Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on.
Ungari rahvariietes mees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste Riided Rahvariided erinesid tihtipeale isegi külade kaupa Naised kandsid peamiselt veste, jakke ja seelikuid. Seelikuid kanti koos alusseelikutega. Jalas kanti kas musti või punaseid saapaid või ummiskingi. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Ungari rahvariietes naine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toit Traditsioonilisele Ungari köögile on omased paprika, searasv, punane sibul ja hapukoor. Ungari lipp
Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli
Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe. Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske. Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Elektrikeevitus
iga müüdud teleri pealt 120 käibemaksu. Mis on selle teleri müügihind? a. 600 b. 500 c. 720 d. 480 16. Seenekülas elab 200 inimest, kellest 75% on tööealised. Töökohad on 90 inimesel. Töövõimelisi, kes eelistavad mitte töötada, on 15 ja töötuid on 10. Majanduslikult aktiivsete inimeste hulka kuulub selles külas a. 150 inimest b. 100 inimest c. 90 inimest d. 115 inimest 17. Anna ostis paari saapaid hinnaga 100 eurot. Kui suur on kaupluses saapapaari sisseostuhind, kui kaupmehe tegevuskulud ühe saapapaari kohta on 25% sisseostuhinnast ja kaupmehe kasum on 15%. Saapakauplus on käibemaksukohuslane. (Lõppvastus ümarda sajandikeni) a. 69,57 eurot b. 57,97 eurot c. 63,75 eurot d. 51,00 eurot 18. 20-aastane Anton läks esimesele töökohale. Tööandja ütles, et saab tema peale ühes kuus kulutada 1000 eurot. Anton esitas raamatupidamisele avalduse, et tulumaksu
Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon.2). Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab
Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti mõjutanud rulluisutamine. Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega. Alpine e. Alpisõit Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ning nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit. Varustus Lauad Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus
Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada (naised, lapsed, väljakujunenud hobid), noortel on ainult vanemad ja mõnel tüdrukud. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid
tagant. Hakkasime kibekiirelt taganema, aga kogu pilt jääb vist igavesti meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma kaugele, vilkuvad raketid, suurtükki mürin ning teadmine, et vaenlane on vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud.
Talle tundus kool kuidagi teistmoodi, sest tema parimad sõbrad ei saanud sellese kooli sisse. Aga seal oli üks tüdruk kes oli teistest erinev, tema nimi oli Maya. Ühel hommikul kui Ann oli kooli minemas ja tema ema oli köögis ütles, et ta on rase. Annile ei meeldinud, et tema ema on rase. Anni klassikaaslastele ei meeldinud Maya, sest ta oli teistest tüdrukutest väga erinev. Tal oli must tagi, mustad püksid, tema juuksed olid mustad ja ta kandis paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel vennal Andresel olid krambid. Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga üksikuna
talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega. Särgile pandi siidihõlmadega vest, seoti tasku. Pidulikkuse näitajaks oli täisvillane pikk-kuub, mis oli paikkonniti erineva lõike ja kaunistustega. Kuuele andis värvi hõlmu kooshoidev värviline lai villane vöö. Pähe pandi kaap. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Oli mitmeid esemeid, mida vajasid mõlemad: särgid, villased sukad, säärepaelad, kindad, mütsid, vööd, pastlad, kaelarätid ning villasest riidest pikk-kuued. Lasterõivad Laste riided piirdusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, millele seoti peale vöö. Jahedama ilmaga pandi peale must kuub. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt
Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab
silmad ja eha söögiisu. Ta eelistas sigarettidele närimistubakat. Sai rindel killu jalga ja Paul asus teda sidumispunkti viima, kui kahjuks tabas teda Pauli seljas olles kild pähe ja ta hukkus enne pärale jõudmist. Teda võib pidada Pauli parimaks sõbraks. · Franz Kemmerich: Haavatu laatsaretis, kellel üks jalg amputeeriti. Ta oli poiste sõber ja kõigil oli tema pärast kahju. Müller tahtis tema saapaid endale ja lõpuks ka sai. · Heinrich: ta oli toidujagaja ning poistel oli tema kohta mitu erinevat nime. Näiteks tomatipea, köögijumal ja katlapealik. 2. Sündmustik Romaan ,,Läänerindel muutuseta" jutustab noore, sõja alguses 19- aastase poisi, Paul Bäumeri loo. Selles teoses räägitakse tema seikadest, muredest, rõõmudest ja kõigest muust, millega ta I maailmasõja ajal rindel olles kokku puutus. Paul oli raamatu minategelane ja tema
ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant. Pythagorasest paremal pool istub üksik, pisut salapärase välimusega mõttesse vajunud mees, toetades küünarnukki marmorplokile ning näib, nagu oleks tal mõni kirjatöö pooleli. Kui kõik teised filosoofid ja nende kaaskondlased on riietatud kreekapärastesse kergetesse ja voogavatesse rüüdesse, siis kõnealune meesterahvas kannab lühikest kapuutsiga töökitlit ja kiviraiduri saapaid. Kuigi pole täiesti kindel, keda see figuur kujutab, arvatakse, et tegu on astronoomi ja matemaatiku Demoktitosega. Üksmeelel ollakse selle suhtes, et see on maalitud Michelangelo järgi. Raffaeli varasematel visanditel seda figuuri ei ole ja selle lisamist peetakse austusavalduseks vanemale meistrile, pärast seda kui ta oli näinud tema Sixtuse kabeli laemaali esimest faasi. Trepil lösutav sinisesse riietatud härrasmees on Diogenes, tuntud ka küünilise filosoofia
Kihnus kuuluvad aga pastlad praegugi naiste täieliku rahvarõivakomplekti juurde. Põhja-Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas kandsid naised juba 17. ja 18. sajandil osaliselt ka kingi. ( Kaarma & Voolmaa 1981, 109). Naiste kingad olid igal pool kinnise ninaga, siit ka nimetus ummiskingad. 12 Saapad Pastlaid hakati hiljemalt 18.sajandist alates asendama kingadega, mehed ka säärsaabastega. Saaremaal mehed kandsid lühema säärega saapaid, Tallinna lähedal Jõelähtme kihelkonnas aga uhkemad mehed kandsid poolde säärde ulatuvaid nn. ratsasaapaid.. Säärsaapad muutusid pikapeale meeste ihaldatud pidulikuks jalavarjuks, mida kanti rohkesti ka linna tüüpi ülikondadega. Alates 19.sajandi II veerandist hakkasid Suure-Jaani mehed püha- ja pidupäeviti üha enam kandma pikkade säärtega saapaid ja pastlad jäid sajandi teisel poolel juba põhiliselt tööjalanõudeks.
390*12*15=70 200 ja sellest 33%=23 166 (MAX summa FIEle) FIE tasub sotsmaksu iga kvartali kolmanda kuu 15-ndaks kuupäevaks, OÜ iga kuu 10-daks kuupäevaks. 355(tegelik min kuumäär)*33%*3=351,45 Valikvastustega küsimused: 1. Käibemaksukohustuslasest Eestis registreeritud äriühing toodab saapaid. Selleks ostab ta jaanuaris materjali Soomest 20 000 euro ulatuses. Lisaks ostab ka Eestist teistelt ettevõtetelt 6000 euro (koos 20%-lise käibemaksuga) ulatuses kaupa. Saapaid müüb ettevõte jaanuaris 48 000 euro (koos käibemaksuga) väärtuses. Kui palju peab äriühing tasuma veebruaris riigile käibemaksu. a) 7 000 b) 8 000 c) 10 000 2. Käibemaksuseaduse alusel peavad käibemaksukohustuslased Eestis tasuma riigile 20% a) müügikäibest b) loodud lisandväärtusest c) kogukuludest 3. Äriühing A ostab äriühingult B kaupa, mille väärtus ilma käibemaksuta on 1 000 eurot. Lisaks on teada, et kehtib
mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Viimase pidi kooliõde ühe pistega kokku õmblema. Neljandikud ja nõukad kiusasid reaalkoolikaid, pannes neid jalanõusid puhastama ja ostma neile kioskist asju. Erik keeldus käsklustest ning hakkas neljandikele vastu, mis lõppes karistusega. Nõukatele ei tohtinud vastu hakata, karistuseks visatakse koolist välja. Erik sattus Nõukogu ette, kuna keeldus neljandiku saapaid puhastamast. Karistuseks määrati talle palju lau- ja pühapäevasid, kus pidi tegema kohustuslikku tööd. Hiljem sattus ta koos Pierre'iga salasuitsetamise eest Nõukogu ette. Erik ei pidanud lugu Nõukogust ja pidas nende istumisi naeruväärseks. Neljandikud kutsusid Eriku ruutu. Ruut oli plats söökla taga, kus sai arveid klaarida. Ruudus puudusid reeglid, kõiki võtteid võis kasutada. See oli üks koht, kus reaalkoolipoisid võisid neljandikele vastu hakata, neid karistamata
Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud valmistada. 5 Kokkuvõte Ma sain seda referaati tehes väga palju uusi teadmisi. Näiteks seda,et keskaegsed inimesed armastasid väga värvikirevaid toone. Tehti vahet erinevate seisuste riietusel ja kasutati seda lausa karistusena. Olid omad moed,mida järgiti,kuid need ei vahetunud eriti tihti. Nii kandsid tihti tütred oma emade riideid. Kanti ka ehteid,salle ja vöösid.
