{25931}{26007}Ja kui järele mõelda,|siis paras meile! {26073}{26200}Mis asja, kurat, te räägite!|Pool Eestit on ju veel meie käes! {26216}{26286}Mida te plagate siis?|Miks te ei võitle? {26290}{26359}Kellega koos ma võitlen?|- Oota nüüd. {26363}{26424}Me kuulutasime välja mobilisatsiooni,|pöördusime liitlaste poole... {26428}{26484}Mis kasu meist on,|kui eestlased ise ei tule? {26492}{26531}Ja need, kes tulevad,|panevad jalad seinale {26538}{26611}ja hakkavad mult uusi saapaid nõudma,|et muidu nad ei võitle. {26615}{26682}Kurat! See on ju ainult ettekääne.|- Muidugi, {26688}{26785}aga koju tagasi jooksevad nad ikkagi,|naise selja taha peitu. {26808}{26891}Meie, soomlased, vähemasti valisime,|kes valgete, kes punast poole. {26895}{26923}Kurat! {27566}{27623}Kui kaugel su isatalu siit on?|- Versta viis. {27664}{27711}Siis pole viga,|teil on noored jalad. {27715}{27826}Meie talu on siit Viljandi poole,|astud tükk aega ja oledki kohal. {27838}{27936}Onu
Tegelaste (2) iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene’il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid
lahendusviisid kõrvuti veel pikka aega. · Mitmeid lahendusi samale probleemile suudavad pakkuda igas vanuses inimesed. Uute strateegiate kasutuselevõttu ajendab ebaedu sama sageli kui edu. 24 Loogilise mõtlemise kasutamist soodustab infotöötluslikku koormust vähendavate strateegiate õpetamine Deduktiivne probleem: Induktiivne probleem Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid Tobor on poogipop. Tobor on poogipop. Tobor kannab siniseid saapaid Kas Tobor kannab saapaid? Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: · Järeldamise baasloogika mõistmine · Alternatiivsete strateegiate vahel valimine · Piiratud informatsioonitöötlus · Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest
Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid, mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne. Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt. Nali on sihitud kellegi pihta, toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus. Tihti ja õigusega on rõhutatud sedagi, et naer on kollektiivne, püüab olla adresseeritud mingile ühest inimesest suuremalt auditooriumile. Sotsiaal- ja kultuuripsühholoogiast on rida nn. rühma
Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis. Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama. Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma. Neid, kes ohvreid ei toonud, peeti riigivastasteks. Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser. Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid. 15 3.4.4 KRISTLUSE TEKKIMINE. Alguse sai juutide juures, palsetiinas, mis allus Roomale autonoomse piirkonnana. Juutide viimane suur kuningas ol Herodes Suur, kellel ei olnud riigi juhtimises migisuguseid välispoliitilisi õigusi. Herodes Suure templist, mis tema ajal ehitati on alles ainult üks müür - nutu müür. Herodes Sur suri 4 eKr. Jeesus Kristus sündis 6 või 7 a eKr. Joosep ja Maria, elasid Galireas.
efektiivsusega. Tabel 1. Absoluutne eelis. Kaubad Riik A Riik B Saapad 3 12 Tekstiil 6 4 Tabelis 1 esitatakse kahe kauba (saapad ja tekstiil) valmistamiseks vajalike töötundide arv riigis A ja B. Tabelit analüüsides ilmneb, et riigis A suudetakse üks ühik saapaid toota väiksema ajakuluga kui riigis B, seega on riigil A saabaste tootmisel ABSOLUUTNE EELISSEISUND. Analoogia põhjal on riigil B absoluutne eelisseisund tekstiili tootmisel. Nüüd riik spetsialiseerub sellele kaubale, mille valmistamisel tal on absoluutne eelisseisund. Oletame, et riik A loobub ühe ühiku tekstiili valmistamisest ja sellega vabaneb seal 6 tundi tööd. See töötaja suundub saabaste tootmisesse, kus ta annab 2 täiendavat ühikut saapaid.
