MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ................................
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakkavadki lahti rulluma nelja laulja mälestused ja hetked laval, mineviku armumised ja lahkuminekud. See etendus oli minu arust väga huvitav. Näidend oli kindlasti mõeldud vanematele inimestele, kui seda olen mina, sest mõne koha peal, kus oli nali olnud ja terve saal naeris, siis mina kas siis ei saanud naljast aru või see polnud minu arvates naljakas. Samas aga mõne koha peal, kus mina itsitasin omaette, oli terve saal vait. Eriti meeldis mulle Reginaldi (Feliks Kark) tegelane. Võibolla sellepärast, et ta oli minu jaoks kõige tuntum nägu laval ja ka sellepärast, et mulle siiralt meeldis tema käitumine, jutt ja iseloom. Mulle meeldis väga ka Wilfi (Raivo Rüütel) käitumine. Ta leidis igas asjas midagi positiivset
valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle määrdunud ja räpasele varustusele. 1977. asutas Joe Gold oma ülemaailmse jõusaaliketi. 1980-datel rajati väga palju jõusaalikette nagu näiteks 24 Hour Fitness (1983) ja LA Fitness (1984). Sellel ajal sai trendiks jõusaalide rajamine ka
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus
Neljapäev"Esmaabi" Reede"Tarzan" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade korrastus, korrastus, rivistus)P- rivistus)M.Mäeots,H.R R.Pruus,M.Mäeots eial HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK Esmaabi;ülevaade Filmide ning multikate teoreetiline ning päev;arutelud,filmid,aval praktilineH.Reial,P- dused,kava koostamineP- R.Pruus, R.Pruus,M.MäeotsVälit M.Mäeotssuur saal erass Esmaabi test Filmide ning multikate meeskkonnas kava esitlus (Dzungli Jane (vigastused,traumad,sid ja Tarzani umine)M.MäeotsSuur valimine)H.Reial,M.Mäe saal otsVäliterass LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK VABAAEG VABAAEG Jalgpall;strateegia harjutamine,uued meeskkonnad.P- Mäng „Jane ja Tarzan”P- R.Pruus,M.Mäeotssuu R.Pruus,M.MäeotsSuur
Hind kokku: 4131 Kohvipaus: kohv, tee, maitsevesi, soolased ja magusad küpsised, puuviljasuupisted. Lõunasöök: suitsumaitseline seakaelakarbonaad, kartuligratääni, oa-peekonirulli ja metsaseenekastmega; bors; marjakook marjakastmega. Pidulik õhtusöök: tsilli-laimi marinaadis kanafilee, ürdise-peediraguu ja koorese karrikastmega; lõhe-köögiviljasupp; sokolaadiparfee vaniljekastmega. Hinnad sisaldavad käibemaksu! Konverents 25./26.08.2012 25.08 hommikul teatristiilis saal ,,Palanga,, 90 in. 25.08 pealelõunal klassiruumistiilis saal ,,Pirita,, 45 in. 25.08 pealelõunal klassiruumistiilis saal ,,Pärnu,, 45 in. 26.08 hommikul klassiruumistiilis saal ,,Pirita,, 45 in. 26.08 hommikul klassiruumistiilis saal ,,Pärnu,, 45 in. 26.08 pealelõunal teatristiilis saal ,,Palanga,, 90 in. Kõikides konverentsiruumides on Wifi, konditsioneer, data-projektor, pabertahvel, ekraan, TV ja videovõimalus.
