8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi
ja see isegi meeldis mulle. Ruum oli küll pisut väike kuid ilmselt oligi see asja mõte. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arvates on õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on kaasahaarav ja rahulik ning Väravatorn on tehtud hästi hubaseks kohaks. Väravatornis on väga hea akustika. Ma arvan, et nad peaksid mõtlema ruumide laienemisele, kasvõi samas majas aga teha suurem saal. Esinejad võiksid laulda rohkem ja haarata publikut mingil moel kaasa muusikalis, mis oleks kindlasti üpris huvitav. Elis Kreutzvald 10.B, 30.05.2019.
Madalalt võlvitud trepihall on ühtaegu nii keskaegne kui pehmelt juugendlik. Maja oli tollal ka sisseseadelt väga kaasaegne: lossis oli ka keskküttesüsteem. Siseruume täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Hoone tegutseb praegusel ajal hotellina ning on väga populaarne koht pulmade korraldamiseks, hotellis on kokku 32 hotellituba. Mõisa ajaloolisust on maksimaalselt rakendatud ka tänapäeval: hotelli toad kannavad endiste elanike eesnimesid: lossi peasaal on Hugo saal, tema naise nime kannab restoran (Anna Sophie). Funktsionalism Tammekannu villa 1932. aastal projekteeris soome arhitekt Alvar Aalto tammekannu villa. Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto funktsionalismiperioodi varasemaid eramuid ja ainuke tema hoone Eestis. 1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning
Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu Puit, kivi 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava saarel, Suur Hiina müür Horyuji klooster, Suure Buddha Angkor Vat Kambodzas Saal Todaiji kloostris 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, Palju Buddha kujusid pronksist liigutuste ja zestide mitmekesisus, elevandiluu jne. Peen ja puhas või värvitud puust. painduvad kehad, ei peeta kinni detailide töötlus, armastus proportsioonidest ja anatoomiast. voolava joone ja vormi vastu ning
1. Jälgida, mida kasvataja ütleb ja jälgida, et kogu rühm teeks seda sama 2. Kui keegi rühmast nii ei tee nagu kasvataja ütleb, kaotab rühm ühe punkti 3. Kui kogu rühm teeb seda, mida kasvataja ütleb, saab rühm ühe punkti Mängu tulemuse selgitamine: kasvataja loeb kokku mõlema grupi punktid ja kui keegi grupist on nutikust, sõbralikkust või abivalmidust üles näidanud, annab ka lisapunkte. Ettevalmistus mänguks: · Mängu kohaks on liikumistegevuseks mõeldud saal · Kasvataja valmistab enne laste tulekut saali ette, joonistab kriidijoone/paigutab poomi/vaiba ja toolid · Mängu reeglid ja käik selgitatakse vahetult enne mängima asumist · Rühmad jagatakse rivis "üks-kaks" lugemise põhimõttel · Mängida võiks 5 minutit, seejärel teha kokkuvõte, seletada, mis toimus ja mida võiks/peaks teisiti tegema. Kui on soovi, mängida veel 10 minutit. Vaadelda, kas laste
Andres Hillep 14.05.09 RAUDSALLER Mina käisin kontserdil ,,RaudSaller". See kontsert toimus 9. märtsil kell 19.00, Tartu Vanemuise teatri suures majas. Saal oli rahvast täiesti täis ning sellest järeldasin kohe, et tuleb üks mõnus õhtu mõnusa muusika saatel.Pilet eelmüügist maksis 150 krooni, mis ei ole ühe korraliku kontserdi eest palju makstud. Kontserdil oli selline nimi ,,RaudSaller", kuna koos esinesid vanad sõbrad ning ammused bändikaaslased Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. Kogu kontserdi üldeesmärk oli Mihkel ja Hendrik panna koos laulma laule, mida kuulates mehed üles kasvasid.
dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane. Saal oli kottpime ning lauljad tulid märkamatult lavale. Järsku hakkas kostma ilusat neidudekoori kõla. Sõnadest küll polnud võimalik aru saada, aga kõlas väga kaunilt. Niisugust pimedust ning salapära kasutatu kontserdi jooksul korduvalt.Hiljem oma sõbrannaga vesteldes sain teada, et niisugust pimeduses laulmist kutsutakse black out-iks. Muusika oli selline, kus sõnade asemel oli väljamõeldud keel, esines nii valsse kui ka rütmikamaid palu
Enamikul näitlejatel oli korraga mitu kostüümi seljas, nad võtsid pealmise kostüümi vahepeal ära ja panid pärast peale tagasi. Valgusefektid olid väga head. Ma nägin tohutult palju prozektoreid. Mõlema rõdu peal oli 2 meest prozektoriga ning nendest prozektoritest tuli peenike kiir, mille värv iga natukese aja tagant muutus. Vahepeal oli sinine teine kord, aga teine kord hoopis kollane. Lava oli valgustatud väga heledalt ja saal tume. See jättis väga hea mulje. Mina poleks etenduses midagi muutnud. Etendus jättis hea üldmulje ning oli tore vaadata. See etendus oli täiskasvanutele mõeldud, sest stsenaarium oli väga keeruline ning mõnest kohast ma väga aru ei saanudki. Vaatused oleksid võinud olla võrdsemad, sest esimene vaatus oli 1 tund ja 30 minutit ning teine alla tunni. Mul jäid kondid kangeks nii pikast istumisest ühe koha peal.
parimateks osutusid Martin Lõbu ja Rael Rent. Nii mõnegi laulja esituse puhul tulid imestusest ja vaimustusest peale külmavärinad või kananahk. Veel valiti välja publiku lemmik, kelleks see aasta osutus Rael Rent, kuid kõige suurema ning võibolla ka olulisema auhinna Grand Prix'i noppis omale Hanna Valk. Lauljad tegid kõik väga head tööd pannes end kuulama ning pakkudes head meelelahutust suurele publikule. Rahvast oli tõesti palju, terve saal oli huviga kuulama tulnud inimesi täis. Neile kellel polnud oma saatjaid mängis kaasa saatebänd, kes tegid suurepärast tööd. Minule jätsid kõik esitajad väga sümpaatse ning hea mälestuse. Tore oli näha, et meie kodukohas nii palju imelisi ja andekaid noori tegutseb. Kontserdil oli ka üllatajaid, kelleks olid eelmiste aastate võitjad või auväärseid kohti saavutanud lauljad. Neist enamused tegelevad ka praegugi muusikaga ning täiendavad oma õpinguid
see meeldis. Pidevalt oli erinevate situatsioonide lõpus kuulda, kuidas rahvas lagistas naerda. Kontsert lõpus oli tunda ja kuulda kuidas publik ei tahtnud kuidagi armastatud artiste ära saata. Aplodeeriti maruliselt ning lauljaid kutsuti tagasi tervelt 6 korda. Samuti tundus, et lauljad ise ei tahtnud lavalt ära minna, kuna esitati ka mitmeid lisalugusid. Kontserdile minnes läksin kerge eelaimdusega, et tuleb järjekordne kontsert, kus saal on pooltühi ja esinejad ei tee oma tööd armastuse ja täie hingega. Õnneks pidin aga seekord pettuma. Kogu atmosfäär terve kontserdi ajal oli väga hubane ja oli tunda et kontserdikuulajad olid tulnud kontserti nautima. Külastaksin taoliseid kontserte ilmselt veel ja veel, kui ainult piletihind ei oleks nii krõbe.
Liis Kadakas 11a Kunstinäituse retsensioon 8. jaanuaril 2011 käisin vaatamas Raekojas Kuressaare kunstikooli õpilaste ja õpetajae tööde näitust ''Valguse algus''. Väljapanek koosneb valguse teemalistest töödest ning on kasutatud ka inglitemaatikat. Kohe algul saali sisse astudes tekkis hubane ning kodune tunne - saal on kaunistatud põlevate laternate ning muude huvitavate skulptuuridega. Teatavasti Raekoja galerii koosneb kahest toast. Rääkides lähemalt sulptuuridest: esimeses toas on näha ''illustratsiooni'' ''Valguse Algus'', mida loetakse näituse nimitööks. Skulptuur jäi meelde oma silmatorava ning huvitava kuju poolest: posti otsas asuv küünlaga traadist koonus on laest tuleva teravikuga kohakuti. Samuti on tagumises toas skulptuur jääpurikatest, mis on valmistatud alumiinimtraadist karkassile ning ...
Janis Stradzins bass Janis Ozols bariton Juris Lisenko tenor Andris Sejans alt Janis Sipkevics sopran Reinis Sejans vokaalrütmika Kogu Estonia kontserdisaali põrand oli kuulajaid täis ning ka rõdu ääred olid täitunud konterdikülastajatest. Saal läks pimedaks ning vaid üksikud prozektorid uitasid mööda saali ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla. Esimesena kõlas nende repertuaarist üks minu lemmiklugusid ,,Blackbird". Aeglase ja rahuliku palana lõi see saali meeldiva õhkkonna. Järgnes ,, I hear your heart" , millega ansambel saavutas 2006 aastal Eurovisoonil 16. koha
· Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem
21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes
S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tänapäeva muusikast. Kontsert oli väga kaunis ja koht, kus see toimus oli hubane. Saal oli üpris väike, kuid õnneks ei tekkinud ka puudust ruumist, sest rahvast oli üsna vähe. Tervet kontserti sai rahulikult nautida, sest segavaid faktoreid ei olnud ja tähelepanu võis keskendada ainult kaunile klassikalisele muusikale. Kontsert kestis ligi kaks tundi. Mulle meeldis väga see, et lisaks tavalisele pillimängule kasutati ka teisi tehnikaid. Näiteks kasutati viiulil mängides ka näppudega keelte tõmbamist selleks, et tekiks heli. Klaveril saadeti ainult osasid etteasteid
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa
Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma ei olnud kunagi varem kuulnud, et etendustel on vanusepiirangud. Näidend ise toimus umbes 19.sajandil ning rääkis teismelistest ja tolle aja tabuteemadest nagu näiteks homoseksuaalsus, teismeliste seks, masturbatsioon ja abort. Saal oli väike ja inimesi polnud ka eriti palju. Kui näidend läbi sain olin hämmeldunud. See oli kõik, mida ühest näidendist tahta. Nagu näidendi zanr juba ütleb oli seal nii nalja kui ka draamat. Sisse oli segatud ka paras kogus modernset tantsu. Põhjuseks võis olla ka see, et ma käisin seal üksi, kuid vahel oli mul tunne nagu oleks seal ruumis olnud ainult mina ja näitlejad. Mitte kedagi muud. Terve see tuba oli tulvil emotsioone
Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000 digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on happelises ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“.
omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku. Vokaalesitused tõmbasid mind rohkem kaasa. Üheks neist oli regilaul, mis rääkis kuidas noor tüdruk mehega ümberkäis. Selle oli Sandrale pärandanud tema vanaema. Eeslauljaks oli Sandra ise ning järellauljaks Jalmar. Laulu kõla oli pigem õrn, jutustav ja vaikne, millega püüti endasi anda noore tüdruku teadmatust ning haprust. Saateks mängiti kitarri. Minu arvates oli tegemist väga hubase kontsertiga, kuigi saal oli suur. Artistid suhtlesid publikuga vabalt kui oma sõpradega ja suutsid sellega luua väga koduse atmosfääri. Isegi kui pärimusmuusika pole minu lemmik stiil, jäin siiski kontsertiga rahule.
rahvast koos liikus, tantsis ja laulis üheaegselt. Muusikali mõttest ma suurt aru ei saanud, sest minu jaoks jäi see siiski väga segaseks ja lahtiseks, et elul on omad keerdkäigud. Põhimõtteliselt mulle enne lõppu ei pakkunud mitte mingit pinget, kuid viimaste laulude osa oli väga hästi tabatud. Soovitaksin vaatama minna, kuid paljud on seda juba ju vaatamas käinud. Kolmandal novembril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Lootsin et saal on rohkem rahvast täis, kui ta oli, kuid ei saa kurta ka et seal polnud eriti rahvast, äärmised istmed olid vaid tühjad. Lootused olid suured, kuid sellest lõpu poole. Võin nii palju öelda, et etendus ise kestis kolm tundi, kuid kahjuks ma ei mäleta, kas oli üks või kaks vaheaega. Igatahes oli suur pluss see, et seekord oli saal suhteliselt soe!
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit...
Konserdil oli koik hästi korraltatud ja halbu külge selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata.Kahjuks veidi halvasti oli õnnestunud printsi hääl.Printsi hääl jäi veidike nõrgaks. Üldilselt õnnestus konsert väga hästi,ning konserti oli hea kuulata,ning olen rahul,et käisin seda vaatamas. Publiku suhtumine oli konsertisse väga hea ja kogu saal plaksutas,kui laval mingi hea laul voi sündmus lõppes.Kõik inimesed jälgisid konserdi ja olid kindlasti koik rahul. Oma poolseid soovitsui mul polegi,kunagi konsert oli väga hea ja seal pole enam midagi paremks muuta.Ainuke halb külg oli printsi nõrk hääl,aga ma arvan,et see oli ka ainukse korra viga ja teistel etentustel esitab ta ennast paremini.
,,Väike prints" või ,,Pärlipureja". Muusikali naispeaosa Sugar Kane'i mängis vapustava häälega laulja Gerli Padar. Meespeaosades olid Andero Ermel ehk Joe (Josephine) ja Veikko Täär Jerryna (Daphne). Etenduses mängisid veel Marika Barabanstsikova, Alo Kurvits, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jääger jne. Muusikal kestis poolteist tundi, millest 15 minutit oli vaheaeg. Sinna saabudes ei tundunud, et saalis oleks olnud palju rahvast. Kuid etenduse käigus märkasin, et saal oli täiesti täis. Kuigi etendus oli pikk, suudeti meeleolu saalis kogu aeg üleval hoida. Etendust sai väga hästi nautida, kuna näitlejate hääled olid minu jaoks väga heal tasemel. Kindlasti lisas plusse juurde see, et peaossa oli valitud laulja Gerli Padar, kelle võimas hääl kedagi külmaks ei jätnud. Ka näitlemises võib esitajaid kiita, sest kõik sulandusid oma rolli väga veenvalt ning näitlesid hästi. Etendus ise oli väga humoorikas ja kaasakiskuv
Andres Hillep 10b 25.05.2010 High school musical Ma käisin 30.04.2010 Tallinnas Nukuteartis vaatamas muusikali ,,High school musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver
Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru lossi saal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katariina I Click to edit Master text styles Second level Third level
KUNSTIKOGU Lossiruumid: Külluse salong - kuningate portreede ja filosoofide büstid Venuse salong Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti balle Diana salong - jahiteemalised maalid Sõjasalong - asub suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas Rahusalong vastand Sõjasalongile Härjasilmasalongis - asub ovaalne aken Ooperiteater - 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale Lahingute saal - seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal Kellakabinet Keiserlik magamistuba Kabel PEEGLIGALERII 17. sajandi lõpul ehitatud (valmis 1684a) 17 akent, millest igaüks langeb ühele peeglile; loob efektiivse visuaalse efekti Seda kasutati iga päev - läbi selle jalutasid õukondlased igal hommikul missale Louis XIV valitsemise algusajal haaras Prantsusmaa kõrgkihti "peeglihullus" PEEGLIGALERII LOSSIPARK
skulptuuridega · Inspiratsioon etruskide kunstist Harewood House Väike, ent monumentaalne Kedleston Hall. Triumfikaare sarnane keskosa, kahepoolne kaarjas trepp. Kõrgete akendega põhikorrus. Teise mõjuka arhitekti William Chambersi Somerset House Inglise alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+punane+ roheline, mis meenutavad küll pigem Pompei maalinguid. Mööbel valgeks värvitud ja sellel antiikne ornament. Osterley Park Home House'i etruski magamistoa kavand Home House, Robert Adam Home House Landsdowne House'i (lammutatud) esialgsele kujule taastatud söögituba Kedleston Hall Kenwood House, Robert Adam Culzean Castle Adami
segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Teistest ruumidest väärivad veel märkimist profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati
Lõunafassaadil peasissekäigu ees on kaarjas paindus ja kolmnurkfrontooniga risaliit. Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda-
ning mulle pakub isiklikult huvi salapära ja müstika. Kasutati ka palju värvi- ning tehnilisi heliefekte, mille tõttu oli kogu kontsert väga kaasahaarav. Minu varasemased kogemused on seotud rohkem ooperite, operettide, pop-muusika kontsertidega ning antud kogemus oli hoopis midagi muud. Ma olen sellest balleti etendusest vaimustatud ja olen kindel, et selliseid külastusi tuleb mul tulevikus veel ette. Tundus, nagu tegemist on populaarse etendusega, kuna terve saal oli välja müüdud. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus ja jäin etendusega väga rahule. Lisa 1: Lisa 2: Eduard Tubin, 1947 „Kratt” aastal 1944
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paral...
3.Rohked sõjad (Prantsumaa,Türgi,Venemaa ,Saksamaa jt) 4.Ususõjad 5.Nõiaprotsessid 6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi. Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35.Milline tuntud seiklusromaan räägib sellest ajast?
tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama. Mingis mõttes oli hea olla proovi vaatamas, sest natuke sain näha, kuidas see etendus loodi ja kuidas sellega töötati, kuid samas ei olnud peaproovis kõikidel seljas kostüüme ja lavameigist veel rääkimata. Ma kujutan ette kuidas kostüümid ja lavameik õhtusel show'l väga palju
Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Rahvusooperi ajalugu Kutseline teater sai Estoniast 1906. Aastal. 1907. aastal etendati esimene operett– Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati.
aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed. Pärnu rand Pärnu rand on Pärnu linna uhkus ja identiteedi kandja olnud juba kauem kui sada aastat. Kuigi
· territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia
Arhidektuurifotode Workshopiga Pilt 2 teatri Dome eesotsas A. Shoussev. Kogu ala oli 17 900 m2. Hoone kõige ainulaadsem osa on Dome, mis on kaarjas kuppelehitis. See on 60 meetrit kõrge ja 19 meetrisa läbimõõduga. See oli esimene ehitis Euroopas, kus ehitis toetab ise oma kandetalasid ja veerge. Katus on kaetud tuhandete Hopeiseti plaatidega. Teatri suur saal mahutab 1774 pealtvaatajat. Peamine interjööri eripära majas on suure saali ülemine osa kus on suur galerii kaunistatud 16 kreeka skulptuuriga, mis on iidsete meistrite tööde koopiad. Nende kohal ripuvad ka imeilusad kristall lühtrid. Maja kogu ala on 11 837 m2 suur, ning seepärast nimetatakse teatrit tihti ka ,,Siberi Coliseumilla" tähendades suurt ja ilusat teatrit. Viimatine restaureerimine toimus 2005 aastal, kus avamisel osales ka Putin. Etendused
Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli saal Kooli suleti 1974.a. Põhjuseks toodi väikese õpilaste arvuga koolide sulgemis kampaania ja samal ajal Kanepi Keskkooli võimaliku laiendamise kava Samal ajal kaotas ka paikkond oma ajaloolise nime, muutudes Erastverest Soodoma külaks Tänan kuulamast!
a tutvunud ka Riia Läti Seltsi tegevusega. Koidulal aga tänu kirjavahetusele Almbergiga tekkis teatud ülevaade soomlaste esimestest teatritegemistest. Esimene eestikeelne teatrimäng ,,Vanemuise'' seltsis toimus sisuliselt 1867/1868. a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise
Kontserdiarvustus Käisin 15. Jaanuaril 2011 kuulamas J.M.K.E 25. sünnipäeva kontserti Rock Cafe´s, kus esitleti ka uut albumit ,,Jasonit ei huvita". J.M.K.E. on üks väheseid eesti punk-rokkbände, kes on suutnud veerand sajandit ilma pausideta tegutseda. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates Stupido Twinsi poolt 1989 avaldatud hittsinglist ,,Tere perestroika" ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool. Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukki...
