isa eelistas tütrele poega. Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk. Eugene de Rastignac – lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb isa Gorioti tütre Anastasie endasse armuma.tänu oma heale välimusele,riietus oli tähtis,kandis vana kuube, ülikondi, musta koltunud kaelasidet, tallutuid saapaid, üliõpilastele omane. Ei tahtnud sõltuda perekonnast, elates enda pere soov karjääri teha, pere tegi tema jaoks kõik, ei sallinud Vautrinit, pidas temaga duelli, küsib raha tädi proua de Marcillacil'i käest, hea süda, hoolitses geriot eest, ema kirjutas talle, et “Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused
Kroppi, nagu mingil ajal igatüht, tabas rindesokk.. Kantoreki kirjas oli,e t nad on Raudne noorsugu. See ärritas noori, nad tundsid end vanadena... 2. ptk Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad. Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, kõige julmema ülemuse juurde allohvitser Himmelstoss, keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema, prügikühvliga lund rookima...). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule.
Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole
vaimuandeid toetasid elegantne välimus ja jõuline ilu, millest naised end meeleldi ahvatleda lasid. Ta oli peenest perekonnast pärit ja seda reetsid tema kombed, kõnepruuk ja loomupärane hoiak. Ta oli intelligentne ja püüdlik, algul tagasihoidlik ja seltskondlikult kohmetu ning auahne, mille rahuldamist takistab vaesus. Tavaliselt kandis ta eelmise aasta rõivaid: vana kuube, viletsat vesti, tudengi kombel hooletult seotud musta luitunud kravatti, mitte paremaid pükse ja tallatud saapaid. Vahel välja minnes võis ta siiski välja näha nagu elegantne noormees. Ta tahtis kõike omal jõul saavutada, temas kümnekordistus soov elus läbi lüüa, temas kasvas kuulsusejanu. Hingelaadilt oli ta samuti ehtne lõunaprantslane, otsuse teoks tegemisel ta kõhkles. Esialgu tahtis ta ülepeakaela töösse mattuda, kuid peagi ahvatles teda vajadus sidemeid luua ja ta otsustas minna seltskonda, et daamide südameid ja soosingut võita
ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad
Püüab muutuda selliseks, nagu on tema toapoiss Jean ning toatüdruk Kristina, kuid tema püüdlused nurjuvad. Jean Krahvi teenija, kes juba lapsena Julie't kaugemalt imetles. Suureks kasvades läks ta reisima laia maailma ning töötas erinevatel aladel, kuid lõpuks naases krahvi teenistusse. Tal on kõrged ambitsioonid oma tuleviku suhtes, milles oli koht ka Julie'l. Vaatamata tema püüdlustele, oli Jean kergesti mõjutatav, kui tuli krahvi heaks midagi teha (näiteks saapaid puhastada). Kristina Krahvi kokk, sügavalt usklik ning kihlatud Jean'iga, samas mõlemad räägivad abielust mõneti isegi naljatlevalt. Näidendi algusest on Kristin vaenlane Strindbergile kui talurahva osana, kes on oma eluga rahul. Krahv Tegelane, kes pole kordagi otseselt kohal, kuid kelle kindad ja saapad on terve aja laval meenutades tema olemas olu ning võimu. On peetud ka jumala sümboliks. 10 AUGUST STRINDBERG TÄHTSUS KIRJANIKUNA
Ettepanekud selle koha parandamiseks oleks arsti sõbralik pöördumine patsiendi poole, tervitamine, huvi tundmine mis valutab ja miks ta üldse kohale tuli, ,,Head aega" soovimine. Kui arstil on paha tuju, siis ta ei tohiks seda mitte mingil tingimusel patsientide peale välja valada. Kui selline käitumine edasi jätkub, siis pole ka ime et paljud on valinud endale teise arsti. Keegi ei ole ju süüdi selles et tal midagi pahasti on. Anttila kauplus Tahtsin omale saapaid ja otsustasin minna Viljandi Anttilasse. Seal on alati suur valik ja hea kvaliteet. Müüjad olid abivalmis ja sõbralikud. Anttila kauplus asub Viljandi kesklinnas. Avatud on kauplus igapäev ja lahtioleku ajad on inimestele meelepärased. Juurdepääs on hea ja sissepääs kõigile märgatav. Parkimisvõimalus on suur. Reklaami on sellele kohale piisavalt. On olemas ka kataloog selle firma toodete kohta, lehtedes reklaamitakse ning ka telekas
krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Kokkuvõte Klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, koos Pauliga. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust kasarmusse tagasi läheb, saab ta teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud. Ta küll proovib sõpra lohutada, et ta pääseb veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera
Cedricust nin neist said head sõbrad. Nad hakkasid tihti kohtuma, kirjutasid koos kirju Cedricule jne. Ükskord rääkis Dick, et tal on vend Ben, kes abiellus jubeda naisega. Nad said poja. See laps karjus pidevalt ja ükskord viskas see naine last mingi asjaga vastu lõuga nii, et tal jäi lõuale sügav arm. Vend ja see naine läksid lahku. Cedric kirjutas oma sõpradele, et temast ei saagi krahv. Nad tahtsid Cedricut aidata aga ei teadnud, kuidas. Ühel päeval Yuli Dicki juurde saapaid viksima üks noor advokaat, kes luges lehte ning rääkis artiklist, kus räägiti Indlismaa krahvist. Dick märkas ühel pildil tuttavat nägu, see oli tema venna naine koos pojaga. Ta kiirustas Hobbsi juurde, et näidata seda pilti ja selgitada, et see naine on pettur. Nad otsustasid Cedricule kirjutada aga siis leidsid, et nad küsivad ennem nõu noorelt advokaadilt, kuidas oleks õige toimida. Advokaat kirjutas Havishamile ja Dicki vennale Benile ning vale tuli ilmsiks
eksisteerivad eri lahendusviisid kõrvuti veel pikka aega o Mitmeid lahendusi samale probleemile suudavad pakkuda igas vanuses inimesed Uute strateegiate kasutuselevõttu ajendab ebaedu sama sageli kui edu Loogiline mõtlemine Loogilise mõtlemise kasutamist soodustab infotöötluslikku koormust vähendavate strateegiate õpetamine Deduktiivne probleem: o Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid o Tobor on poogipop o Kas Tobor kannab saapaid? Induktiivne probleem. o Tobor on poogipop. o Tobor kannab siniseid saapaid o Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: o Järeldamise baasloogika mõistmine o Alternatiivsete strateegiate vahel valimine o Piiratud informatsioonitöötlus Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel,
suutis hästi liidergrupi tempos sõita: ,,Mõtlesin juba varem äramineku teha, aga lõppkokkuvõttes kujunes võistlus minu jaoks ideaalseks." Pingelise ühisstardist alguse saanud sõidu võitis Smiguni sõnul see, kelle närvid kõige paremini vastu pidasid. ,,Kui Katerina Neumannova äraminekut alustas, siis mõtlesin ,,Kiku, sa ei tohi maha jääda, see on sinu võimalus!". Nägin ainult tema punaseid saapaid ja lisasin tempot juurde," kirjeldas peas valitsenud mõtteid Smigun võistluse otsustaval hetkel. Smigun tundis juba enne starti, et võib loota head esitust, kuna suuskade ettevalmistus ja valik õnnestusid väga hästi: ,,Teadsin, et suuskade taha midagi ei jää." Vabatehnika suuski alla pannes sõitis Smigun eksikombel kaheksanda asemel seitsmendasse boksi, kuid suutis siiski enda varustuse kärmelt leida: ,,Boksis läks väga halvasti. Sõitsin minu
isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30- aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Kreeklaste kehakatteks olid ristkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel
Saadud raha eest ostis ühest talust heina, linasid, puid ja valgusti. Need kõik viis ta Pille Riinu juurde. Riin rääkis õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat. 6 Raamatu lõpus: Ekkel on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, ...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed, pargihooldusmasin Referaat aines Aiatöömasinad Räpina Aianduskool Tea Heinaste raserfsaerfaesfes- 1 - 1 2011 - 1 - - 1 -- 1 Sisukord 1. RAPTOR 40 DT tutvustus .................................................................................................. 3 2. Struktuursed omadused ....................................................................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 4 4. Lisatarvikud ........................................................................................................................ 5 4.1 Pinnasefr...
meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime 9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me kogemata kallasime ämbri ta jala peale
Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte. See viitab võimalusele, et lävel võeti jalad paljaks. Jalatsitest tunti susse, mokassiinilaadseid sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11 kaunistatud, ning kõrgeid reisisaapaid. Mehed kandsid ka punasest või valgest nahast ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted:
Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte. See viitab võimalusele, et lävel võeti jalad paljaks. Jalatsitest tunti susse, mokassiinilaadseid sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11 kaunistatud, ning kõrgeid reisisaapaid. Mehed kandsid ka punasest või valgest nahast ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted:
õppima. Käib kooli kõrvalt tööl. Herman kirjutab Ameerikast. Tal olid rasked ajad, 4 aastat on möödunud. Ta nüüd jumalakartlik inimene ja võttis naise Mary, poeg George( Jüri järgi pandud ing. Keelest) . Tema nimi on nüüd Harry Bellis Sevell. Saadab neile 5 $ ,nende rahas see 1800marka. Ilmarit noritakse olematu tüdrukuga ja ta ootab teda kino ees, läheb hoopis filmi vaatama (2x). Pärast sõprade peale vihane. Läheb tantsutundidesse, uusi kingi ja saapaid vaja. Raha pole vanavanematel. Vana Herman tahab teha Ilmarist enda pärija. Sureb oma vabriku platsil ringi kolades. Vabrik läheb pankrotti ja suletakse. Jüri saab tööd öövahina ,lubatakse , et pärast saab vana töö tagasi, aga jääbki öövahiks. Noori töölisi palju. Ta on 62 juba. Vabrik läheb uuesti käima, uued töölised. Vanu enam pole. Uus raha tuleb ka, kroon. Jüri tahab säästetud raha eest maja osta, käis juba krunti vaatamas , aga Ilmar tahab 2 aastaga
,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga
sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid Joon. 1 Nahkpõll tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse Joon. 3 Kõrvatropid kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Joon. 1 Nahkpõll Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. Joon.33).Kõrvartopid Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
(http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.3.2.Haiguse kontrollimine Säilitamise osakond (The Department Of Conservation) and konnade uurijad proovivad vähendada haigestumist peatades Batrachochytrium dendrobatidis-e levikut. Kõik inimesed, kes külastavad konnade levilat, peavad kuuletuma karmidele ettevaatus nõuetele, nt. ei tohi võtta kaasa seljakotte, käekotte. Külastajate riideid ja saapaid töödeldakse ka kemikaalidega, mis tapavad selle seene eoseid. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.3.3.Kiskjate kontrollimine Üheks suureks konnade suremise põhjuseks on kas sisse toodud või loomulikud vaenlased, enamasti imetajad. Ohtlikud on rotid, kassid, koerad. 1999. aastal oli ka oht, et agressiivne Eastern Banjo konn (Limnodynastes dumerilii) võib pärismaiste konnadega konkureeima hakata. (http://www.doc.govt
Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130-170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti 10 mõjutanud rulluisutamine. Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega. Alpine e. Alpisõit Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ning nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega
Valgest või värvilisest linasest riidest särki kanti pükste peal ja vöökohal pinguldati seda rihma või villasest riidest laia ning pika vööga (kušakk). Särgi alläär ja kaelus olid kaunistatud tikandiga. Üleriietena kanti kodukootud kangast kitsast, põlvini ulatuvat krae ja esikinnisega talumehekuube või siis avarat, pikkade kitsaste varrukatega ja ilma kinniseta ülakuube, mis oli vahel taljesse töödeldud. Talvel eelistati lambanahkset kasukat. Jalas kandsid mehed saapaid või nööridega pastlaid ja jalarätte. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigu- tuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid
Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 26). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 27).Joon. 27 Keevituskindad ja saapad Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 28). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 29). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest.