.. 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal..........................................................................................................................................................5 Kammersaal.....................................................................................................................................................5 Valge saal ........................................................................................................................................................5 Sinine saal........................................................................................................................................................6 Talveaed...........................................................................................................................................................6
bussi nr 10 tööpäevane sõiduplaan Tehnikaülikooli peatusest Väike-Õismäe suunas. bussi nr 36 tööpäevane sõiduplaan Tehnikaülikooli peatusest Viru suunas. bussi nr 36 tööpäevane sõiduplaan Tehnikaülikooli peatusest Väike-Õismäe suunas. 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 Kava Kinokava Filmid Riigikogu Europarlament filmi nimetus, algusaeg, kinoteater, saal (ilma IMDB-osata) filmi nimetus, saal, algusaeg, eeldatav lõpp, filmi keel, subtiitrite keel filmi nimi eesti ja originaalkeeles, filmi kestus, esmalinastuse kuupäev nimi, fraktsioon, komisjon, e-postiaadress Nimi, riik, partei/erakond, fraktsioon Number 206653 206653 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riikid 1. Koostage sellele töölehele rakendus, mis võimaldab valida (valideerimine) loendist
vaadates interjöörilahenduste külluslikkust – raske on leida ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta. Ludwigi magamistuba on iseäranis toretsev, seal on gooti stiilis efektsed graveeritud tammepaneelid ja A. Spiessi maalid fragmentidega Tristani ja Isolde legendist. Elutuba on pühendatud luigerüütel Lohengrini legendile, mida illustreerivad Hauschildi gobeläänid. Kaks kõige suurejoonelisemat ruumi lossis on troonisaal ja lauljate saal. Esimest ümbritsevad uhked bütsantsi arkaadid; paraku jäi troon, mis pidi tulema ruumi keskpunkti, tegemata. Lauljate saalis on laepaneelid kaunistatud motiividega zodiaagimärkide vallast. Need ruumid lasid Ludwigil astuda ajaloolistesse rollidesse, nagu Lohengrin, keset ümbruskonda, kus „kujutlusvõime on tooraineks, millest luuakse reaalsust“ – Walt Disney tähelepanek; lossi vaade põhja poolt meenutab Disneylandi embleemi.
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib
sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990
Samuti meenutas klaverikontsert mulle vahepeal filmi „Kariibi mere piraadid“. Esimese osa lõppedes sai Mihkel Poll tohutu suure aplausi publiku poolt. Samuti oli tal üks suur fänn, kes plaksutas nagu segane rõdult, ning hüüdis „Braavo, braavo!“. Pianist ei saanudki lahkuda saalist, kuna aplaus ei lõppenud, ning kõigi üllatuseks pani ta lilled klaveri kõrvale maha ja istus uuesti klaveri taha. Istudes maha, jäi saal vaikseks, ning ta ütles: „Tšaikovski „Mõtisklus“ ,“ ja hakkas mängima. Mängis üksi, ilma orkestrita ja terve saal oli lummatud. Peale seda lugu, sai ta uuesti tohutu aplausi ja paljud trampisid ka jalgu vastu maad ja see sama härrasmees rõdult hüüdis kohe peale viimast nooti „Priima!“, ning kogu saal nõustus sellega. Kontserdi teises pooles mängis orkester Claude Debussy „Meri“, mis isiklikult meeldis
Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat ava, mille taga on teine saal. Parempoolses seinas esineb mitu sügavat soppi, vasakpoolses aga tellistest müür. Selle taga oli vanasti suur saal, mille lagi on sisse langenud. Maapinnal näeme selle kohal kuni 4 m sügavust ja 10 m laiust langatuslehtrit. Hävinud saalist läks põhja suunas kitsas maa-alune käik, mille ulatuse kohta lähemad andmed puuduvad.
korraldamiseks. Pakutakse mugavaid ja stiilseid konverentsi- ja seminariruume, tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning paindlikku teenustepaketti. Konverentsikeskus paikneb raamatukogu põhikorrusel seotuna avara fuajee ja toitlustuskompleksiga. Fuajees on külalistele avatud garderoob, raamatukauplus ning näitusesaal. Hotell Pärnu Konverentsikeskus-parim koht konverentside ja koolituste korraldamiseks otse suvepealinna südames!Hotellis on kaks konverentsiruumi, saunaga saal rühmatööks ja nõupidamistesviit. Konverentsilõunaid ja -õhtusööke pakutakse restoranis Embecke. Konverentside afterparty'de jaoks sobivad läheduses asuvad ööklubid Mirage, Sugar ja Bravo. Hotell Pärnu professionaalne teenindus ja mugav keskkond on tagatiseks konverentsi õnnestumisele. LISAINFO Seminariruumide arv (kuni 20 kohta) 1 Seminariruumide arv (kuni 10 kohta) 1 Seminariruumide arv (kuni 50 kohta) 1 Seminariruumide arv (kuni 100 kohta) 1
Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist. Kui päikesekiired langevad läbi akende galeriisse, siis on tulemus meeliülendav. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum Napoleoni eluruumidest. Tänapäeval on Fontainebleau loss pühendatud Napoleoni mälestusele. Fontainebleau loss Napoliooni troonisaal ja peeglite saal Château d'Amboise Kuninglik Château d'Amboise on paksult täis Prantsusmaa ajalugu. Tänapäeval on säilinud umbes viiendik kunagisest Charles II ajastu hiilgusest. Amboise' lossi Püha Hubertuse kabelis asub Leonardo da Vinci haud. Leonardo da Vinci elas lossist küll 500 meetrit eemal, aga tema elukoht oli lossiga ühendatud maaalust käiku pidi. Château d'Amboise kunagine välimus Château d'Amboise Château d'Amboise saal
kummaline hääl midagi kraapimise taolist. Kuningas ütles Hüpikkonnale, et tema tegi seda häält ja siis oli kääbus naerma puhkenud. Kohe peale seda hakkas ta maskeraadi plaani arutama.Ta mõtles välja, et läheb vaja kaheksat tegelast,et nad mängiks aheldatud orangutange, kes peavad selga tõmbama trikood siis kaetakse nad tõrvaga üle ja pannakse linakiudu peale. Muretseti ka kett millega seoti nad kinni ja nii,et nad saaksid moodustada ringi. Oli üks suur saal, kus maskeraad pidi toimuma oli ümara kujuga ja selle saali keskel oli kroonlühter, mida sai alla lasta ja üles tõsta. See eemaldati ja lisati palju väiksemaid seinalühtreid. Kui saal oli ära kujundatud oodati keskööni mil saal oli rahvast täis. Siis tormasid orangutangide taolised loomad siis ja rahvas ehmus ära ja hakkasid välisukse poole jooksma, et saalist välja saada, kuid saali uksed olid lukku pandud. Kuningas ja ta seitse sõpra olid liikunud saali keskpaika
Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15. KUMU projekteeris soomlane Pekka Vapaavuori, kes võitis rahvusvahelise konkursi. Muuseum avati 17. veebruaril 2006
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust
palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ei mäleta kes seda lugu esitas. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et see oli esitatud puhtalt ja siiralt. Muidugi ei saa ka teiste esitatud laulude kohta midagi halba õelda, kuid just selles loos oli midagi erilist, aga võib-olla ainult minu jaoks. Lavalisuse poole pealt oli näha süvenemist ja kaasahaaravust, sest saalis oli palju rahvast ( saal oli peaaegu täis, ainult mõned ääre pingid olid tühjad) ja kõik elasid etendusele väga kaasa. Olen varemgi muusikale vaatamas käinud, kuid see oli kuidagi meeldejäävam. Võib-olla sellepärast, et see oli kõige hiljutisem, aga eks aeg näitab, kui meeldejääv see oli. Informatsiooni näitlejate kohta niipalju, et muusikalis osales ka rootsirahvusest mustanahaline Danne Dahlin, kes oli nii goreograafi kui ka näitleja rollis. Kõik tekstid kandis ta ette
Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.
• Enamjaolt kipsseinad • Betoontrepid kohapeal valatud • AAA klass • Siledad betoonpõrandad • Laoruumid laotud Aeroc kivist(hoiab niiskust ja soojust) • Üks laoruum klaaslaega • Hoone sektsioonide vahel klaasseinad/uksed • Laed kaetakse metallrestidega • Püsinäituseruumi seinad dekoratiiv penoplastist Dekoratiivne penoplast metallrestid Aeroc’ist seinad kipsseinad Betoontrepp Klaassein Black-Box teater ja saal • Teatri seinad helisummutavast vineerplaatidest • Teatri üks sein on eemaldatav • Saali seinad poole meetri paksused • 6 kihti erikõva kipsi ja klaasvill • Saalis tõstetav sein • Saali seinad kaetud heliisolatsioon plaatidega Saali lagi Heliisolatsioonplaat Poole meetri paksused seinad saal Ehitusel kasutatavad masinad Käärtõstuk ja poomtõstuk poomtõstuk Täname tähelepanu eest!
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit
kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga ruumid. • Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. • Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. • Kuna Ludwig II suri enne, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud.
Im Freigelände und in einzigartigen Tierhäusern präsentiert er insgesamt 500 verschiedene Arten und über 4.500 Tiere. Adresse : Zoo Frankfurt am Main Bernhard-Grzimek-Allee 1 60316 Frankfurt am Main Zoo Frankfurt am Main Alte Oper Frankfurt Am 28. August 1981 konnte die Alte Oper feierlich eingeweiht werden. Seitdem locken jährlich rund 300 Konzerte und Veranstaltungen zahlreiche Besucher in die Säle. Im Alte Oper Frankfurt ist im Grossen Saal 2450 Plätze und in der Mozart Saal 720 Plätze. Sinfonie- und Kammerkonzerte, Liederabende, alte und moderne Musik stehen auf dem Programm. Adresse : Alte Oper Frankfurt - Konzert- und Kongresszentrum GmbH Opernplatz 1 60313 Frankfurt am Main Alte Oper Frankfurt Goethe-Haus und Goethe-Museum An der Stelle des Geburtshauses im Großen Hirschgraben stehen heute das Goethe-Haus und das Goethe-Museum. Goethes Studierzimmer im zweiten Obergeschoss ist
ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad puitraamistiusega tahvlid, peenelõikeline hammaskarniis, kannelüüridega friis, peeglid ja ampiirahjud. Ka mujal hoones on väärtuslikke interjöörielemente nagu uksed, aknaluugid, ahjud, stukk-kaunistused. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa saal aastal 2008 Mõisa peahoone ees on olnud barokne aed, mis kujundati 19. sajandil vabakujuliseks.
