Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab
A.I.de Pank. P.A.I on kogukondlik maksevahend ehk kohalik raha, millel on piiratud ringlus. Õiguslikult on tegemist aga pigem väärtpaberiga, mis kehtib ainult Järvamaal. Antud alternatiivraha puhul on tegemist lepingulise maksevahendiga, mis on kasutatav ainult siis, kui mõlemad tehingupooled on nõus selle kasutamisega. P.A.I.de nimi tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest ehk võrdub nagu pai saamisega. Alates 2012. aastast on P.A.I. kurss euro suhtes 1:1 ning hetkel on P.A.I.d tavaraha formaadis, turvaelementidega ning neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist (vt lisa 1). P.A.I.sid on võimalik teenida töötades kogukonna heaks – näiteks Paide kogukonnakeskuses aga ka mistahes muud või mujal vabatahtlikku tööd tehes. Üks töötund = 3 P.A.I.d, sõltumata töö iseloomust. P.A.I
hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul
2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saades. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiliste isikute liigid Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu,
benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele. Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama. Lõplikult kujunes välja Karl Suure ajal. Läänisuhe oli lepinguline kummalgi poolel olid omad kohustused, nende täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes. Vasallisuhete sõlmimine toimus investituuriga
Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt: · Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja aruandlus koostatakse RP arvestuse väliselt, siis võib laenud kajastada ühel laenukontol ja laenugraafiku (-te) alusel koostada õige aruandlus. · Kui ettevõttel on suur laenukoormus või on palju erinevaid laenukohustusi, siis tuleb koostada täpne laenude arvestus, st iga laenuliik (või iga laen) erineval kontol. Kajastamine: Laenude saamisega kaasnevad lisakulud (lepingu-, notaritasu jm) kajastatakse kasumiaruandes real "muud tegevuskulud". Laenu intress kajastada lähtudes olulisuse printsiibist, kas ettearvestusena või tegeliku kulu tekke järgi. Kasumiaruandes real "finantskulud" Aastaaruande lisades tuleb avalikustada nimekiri laenu tagatiseks antud varadest ning tagatise summa, samuti pikaajaliste kohustuste järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, nende maksetähtajad ja intressimäärad.
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast
a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemisega, mis viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägede käest. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee
Vanuse ja arenguga seotud hirmud, nende ületamine vajalik, et edasi areneneda. Spetsiifilised hirmud(isiklikud) nt. Kardab ämblikke, hiiri, üksiolekut, rahvahulka. Kõigi hirmude hulgas on põhihirmuvormid- kõik teised hirmud taanduvad sellele. Kõik hirmud tulevad põhivormidest: 1) Hirm sõltuvuse ees( loobuda oma minast, saada kellestki/millestki sõltuvaks) 2) Hirm jääda üksi (olla isoleeritud, üksi, mahajäetud, seotud ka iseendaks saamisega. Mida rohkem on inimene tema ise, seda rohkem vastandab teistele, mida rohkem oma arvamusega arvestada, seda raskem sulanduda massi, mida suurem erinevus, seda suurem vaen, mida rohkem isiksus, seda vähem kuulud massi, loobutakse iseenda arengust, et sulanduda massi) 3) Hirm muudatuste ees( muudatus- ebakindlus, kaduvus) 4) Hirm paratamatuse ees(vabaduse puudumine, millegi lõpliku olemust)
34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime- isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 36. Õigussuhte objektid. Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile
vastu (1937-1945; alates 1941.aastast ka osa II maailmasõjast). · Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 13. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee
Lellepi raske haigus. Saanud Teskovo eesti koguduse pastoriks, suri 1898. aastal ka Lellep. Haava katkestas nüüd kõik suhted ja kirjavahetused ning otsustas ennast matta haigete vanainimeste põetamise töösse Peterburi lähedases diakonissiasutuse. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. !904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks voodisse köitis. Vaba kirjanikuna Tartus. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja ühiskonna vastu. Lühikese ajaga valmis mahukas luuletuskogu käsikiri. Haava asus nüüd kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles-