Ta on rahvusvaheliste Concerteum (Kreeka) ja Val Tidone ( Itaalia) konkursside laureaat. Muusikud olid riietanud end pidulikult, mees kandis ülikonda ja naised olid sädelevates kleitides, mis sobis suurepäraselt lossi atmosfääri. Kontsert oli kahjuks suunatud pigem venekeelsele publikule, ka kava oli ainult vene keeles, oleks võinud ka eestikeelne olla. Arvasin millegipärast, et rahvast palju ei tule, minu jaoks oli tegu suht võõraste muusikutega, aga saal oli rahvast täis. Avateos Mozart aaria ooperist „ Cosi van Tutte“ oli väga särav esitus, sopran laulis meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis kaasas sünge ning salapäran...
Iseteenindus Iseteenindus on levinud, kliendi jaoks kiire ja mugav teenindusviis, mis on kasutusel paljudes kohvikutes, einelaudades, bistroodes jne. Iseteeninduse korral valib klient harilikult letilt valmis pandud toitu või esitab teenindajale oma tellimuse, võtab sobilikud söögiriistad ja viib portsjoneeritud toidu ise lauda. Kasutatud nõud koristab kas saalitöötaja või tõstavad külastajad ise kasutatud nõud saali paigutatud kasutatud nõude kärudele. Iseteeninduse puhul vajalikud teenindustoimingud võib jaotada kolmeks etapiks: · ettevalmistus, · teenindus · teeninduse järeltoimingud. Näited teenindustoimingutest erinevates teeninduse etappides on toodud tabelis 2. Tabel 2. Teenindustoimingud iseteenindusega ettevõttes Teeninduse etapp Teenindustoimingud Ettevalmistus · Puhastada vastavalt puhastusplaanile kõik avalikud ruumid, kaasa arvatud tualetid ja garderoob, samuti toiduletid,...
Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893). Uue sajandi algul valminud ja ilmunud Vilde ajalooline triloogia tähendas aga juba eesti ajaloolise romaani edasiminekut mitme pika sammu võrra. Kirjanik toonitas pärast teostekolmiku lõpetamist poleemikas arvustajatega, et kõige iseloomustavam pole siin mitte ajalooline ainestik, vaid asjaolu, et tegemist on sotsiaalsete romaanidega. Tõeliselt ajaloolisteks on
kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruumis paikneb varuväljapääs hoonest. Hoone tehnilisse ruumi, kus paikneb õliküttel põhinev keskküttekatel, on võimalik pääseda ehitise kaguküljel asuvast sissepääsust. 2. ARHITEKTUURNE OSA 2.1 Ruumide funktsionaalsed seosed Peasissepääsust avanev tuulekoda võimaldab tervisespordikülastajal mugavalt üleriided
See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Mõned uurijad nimetavad Altamira koopa Polükroomide saali (galerii I) esiaja kunsti Sixtuse kabeliks. See on üks Pleistotseeniaja kunsti kauneimaid näiteid. Polükroomide saal asub koopasuu lähedal, vestibüüli kõrval, moodustades õieti osa vestibüülist. Pablo Picasso on öelnud: "Mitte keegi meist ei suuda midagi niisugust maalida." Enne kui koopa sissepääs sisse varises ja enne kui ehitati piirdeseinad, mis eraldavad vestibüüli esimesest galeriist, oli see saal elamispaiga loomulik pikendus, kuhu paistis ka välist valgust. Lagi, kus asuvad maalid, on kergelt kaldu ning madal
eKr. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida. Maavärin põhjustas kahjustusi teisele neljast kujust. Imponeeriv, tohutu pülooni ilmeline Suure templi kaljufassaad, milleni algselt pääses läbi hoovi. Templi fassaad on 36 m lai ja 32 m kõrge, kujud on üle 20 m kõrged. Fassaadi taga asub 9 m kõrgune saal, mida toestab kaheksa peent kaunistatud sammast. Selle taga on väiksem sammassaal oma ebasümmeetriliselt külgnevate säilmekirstudega, see saal viib komplekssesse pühamusse, mille pühimat paika kontrollivad istuvad jumalate kujud koos jumalaks tõstetud vaaraoga. Abu Simbeli templid 29) Zeus- Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus 30) Kapitoolium- Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