Kuldhari kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim
Mustpunane kukk – kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim
pinkide ja õpikute vahelt päris asjade keskele. Igal laupäeval ootab muuseum kõiki huvilisi peamajja toomkirikus, sest just siis toimuvad Hullu Teadlase kabinetis palju põnevaid eksperimente. Eksperimendihommikutel avastatakse optika saladusi, proovitakse erinevaid lihtmehhanisme, räägitakse loodusnähtustest ja vaadeldakse ilma. Osalejad saavad põnevate katsete käigus ise proovida loodusseaduste paikapidavust ning avastada uut ja põnevat. Morgensterni saal on pühendatud tsaariaegsele ülikoolile. Eksponeeritud on linnale ja ülikoolile värvi lisanud üliõpilasseltside ja korporatsioonide esemeid ning projekteeritud hoonete makett. Ajaloo muuseumis asub ülikooli varakamber, kus eksponeeritakse valikut ülikooli väärtuslikematest varadest. Ülikooli varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust. Paljude
Iseloomulikud jooned on: · sümmeetria · lagedad, kaunistusteta seinapinnad · sammasportikus (=eeskoda) · pilastrid (4-nurkse läbilõikega poolsambad) Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna barokne, kuid on ka klassitsismile omaseid elemente (näiteks ruumilahendus). Täiesti varaklassitsistliku interjööriga on selle hoone Valge saal (praegune interjöör on pärit aastast 1935). Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures. Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu)
vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, mõningane leinameeleolu. Saal on pime. Etendus, vähemalt kella järgi, oleks pidanud hakkama kahe minuti eest. Järsku süttib spotlight ja valgustab lava ees toolidel reas istuvat NO99 trupi üheksat näitlejat. Nende taha, lava tagaseina katvale kinolinale, tekib 16:9 formaadis otseülekanne kaamerast, mis hakkab ükshaaval näitlejate nägusid koos nimede-vanustega näitama. Kui kõik 9 on näidatud hakkab mängima Rein Laaneoru lugu "Hüvasti Eesti". "Aeg toob uued mõtted meelde Jääb ehk vahel kitsaks Maarjamaa
Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34"
Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Firma jõulupidu Vastuvõtu planeerimine Vastuvõtu liik: õhtune, ametlik. Külalised: vanuses 2540. Peol osalevad kõik ettevõtte töötajad. Inimesi on kokku 45. Meessoost isikuid on 25 ja naissoost isikuid 20. Rahvuselt on kõik eestlased. Eesmärgiks on koos lõbusalt aega veeta ning oma kaastöötajaid paremini tundma õppida. Pidusöögi aeg: 16.detsember 2011, alates 17.0023.00. Koht: kohvikus "Kaffel", mille saal mahutab kuni 50 inimest. Asub Pärnu mnt. 67a, Tallinnas (õnnepalee kõrval, ajakirjandusmajas). Laua asukoht aknad snäkid sampuseklaasid uks trepp tantsuplats elav bänd Menüü Jook: klaasike majavürtsidega valmistatud hõõgveini (pakutakse kohe saabudes), morss, vesi (kaunistatud melissilehtede ja pohlamarjadega), kohv või tee (magustoidu kõrvale).