karjääri üle, aidates kaasa tema rivaali, Ejlert Lövborgi enesetapule. Hedda rollis olid Liis Lindmaa ja Ragne Veensalu korraga, viimane domineerivamalt. Lindmaa kusjuures oligi naiselikum pool ning Veensalu jõulisem, mis avaldus näitlejate välimuses ja käitumises. Kui Lindmaa kandis valdavalt kleite, oli hoolikamalt meigitud ning soeng oli viimistletud, siis Veensalu kandis kord lohvakat pikka T-särki retuusidega, kord punkilikku kombinesooni ja saapaid, rääkimata lühikesest triibutatud sasipeast. Seepärast sobiski minu arvates (vähemalt väliselt) Ragne Veensalu rohkem ettearvamatu ja manipuleeriva Hedda rolli. Näiteks käitub Hedda impulsiivselt, kui viskab paberihundist tulnud ribasid õhku ja viskub nende keskele, süütab ja kustutab koheselt sigarette ning tantsib pööraselt. Jörgen Tesmani, Hedda värske abikaasa rollis olid korraga Ivo Reinok ja Tõnis Niinemets
siinkohal aga liiga-liiga pikaks. Karusnahkade vastasus on kujunenud üheks Stella firmamärgiks. See pole aga pelk imago, vaid lapsepõlvest saati sisse kasvatatud ja kasvanud tõekspidamine. Stella on olnud eluaegne taimetoitlane ning oma emalt on naine pärinud ka soovi võidelda loomade eetilise kohtlemise eest. Nii, ja nüüd sa kindlasti küsid, et kas see pole silmakirjalik, kui keegi väidab ennast loomade õiguste eest võitlevat ning samal ajal disainib ja toodab nahast saapaid, kingi, kotte ja kasukaid? Aga Stella ei teegi seda (lisaks karusnahale ja naturaalsele nahale ei kasuta Stella oma loomingus ka siidi ja lambavilla). Kuigi tema looming on lisaks heale disainile tuntud eelkõige just kõrge kvaliteedi poolest, pole vastupidavuse taga mitte looma- ja naturaalne nahk, vaid kunstlikud materjalid. Stella looming on heaks näiteks sellest, et kunstnahk ei pea välja nägema "kunstlik" ja
Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. · Patriitsid olid suursuguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused pääsesid riigi- ja preestriametisse ja senatisse. Nendeks osutusid rikkad maavaldajad, kes omasid rohkesti kliente.
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii, mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt probleemitult, ja et kvaliteediprobleemid tekkisid tihti varsti pärast garantiiaja lõppu, aitas ainult loominguline lähenemine: tuli lihtsalt osta uus asi ja varsti eelmine ost uue pähe ümber vahetada (selle vastu võitlemiseks olid kallimatel asjadel passid ja sisse pressitud numbrid), aga näiteks saapaid sai ikka nii ümber vahetada. 3 Kokkuvõte Lühidalt võiks öelda, et Nõukogude aeg ei olnud sugugi mitte ainult halb. Sotsiaalsed garantiid olid kindlamad, kui praegusel ajal. Perekonnaliikmete vahelised sidemed olid palju tugevamad, kui praegust. See aeg õpetas paljud inimesed väga mitmekülgseteks ja näitas selles elanud inimestele sotsialismi tõelist olemust seestpoolt ning ilustamata.