Veel hiljaaegu, vähem kui sada aastat tagasi, oli inemese elu Euraasia ja Ameerika Kaug-Põhja-aladel võimalik peaaegu ainult tänu põhjapõtradele. Euraasia põhjarahvad jahtisid neid, et saada vajalikku liha, samuti karusnahka rõivaste valmistamiseks. Parimat karusnahka saadi alla aasta vanustelt vasikatelt. Täiskasvanud loomade nahast valmistati magamiskotte, rakmeid ja tsummidele katteid. Jalgadelt nülitud nahaga ääristati suuski, neist valmistati labakuid, saapaid (Lisa 2). Seemisnahk läks suverõivaste valmistamiseks, kõõluseid kasutati õmblusniidina. Euraasia ulukpõhjapõdra vahetas osaliselt välja kodustatud põhjapõder, kes kujunes peamiseks toidu- ja nahaallikaks, aga ka põhiliseks veoloomaks. Ameerika Kaug-Põhja rahvad on alati küttinud ulukpõhjapõtru ja indiaanlased ning eskimod pole neid kunagi kodustanud. 9 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS
kui eakaaslastega suheldes. Ta õppis meisterlikult valetama, et paremini hakkama saada. Vajadus enda elukorralduse eest maksta sundis leidma võimalusi kergelt raha teenida. Lootma õppis ta iseendale ja oma võimetele. 5. Sündmuse lahtikirjutamine «Sa ei jõua niikuinii tagasi enne homset!» «Mul läheb umbes tund, mitte rohkem.» «Ma tean ju neid teie öiseid käike.» «Musi, ma tulen kohe tagasi,» ütles ta saapaid jalga pannes ja avas juba ukse. Säde vaatas teda oma taksikoerapilguga nõutult keset tuba. Kell oli midagi üle kesköö, sest muusikavideod rohelisel ekraanil olid asendunud järgmise päeva kavaga. «Ma tulen kaasa!» Nad polnud juba mitu kuud koos linnas käinud. «Ei tule.» «Miks? Tulen küll. Me ei käi kusagil koos enam,» tõmbas Säde kiiresti öösärgi koos kampsuniga üle pea ära. Ta seisis viivuks alasti keset tuba. Hingeõhk auras. Ta kehal oli
kärgsisu. Odavamatel suuskadel kulub määre kiiresti alt, parematel läheb aga põhja pooridesse ja püsib olenevalt lume tüübist peal kuni 50 kilomeetrit. Lastesuuskade hinnad algavad 500 kroonist, täiskasvanute suusad maksavad vähemalt 800 ja kvaliteetsuusad vähemalt 2000 krooni. Õigesti valitud suusad peaksid vastu pidama vähemalt viis aastat. Poodidest leiab ka suusakomplekte, mis sisaldavad suuski, klambreid ja saapaid. Lastele mõeldud komplektide hinnad algavad 1500, täiskasvanute omad 1800 kroonist. Komplektid mõeldud aga rohkem kasvueas lastele koolis sõitmiseks või neile, kes sõidavad vähe. Suusakepi pikkus võiks olla klassikasuuskade puhul õlani ning uisu omadel kõrvani. Suusakeppide hinnad algavad 180 kroonist. Mäesuusad peaks olema aga inimesest 1015 sentimeetrit lühemad. Lühemate suuskadega on mäel parem hoogu sisse saada, manööverdada ja suusatamist õppida
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
ning jalga.Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks. Lk 311 hel peval tuli Silver koos imeliku ttarlapsega,kel veider nimi Ginny.Tutvustamine kis kummaliselt-tdruk vttis laia ogalise rihamaga kella randmelt ja nitas Britale peidus olnud tatoveeringut-Ginny.Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Vib olla poleks tdruk arugi saanud,mida thendab vanamoodne sna-ristinimi!Tdruk kandis paksu tallaga,varvastest plvedeni nritavaid saapaid,mille kngitsemine paistis nii tmahukas,et tekkis kahtlus,kas neid ra vetaksegi.Brita llatuseks ei lahkunud Ginny prast lunaski.Nad sulgusid Silveri tuppa.Tund kadus tunni jrel,kuni pevast sai hta.Gunnar oli Eestist ra ja Brita pidi langetama otsuseid ksinda.Kui htused uudised olid televiisorist maha loetud lks Brita en.esekindlal sammul ja ust prani lahti les Silveri tuppa. Neiukesel oleks aeg koju minna!teatas Brita rangelt Ginny jb siia,vingatas Silver vra hlega.