Odavamatel suuskadel kulub määre kiiresti alt, parematel läheb aga põhja pooridesse ja püsib olenevalt lume tüübist peal kuni 50 kilomeetrit. Lastesuuskade hinnad algavad 500 kroonist, täiskasvanute suusad maksavad vähemalt 800 ja kvaliteetsuusad vähemalt 2000 krooni. Õigesti valitud suusad peaksid vastu pidama vähemalt viis aastat. Poodidest leiab ka suusakomplekte, mis sisaldavad suuski, klambreid ja saapaid. Lastele mõeldud komplektide hinnad algavad 1500, täiskasvanute omad 1800 kroonist. Komplektid mõeldud aga rohkem kasvueas lastele koolis sõitmiseks või neile, kes sõidavad vähe. Suusakepi pikkus võiks olla klassikasuuskade puhul õlani ning uisu omadel kõrvani. Suusakeppide hinnad algavad 180 kroonist. Mäesuusad peaks olema aga inimesest 1015 sentimeetrit lühemad. Lühemate suuskadega on mäel parem hoogu sisse saada, manööverdada ja suusatamist õppida. Ka mäesuuski
7. Huuled värvida punaseks. Joonis 12. 50ndate iluikoon Marilyn Joonis 13. AudreyHepburn Monroe Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp Joonis 14. 50ndate look´i näide 3.5 1960ndad 60ndail tuli lapselik nooruslikkus daamilikkuse asemele. Moodi tuli babydolli-look. Kanti miniseelikuid, värvilisi sukkpükse ja põlvini saapaid. Moes olid suured värvitud hirvesilmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled. Näol hakati peitma selle kuju ebakohti. Võeti kasutusele värvilised aluskreemid. Kulmud kujundati kitsaks ja ripsmevärv oli kohustuslik. 1964. aastast olid moes kunstripsmed. Kümnendi lõpus kasutati palju paljumascarat, moodi tulid hiiglasuured tumedad silmad. Suu kujundati väga kitsaks ja värviti heledaks. Selle ajastu ikooniks oli Twiggy, kes on ka maailma esimene supermodell ja Jackie Kennedy.
selleks midagi teinud oleksid. Paul meenutas, kuidas ta veetis palju õhtuid draama „Sauli“’ ja paljude luuletuste kallal. Ta arvas, et nendele- 20-aastastele on kõik ebaselge. Tema arvates oli vanematel sõduritel kergem, sest neil olid kindlad eesmärgid, mille nimel elada. Nendeks eesmärkideks olid naised, lapsed, elukutse ja hobid, aga neil 20-aastastel olid ainult nende vanemad ja mõnel tüdruksõber. Kui Müller meeleldi Franzi saapaid tahab saada, siis pole ta sellest põrmugi vähem osavõtlik kui keegi, kes südamevalust sellest üldsegi mõelda julgeks. Müller oskab vahet teha, kui Franzil oleks saabastest kasu olnud, siis Müller pigem jookseks paljajalu kui võtaks need saapad. Nende silmis oli ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad. Ja häid saapaid on ka harva saada. Varem oli ka see neil teisiti. Kui nad piirkonnakomandatuuri läksid, olid nad veel üks kooliklass. Neil polnud edaspidise suhtes kindlaid tulevikuplaane
kasutusel. Naised kulutasid väga palju aega enda eest hoolitsemisele. Tänu sellele hilinevad kõikjale, kuhu neid kutsutakse, ning keegi ei pane seda neile pahaks. Nad kannavad hõbedast ja kullast kootud, keha järgi tehtud rõivaid, mis kattavad nende kehad välja arvatud käsivarred ja rinnad. Juuksed lokivad nad kõrgeteks soenguteks. Keha on nõtke ja sale, mis teeb lapsesaamise valusaks, seepärast saavad nad tavaliselt ühe või kaks last. Mehed kannavad kaunistatud saapaid, mis ulatuvad põlvedeni. Kannavad lihtsat puusarõivast, võõtavad ennast tugevasti. Meestel ei ole ühtegi ihukarba. Kreeklastele meeldib oma keel, seetõttu ei pruugi nad teiste maade keeli teada ega rääkida. Kreeta oli ainulaadne, kuna nende jumal elas maa peal ning kõik teadsid, kus ta elab. Kuid kui Jumal ära suri, siis seda rahvale ei öeldud ning elati edasi nii nagu koguaeg. Kokkuvõtte
Mina ütlen, et Ekke peab saama 50 põtra." Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama. Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata. XXIV Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas
Ma lihtsalt istusin seal, olin väga arg. Natukese aja pärast kaotasin ma kannatuse. Midagi Wengeris provotseeris mind. Ta tõusis oma toolilt tihti ja läks aknast välja vaatama nagu tahaks ta täieliku kontrolli asjade üle. Ta aina rääkis ja rääkis, et "Sa võid harjutada meiega" ta ütles, "Sa võid seda tunda, sa võid proovida." Ei olnud vahet kuidas ma tahtsin käituda, need sõnad vallandasid mu. Ma tahtsin talle näidata, mida ma suudan. "Anna mulle paar saapaid. Ma harjutan, teen seda õigel viisil." ma laususin ning siis Hasse Borg segas vahele ja ütles "Oodake oodake, me lahendame selle. See ei ole esinemine, mitte üldse" ja loomulikult, ma sain temast aru. Sa oled kas huvitatyd või mitte. Esinemine on tujurikkuja, see teeb sinust allajääja, seega me ütlesime ei "Vabandust Härra Wenger aga me ei ole huvitatud" ning selle ümber käis veel pärast palju jutte.
väldi suitsetamist!naha vereringe söö kõik toidud energia hankimiseks joo vett/ või soojaid mittealkohoolseid jooke NB! Tume uriin tähendab, et ei ole piisavalt vedelikku tarbitud. Ka külmas kliimas võib dehüdratsioon kujuneda. KAITSE OMA JALGU: võta vähemalt 5 paari sokke kaasa hoia sokid puhtad ja kuivad vaheta märjad või niisked sokid nii kiiresti, kui võimalik pese jalgu iga päev, kui võimalik väldi tihedaid, kitsaid sokke ja saapaid (nööri saapad nii lõdvalt, kui võimalik KAITSE OMA KÄSI: kanna kindaid soojenda käsi riiete all, kui nad on tuimaks muutunud väldi naha kontakti lume, kütuse või metallidega KAITSE NÄGU JA KÕRVU: kata nägu ja kõrvad kiivrialuse mütsiga kanna voodriga mütsi, lase kõrvad alla vastavalt korraldusele soojenda nägu ja kõrvu peopesaga. KAITSE SILMI: kanna päikeseprille vajadusel. KAITSE KAASLAST: - jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu
Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks
Kuidas linnast küladesse mõisatest õiget varustust otsima saadetud matsid hakkasid selle asemel, et viisakalt toiduvarusid ja sõiduriistu küsida, hoopis mõisaid rüüstama. Kuidas tassitakse kaasa mõttetuid asju ja jagatakse härraste vara, kuigi tegelikult jääb see kõik nende algsest ideest täiesti kaugele ega puuduta seda. Kuidas lahke mõisnik, kes ei tee mitte kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades, nagu möödaminnes maha ühe kuti, kes istus auto tagaistmel. Kõigi lavastuste kohta võib
peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud. Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX.sajandil Koos talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Taluperemees ei tahtnud käia enam pastlais ja viiskudes, vaid kandis saapaid. Peeruvalgust asendas linnast ostetud petrooleumlamp. Järk-järgult hakkas vabriku kaup välja tõrjuma ka kodusel teel valminud rahvariidekangast. 15 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 02.11.2011 16 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 12
parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii, mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt probleemitult, ja et kvaliteediprobleemid tekkisid tihti varsti pärast garantiiaja lõppu, aitas ainult loominguline lähenemine: tuli lihtsalt osta uus asi ja varsti eelmine ost uue pähe ümber vahetada (selle vastu võitlemiseks olid kallimatel asjadel passid ja sisse pressitud numbrid), aga näiteks saapaid sai ikka nii ümber vahetada. 9. Millised olid eeldused Eesti taasiseseisvumiseks kaheksakümnendate lõpul- üheksakümnendate algul? Too näiteid! Rahvusvaheline tasand 1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides)
elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht 3)Aktiivsed siirdtatud südameseadmega isikute sissenemine keelatud 4)Metallist implaatidega isikute sisenemine keelatud 5)Sellel alal peabk kandma kaitsekindaid 6)Sellel alal peab kandma kaitse saapaid 7)Kaitse riideid peab kandma sellel alal 8)Sellel alal peab kandma silmakaitset 7.Milliseid kehal/kehas kantavaid metallist esemeid tuleks vältida tugeva raadiosagedusliku elektromagnetvälja käes olles? Liigese proteesid, kruvid, traadid(ka rinnahoidja traadid) metallplaadid, metallehted, metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub.
elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht 3)Aktiivsed siirdtatud südameseadmega isikute sissenemine keelatud 4)Metallist implaatidega isikute sisenemine keelatud 5)Sellel alal peabk kandma kaitsekindaid 6)Sellel alal peab kandma kaitse saapaid 7)Kaitse riideid peab kandma sellel alal 8)Sellel alal peab kandma silmakaitset 7.Milliseid kehal/kehas kantavaid metallist esemeid tuleks vältida tugeva raadiosagedusliku elektromagnetvälja käes olles? Liigese proteesid, kruvid, traadid(ka rinnahoidja traadid) metallplaadid, metallehted, metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub.
sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid Joon. 1 Nahkpõll tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse Joon. 3 Kõrvatropid kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis o...
9. Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus. P3(2) >P2(2) 10. 85% CD plaatidest on kõrgkvaliteedilised. Leia tõenäosus, et ostetud kolmest plaadist vähemalt kaks on kõrgkvaliteedilised. Vastus 0,939 12. Statistika Kingapood Soodne saabas müüs aprillikuu esimesel poolel saapaid. Päevade järjekorras saadi müüdud saabaste arvu statistiline rida 61 , 57, 73, 65, 70, 59, 66, 73, 69, 65, 71, 66, 54, 65, 68. a) Leidke selle statistilise kogumi maht b) Esitage andmete variatsioonrida. c) Leidke variatsioonrea ulatus. d) Leidke andmete mediaan. e) Leidke keskmine päevas müüdud saabaste arv. f) Koostage variatsioonrea põhjal sagedustabel, esitades tunnuse väärtused 5 võrdse pikkusega vahemikuna. Vastus
Männipalgid on paremad kui kuuse omad, kuna on vähem okslikud ja peavad mädanemisele paremini vastu. Punumismaterjalina hinnatakse kõrgelt männi juuri ja laaste. 20. sajandist olid Eestis laialt levinud Männilaastudest pilpakatused. Pird ehk peerg umbes 1m pikkune kuivatatud puulaast, mis andis valgust umbes 5 min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega. Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks. Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud t...
jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema Joon. 5 Keevituskindad kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 5).. Joon. 6 Kaitseprillid 6 Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe. Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 6) ja keevitusmaske (Joon. 7 ja 8). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene’il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid
a) an = b) an = ( 4n 5n 1 2 n 2 2n 1 n2 n c) an= d) an = (n - ) Vastused. a) 5 b) 0 c) 4 d) -0,5 12. Statistika Kingapood Soodne saabas müüs aprillikuu esimesel poolel saapaid. Päevade järjekorras saadi müüdud saabaste arvu statistiline rida 61 , 57, 73, 65, 70, 59, 66, 73, 69, 65, 71, 66, 54, 65, 68. a) Leidke selle statistilise kogumi maht b) Esitage andmete variatsioonrida. c) Leidke variatsioonrea ulatus. d) Leidke andmete mediaan. e) Leidke keskmine päevas müüdud saabaste arv. f) Koostage variatsioonrea põhjal sagedustabel, esitades tunnuse väärtused 5 võrdse pikkusega vahemikuna.
Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