vajadustest ning lapsevanema võimalustest. Levinuim regulaarse taskuraha jagamise sagedus on kord nädalas- iganädalase taskuraha keskmine summa oli kooliaasta alguses ligikaudu 4 eurot. Ligi pooles lastest saavad taskurahale lisa vanavanematelt või kelleltki teiselt (näiteks kingitakse raha sünnipäevaks). Kuidas taskuraha välja teenida või juurde saada? Mitte alati ei anta lastele taskuraha lihtsalt niisama. Taskuraha teemaline uuring näitas, et neljandikul lastest kaasneb taskuraha saamisega mingi kohustus, seda pigem just nooremas vanuserühmas. Samuti proovivad lapsed taskuraha ka omaalgatuslikult juurde teenida. Taskurahateemalistes kirjutistes toodi enam välja raha kinkimist sünnipäevaks, vanemate abistamist kodutöödel, head õppeedukust, taara äraviimist ja ka väikeseid ''tööotsi''. Need viisid on kõige levinumad taskuraha juurde saamiseks või välja teenimiseks. Kooli kõrvalt tööl käimisesse oli keskkooliõpilaste puhul arvamusi, et ega see ikka päris õige ei
kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist. Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks. Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. (ei kajastata vaga odavaid asju, ega pankades sente) Konservatiivsuseprintsiip- aruandeid tuleb koostada kaalutletult. Vara ning tulusid ei tohi üle
1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada. Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada sidemed Nõukogude Venemaa raamatukogude ja teadusasutustega. Sellele eelnes pea kahe aasta pikkune visa töö.
Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine polümeeri vesilahus vahekiht 23. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 24. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. 25. Elektrolüüs. Elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel spontaansele
Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida Raha satub ringlusesse kahel viisil: - Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. - pangaarvetel olevat raha saavad sisuliselt emiteerida ka kõik teised pangad
tühjaksjäänud Krimm, kuhu suundusid 1860.aastal ümberasujad Järva-Madise ja Järva- Jaani kihelkonnast. Krimmist omakorda asus peatselt osa perekondi edasi Stavropoli kubermangu, avades Kaukaasia suuna. Esimene, koldeliselt levinud ümberasumislaine laiendas eestlaste silmaringi ja asumisvõimalusi ning pani aluse järgnevate ümberasumisvoolude sihtsuundadele. Algusaastail suures osas veel seadusevastaselt kulgenud ümberasumisliikumine muutus pidurdamatuks liikumisvabaduse saamisega 1863. aasta passiseaduse läbi ning ei jätnud varsti enam puudutamata ühtki piirkonda Eesti- ja Liivimaalt. Olenevalt kohalikest oludest, saagiaastast, üldisest majanduskonjunktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika aktiivsusest oli see kord elavam kord loium. Koldeliselt leviva ja teatud uutele väljaränderajoonidele suunatud intensiivsemate rändelainete kõrval toimis kogu aeg pidev ja hajutatum ümberasumine, täiendamaks juba tekkinud eesti asundusi või otsides
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
õigus kui selline. Siit arvatavasti arenes ka omandi kaitse rei vindicatio kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris(avalikult kuulutama) magistraadi (linnavalitsuse, rae) ees. !!!Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda. eraõigus-asjaõigus-omandiõigus Asjaõigus- ius in rem- annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu (omanikuks saamisega, saan õiguse nõuda oma omandi kaitset/omandi tunnustamist kõikidelt oma ümbert) Nt. on kellelgi teisega leping sõlmitud ja see ei täida lepingut, siis saab ta esitada hagi ainult selle teise lepingupoole vastu. (obligatsiooniõigus- kui mina olen omanik, on mul õigus kõigilt nõuda. Ka öösel tohib minu omandil oleval maal keegi telkida/ööbida.. see on omaniku asi ilmuda kohale, et see ikka temale ei meeldi..kui meil on leping konkreetse isikuga, siis käib see ainult meie kahe vahel.
Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 33. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. 36. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena
õppimise ajalugu) ja kaustast (näidised ja tunnistused). Tööandja saab ülevaate töötaja keeleoskusest. E-õpe - uutmoodi õppimine Interneti teel nt Tartu ülikoolis Moodle; iseseisev õppimine, kus õpetaja on pigem juhendaja ja mentor. Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis või töökohal) ning on selgelt määratletud õppimisena. See on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb tunnistuse saamisega. Funktsionaalne kirjaoskus - toimetulekukirjaoskus - inimene valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku eksisteerimise sotsiaalses keskkonnas. Funktsionaalne lugemisoskus - sõltumata sellest, kust ja missugust teksti loetakse, on oluline teavet mõista, kriitiliselt analüüsida ja rakendada. Haridusasutuse vara - asutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara,
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. 23. Mida tähendab teovõime, millal see tekib ja lõpeb : Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed 5 piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu
34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime- isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 36. Õigussuhte objektid. Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile
tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TÄIELIKU teovõimega isik on alates 18a ja saab aru oma tegutdest ning suudab neid juhtida PIIRATUD teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Selgita lisaks õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja? Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tahteavaldusi ja neid vastu võtta ning osaleda seega õiguskäibes. Seda tuleb eristada õigusvõimest kui võimest olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Seega on oluline, et inimene oleks tehinguid teostama asudes saavutanud teatava arusaamise (arukuse) ja vaimse küpsuse miinimumtaseme. Sellise taseme saavutanud
_____ 1 Ostia meresadam Tiberi jõe suudmealal 27 km Roomast; arheoloogid on suure osa antiiksest linnast välja kaevanud 2 frontoon kolmnurkne katuseviil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Paulus ei olnud apostel. Ehk ei tohiks me teda nii kutsuda? Põhjenda. 2. Kuidas kutsuti apostel Paulust enne kristlaseks saamist? 3. Millega tegeles apostel Paulus enne kristlaseks saamist? 4. Millist linna seostad apostel Pauluse kristlaseks saamisega? Millise maa pealinn on see tänapäeval? 5. Kus asub tänapäeval tuntuim pühamu, mis on pühendatud apostel Paulusele? Kes on selle pühamu arhitekt? Kas sellel pühamul on ka puudusi? 6. Miks oli apostel Paulusel kergem misjonitööd teha kui Peetrusel? 7. Millise märtrisurma läbi hukkus apostel Paulus? Kus see märtrisurm aset leidis? 8. Kus saab tänapäeval näha püha Pauluse hauda? 9. Miks käsitletakse apostel Paulust tihti koos Peetrusega? 10
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
elektrienergiaks. 20. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele 21. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 22. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. 23. Termodünaamika I seadus
1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid Forselius hakkas kasutama ka ,,uut lugemisoskust", kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi Mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata ning see tekitas koolile raskusi õpilaste saamisega Haridus tegevat inimese targaks ja kihutavat mässama Teised ütlesid et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma Mõisnikute arvates oli kooliharidus lausa kahjulik ja püüdsid Forseliust takistada Foreselius püüdis leida kuningalt oma tööle toetust 1686 pöördus Foreselius Rootsi kuninga poole, võttes kaasa oma kaks kõige andekamat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri-Hansu Jüri.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
5.05.2016 Õigussuhte subjekt Õigussubjektsus – võime olla osaline õigussuhtes. Õigusvõime Teovõime Deliktivõime Õigussuhte subjekt Õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi. Enne sündi Sünniga Teatud ea saabumisega Õigussuhte subjekt Teovõime – võime iseseisvalt teostada õigusi ja kohustusi. Tekkib täisealiseks saamisega. Teovõimet võib piirata isikul, kes kestvalt ei suuda oma tegudes aru saada või neid juhtida. 18 5.05.2016 Õigussuhte subjekt Deliktivõime – võime kanda vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. Karistusseadustiku järgi alates 14 eluaastast. Isikud Füüsilised isikud Juriidilised isikud Füüsilised isikud
Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. 21) Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine Valdus on isiku faktiline võim asja üle. Valdus on üks omandi elemente. Liigitus: Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Heauskne ja pahauskne valdus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. 22) Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle
karjainstinktiga. Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuulda. (Sõprus, ühtekuuluvus, kiindumus). Räägi- paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele). 4.Tunnustusvajadus ehk sisemised lugupidamise faktorid on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Lisaks väljendub iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta end ümbritseb, seega välised lugupidamise faktorid. (Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame) (nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning, staatus vajadus, tunnustamine, lugupidamine ja tähelepanu, seega soov, et teised peaksid teda kompetentseks.) 5.Eneseteostuse vajadus- oma võimete maksimaalne kasutamine, soov midagi korda saata, ära teha
loomisel. Inimesed, kes räägivad ühte keelt, näitavad erinevust inimese ja looma vahel, kuid inimesed, kes räägivad kahte keelt on sildade loojad erineva nahavärvi, usutunnistuse, kultuuri ja keelega inimeste vahel. (Baker, 2005, 33-38.) Ei ole olemas sellist nähtust nagu probleemitu laps. Samuti ei ole ka kakskeelse lapse kasvatamine meelakkumine ja tuleb hetki, mil vanemad võivad muret tunda oma lapse keelelise arengu pärast. Miinused, mis kaasnevad lapse kakskeelseks saamisega: · Vanemate jõupingutus, nad peavad kakskeelse lapse arengu hoolikalt ja loovalt ette valmistama. · Lapse identideedikriis. Kui laps räägib vabalt mitmes keeles, siis, kes ta on? (samas, 126.) LASTEAED Enne kakskeelse lapse lasteaeda panekut tuleb hoolega läbi mõelda kõikvõimalikud eelised ning puudused. Kui laps räägib kodus vähemuskeeles, tuleb ka laps panna vähemuskeelega
Teatama asja hävimise ohust viivitamata pantijale Pandipidajal ei ole reeglina õigust panditud asja kasutada (juhul kui vastupidises kokku lepitakse tuleb sellest pantijale aru anda) Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui kokku ei ole lepitud teisiti (AÕS §287-288) b) Käsipandi üleminek (§289) Käsipant läheb nõude loovutamisel III isikule ka üle – tal on õigus pandipidajalt asi välja nõuda. Valduse saamisega lähevad üle senise pandipidaja õigused ja kohustused. Kui kokku on lepitud, et nõude üleminekul pandiese üle ei lähe, siis käsipant lõpeb. Käsipant ei lähe üle ilma nõudet Käsipandi lõppemisel tuleb pandiese tagastada Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (siis kohaldatakse käenduse sätteid) Pandieseme müük (AÕS § 292 – 295)
armastust just eneseaustuse enda pärast. 2. On sünnipäraselt loovaid inimesi, kelle puhul loomise tung näib olevat tähtsam kui mingi muu vastastegur. Nende loovus ei pruugi ilmneda mitte üldise rahulduse poolt vallandatud eneseteostuses, vaid üldise rahulduse puudumise kiuste. 3. Osade inimeste puhul lihtsalt kaovad ära ülimuslikud eesmärgid, nt kroonilise töötuse all kannatanud elukogenud inimene võib olla ka ainult piisava toidu saamisega elu lõpuni rahul ning ei otsigi midagi suuremat. 4. Psühhopaatilise isiksuse puhul kaob armastusvajadus. Kui inimene on esimestel elukuudel jäänud armastuseta siis on üsna tõenäoline et ta on ka kaotanud igaveseks iha ja võime võtta vastu ning anda õrnust. 5. Hierarhia pöördumist võib ka põhjustada asjaolu, et kui vajadus on pikka aega rahuldatud siis võib see vajadus muutuda
infant mortality 4) Fertiilsus võime anda järglasi (15-49 a.). Näitaja on sündinud imikud naise kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga) Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad) See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja
seadusi. Otsese kasu puudumine tähendab, et maksuna laekuvaid vahendeid kasutatakse avalike teenuste osutamiseks. Tavaliselt pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu: otsese vastuteene olemasolu. Tasu on vabatahtlik, kuna saad kauba või teenuse tarbimisest loobuda kui tahad. Mõiste seotud eelkõige erakauba tarbimisega. Lõiv: tasumine seotud konkreetse vastuteene saamisega. Lõiv on tasu konkreetse teenuse eest kui seda teenust osutab riik ning maksmine on vabatahtlik. Seadusejärgne maksumäär on kehtestatud maksuseadustega. Efektiivne maksumäär on tegelikult makstav maksumäär. Erinevus tuleneb maksuvabastustest ja erinevatest mahaarvamistest, mis alandavad maksubaasi. Maksude kehtestamine on eelduseks avaliku sektori poolt kaupade ja teenuste pakkumisele. Ühelt poolt väheneb maksustamise tulemusena nii tarbijate kui ka tootjate heaolu. Teiselt poolt
1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) JAH
Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja. Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks, kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ Lisaks: Deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast). 5.4 Õigussuhte sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
2) Õigussuhe subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele: isiku õigus-, teo- ja deliktivõime. 3) Õigussuhte subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvüime tekib inimesel sünniga, avalaki õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teistel õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõima piiranguid, mis võivad olla looduslikud, karistavad või teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õiguse ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada. Teovõime tekib täisealiseks saamisega. Teovõime on tsiviilõiguses piiratud alla 18-aastasel isikul, isikul kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu
kes asja käes hoiab) 2) Ainuvaldus ja Kaasvaldus. Kaasvaldus tekib siis, kui asju kasutatakse ühiselt. Iga kaasvaldaja omab kolmanda isiku suhtes samu õigusi nagu valdaja. 3) Seaduslik (põhineb kas lepingul või seadusel); Ebaseaduslik (valdus ilma õiguliku aluseta) 4) Heauskne (isik ei tea ega peagi teadma, et tal pole õigust asja vallata); Pahauskne (Isik teab või peab teadma, et tal pole õigust asja vallata). 1.2.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
Tugev jõudmine kirjandusse romaaniga ''Tuli ja raud'' 1938, mis saab omamoodi kirjanduslikuks läbimurdeks. Tammsaare kirjutab avaliku kirja pärast romaani ilmumist, n- ö äratundmine, et keegi võib jõuda Tammsaare klassikustaatuse rolli. Enne pagulusse minekut töötab Tartus majandusgeograafia instituudis, kuni seda pommitati, pomm kukkus temast 4m kaugusele aga ei lõhkenud. Ristikivi tõlgendab seda kui lisaaja saamisega või mingi märgina, see on järgnevas loomingus tunda. 1943 lühikest aega sks sõjaväes, edasi Helsingisse büroosse tööle. 1944 Soomest Rootsi, püsiv elukoht Stockholmis. Tripib Euroopas, pärandas oma maise vara ühele Rhodose noormehele. Vb oli pede. 1972 ilmus üks luulekogu, mis oli olulisim paguluses ilmunud luulekogu. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis hakkas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Looming:
Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli havimine. Korrosioon on iseeneslikult kulgev oksudatsioon. On redoksreaktsioon. Toimub ohus, vees ja pinnases. Korrosiooni torjumiseks kasutatakse järgnevaid vahendeid: katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 58. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas
vähenemine vaid kahju mis seisneb kulutustes, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130) Enamasti on nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid: 1) otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju 2) kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud või saamata jääv tulu. Kehavigastuse või tervisekahjustuste korral tuleb arvestada erinevate kindlustushüviste ja riikliku sotsiaalkindlustuse sooritustega. Riiklik haigekassa hüvitab kahjustatud isikule reeglina nii teatud osa ravikuludest kui ka saamata jäänud töötasu seaduses sätestatud ulatuses
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne,
3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda. Lisaks eraldub, nagu ka teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. [1] 1.1. Tuumaenergia tekkimine Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [1] Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