(Inimest ennast) Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid
on liigendatud struktuuri puudumine (hansapanga töölised). Lihtkogum tekib, kui naturaalselt ühesuguste, aga juba vähemalt ühe olulise kvalitatiivse tunnuse poolest erinevate kogumite ühendamisel.(nt erinevad jahu sordid, aga kõik on jahud) Liitkogum saadakse kui liidetakse naturaalse iseloomu poolest erinevad ja ka kvalitatiivselt erinevad kogumid. Liitkogumis ei saa eraldi liita ei kvalitatiivset ega kvantitatiivset nähtuste väärtusi (pood mis müüb saapaid, toiutu, jm, kokkuliites tuleks agregaatsummaehk maksumus.) 40. Tegurite absoluutsete mõjuulatuste leidmine. Ahelasendusmeetod Praktiliselt seisneb absoluutsete mõjuulatuste leidmine selles, et tegurite muutumise kohta teadaolevate andmete alusel jagatakse uuritava resultaatnähtuste juurdekasv osadeks. 41. Nähtustevaheliste seoste liigid a) Tunnuste väärtuste vaheline sõltuvus võib olla kas funktsionaalne või korrelatiivne. Kahe nähtuse
See jääb alati ainsuse 3. pöördesse, nt Tänavanurgal seisis inimesi. PIIRITLEMATA PIIRITLETUD Ainsus 1) AINED (kasutatavad ainsuses, 1) ASJAD (loendatavad): inimene, tass, mitteloendatavad) maja a) ained: liiv, jahu, hapnik 2) QP: kolm tassi, kott jahu, taldrikutäis suppi, paar saapaid b) abstraktmõisted: armastus, austus, õudus c) piiritlemata objektikogumid: mööbel Mitmus 2) JUHUSLIK HULK (asjade ebamäärane 3) asjade KOMPLEKT: saapad, prillid hulk): tassid, majad 17. Mis liikidesse saab jagada öeldistäited? Sisulised tüübid: 1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune 2) identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane Omadussõnaline öeldistäide (missugune?)
Saapaid toodab Hiina 4 korda efektiivsemalt ja tekstiili 4/3 korda efektiivsemalt kui India Suhtelise eelise teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelisseisund ehk mille tootmise absoluutne eelis on suurim. India mahajäämus on väikseim tekstiili tootmisel, seega omab India suhtelist eelist tekstiili tootmisel. Hiina loobub 1 ühiku tekstiili tootmisest Vabaneb 6 töötundi, mis suunatakse saabaste tootmisse ning toodetakse 2 paari saapaid India loobub 1 paari saabaste tootmisest Vabaneb 12 töötundi, mis suunatakse tekstiili tootmisse ning toodetakse 1,5 meetrit tekstiili. H-O teoori kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite hindade ühtlustamisele erinevates riikides Riigis külluslikult leiduvate (odavamate) tootmistegurite hinnad tõusevad Riigis olevate nappide tootmistegurite hinnad langevad. Suhtelise eelise teooria edasiarendus Heckscher Ohlini teooria
SOLK Vaadake ennast! NIKOLAI Ma ei näe midagi. Oh, kurat, püksiauk jälle lahti. LUMI Võtke müts peast. NIKOLAI Aaii, valus on! EMA Ettevaatlikult, ma aitan. NIKOLAI Ei puutu minu mütsi! Pagan, kinni on jäänd. ÕDE Oodake, ma toon keevat vett. NIKOLAI Pole vaja, isegi on palav. Pea on paistes, on ikka minu müts või? SOLK Teie, teie. NIKOLAI No ma ütlesin, et ei tohi nii palju juua. Saab mütsi kätte ja koraks kaob pilt eest ära. Tema kallal toimetatakse, keegi hakkab saapaid ära võtma, keegi hoiab õrnalt pead. Nikolai tuleb ärkvele. NIKOLAI Saapad, raisk, jätke rahule. Lõtvub LUMI Issand, teid on ju pähe tulistatud. EMA Taevakene, tal on kuul peas. ÕDE Tooge auto, kohe haiglasse! NIKOLAI Jätke järgi, seltsimehed, las see kuul praegu olla. SOLK Lähete haiglasse, operatsioonile, puhkate, me siin ajame asja ise joonde. NIKOLAI 33 Operatsioon, muidugi. Nüüd tuli meelde
Suhtelise eelise teooria ütleb, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem. Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise eelisega kaupade tootmisele, võib maailmas toodang suureneda ilma, et selleks peaks lisanduma uusi tootmistegureid Suhteline eelis Hiina omab absoluutset eelist mõlema kauba tootmisel Saapaid toodab Hiina 4 korda efektiivsemalt ja tekstiili 4/3 korda efektiivsemalt kui India Suhtelise eelise teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelisseisund ehk mille tootmise absoluutne eelis on suurim India mahajäämus on väikseim tekstiili tootmisel, seega omab India suhtelist eelist tekstiili tootmisel. Heckscer-Ohlini teoori kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite
keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). Kaitseb ultraviolett ja infrapunase kiirguse eest Toide 2kolevoldist liitiumpatareid. Keevitusklaasil on paikesepatarei, mis pikendab patarei eluiga.30Cek. lülitub välja. Viivituse määramine- mask muutub heledaks DELAY nupuga.(SHORT-lühem LONG-pikem viivitus)
Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3) Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid. Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist. Millised ostud tegid hetkeotsuse ajel, milliste ostude juures kaalusid pikemalt? Miks?
tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud
MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta?
.. sa ei oska prantsuse keelt. BELINSKI: Ma tean, et ma ei oska. Kas sa saad mulle sõnastikku laenata? (Vestluse katkestab Natalie Beyer, kes hüüab lava tagant:) NATALIE: Nikolai! Nikolai! (Stankevits lehvitab talle.) BELINSKI: Kus sa pärastpoole oled? STANKEVITS: Ära jookse minema, sa oled piisavalt tark, et Natalie Beyerile silma vaadata, nii et ära vahi ta saapaid. (Natalie, kes on 20 aastat vana, tuleb liuväljalt, uiskudel koperdades.) NATALIE: Nikolai, te olete just õigel ajal siin, et mind aidata. (Tõstab ühe jala Stankevitsi põlve peale ja ulatab talle uisuvõtme.) Palun, mon chevalier. STANKEVITS: À votre service. Belinski sai "Teleskoobi" juures tööd. NATALIE: C'est merveilleux. Vous voulez dire que vous allez
Proovime implikatsiooni asemel kasutada konjunktsiooni. Saame valemi: (3) x (Sx & Px) Iga objekt on selline, et ta on vares ja ta on must. Nõutud on, et indiviidide hulk ei saa osutuda tühjaks. Seega peab antud juhul Universumis olema musti asju. Juhul, kui kõik varesed osutuvad mustadeks, on valem (1) tõene. Valem (3) aga osutub tõeseks üksnes siis, kui Universumi mustade asjade hulk langeb kokku vareste hulgaga ning teisi musti asju pole, nt musti ronki, musti saapaid või musti klavereid. Seda nõuet ei saa me üldjaatavast väitest Kõik varesed on mustad küll välja lugeda. Veel vähem sobivad ülejäänud tehted (proovige järele). Veel näiteid üldjaatavate lausete kohta: · x Px Kõikidel objektidel on omadus P (kirjutatakse ka xPx). · x x Kõikidel objektidel on omadused (kirjutatakse ka xx). · x (x x) Iga objekti puhul kehtib, kui tal on omaduste hulk , siis on tal
kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad. Poisipea, unisex-püksid ja jakk, ning me polegi päris kindlad, kellega on meil tegu – naise või mehega. Veel enne Teist maailmasõda eksisteerinud inimest abistav etikett riietusküsimustes on oma kehtivuse kaotanud. Paljud peavad seda üdini naeruväärseks, kuid millegipärast ei väsi needsamad irvhambad imetlemast kõrgema seltskonna daame ja härrasid, kes neist “vanamoodsaist” reegleist kinni peavad.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin nimegi, aga juba räägime armastusest. midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat (Paus.) toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on olnud. Eile alles panin 100-vatise pirni sisse. väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb on kõige parem. jälle põrandale. Laura hakkab saapaid jalast (Paus.) võtma.) OSVALD: Hakkame otsast peale. Püüa aru OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? saada, mis toimub. 4 5 LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma lihtsalt hakkama sind ise otsima. See oleks mu ei saa aru. närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja.
OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma tahaksin küsida... OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina küsid minu käest ja mina vastan sulle. 5 6 LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii väga... OSVALD: Mina räägin ju "sina". Ma olen sulle algusest peale "sina" ütelnud! Kas sa nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke!
kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuse kohaselt kehtestati kõigile teinekordne ristimissund. Naistel keelati vallaliseks jääda, mis tähendas polügaamia kehtestamist. Nad jäid võimule enam kui aastaks. Pildirüüsteliikumise põhjused. Usuti, et Jumalat(ega Jumala poega ei tohi kujutada). Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui viis tuhat kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Schmalkaldeni sõjad. Reformatsiooni Saksamaal polnud enam võimalik maha suruda. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklastega sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm – Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi – olid protestantide poolel. Nendega liitus neljandana reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531
poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja
tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud
ÜLESANDED Ülesanne 4-14 Firma kuulutab ajalehes, et müüb toodet järgmiste hindadega (hinnad sisaldavad käibemaksu): 1,0 kg pakk - 92 kr; 2,0 kg pakk - 167 kr. a) Millised oleksid toote hinnad ilma käibemaksuta? b) Mitu protsenti kulutab ostja raha vähem, kui ta ostab kahe 1,0 kg paki asemel ühe 2,0 kg kaaluva paki? Ülesanne 4-15 Kauba hind koos 18%-lise käibemaksuga on 500 kr. Kui suur on käibemaks kroonides? Ülesanne 4-16 Ostetakse paar saapaid müügihinnaga 250 kr. a) Milline on saabaste jaehind? b) Kui suur on kaupluses saapapaari omahind ja sisseostuhind, kui kasum on 15% ja hankekulud 25%? c) Mitu krooni saab kauplus iga saapapaari müügist kasumit? Ülesanne 4-17 Müügijuht tahab arvutusvalemit kauba omahinna Oh arvutamiseks, lähtudes müügihinnast Mh. Kasumiprotsendiks võtta 15% ja käibemaks on 18%. Kirjutada välja vastav võrrand. Ülesanne 4-18 Isa töötab 2008
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
a) 40 kr; b) 42 kr. 4.22 Firma kuulutab ajalehes, et ta müüb pahtlit järgmiste hindadega (hinnad sisaldavad käibemaksu): 1,0 kg purk - 92 kr 2,0 kg purk - 167 kr a) Millised oleksid pahtli hinnad ilma käibemaksuta? b) Mitu protsenti kulutab ostja raha vähem, kui ta ostab kahe 1,0 kg purgi asemel ühe 2,0 kg kaaluva purgi? 4.23 Kauba hind koos 18%-lise käibemaksuga on 500 kr. Kui suur on käibemaks kroonides? 4.24 Ostetakse paar saapaid müügihinnaga 250 kr. a) Milline on saabaste jaehind? b) Kui suur on kaupluses saapapaari omahind ja sisseostuhind, kui kasum on 15% ja hankekulud 25%? c) Mitu krooni saab kauplus iga saapapaari müügist kasumit? 4.25 Kauba müügihind (hind koos käibemaksuga) oli 250 kr. Kauba jaehinda alandati 15%. Kui suur on uus müügihind? 4.26 Näidata, et kui jaehinda alandada r %, alaneb ka müühihind r %. 4
julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva
Mina ütlen, et Ekke peab saama 50 põtra." Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama. Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata. XXIV Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas
Tema saapad olid sootuks kulunud ja lapitud ning lapi kõrvalt uuesti rebenenud, nii et sokk paistis. Kuipalju neil põhju all oli, seda Indrek muidugi ei näinud, aga kontsad olid viimase võimaluseni läbi tallatud ja viltu vajunud. Seda kõike mõeldes tuli Indrekul äkki meelde, kui palju ta Tigapuuga janditades raha jumalamuidu raisanud, ja tal hakkas sellest rahast hirmus kahju. Mis mõte on anda raha mõnele Tigapuule, kui on olemas Timuski taoline inimene, kes kannab selliseid saapaid ja palitut? Mis mõte on elul üldse, kui on niisugused mõtted, palju niisuguseid mõtteid ja kui neid mõtteid ümbritsevad niisugused närused asjad? Aga kui ta järgmisel korral jällegi Timuski poole läks, omandas äkki kõik nagu mõtte. Mitte et Timusk nõnda oleks osanud rääkida, seda mitte. Vaid kui Indrek mööda treppi parajasti läks, kuulis ta korraga helisid -- nii ilusaid, nagu ei kunagi varem. Ta peatus trepil, peatus tükiks ajaks
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Mina ütlen, et Ekke peab saama 50 põtra." Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama. Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata. XXIV Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu
Tundus, nagu oleks kangesti palju aega möödunud, enne kui Jimi tuli hakkas paistma. Ja kui see siis paistis, tundus, nagu oleks see tuhande miili kaugusel. Kui ma sinna jõudsin, oli taevas idas pisut heledamaks minemas. Sõitsime siis ühele saarele ja panime parve peitu ning uputasime paadi. Siis läksime saarele ja magasime kui surnud. 14. PEATÜKK Kui me viimaks ärkasime, vaatasime üle saagi, mille röövlid olid laevast varastanud; leidsime saapaid, vaipu, riideid ja igasuguseid muid asju ning hulga raamatuid, pikksilma ja kolm kästi sigareid. Me polnud kumbki kogu eluajal veel kunagi nii rikkad olnud. Sigarid olid 287 priima kaup. Kogu pärastlõuna lamasime lobisedes metsas; ma lugesin raamatuid; üldse oli suurepärane elu. Rääkisin Jimile kõik, mis oli juhtunud laevas ja hiljem aurupraami juures. Ütlesin, et seda laadi asjad on seiklused, aga tema seletas, et ta enam seiklusi ei taha
Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid que les gueux (pr ,,nagu kerjused"). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski ,,göösid", mida viimased uhkusega kandsid. Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui 5000 kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Antwerpeni sinod pani samal aastal aluse kalvinistlikule riigikirikule. Niisugune areng Madalmaades polnud kaugeltki mitte see, mida Felipe II oli taotlenud. Kui ülemasehaldur Margarete oli valmis rahu sõlmima, siis Felipe II mitte. Mässu saadeti maha suruma Alba hertsog Fernando Alvarez de Toledo 10 tuhande mehelise Hispaania sõjaväega. Alba hertsog
sajandi algusest kasutama Viinist toodud kalleid kangaid. Rahvariided väljendasid selle kandja vanust, perekonnaseisu, kodukohta, usulist kuuluvust ja jõukust. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Rahvarõivad erinesid paikkonniti. Naiste puhul eristatakse kolme suuremat rühma. Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, neidude ja naiste peakatted erinesid lausa silmatorkavalt, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi (peamiselt Transilvaania Kalotaszegi piirkonnas). Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga, erakordselt mitmekesised abielunaiste peakatted (teatud alad Põhja- ja Lõuna-Ungaris). Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt (Alföldi tasandik ja linnad).
Mina ütlen, et Ekke peab saama 50 põtra." Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama. Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata. XXIV Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas
kiirabi ergonoomikat negatiivselt. Mõne väljakutse juures on vaja kutsuda abilisi päästeteenistuse või kohaliku personali hulgast, et nad aitaksid raskekaalulist patsienti tõsta. Kanna kiirabi tööks sobilikku riietust. Äärmuslikud ilmastiku- ja teetingimused nõuavad eririietuse kandmist. Eriti tähtis on kasutada sobivaid jalatseid. Turvaliseks ja ergonoomiliseks transpordiks on vaja pahkluust kõrgemale ulatuvaid kergeid saapaid, millel on libisemiskindel tald ning soovitavalt ka metallist nina varvaste kaitseks; neid vajatakse nii teedeta maastikul kui ka trepikojas. Teavitage patsienti kõigist eelseisvatest meetmetest. Patsiendi transpordi ajal võivad vahel ette tulla ohtlikud olukorrad, kui patsient püüab käsipuudest kinni haarata. Kinnitage patsient sobiva vöö või rihmaga, et ära hoida mahalibisemist või -veeremist. Ka laste jaoks toodetakse sobivaid vöid või kinniseid (Kiddy), mida tuleb
jooksul tagasi ei tule, siis minge minu juurde. Asjatu oleks mind kauem oodata.» Neli noormeest ootas kümme minutit, veerand tundi, kakskümmend minutit. Kui nad nägid, et härra de Treville ei tulnud, lahkusid nad, tundes väga suurt rahutust edaspidise üle. Härra de Treville astus julgelt kuninga kabinetti. Ta leidis Tema Majesteedi väga halvas tujus. Kuningas istus tugitoolis ja peksis piitsavarrega vastu saapaid. See aga 75 ei takistanud sugugi de Treville'i ülirahulikult küsimast, kuidas Tema Majesteet ennast tunneb. «Halvasti, härra, väga halvasti,» vastas kuningas, «mul on igav.» Tõepoolest, igavus oli Louis XIII raskeim haigus. Sageli kutsus ta mõne õukondlase, viis ta endaga akna juurde ja ütles talle: «Härra see ja see, tundkem koos igavust.» «Kuidas? Teie Majesteedil on igav!» ütles härra de Treville. «Kas te ei ole siis täna jahilõbu nautinud?»
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
