid võitlusesse. Ja jälle aitas neid kellegi tundmatu käsi. ,,Speedy'' purunes salapäraselt ja vajus koos mereröövlitega põhja. Ja kuus mereröövlit, kes olid maale tulnud, said ka salapäraselt
Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning käia paikades, kus tema tuttavad varem käinud polnud. PROBLEEMID: · Vihavaen Barricinide ja della Rebbiate vahel · Orso aukohus isa mõrtsukale kätte maksta, kuigi ta ise seda ei soovinud. · Lydia armastus Orso vastu ning algne soov seda maha suruda päritolude erinevuse tõttu. SISUKOKKUVÕTE: Itaalia tavapärasusest tüdinud kolonel Nevil ja tema tütar Lydia otsustavad sõita metsikule Korsika saarele, et kogeda midagi, mida nende tutvuskond varem kogenud pole. Reisil saarele kohtuvad nad erru saadetud leitnant Orso della Rebbiaga, kes neile lahkelt saart tutvustab. Leitnandi ja Lydia vahel on märgata sädemeid, kuid enne, kui midagi juhtuda jõuab, pöördub Orso oma õe Colomba soovil tagasi kodukülla. Ühiskonna ja õe survel on Orso sunnitud alustama sõda tema isa mõrvas süüdi oleva perega ning tapab pere ainsad järeltulijad. Paguluses
Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks. Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt. Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema vastu loodud seitsmes koalitsioon purustas Watreloo lahingus tema armee kus Napoleoni väed olid suures vähemuses. Siiski suutis ta taaskord näidata üles uskumatut sihikindlust ja
Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud, sõlmiti uus liit. Liitlastel oli kohe võimalus välja panna suured sõjajõud üle 700000 mehe. Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule
Sellega on saavutatud maastiku pinnamood, sünge taevas. ning erinevad konarused. Maalil on näha paksu metsa ja mitmeid majasid. Kahe maja juures on kasutatud punast värvi, mis annavad maalile natukene mittemeeldivuse mulje. Tagataustal on näha suuri mägesid. Maalitud on enamasti tumedate värvidega ja toonid on tuhmid. 5. Karin Luts ,,Õnnesaar" Maalil on kaks sinises riietuses poissi, kes sõuavad punase paadiga saarele, mis asub maali keskel. Ühel poisil on käes nöör millega ta võibolla paadi saarele kinnitab ja teisel käes tokk, millega ta paati edasi lükkab. Saar ise on väga huvitava väljanägemisega, kus kasvavad suured taimed. Maali taust on must ja sellelt paistavad silma kolm erkkollast parti. Maali värvid on silmapaistvad ja julgelt valitud.
Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal- tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
kaudu lennates või tuulega kandudes ning teiseks merel ujudes või millegagi saartele uhtudes. Mõlemal juhul on siiski tegu väga pika ja raske teekonnaga, mille elasid üle vähesed liigid. Saarele jõudmine oli aga vaid üks osa, peale seda tuli nii taimedel kui loomadel sealsete elutingimustega kohastuda. Näiteks on saartel ülekaalus tuultolmnevad taimed ning putuktolmlejaid on vähe. Seda selle tõttu, et oli ebatõenäoline taime ja teda tolmendava putuka sattumine ühele saarele ning selle tõttu ei suutnud need taimed ellu jääda. Samuti on saartel rohkem roomajaid kui imetajaid, sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu. Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased, kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga kiiresti omandanud täiesti eripärased jooned ja erinevad nii
Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
Kõik poisid ei saa suureks Autor: Ivar Soopan Tegelased:Jan,Villu,Mart,Silver,Rain, Guido jne Oli Suvi. Jan ja Villu olid kalal, Villu nöökis Jani, sest Jan oli esimest korda kalal. Neil tuli mõte settejärve saarele teha onn. Võtsid siis järgmine päev tööriistad kaasa ja hakkasid parve ehitama. Seal samas oli maha raiutud mets kus olid veel jäätud pakud ja oksad. Said siis parve valmis ja tegid proovi. Pidas ainult üht poissi. Jan ja Villi kutsusid Mardi ja Silveri ka kampa. Nad tegid suurema parve,Mart oli tüürimees ja Silver kamba juht.Nad hakkasid end saatanateks kutsuma. Neid nägi Guidu kes tahtis ka kampa kokku ajada.Guido ajaski võttis isegi Vaiast paar poissi nii oligi
teada tuletornis viibivate omadega. Tuletornis ei vastatud ja laevad lahkusid Saaremaa suunas. Nüüd oli Saaremaal paiknevas BPR-i staabis selge, et Ruhnus on võim muutunud. Venelastel ei olnud aga andmeid, kes õieti on saare hõivanud, kas sakslased või kohalikud ,,natsionalistid'' ja kui suured on saarel olevad relvajõud. Et neid asju selgeks teha, tuli Ruhnule saata luuregrupp. Ööl vastu 30.juulit jõudiski saarele kolm luurajat, eestlane, lätlane ja venelane. Tõeliselt internatsionaalne seltskond. Kuid järgmisel päeval avastas selle kohalikele elanikele kohe silmatorkav ja võõras keelt rääkiva grupi ruhnulane Hendrik Treier. Rannast leiti ka paat, millega mehed saarele olid tulnud. Nüüd käsutas vallavanem Isak Melders kõik mehed välja ja üheskoos kammiti saar läbi, kuid kedagi ei leitud. Ettevõtmist korrati ja et ahelik oleks tihedam, võeti ka naised ja suured poisid ühes
