Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saarega" - 104 õppematerjali

saarega on mul veel teist laadigi suhted. Meie abikaasad on õed, minul Alma, temal Eliise.
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaja maailmaimed

Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähene- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite and- meil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prangli

PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest....

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

Supluskoht, vetelpääste. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910.a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971.a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala. Kaitse alla võeti Vilsandi koos rohkem kui 160 ümbritseva saarega . Rahvuspargi pindala on 191 ruutkilomeetrit, millest 114 ruutkilomeetrit võtab enda alla meri. Vilsandi rahvuspark jääb tervikuna 1990.a. moodustattud Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala piiridesse. http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=71 Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha...

154 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill,...

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

Liisa oli väga kokkuhoidlik naine. Ta abiellus Juhan Mooritsaga, kes oli ka väga kokkuhoidlik mees. Juhan Moorits oli vaese lesknaise poeg. Oma elu jooksul suutis ta siiski ära osta Tintsu talu, kus nad Liisaga elasid. Juhan suri 72 aastaselt 1933-ndal aastal. Liisa suri Juhaniga enamvähm samal ajal. 2.2.3 Mari Roose Mari on sündinud 30. aprill 1871 uue kalendri järgi. Mari abiellus Peeter Saarega . Marist sai talu perenaine Piiri (Lambamõisa) talus. Mari oli väga töökas, rõõmus ja kannatlik inimene. Ta oli tark naine tolle aja kohta. Oma elu jooksul oli Mari matnud oma kaheksast lapsest seitse last ja lisaks veel ka oma mehe. Ka teine mees, kes temaga koos elas, läks tema juurest ära. Mari oli meeletu suures meeleheites ja tema närvid ei pidanud sellele kõigele vast. Tema meeleheide oli nii suur, et ta ei suutnud enam isegi süüa. Mari suri 1938. aasta veebruaris....

Uurimistöö
322 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 1902­1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega , kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905­1911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919­1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas...

Muusikaajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kreeta

Vasiliki 2. Gournia 3. Myrtos 4. Palaikastro 5. Mochlos 6. Lato 7. Knossos 8. Malia 1 Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierap...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geoloogia !

sajandist alates. Nii on sellest kivist ehitatud Paide ja Haapsalu vanad rajatised, sealhulgas Haapsalu piiskopilinnus, aga ka paljud maaehitised. Tuntuimad paemurrud asetsevad Tallinnas (Väo), Haapsalu lähedal (Ungru ja Pusku), Märjamaa ümbruses (Orgita) ning Paides (Mündi). DEVONI LADESTU Devoni ladestu on Eesti aluspõhja noorimaks osaks. Devoni kihid levivad peamiselt Lõuna-Eestis. Nende avamus algab Ruhnu ja Kihnu saarega ning mandril Pärnu lahe ümbrusega. Avamuse põhjapiir jääb mandril umbes Pämu ja Navesti jõe ning Võrtsjärve põhjakalda-Mustvee joonele. Sellest piirist põhja pool asetseb veel terve rida avamuse jääksaari, millest kaks on suuremad -üks Tootsi ümbruses ja teine Narva jõe keskjooksul. Devoni ajastuga algas Eesti alal täiesti uus arenguetapp, rnille vältel senine mereline olustik asendus osaliselt mandrilisega. Siluri ja devoni ajastu vahetusel ca 400 milj. aastat tagasi toimus...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 1783­1784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali. Iseseisvumine 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Hiiumaa - referaat

Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle. Madalas meres Rumpo neemest läänes ja kirderannikul on palju rändkive. Vormsil on vaid üks alaline looduslik veekogu. See on kõigest kilomeetri pikkune Vae oja, mis ühendab roogu kasvanud Prestviiki järve (36,6 ha) Hullo lahega. Kirderannikul asub saarega Diby järv (9 ha). Sviby ning Hosby vahelisel märgalal leidub väikesi kinnikasvavaid rannajärvi. Kohati on seal tekkinud õhuke (30-50 cm) turbakiht. Kaugseire andmeil hõlmavad saare maakattes metsased alad 65,4% ja põõsastiku 5,7%. Põllumajandusalasid oli eelmise sajandi lõpul 18%. Suurim roostik asub kagus Gjusgrunne rannal. Muldkattes on esindatud mitmesuguseid muldi väikese levikuga paepealstest...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
32
rtf

Mart Saar

Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart, Beethoven, Chopin, Liszt - neist teadis Suure-Jaani tolleaegne ärksam noorus juba midagi." Sellises keskkonnas möödusid Mart Saare järgnevad kooliaastad. Üks ta kaasõpilastest kirjutab helilooja 50-nda sünnipäeva puhul: "Mul tuleb meelde kihelkonnakooliaeg ja esimesed kokkupuuted Mart Saarega . Oli meid poisse viis-kuus, kes vabal ajal õppisime muusikat ja harjutasime orelil. Koolivend J. sõnas kord, kui harjutasime jälle leeritoa orelil: "Oh, see siin pole midagi, oodake kui tuleval aastal tuleb siia üks suur mängumees!" Kuigi J. rääkis üsna tõsise näoga, ei võtnud me seda kuigi usutavalt. Kuid teisel aastal pidime tunnustama, et J. oli õigus. Saar oli kuidagi imeliselt silmapaistev, kõhn haiglaselt põlevate silmadega poiss. Kogu...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

(vaata lisa 1 pilt 7) Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole...

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Referaat Euroopa riigist (Malta)

2- ja 1-eurosel ning 50-, 20-, 10-sendisel ühispoolel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail toimunud laienemist. 2007. aasta müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. 5-, 2-, ja 1- sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. 1- ja 2- eurostel müntidel esipoolel on Malta Ordu embleem(vt.Lisa 5). Ordu valitsemis aegadel, 1530-1798, hakati just Ordu embleemi, kaheksatipulist risti, seostama saarega ning tänapäeval kutsutakse seda embleemi juba Malta ristiks. 10-, 20-, ja 50- sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi( vt.Lisa5), millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal on linnriigu tunnus ehk kroon, sümboliseerimas Malta kindlusi. Paremalt poole ümbritseb kilpi palmioks ja vasakult poolt oliivipuu oks. Mõlemad puud on Malta rahusümbolid. Okstest on aga moodustatud pärg mille kohale on kirjutatud Repubblika ta Malta ( Malta Vabariik)....

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamine renessansi kontrolltööks

Tema kuulsaim satiir on ,,Narruse kiitus", milleks on ainet andnud hiliskeskaja narrikirjandus. Eramus ei läinud Lutheri ideedega kaasa, kuna talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega , mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad. 9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10...

Kirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Taani kohta

Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2]. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2]. 2. Esmasektor 2.1 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 1783­1784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali. 3. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992. aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega . Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67 km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud...

Keskkonna kaitse
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun