dekoratsioonide ja kostüümidega. · Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid olid seotud piibli- lugudega või kujutasid pühakute imetegusid. · Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. · Etendust saatis muusika. Renessansiteater · Püüti taaselustada antiikaja teatri- traditsiooni. · Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. · Kasutati maalitud dekoratsioone. commedia dell`arte · tekkis Itaalias 16.sajandil ja ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning antiikeeskujul loodud humanistliku nn õpetatud komöödia sugemeid. · Pikapeale kujunes sellest aga kõrgtasemel teatrivorm, mille üheks märksõnaks sai professionaalsus ja seda esimest korda teatriajaloos.
Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Ferenc Liszt Ferenc Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt.
,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole ...
et ta suhtles publikuga väga soojalt. Toto Cutugno on mu ema lemmik laulja ja ta nautis seda kontserti väga. See tegi ka minu meele heaks. Minu kindel lemmik oli laul L`Italiano, mis on Toto Cutugno suurim hitt. Seda laulu olen varem palju kuulanud, osalt muidugi sellepärast, et ema kuulab, kuid ka ise olen vahest selle valiku teinud. Kui see lugu algas, siis kõik plaksutasid kaks korda rohkem ja kui laulu keskel Toto palus publikut kaasa laulma nana siis kõik seda ka tegid. Terve saal laulis seda korraga, kui ka saali osade kaupa. See lugu oli kõigil peas ning minu meelest oli see väga võimas, kuigi ka teistel lugudel polnud viga. Mõne asja juures saab aga kontserti kritiseerida. Näiteks oli kohal olnud tõlk täielik ebaõnnestumine. Mulle tundus, et tõonäoliselt võis ta olla isegi joobes. Teiseks viisid fännid iga laulu järel talle lilli. See viis mu kontserdielamuse päris alla, sest iga laulu vahel pidi 5 minutit ootama, kuna kõik askeldamised tehtud
olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada
Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, ...
sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teater tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Draamateatri ajalugu (1) Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa erateatristuudiost 1920. aasta sügisel, kus teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Algusaastatel polnud teatril oma teatrimaja, renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939
Samuti esitati ühe hollandlase, kelle nimi oli Peter van Dijk, teos. Andres Uibo kui temale eelnevate esinejate õpetaja, lõpetas kontserdi palaga, mis kestis oma 15 minutit. Teose nimeks oli Passacaglia c-moll ning autoriks Bach. Teda oli mõnus kuulata, sest ta mängis rahulikult ja oli tunda, et ta on selle ala professionaal. Kuna tegemist oli pähapäevase päevaga, ning üsna lõuna ajal, polnud kohapeal väga palju kuulajaid. Koos esinejate endaga ulatus see arv kõigest 10-12 ni. Saal koosnes rivis toolidest, mis olid asetatud kaares seinaäärde. Samuti oli seal orel, millele oli kirjutatud peale ladina keelne lause laudate deum in cordis et organ. Tähendust ma sellele lausele ei teadnud, aga see kaunistas orelit hästi. P 15. november kell 14.00 EMTA orelisaal Orelikontsert "10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" prof Andres Uibo ORELIKLASS: Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, Anna Humal
2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse.
Lossis on olnud veel ka valitsusruumid, algkool ja viljahoidla. 1972.aastal avati Rundale Lossi Muuseum ning algasid ulatuslikud taastamistööd. Kunstiteoste restaureerimisega tegid algust toonase Leningradi kunstnikud ning peatselt ühinesid nendega Riia, Moskva ja Valgevene kunstiteadlased. Ühise töö tulemusena on 138 ruumist taastatud umbes 40. Neis leidub muljetavaldavaid kunstiteoseid, kuid originaale nende seas eriti palju ei ole. Iseäranis huvitavad on Kuldne saal (troonisaal) oma ilusate laekaunistuste ja lühtritega, suur Galerii (banketiruum) ja tabava nimega Valgesaal (ballisaal) oma keerukate kipskaunistustega. Lossi taga asuv prantsuse stiilis aed on suuresti taastatud. Seda ümbritseva kanali taga paiknevad jahialad. Lossist lõuna pool on barokkaed, mille taastamine alles käib.
SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UUS UUDE KUHU? Transport MIS? KUHU? BUSS BUSSI..BUSSI PEALE TRAMM TRAMMI...TRAMMI PEALE
kasutati mõnikord metallklambreid vähesel määral ka kivi. katusekivid, 5. Arhitektuuri näited Sanchi stuupa (poolkerakujulise Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Valge Haigru linnus, Suure Buddha kupliga kaetud ehitus Buddha Taevatempel Saal, Horyuji tempel, mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid. 6. Skulptuur Skulptuuri iseloomustavad Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Levinud oli jumalate (Buddha) dünaamilisus, mänglevus, Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, kujukeste valmistamine
nii märkimisväärse uudise maha on maganud, on ju see Pärnu neiu õppinud samas Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud! Nii Ines Aru kui Ülle Lichtfeldt olid omas elemendis nagu alati: hea sõnavaldamine ja mõõdukus koomika pakkumisel. Tõnu Kark on muidugi persoon, kes leiab igast pebrehunnikust tera! See on vaimustav, kuidas ta oma umbmääraste viisikäsitlustega oskab publiku nii ümber sõrme mässida, et saal lihtsalt rõkkab elutervest naerust! Seekordne orkester oli publikule nähtav jazzansambel, kes solistidele väga mõnusa fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile. Üldiselt oli muusikal nauditav,kuid kui millegi kallal nokkida oleks see siis esimese vaatuse veniminie ja helikvaliteedi puudulikkus ,ka tantsunumbreid oleks võinud rohkem olla
Viktoril olid kopsud haiged ning arst soovitas talle maaõhku.Viktor tegeles ka mustkunstiga. Ta võlus kõiki õpilasi enda vägevate trikkidega ning klass valis ta Nääriõhtul saali ees tüdrukute poolt tehtud luuletust lugema. Viktoril läks samal päeval mustkunsti trikkideks mõeldud hästi veniv Vietnami kumm katki ja tänu sellele ta ei saanud trikki teha. Viktor poetas lavale tibupoja ja sellega sai ta suurt tähelepanu. Terve saal plaksutas talle. Suvel, kui kool oli lõppenud teenisid poisid visalt raha kolhoosis, põllutöödel. Viiendale klassile pakuti välja võimalus minna pealinna klassi ekskursioonile ning klass valis ekskursiooni lõbustusparki. Lõbustuspargis aga kohtuti hoopis oma dzuudovastastega Tallinnast. Tallinna dzuudopoisid arvasid, et nad jälitasid vaenlaste spiooni, kuid Vilgumäe poiste abiga tehti kindlaks, et tegu on tõelise kunstnikuga, kes otsis
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist
Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59
algust. Kokku tuleb siis kulusid 7600 krooni eest. Eeldades, et Uuno Loop on Järvamaal väga populaarne ja aeg laupäeva õhtu on enamus inimestel vaba eeldan, et tuleb vähemalt 300 inimest, kes igaüks ostab 50 kroonise pileti. Türi kontserdikülastaja on suhteliselt hinnatundlik, seetõttu on pileti hinnaks 50 krooni, sest selle jõuab isegi praegusel hetkel pea iga inimene osta. Aga omades eelnevaid sarnaste ürituste korraldamise andmeid eeldan siiski, et saal tuleb täis, ehk 400 inimest. Selleks, et mitte kahjumit teenida peab mulle tulema 7600/50=152 inimest, mis on minu äratasuvuspunkt. Aga, ma siiski eeldan, et tuleb vähemalt paarsada inimest. Projekti korraldamiseks kasutan 8000 kr, mis on mul olemas eelmisest projektist. See annab mulle kindluse , et ka täieliku ebaõnnestumise korral suudan tasuda kõik kulud. Täna on ju nii päevakohane epideemiaoht ja muud ettenägematud ohud.
Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli suursugune punaste seinade ja kuldsete kaunistustega teatri saal, kus mõlemal pool seinadel asusid kaks rõdu, mille all omakorda asetsesid terrassi laadsed kuldsed alad, kus olid lauad. Lava ise asus keskel ja oli kuldsetes toonides põrandaga ning kuldsete ornamentidega. Laval ja rõdudel olid punased satiinist kardinad. Teises vaatuses toimus kogu tegevus vürstilossis, mis oli veidi idamaiste mõjutustega. Palju oli kasutatud kuldseid, punaseid ja pruune toone. Laval oli kujutatud osa lossist, kus oli üks suur
* * * Tärni Hotell Mõiste ** * tärni hotell on keskklassi hotell, kuhu kuulub : 1. Ööpäevaringne vastuvõtuteenus 2. Arvuti kasutamise võimalus koos interneti- ühendusega 3. Televiisor kõikides numbritubades 4. Restoran 5. Hommikusöögi numbrituppa serveermise võimalus 6. Soojade toitude numbrituppa serveerimine 7. Toateenindus, minimaalne 12 tundi 8. Ühene numbrituba on min. 10 m2 ja kahene 14m2 Hotell Susi * * * Kaasaegse sisustusega 3* Click to edit Master text styles Second level hotell Tallinnas Third level Hotellis on 99 tuba, neist 4 Fourth level Fifth level saunaga sviiti On olemas toad ka allergikutele ja erivajadustega inimestele Pakutavad teenused Toitlustus (kohvipausid, lõunad,...
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, ...
naerad isegi kõige tühjema asja peale. Nende naljad olid küll osad väga labased ja mitte just kõige sobivamad laste kõrvadele, aga no naljakad olid nad kõik. Kõige huvitavam on see, et kuigi nad on käinud juba läbi mitmeid mitmeid etendusi, siis nad naersid ise ka südamest kaasa nendele naljadele ja vahepeal tekkisiki olukord, kus nali oli ammu ära olnud aga Rene Puura pursatas naerma ja jälle kogu saal kumas naeruikilgetest. See oli nii naljakas, kuigi tekkis küsimus, kas nad muudavad nalju, sest kui mitmeid kordi kuulad samasi nalju pole selles enam midagi naljakat. Kõige parem seik, sellest stand-up kontserdist oli see, kui Jan Uuspõld lubas meile, kui rahvale, et Mario Marjamaa on suuteline oma hirm kalli saksofoni müüki panema ja Uuspõld teeb talle ise, oma kätega, uue pilli. Kõik olid naerust põrandal, kui tuli välja, et uus pill tehakse porgandist
com/watch?v=hVcNMgpaRtM ❏ https://www.youtube.com/watch?v=qtjDK50zyaA - sõnad V. Jannsen ❏ Lydia Koidula kirjutas ka näidendeid ja pani sellega aluse rahvuslikule teatrile. ❏ L. Koidula kolis peale abiellumist Kroonlinna, kus kirjutas igatsusest Eestimaa Ärkamisaeg Toilas ❏ Laulukoor asutati 1863.a ❏ Pasunakoor loodi 1869.a ❏ Esimene teatrietendus anti 1881.a. ❏ 1882.a. rajas Abram Simon Toilasse esimese Eest maateatrimaja. ❏ Saal oli kaunis suur, üles viisid alumiselt korralt kaks treppi, üks esimese ja teise platside poole ja teine kolmanda platside poole ning tagumisele rődule. Rődusid oli kolm, üks saali tagumise poole otsas, üks lőuna pool külje peal ja teine pőhja pool küljel, kaunis lava ligi. Lava oli kaunis suur, riietusruumisid ei olnud, samuti ka orkestri süvendit, vaheaegadel mängis orkester lőunapoolsel rődul. Pääsmete müük toimus alumisel korral üles viivate treppide juures
rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [23] Joonis 3.3 Laupa mõis 9 KLASSITSISM 17.- 18. sajandil ei pääsenud barokne suund arhitektuuris ainuvalitsema ja selle kõrval esines kogu aeg klassitsistlik kõrvalvool. Alguse sai klassitsistlik stiil Prantsusmaalt, kus see tekkis reaktsioonina barokk- kunsti rahutustele
Pole iial vallutatud (ilmselt ainukesena maailmas) Kaldne kividest alusmüür on kaitse maavärinate eest. SHINDENI STIILIS ELAMU · Tatami mõõtudel põhinev moodulelamu · Tube eraldavad lükandpaneelid · Välisseinad riisipaberiga laetud võrepaneelid KATSURA PALEE (1620-1658) Keiserlik residents Veranda platvormil on nähtav tiigis peegelduv täiskuu TODAIJI TEMPEL NARAS Suurim maailmas Suure Buddha saal Maalikunst · Värviline puugravüür 1765 Ukiyoe Hiinast, algselt 1-plaadi trükk, 1765 mitmeplaadi trükk · Ühevärviline tussimaal 14.saj Sumie · Seotud tekstidega, kalligraafiaga, luulega, usunditega · Teemad: maastik, olustik, loomad, teater, erootika · Maaliti kakemonodele (horisontaalne paberirull) ja makimonodele (vertikaalne paberirull), vaheseintele, lükandustele, sirmidele jne. HARONUBU SUZUKI võttis kasutusele mitmeplaadi trükki.
Samuti on heliloojad käsikellamuusikast väga huvitatud. Nad otsivad uusi väljundeid ja seetõttu ma arvan, et käsikellamuusika hiilgeajad on alles ees, nagu see oli ka 18. sajandil, mil iga enesest lugu pidav ja vähegi kultuurne inimene tegeles käsikellamänguga. Aivar Mäe, Juuni 2007 Arsise kontsertsari ,,Südamlikud jõulud" Käisin 27. detsembril Valga Kultuuri- ja huviala keskuses Arsise kontserdil ,,Südamlikud jõulud. Saal oli inimesi täis ning lavalaudadel olid juba kellad valmis, mis olid erineva kuju ja suuruse ja kõlaga. Kõigepealt astus lavale Arsise noorteansbel ja esitas lood: 1. Borganov (Tsaikovski) 2. Legend 3. Aastaaegade sünd ,,Oktoober" 4. Päkapikkude marss 5. Ungari tantsude süüd nr 5 (Brahms) Seejärel astus lavale Arsise seeniorite grupp ning esitas: 1. Mu süda ärka üles 2. * Ave Maria (Schubert) 3. *Ave Maria (Bach) 4. Ball (Bizet) 5
toiduained, millest toidu valmistatakse, et klient saaks näha, mida ta endale sisse sööb ja et olla kindel, et toodet on värsked. Kui klient ostab jahutatud jooki, peab külmkappi koheselt täiendada, et külmad joogid oleksid alati saadaval. Administraatori ülesannete hulka kuulub ka saali korrashoid. Kuigi kaubad ei ole pandud baarist väljas, aga suur osakaal on ka saali interjööril – teenindaja peab alati jälgida, et saal oleks puhas ja korralik. Joonis 2. Samurai Sushi kohviku saal 6 Praktika sisu Administraatoril on kolm töölõike, kus ta teeb oma tööd – baaris ehk leti taga, saalis või kassas. Suvel on avatud ka terrass, mis kuulub ka saali alla. Päeva jooksul administraator koguaeg liigub nende kohtade vahel, tellimusi klientidelt võtab vastu kas saalis või letti taga,
keskendumisraskused. Suvel on vältimatult vajalik ka jahutussüsteem, mis hoiab raamatukogu mõnusalt jaheda, meelitades sellega veelgi rohkem rahvast raamatukokku. Talvel mõnusalt soe, mitte miinimumi piiripealne 18-20kraadi vaid 24kraadi. Istumiseks kõvade plastiktoolide asemel mugavad diivanid ja tugitoolid. Uskuge mind, lugejad jäävad raamatukokku tunduvalt kauemaks, kui neil on seal mugav ja kodune. Raamatukogu keskpunkt võiks olla üks hiigelsuur saal, mille ümber asuvad teised väiksemad ruumid, igaühel neist oma kindel eesmärk. Kindlasti peaks olema ka nn "meedianurk", mis on varustatud uusima tehnoloogiaga, kust igaüks saab endale võtta näiteks sülearvuti, tahvelarvuti või hoopis e-lugeri, ja sellega minna omale meelepärasesse nurka. See meedianurk võiks olla osa sellest kesksest saalist. Peale selle siis veel eraldi ruumis nn algupärane internetipunkt kus lauaarvutid on
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik)
detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast.Peahoone teise korruse õuepoolses endises avaras auditooriumuis on praegu ülikooli nõukogu istungite saal. Lõunatiibhoones muuseumi kohal asuvad õppeosakonna ja rektoraatori ruumid. Rektori kabineti sisustuses pälvib tähelepanu kirjutuslaud, suuremõõtmeline hiina vaas ja sajandivahetuse kristall-lühter delfiinidega. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum avati 1803. aastal ning on Eesti vanim muuseum. Muuseum rajati, et arendada üliõplaste kunstimaitset ning ilustada loenguid. Muuseumi esimene direktor oli Karl Morgenstern, kes komplekteeris muuseumisse kogusid võimalikult laiahaardeliselt
Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska.
Kehtivad ka soodustused. Võimalik osta ka klubikaart 25 eek. MTÜ Tartu Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi arendab avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust ja toetab sh harrastusspordi edenedamist fitnessklubi tegevuse kaudu. Fitness-klubi paketti kuuluvad: · Aeroobikatreeningud tunniplaani alusel · Jõu ja tõstesaali kasutus · Sõudeergomeetrite saal · Kergejõustikuhall soojenduseks, lõdvestuseks, jooksutreeninguteks (võistluste toimumise ajal on kasutamine piiratud) Jõusaal Fitnessklubi pakub jõusaali kasutust kahel korrusel. Esimesel korrusel asub tõstesaal ja teisel paiknevad trenazöörid. Fitness klubi paketi ostnud harrastussportlased saavad kasutada jõusaali vaba graafiku alusel ja alati nõu küsida jõusaalis olevatelt
Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis, televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud. Väike saal ja lava, umbkaudu neljakümneliikmeline publik ja kõigest neli näitlejat, kes ühel hetkel võivad sulle näost näkku silma vaadata, annavad vahetu ja meeldejääva elamuse. Kuna osi on oluliselt rohkem kui näitlejaid, siis juba Ago Sootsil on neid ainuüski seitseteist. Põhikarakterid on aga kindlalt paigas ning ülejäänud tegelaste vaheldumine on tehtud nauditavaks ja humoorikaks. Arvestades teatri väheseid võimalusi oli kogu lavakujundus eriti leidlik ning kõik anti
puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist Palee nimega Kuldne maja (lad k Domus Aurea), mille detailse kirjelduse on andnud vanarooma ajaloolane Gaius Suetonius Tranquillus Tema kinnitusel olid palee kõigi söögitubade laed kaetud elevandiluust nikerdustega. Kui laepaneele liigutada, oli külalisi võimalik üle külvata lilledega või lõhnastada ruume parfüümidega. Palee peamine saal oli ringikujuline ja see pöörles pidevalt, et matkida taevakehade liikumist. Kõigi oletuste kohaselt oli pöörleva saali läbimõõt enam kui 50 jalga (üle 15 m). Osa spetsialiste arvab, et kivist kerad pandi liikuma vee jõul. Kuulduste kohaselt olevat Nero 64. aastal süüdanud Roomas suure tulekahju, et nii tekitada tihedalt asustatud linnas ruumi Kuldse maja ehitamiseks. Kuldse maja sissepääsu juures seisis keiser Nero 120 jala kõrgune pronksist
Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades
ajastu- kunsti ajastu. Koos Menninguga jõudis kunst eesti teatrisse, mis jäi sinna aastateks püsima. Teater muutus tsirkusest pühakojaks, täites oma ülesannet, rääkides armastusest ja surmast, ilust ja häbist, valust ja leigusest, kirest ja kannatusest. Karl Menning sukeldus nii kirglikult asjade olemusse, ei ei märganud kuidas publikul hakkas igav. Milleks armastus ja surm , kui on olemas laulumäng ja seiklusetendused? Hiljem Karl Menning avastas, et saal on tühi . Pööbel lahkus parematele jahimaadele- kabareedese ja kõrtsi, kus ei pidanud palju mõtlema. Vanemuise juhid olid arevuses, otsustate, et Manning peab laulumängu repertuaari tagasi võtma. Muidu ollakse publikust ja rahast ilma. Kuid Karl Menning ütles ,, EI" , mille peale teda kihutati välja. Menning ei naasnud enam kunagi teatrisse, jäädes elu lõpuni kibestunud üksikuks inimeseks. Umbes 40 aasta pärast 1. Põlengut äraksid tartlased pommiplahvatuste pelae,
üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid. I koha sai Maria Vertenina, kes oma laulu ka esitas. Ta meeldis
Kontserti otsi hakati vaikselt koomale tõmbama. 12)Tommy Emmanuel - ,,Diggers waltz" Viimase looga pandi õhtule väärikas punkt. Kokkuvõte Lõppsõnana tasub kindlasti öelda, et kontsert väga meeldis mulle ja kindlasti ka teistele, kes seal kuulamas käisid. Pole just väga palju kontsertitel käinud. Sellise väikse grupiga oli omamoodi huvitav kuulata ja nautida kontserti. Tavaliselt kontsertil käijes on olnud saal rahvast täis. Plussiks oli see, et meid lasti saali poole hinnaga. Esitatud lood andsid kohapeal palju mõtteained. Nevil Blumberg oli minu jaoks päris huvitava taustaga muusik, kes oskas ka enda loomingu üle head meelt näidata. Lõpetuseks kinkis muusikakooli üks õpetajatest ka lille. Blumberg lubas Tõrva taas esinema tulla. Ma usun, et pealtvaatajate hulk on järgmine kord kindlasti suurem. Samuti palus ta aidata leida oma ühele loole kõige mõistlikum pealkiri.
Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistoolid, muusikakeskus, kohvinurk Massöör tellimisel
Georges Bizet ooper „Carmen“ Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper, kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad, sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna
ingelikult. Kõige enam meeldis mulle peaosalise(Elina Garanca) hääle tämber. Ta suutis laulda kogu kontserti väga valjult ja tunnetega. Osa mida ta mängis sobis talle iseloomu ja laulude poolest väga hästi. Muusika on lausa harukordne, see on ka kindlasti üks põhjustest, miks Carmen kuulub ühe enim mängitud ooperite hulka. Muusika mis kõla paneb inimesi mõtlema ja ei jäta külmaks.Enamasti on ooperid tõsised aga selles ooperil leidus ka kohti, kus kogu saal lõkerdas naerda.Muusika oli väga vaheldusrikas ja temperamentne.Aeglustatud kohad olid ainult seal ,kus taheti näidata tegelase kurbust või masendust.Selle ooperi mõistmine aga ei ole nii lihtne, kui tundub kuna alati peab suutma lugeda ridade vahelt või püüda aru saada iga muusikariista räägitud loost.Samuti ei saa jätta mainimata nii tähtsa kontseti puhul väga uhkeid kostüüme, suur saali, kus oli näha palju kõrgklassi inimesi ja muidugi oli ka pingutatud lava ehituse kohapealt
TVTG MAARDU MÕIS Sirely Kasela 11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see pai...