Liis Vaher 2 ALCATRAZ Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid. Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 19341963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglareziimile. Neli ja pool aastat Alcatrazil veetnud Al Capone, George
kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest. 1815 saab uuesti 100ax päevaks troonile. 1815 juunis Waterloo lahing (BEL), Napoleon lootis võita aga sai suhu täna sellele et Preisimaa väed jõudsid appi. Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2. seisust, keda oli kokku 500000
William Golding ,,Kärbeste jumal" Tegelased: Põssa Ralph Simon Sam Ohvitser Johny Henry Eric Bill Phil Roger Percival Maurice Eric Jack Ja teised väiksemad ning suuremad Kokkuvõtte: Lennuk oli alla kukkunud üksikule saarele. Põssa ja Ralph teadsid, et saarel kus nad on võib-olla veel ellu jäänud poisse. Nad leidsid merekarbi ja puhusid sellega, sest nad teadsid kui sellega puhuda siis kuuleb seda terve saar. Ja selle peale peaksid kõik lapsed nende juurde tulema. Täiskasvanuid saarel ei olnud ja nad said aru, et nad peavad ise hakkama saama. Nad valisid pealikuks Ralphi. Simon, Ralph ja Jack läksid kõige kõrgemasse mäetippu ja veendusid selles, et nad on asustamata saarel
Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon.
harismaatiline ja intelligentne isiksus ning saavutas võimu riigi üle, mida võib nimetada impeeriumiks. 1799. aastal 9. novembril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades ennast Esimeseks Prantsuse Konsuliks, pannes lõppu Suurele Prantsuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Sellele järgnes enese kroonimine. Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814. aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821. aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitus. Sellise valitseja olemasolu oluliselt raskendas niigi keerulist olukorda Euroopa
süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress? Toimus: 1814-1815. Eesmärk: Luua uus poliitiline kord. 2
Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja proovis k�ik heastada v�itlusv�ljal. Teiseks k�rvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal t�itsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt v�limistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele l�ksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants k�sis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele v�ttis valveseisangu.J�ttis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele �ra annaks,ka �raandjat mitte.Ta oli teine Pal-t�nava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks k�rvaltegelaseks valisin ma h�rra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis r�tsep Nemecseki juures riideid �mmelda.R�tsepa poeg oli suremas,aga
Napoleon koondas kokku suure armee. Kuid paraku see talle võitu ei toonud. Prantslased ei olnud valmis selleks mis neid ees ootas, talvised ilmaolud kui ka toidupuudus laastasid armee kiiresti, samuti venelaste kavalused. Napoleon pidi taganema ja lõpuks pagema. Lühikese ajaga suutis Napoleon uue armee kokku kutsuda ja saavutas paar hiilgavat võitu,kuid liitlasväed vallutasid Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku Elba saarele, kus ta sai eluaegse valduse. Talle jäi keisri tiitel ja määrati iga-aastane pension. Võitlsjanune Napoleon ei suutnud ikkagai sellega rahul olla ning lahkus Elba saarelt koos oma lähikondlastega Prantsusmaale, soovides sõlmida Euroopa riikidega uut rahu,kuid keegi sellega rahul ei olnud. Mis jällegi tähendas sõda. Liitlased oli Napoleoni armeest ülekaalus ja see saigi kokkuvõttes otustavaks. Napoleon loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta ka suri.
kiiresti ja veriselt. Tema despootlik valitsemiskord varises kokku ning maadeavastaja ise lõpetas ahelates.Kolmest laevast ja 100 mehest koosneva laevastikuga alustas Kolumbus 1492. aastal oma mereretke senitundmata paikade suunas ning avastaski Kuuba ja Hispaniola. Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus leiab suuri kasumeid tõotava meretee Indiasse.Esialgu arvaski Kolumbus, et meretee Indiasse on leitud. Ta jättis 39 oma meest Hispaniola saarele maha ning tõttas ise peagi Hispaaniasse, kuningale rõõmusõnumit viima. "Jumala märk," kirjutas Kolumbus oma logiraamatusse 26. detsembril 1492, ja lisas: "Ma asutan siia linna. Ma andsin käsu ehitada tugev kindlus vallikraavi ja torniga. Kindluses, mille kavatsen ristida La Navidad (hisp. keeles jõulud), peavad elama mehed, kes saarele maha jäävad. Ma loodan, et minu tagasisaabumise ajaks on nad Jumala abiga välja selgitanud, kus on kullakaevandused.
Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub saarel, kus Kalypso nimeline nümf teda kinni hoiab. Kui kosilased märkavad, et Telemachost enam ei ole otsitavad nad teda rünnata siis kui ta seda kõige vähem ootab. Odüssuse heerold Medon kuulis nende plaani pealt ja läks sellest otsemaid Penelopele rääkima. Penelope oli kurb 5. laul jumalate saadik Hermes läks Ogygia saarele Kalypso juurde, et Zeusi käsku, et ta peab Odüsseuse vabaks laskma. Kalypso jätab kurbusega Odüsseusega hüvasti. Merejumal Poseidon näeb teda ja tekitab kolmeks ööpäevaks tormi. Odüsseus jätab laeva ja hakkab edasi ujuma suurte lainetega. Tänu jõejumala halastusele jõuab Odüsseus maale. 6. laul Odüsseius magab põõsas ning kui Nausikaa koos teenindajannadega palli mängib, lendab pall just sinna ja OD ärkab ülesse
Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada mis seal toimub. Ta pani endale tüdruku riided selga ja läks oma kanuuga linna. Linnas rääkis talle üks naine, et arvatakse, et Jim oli HUcki tapnud ja Jimi leidmiseks antake raha. Naine rääkis, et ta teab kus Jim on. Huck läks saarele. Jim ja Huck põgenesid saarelt ära.
Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptist...
vastuolude suurenedes riikide vahel, alustati uuesti sõjategevust; kahjuks Prantsuse väed said lüüa. 1813. a kevadel algas uuesti sõda Euroopa riikide vahel; sõja algul saavutas Napoleon mitmeid hiilgavaid võite, kuid Leipzigi linna all peetud suures Rahvastelahingus sai Napoleon kaotuse osaliseks. 1815. a peetud Waterloo lahingus sai Napoleon lõplikult lüüa sitsmendalt Prantsusmaa- vastaselt koalitsioonilt. Peale 1814. aastal troonist loobumist pagendati Napoloen Elba saarele ning anti see talle eluaegseks valduseks valitsemiseks, see aga ei rahuldanud teda. Ta jälgis huviga Pariisis toimuvat ning 1815.aasta märtsi algul maabus ta Prantsusmaal ning asus Louis XVIII kohal valitsema. Kohe tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, kuid sellega polnud nõus ning alustati sõjategevust. Peale Waterloo lahingut saadeti ta tühjale ning mahajäetud Püha Helena saarele, kus ta ka 1821.a suri. Ta oli saanud uuesti troonil olla täpselt 100 päeva (13
aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et rahvavaenlasel pole merele asja. Aastaid tegi Tõrs restaureerimistöid, valmistas värvilisi aknaid ja kroonlühtreid. "1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama
Völundr uinus, sidusid tal käed ja jalad niinega (nööriga) kinni. Niidudr arvas, et Vöölundr on võtnud tema aarde. ,,Nüüd Bödvildri randmel on minu pruudi punane ehe.'' Ei maganud Vöölundr, istus, vinutas vasarat, kavalat nõu tagus Niiduri jaoks'' Kuningas andis Bödvildrile, oma tütrele Völundri niinenöörilt võtnud käevõru, ise kandis tema mõõka. Vöölundril lõigati kõõlused katki ning ta paigutati ühele saarele, seal ta sepitses kuningale igasguseid vääresemeid. ,,Üksnes oma vaevade eest ma olen nüüd tasunud, üksnes mitte veel ühe, igiihatu eest'' Vöölundr meelitas kaks kuninga poega saarele ja tegi nendest ehteid. ,,Ei ulata ratsultki üksi sind haarama, pole ükski nii tugev, et maha sind ambuda, kui hõljud tuulena üleval taeva all.'' Niidudr oli väga pettunud Vöölundri tegemistest ning tunnistas, et Vöölundr on kaval ja võimekas. Bödvildr viibis samuti Völundri seltsis, sest
taustal."Ärasõit Kythera saarele" on rahulik, suurejooneline reos, mis on väga harmooniliste gruppide ülesehituse ja lihsa laia pintslitehnikaga. Nüansirikas kolotiit ja lüüriline melanhoolsus. Maalil kujutab, kuidas rikkad sõidavad Kythera saarele, armastusjumalanna saarele, prolly orgiale :D Teada erinevaid trükitehnikaid Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv. Mis on tahvelmaal
Kokkuvõte Kalle Blomkvist ja Rasmus Autor: Astrid Lindgren Tegelased: Kalle, Anders, Eva-Lotta, väike Rasmus, Professor, Politsei Kokkuvõte: Kord rööviti professor ja Rasmus. Lapsed nägid röövi pealt. Eva-Lotta läks röövlite autosse. Ta jättis teele kuhu röövlid läksid märgid maha et, Anders ja Kalle nad päästaksid. Professor ja teised viidi üksikule saarele. Poisid jälitasid röövleid kogu aja. Nad kutsusid politsei, mis kurjad röövlid kinni võttis.
kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