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34"
Härma , Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J. Koort, A. Aberg
Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes oli õhkkond märgatavalt teistsugune kui väljas, saal oli väga väike aga kõrge, ruumi esimene osa oli valgustatud ja seal seisid erinevad pillid. See aitas palju kaasa ürituse üldmulje kujunemisele. Ansambel esitas renessansiaegseid muusikapalu ning olid kõik ka vastavalt riietatud, mis andis minu arust üldpildile palju juurde. Pillimehed olid rõõmsas meeleolus ja tundus, et neile
VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur
Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viimane oli K.Plink (tsello). Saal oli keskmise suurusega. Seal olid 2 suurt mängu kõlarit, valged seinad, mustad ja valged rulood, sinised toolid, 3 klaverit millest üks lava keskel teised kaks olid seina äärtes mustade katete all, 16 akent, 12 noodihoidjat, 27 prozektorit, 1 kõlar, saalis oli ukse kohal väike rõdu kus oli tehnika peal. Lava keskel oli 5 noodihoidjat, 5 tooli. Seina ääres oli kõrge tool ja väike laud. Seal oli veel 25 lampi, sinised mini kardinad mis ei
...........................................................5 Arhitektuur ja stiil....................................................................................................................... 7 Trepikoda................................................................................................................................ 7 Fuajee......................................................................................................................................8 Vaatajate saal.......................................................................................................................... 9 Mõjud välismaal........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 3
Ta mõtles 2 päeva ja lubas. Hommikul kell 4 ma sõitsin bussiga Narvast, aga 15:30 olin juba onu juures. Pärast koos kell 20:00 seisime järjekorras, sest kontsert pidi algama kolme tunni pärast. Nagu mäletan, seal me seisime umbes 2.5 tunni, sellepärast hakkasin kiiresti väsima. Aga meid ikkagi lasti sisse ja nüüd oli vaja kiiresti leida oma kohtasid. Vaatlejate arv kiiresti kasvas, veel 20 minutit ja saal on täis. Kannatamatus kasvas ka. Hakkasid ühised hõikumised gruppi nimetusega. Rokk kontserdil valitses võimas energeetika, grupp aanas-austajad kogusid ja sellises olukorras esimesest viimaseni minutini. Aeg tuli! Üheks hetkeks kustutatati tuld ja kontsert algas. Lõpuks vaatajatel oli hea võimalus nautima rokk kontserdi. Kõik lõbutsesid, etendus oli ideaalne: tuli, heli, musikantid ja selles olukorras 2 tundi. Laulasid nii musikandid, kui ka terve saal. Isegi inglise
lossist oma unistuste maailma. Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. Ludwig II suri varakult ning kui ta suri, oli valmis ainult 15 tuba. Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. Lossi suurim ruum on Lauljate saal (pildil), millele järgneb Troonisaal. Lauljate saal oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli üks kuninga lemmikumaid ruume kujunduselt. Ludwig II eluruumid olid väga modernsed. Kuninga lemmikteemadeks olid Graali legendid, Wolfram von Eschenbachi tööd ning Wagneri tõlgendus Eschenbachi töödest. Esiletoomist vajab ruum „Grotto“ (pildil), mis asub lossi idaosas. See oli algselt mõeldud väikese kose jaoks, mis tekitaks ka vikerkaare.
ehituse võttis enda peale tuntud ehitusmeister Friederich Hübbe. Maja sai 1909. aasta sügiseks müürideni üles laotud. Hoone oli valmis 1910. aasta sügisel. Juba 4. septembril 1910. aastal toimus pidulik avakontsert. Avamispidustel viibisid ka arhitektid Vassiljev ja Bubõr, nad kutsuti ette lava peale ja avaldati kordaläinud töö üle kiitust. Saksa teater polnud mitte ainult väliselt uudne (juugenstiilis ehitatud), vaid kaasaegne ka tehniliselt. Suur ja sügav lava, tõusva põrandaga saal, austilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis, elektrivalgustus ja aruküte, raudbetoonkonstruktsioonid, töökojad, laod kõik see oli igati eesrindlik. 1930. aastate ümberehituskavad. 1939. aastal sai Saksa teater pärast pikki asjaajamisi lõpuks päriselt eestlaste, täpsemalt Eesti Draamateatri omaks. Arvati, et teatrihoone tuleb ümber ehitada. 1939. aastal ajakirjanduses tutvustati ümberehitusprojekt, kus ei jäänud algsest juugendist midagi alles
väljendati endast muusika ja riietuse abil. Muusika pidi sokeerima lihtsuse poolest. Tunnuseks oli kiire tempo vähemalt 140 looki minutis. Riietus oli ka sokeeriv ebahariliku tooni juuksed , tume riietus ,tihti nahast jakid ja suured saapad. Eestis on punki ikka veel palju alles. Eestis on korraldatud punk laulupidu. Tõnu Trubetky Malemaja star Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan, Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps.
Piilu lutsukomm, Perepoja leib, Türgi diivan, auto Peugeot 206, allveelaev Lembitu 12. Ürituste nimed: konkurss Eesti Miss, Valge Daami muusikapäevad, lauluvõistlus Lind 13. Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist 14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed,
Lubjakivi Sergei Saal Alari-Fredi Liik Üldinformatsioon · Eesti üks levinuim maavara · Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