Ülesanne 65B. Andrus ostis lõunasööki 6,78 eest. Kui kalliks oleks läinud see lõunasöök ilma käibemaksuta? Ülesanne 65C. Mia ostis kirjtuslaua 312,53 eest. Kui kallis on kirjutuslaud ilma käibemaksuta? Ülesanne 66A. Ostes kappi selgus, et käibemaks oli 39,8 . Milline oli kappi müügihind? Ülesanne 66B. Seeliku ostmisel maksti käibemaksu 8,3 . Kui kallis oli seelik? Ülesanne 66C. Ostes särki maksti käibemaksu 2,8 . Kui kallis oli särk? Ülesanne 67A. Urve ostis saapaid 250 eest. Kui suur oli sel juhul käibemaks? Ülesanne 67B. Agnes ostis käekella, mille hind oli 117,19 . Kui suur oli käibemaks? Ülesanne 67C. Mobiiltelefoni eest maksti 255 . Kui suur oli käibemaks? Ülesanne 68A. Tauno ostis poest tolmuimeja allahindlusega 15 % müügihinnast ja maksis selle eest 165,75 eurot. Mitu eurot kannab pood selle ostu pealt pärast allahindlust riigile vähem käibemaksu? a. 33,15 b. 5,85 c. 39 d. 12,4 . Ülesanne 68B
jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe Joon. 2 Keevituskindad (Joon. 3). Joon. Joon. 4
Riideid valmistati ise villast või linast. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. http://www.woodlands- junior.kent.sch.uk/Homework/vikingsax.html Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi talumajapidamine naiste juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. http://www.woodlands-junior.kent.sch.uk/Homework/vikingsax.html
arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pütitäie piima. Nende elu ei olnud kerge, sest nad olid väga vaesed. III Villu ema minevik Videvik oli juba kätte jõudnud ja väljas mühas tuul üha tugevamini. Järsku Villu küsis emalt, et kus on minu isa. Seepeale käskis ema tal magama jääda. Ta hakkas siis oma minevikule mõtlema. Ta elas siis õnnelikult koos mõisnikuga, kuini tuli suur tüli. Mõisnik ja
Valgustus tuli tavalistelt lavalampidel, mis oli piisav. Kohati oli valgus isegi liiga terav, aga seda muudeti kohe, kui õhtujuht sellele tähelepanu pööras. Üritus oli tore, publik oli tore, kõik oli tore. Olin väga rahul selle üritusega ning järgmine aasta plaanin sinna taas minna. 3 Kontserdil esinejad. Eivør Seda ürgset Fääri linalakk-tütarlast, kes kannab alati arktilisi hülgenahast saapaid, loobudes neist ainult laval, oodatakse esinema kõikjal. Eivør on looduselaps, kes teeb relvituks oma loomulikkusega ja vahetu musitseerimisega. Tema Jaoks on showbisness justkui tundmatu suurus. Kui talle tehakse ettepanek laulda Viini Ooperiteatris, lendab ta hoopis Fääri saartele, vanaisa-vanaema juurde, kus laupäeva õhtuti ikka koos lauldakse. Kasutas kontserdil erinevaid pille, näitaks trumm, kitarr jms.
sest väljas toimus palvetamine. 2. Lühike ülevaade sündmustest Tegevus toimub Esimese maailmasõja päevil ja raamat on ümberjutustus ühe sõduri poolt. Raamat algab söömistriangliga, kus paljud rindemehed nõuavad lisaportsjone, kuna hukkunuid on palju. Neile aga ei tahetud lisa anda ja mehed läksid peaaegu tülli. Olukorra lahendas leitnant kes jagas lisaportsjonid laiali. Siis läksid sõdurid Franz Kemmerichti külastama, kes oli suremas. Müller märkas tema ilusaid saapaid ja tahtis neid omale saada. Õhtul Franz suri ja Paul mõtles, mis kirja ta tema vanematele kirjutab. Müller saigi soovitud saapad. Meeste sekka saadeti veel noorsõdureid, nad pidid kõik ööbima vabrikus. Kat leidis ka toitu. Tjaden ja HimmelstoB läksid omavahel raksu. Tjadenil oli üks haigus- ta oli voodimärgaja. HimmelstoB arvas, et see voodi märgamine tuleb laiskusest ja proovis aidata Tjadenil sellest üle saada, tegelikult tegi ta asja veel hullemaks.
tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunudplahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam
meietall.ee omale turvasaapad. Poolsaapaid on igasuguses hinnaklassis, mina valisin ühed kallimad 81. Tegin tellimuse ära, tuli vastust et kui maksate 50% summast tellime ära ja siis et kätte saada tuleb maksta teine 50%. Ning siis toimetatkse alles minuni. Mul olgu, maksan korraga 81 ära saan ruttu kätte. Koduleheküljel info üleval kättetoimetamiseni kulub 14-21päeva. Jäi ootama. Tellimuse esitasin 28.08. 18.09 kirjuatsin ettevõttele maili sisuga, et 21 päeva on möödas, aga saapaid mul veel pole. Milles võib põhjus olla? 3 päeva hiljem tuli vastus, et ei tea millal saapad saan, kuna see on uus hankija ja et tegelikult saab tooted kätte 30 päevaga ja et see 14-21 on tööpäeva kohta. Võtsin siis kodulehekülje lahti ja seal oli punaselt kiri, mis oli natuke muudetud ja sulgudesse lisatud et umbes 30päeva (http://meietall.ee/epood/et/content/14-kontakt ). Kuigi minu meelest oleks korrektne kirjutada 30 kalendripäeva. Siis on kõigile arusaadav. 28
Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid. 1.4 Jalanõud Üldjalanõu mida kanti vabal ajal mille nimi oli calceus. 1
Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid, mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema 7 kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Joonis1: Nahkpõll joonis2: keevituskindad Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). joonis3: kõrvatroppid Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske . Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel.
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? ...
jäljendada soovisid. Tema jäisest pilgust ja kaunist soengust kujunes välja tema firmamärk. Siiani on tema juuste iseloomustamiseks kasutusel väljend Grace Kelly lained. 1960-1970 Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Väga palju esines vöötatud kostüüme, kusjuures vöö oli sageli viidud puusadele. Ka kostüümide juures oli eelistatumaks kaherealine kinnis. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega dzemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Naise loomulik ehe -- juus --
Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad ülespoole pööratud), mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Sidumisrihmad võisid olla kaunistatud metalli ja tikanditega. Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid sääremarjani ulatuvaid saapaid. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Valmistati tavaliselt papüürusest, kitsenahast, palmi kiududest jne. EHTED Ehteid kanti Egiptuses rikkalikult. Neid kandsid nii naised kui mehed. Ehete kandmine näitas jõukust Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, jalavõrud, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu. Hinnalisest materjalist ja ülipeene töötlusega metallist peavõrud ning diadeemid. Amuletina kanti
tulla vaid toogas Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma TOOGA STOOLA PAENULA SANDAALID JUUKSED NAISED Alguses järgiti Kreeka naiste sümmeetrilisi soengustiile. Peagi muutusid need aga rikkalikumateks ja vormitumateks Üks iseloomulikemaid soenguid oli ,,orbis", kus näoäär ja otsaesine oli ääristatud lokkidega, mida ehtis veel traatkaunistus
Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Ajal kui roomlased lämmatasid Sitsiilia ja Pergamoni orjade ülestõuse, kasvas ka Itaalias endas talupoegkonna liikumine. Kehvikkond oli kogu maal rahutu. Hoonete seintele ja hauasammastele ilmusid pealkirjad, mis nõudsid maa ümberjaotamist.
ning õige keharaskuse ülekande õppimiseks rulluisutamine. Treeningutesse tasub sisse tuua ka võimlemist, kuna see arendab sitkust, koordinatsiooni ja annab juurde ka jõudu. 6 Tallinna Ülikool 3 Varustusest Õige suusavarustuse leidmine pole nii lihtne kui esmapilgul paistab. Kuna tegemist on tehnikaspordiga ja suuski, keppe ning saapaid lihvitakse täiuslikkuseni, siis tasub alati silmas pidada, mis eesmärgil varustus soetatakse. Tervisespordi tegemiseks võib alati ka suusakeskustest varustust laenutada. Küll aga kui ollakse tõsine harrastaja tasub endale siiski oma komplekt hankida. Soovitavalt tasuks abi paluda asjatundjalt kui suuski valima minnakse. 3.1 Suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust
Nine läheb kirikusse. Ütleb, et sealt saab vähemalt lunastust. Juliel läheb kõrv kohe kikki. Jumal ei vaata inimeste seisuste peale. Seal savad viimased esimesteks. Niiet Juliel pole isegi jumalalt andestust loota. Kristin lahkub. Juliel on nuga käes ja sonib midagi. Kell heliseb kaks korda läbilõikavalt. Preili kargab püsti; Jean vahetab kuue. Läheb kõnetoru juurde; koputab ja jääb kuulama. Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal kõri läbi lõigata ss ta teeks seda jalamaid. Päikesevalgus on nüüd langenud põrandale ja valgustab Jeani. Ta hõõrub käsi, nagu soojendaks neid tule ääres. Võtab habemenoa ja pistab selle Juleiele pihku ning sositab talle midagi. Julie tänab ning ütleb, et läheb nüüd puhkama
arhiveerisin. Kõned olid asutusesisesed, seega klientidele ma vastama ei pidanud, ainult kaastöötajatele. Enamus dokumente, mida koostama pidin, olid nõudelehed, mis tuli koostada poest saadud saatelehtede järgi ning vahel oli vaja neid koostada laost võetud esemete kohta, mis omakorda nõudis veidi süvenemist ning ka õigete koguste ja hindade arvutamist. Vastavalt vajadusele jagati töölistele ka uusi töörõivaid. Mina jagasin neile kindaid, saapaid, kiivreid ja mütse, mille kohta oli vaja iga töölise kaardile kirjutada, mis neile antud sai ning kogus, mille taha tööline pani oma allkirja, et on antud eseme kätte saanud. 2.2 Koostöö juhiga 2.3 Suhtlemine klientidega Otseste klientidega suhtlemist antud ametikohal polnud. Helistasid ja käisid koha peal kabinetis kaastöölised. Töölised käisid tavaliselt ütlemas, mis neil on otsakorral, mida oleks
Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid.
kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki. Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid Pereelu Kreeka perekonnas kuulus võim meestele. Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Vahest jättis isa maha oma haige või vigase lapse, harvem ka siis, kui sündis tütar. Tavaliselt abiellusid
asub see Firenzes, Galleria degli Uffizi's. ,,Kevade" põhitemaatika on võetud Ovidiuselt ning saab alguse maali paremalt poolt, kus tuulejumal Zephyros jälitab nümf Chlorist. Venuse aias on kõige vasakpoolsem mees jumalate käskjalg Mercurius, kes oli nümf Maia poeg; Maia järgi sai maikuu nime ning maikuul 1482. aastal abiellus Pierfrancesco de' Medici Semiramide d'Appianoga. Mercurius kannab oma tiivulisi saapaid ning kasutab oma caduceus't (saua, mille ümber keerduvad maod), pilvede eemalhoidmiseks, et miski ei varjutaks Venuse aia igavest kevadet. Mercuriusest paremal poolel on Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kellel on Botticelli täiuseni viinud stiili, kus laineline joon on ülim. Tema põimunud käed, keerukad kangavoldid, lendlevad juuksed, terava kujuga näod, pikad kaelad, kurvikad kõhud ja saledad pahkluud kujutavad renessansiaegse Firenze naiseliku ilu ideaali
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera ha...
Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde. Poeg Jaan oli pahane, sest tema tegi ja käis alati isaga ise igal pool kaasas. Linnast sai Kati uusi riideid ja saapaid, ka teistele toodi kingitusi. Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis, et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles. Kati Jaagule meeldis, sest Katile meeldis loomade eest hoolitseda ja töötada. Jaak tahtis, et Toomas jääks Katiga veel kauemaks tallu, sest Kati pidi tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
kuni kabaree ja tsirkuse akrobaatideni ja klounideni. Minule "usaldati" muusikaosakonna juhtimine. Tuli juhatada sümfooniakontserte ja korraldada kammermuusika õhtuid. Ise pidin ettekantava teose kohta rahvale seletusi andma. Samuti pidin miitingul orkestrit juhatama. Honorariks sai iga tegelane pool naela teevorsti. Raha muutus peaaegu väärtusetuks. Osta ei saanud midagi. Anti kooperatiivist kaardi järele. Et mitte viimast paari saapaid ära kulutada, käisin pasteldes. Väike 8-aastane tütar Eliisabet oli mulle siis perenaiseks. Meie leivanorm oli – tütrele kolmveerand naela ja minule kui juhtival kohal seisval isikule üks nael päevas. Võtsin enamlaste ajal s.o kahe ja poole aasta jooksul kaks ja pool puuda maha. Enamlased pidasid mind suureks revolutsionääriks, et kirikus kontserte korraldasin. Mõned palusid ka tantsijaid kirikusse tuua. Puiklesin vastu: eks pärastpoole näeme
Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema
julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. 4 Paul Gauguin Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