toetusel Guiniforte Solari poolt gooti stiilis. Kiriku ehitamisse on oma panuse andnud ka Donato Bramante, kes täiendas kirikut renessansi vaimus. 3. Doodzide palee See gooti stiilis palee Veneetsias on ajalooline doodzide resident, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal, kus käis koos legistratuur ning saali ülaserva ääristavad doodzide portreed. Palee tagaosas ühendab Ohete sild lossi vanglaga. 4. Cattedrale di Santa del Fiore See on Firenze toomkirik, mille uhke kuppel on Firenze linna sümboliks. Toomkirik on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5
Järgmisel hommikul leidis üks toatüdruk poisi toast hiired ja rääkis sellest hotelli juhatajale. Nad said kokkuleppele, et poiss võib hiiri õpetada, kuid ta peab seda tegema puuris. Kuid hiiri ei saa õpetada puuris, pidi poiss otsima hotellis mõne koha, kust teda ei leitaks. Ta leidis hotellis suure tühja saali, mille taganurgas oli üks sirm. Ta hakkas selle taga hiirtele trikke õpetama. Natukese aja pärast täitus saal naistest, kes kogunesid koosolekule.Poiss ei lasknud neist ennast segada ja jätkas oma tegevusega. Kuid varsti vaatas poiss sirmiprao vahelt välja ja nägi seal naisi kellest kõik vastavad nõia tundemärkidele: Nad kantsid parukaid j kindaid. Poiss minestas paariks minutiks ning kui ta uuesti teadvusele tuli, oli poodiumile ilmunud lühike ja ilus naine. Kuid kui ta eemaldas oma maski, nägi ta nägu välja väga kortsuline ja õudustäratav
Ma sain väga hea ettekujutuse 18. sajandi elu kohta, sest kõik esemed ja kostüümid olid tehtud ajale sobivalt. Isegi voodi ja kirjutuslaud olid antiiksed. Kostüümid olid julged, vahepeal kasutati neoon toonides kleite ning see väga ei sobinud. Väga meeldis, kuidas kujutati elu kõrtsis lava servas, kui keskel keegi tantsis. Lava äärde toodi tünnid ja lauad, seal istuti ja räägiti juttu. Vahepeal käis teenindaja ja tõi juua. Valgustust oli vähe. Saal oli pime ning laval oli valgustatud. Midagi erilist polnud, aga oma tööga sai valgustus väga hästi hakkama. Balletis oleks olnud imelik, kui oleks valgustusega mängitud. Minu arust arvutigraafikat ei kasutatud, aga ma võin ka eksida, kuna ballett toimus kuu aega tagasi. Ma väga ei usu, et arvutigraafikat kasutati, sest siis oleks mulje etendusest jäänud teistsugune. Minu jaoks olid õnnestumad stseenid need mis toimusid magamistoas, sest seal oli
Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid etiketinõudeid ei täitnud peaaegu keegi: paljud tulid otse töölt ja suhtusid ennast ümbritsevasse keskkonda väga vabameelselt. Kuid siiski, kui laval on koos realism ja abstraktsioon, siis on vaatajana raske aru saada, kumma reeglid hetkel kehtivad ehk kuidas saab uks vannituppa jääda ikkagi paremale akside vahele, kui elutuba on 180-kraadise pöörde teinud. Võib muidugi eeldada, et lavastajad tahtsidki tekitada vaatajas segadust, mis ühe
repertuaar. On eriteemalisi laule, nagu oli ka varem mainitud, ning nende esitamisesks kasutatakse väga erinevaid pille. Lauval võis näha vähemalt 10 moosekanti. Laval võis jälgida kahte kitarri, kahte saksofoni, klaverit, trumme, kolme back-vokaali lauljat ja Jelenat ennat. Ta mängis osades lauludes ka ise klaverit. Tavaliselt hakkab ta sellistel hetkedel nutma, ka see kord polnud erandlik. Ta laulud on lihtsalt niivõrd südamlikud, et terve saal ei suuda pisaraid kinni hoida ja kõik nutavad koos temaga. Jelena teeb omapäraseks see, et ta ei meigi ennast kontserditeks peaaegu mitte kunagi. Samuti esineb ta tavaliselt pikas seelikus ja paljajalu. Väga armas on seda vaadata, inimene ei saavuta publiku armastust oma välimusega, vaid oma talendiga. Ja tõesti, seda tal on, kuna isegi minul, noorel inimesel, kes ei kuula iga päev sellist muusikat,oli väga huvitav seda kontserdit kuulata.
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pära...
· Templitel: massiivne peavärav, · Arhitektuur on neil võimad (nt. Hieroglüfid hieroglyphoi püh paiknes otsaküljel, sammas Püramiidid) märgid. · Kirjakeel on üliraske. Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal. vaaraodeks nimetama. Omakorda väiksemad ruumid, karm. Uue riigi pea jumal Amon-Ra kus hoiti jumalakujusid. · Egiptuse usk hauatagusesse ellu Päikesejumal Ra on minu arust täiesti jabur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
