Revolutsioonilised sõjad levitasid demokraatia põhimõtteid Euroopas Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan, mis võitles revolutsiooni vastastega Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon dokument, mis tugiines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele ,,Marseljees" on Prantsusmaa riigihümn Aastaarvud: 16101643 = Louis XIII valitsemisaeg 16431715 = Louis XIV valitsemisaeg 1789 = Versailles' lossi rüüstamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus 1791 = põhiseaduse kehtestamine 1792 = vabariigi väljakuulutamine 179394 = Jakobiinide diktatuur 1799 = Napoleoni riigipööre Pariisis 1804 = Napoleon sai prantslaste keisriks ehk imperaatoriks 18051807 = vallutused ( Austria, Preisi, Venemaa, Inglismaa blokaad) 1812 = Sõda Venemaaga 1814 = märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi 1815 = Napoleon sai lüüa Waterloo lahingus, Elba saar jne..
Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla
Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla
Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust. 7.Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses? Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 8.Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust. Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 9.Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 10.Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust. Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu
Alates XII sajandist hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Maaisandad olid huvitatud, et talupojad maksaksid loonusrendi asemel raharenti. Talupoegade senist suurem liikuvus. Külaühiskond kihistus varanduslikult. Isandad lasid üha sagedamini talupoegadel end raha eest vabaks osta. 2. Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus. käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas). naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt
Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne-Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket ka naturaalmajandus. Osteti peamiselt vaid soola, rauda ja feodaalid ka luksuskaupa. Raha naturaalmajanduse tingimustes peaaegu käibel ei olnud ning kaubanduslikud sidemed Euroopa erinevate piirkondade vahel praktiliselt puudusid. Eeldused linnade taastekkeks kujunesid alates 11.saj seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest
eemale Eesti põlisrahvas: nõnda näiteks lakkas 17. sajandi lõpul olemast peamiselt eestlastest ametimehi koondanud Tallinna Oleviste gild. 1 Saksa 1 Estonica. Rootsi aeg. Linnad. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Linnad/ rahvus sai sisuliselt kohustuslikuks eelduseks käsitööliseks saamisel. Arvan, et jällegi oli eestlane see, kes pigem kannatas kui sai kasu, sest maa põlisrahvas hakkas tänu nendele protsessidele linnakodanike hulgas kahanema. Samuti linnade rüüstamine tõi eestlastele palju kahju. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi „emamaa” huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde - sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 2 Ehk siis Eesti jäi pigem tahaplaanile ning Rootsi kandis enamasti enda eest hoolt. Mõisast sõltuvate talupoegade teotööst sõltus mõisamajandus. Lisaks teotööle oli talu kohustatud osa oma põldude viljasaagist ja talumajanduse
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri...
Järgmise päeva tsaari manmifestis lubati: isikuvabadust ja üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist. Viimase korraldas ära Jaan Tõnisson, kes kutsus kokku rahvaasemike koosoleku. Kokkutulnud jagunesid kaheks: mõõdukad(soovisid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust) ja käremeelsed(nõuti demokraatliku vabariiki, tsaarivalitsuse boikoteerimist, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusest). Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli Tallinna töölised), mille lõpetas karistussalkade saabumine. Tegutsesid sõjakohtud ja karistussalkade ohviks landes 328 inimest(vallavanemad, kooliõpetajad, seltsitegelased). Paljud avaliku elu tegelased põgenesid maalt. Tähtsad ajalehed suleti. Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja
Nikolai II vene viimane tsaar. 1917 kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt. 17. okt allkirjastab tsaar oktoobrimanifesti, lõi riigiduuma. 17. oktoobrimanifest (õpilane oskab tuua ka seoseid eesti ajalooga). -sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus -ühinemisvabadus (võimalik asutada poliitilisi ühendusi; erakondade,parteide teke) Eestiga seos: Eestis toimusid ka rahutused, Põhja-Eestis mõisate rüüstamine. Eestis tekkisid ka parteid, vabadusi laiendati. Lõpuks viis see iseseisvumiseni. Sündmus ja selle tähtsus: 9.01.1905, 16.10.1905. 9.01.1905 Verine pühapäev. Avati tuli rahumeelsete protestijate pihta. Viis oktoobrimanifesti allkirjastamiseni. 16.10.1905 -Toimus rahumeelne demonstratsioon ja siis avati inimeste pihta tuli praeguse ooperiteatri Estonia taga. Poliitilised voolud Eestis 20. sajandi algul (juhtfiguurid, häälekandja, ideoloogia). Tartu liberaalid
Moskva vürstiriigi Teine tase Kolmas tase ümber. Neljas tase Pildil tsaar Ivan IV Julm Viies tase (1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg.
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. Peagi
rahvaste esindajaid? · Võõrad asusid elama enamjaolt laialipillatult eestlaste hulka, võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed · Kui sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks, siis toimus kiire assimileerumine · Võõrasustus säilus aladel, kus elati kompaktselt koos päritolumaa lähedal (venelased Peipsi ääres, rootslased Lääne-Eestis) 7. Arutlege, mis põhjustas vaadeldaval perioodil rahvaarvu tagasilööke? · Sõjategevus ja rüüstamine: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda, Põhjasõda · Viljaikaldused ja näljahädad: 1601-1603, Suur näljahäda 1696-1697 · Haigused: tüüfus ja düsenteeria Suure näljahäda ajal, katk 1710-1711 8. Mille poolest on rahvastiku olukord sarnane 17.ja 18.sajandi alguses? Milles erinesid nimetatud perioodide rahvastikuprotsessid? · Sarnane: Rahvaarv vähenes umbes poole võrra Terved piirkonnad inimtühjad · Erinev: Põhjasõja-järgne sisseränne oli väiksem
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poli...
Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused Mõlemad seadused pärinevad muinasaja antoloogiast, kuid hetiitide seadused on täpsemad ja rohkem määratletumad. Ešnunna, tuntud tänapäeval Tel Asmari nime all 1, asub Sumeri loodeosas Dyala oru piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustam...
Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased. Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Antropogeen- inimese kujunemise lugu Ruunikivi- taplustele viitavad kivid Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis
kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni konst lõpliku langemiseni *sõjaväes oli feodaliseerimise protsess *11saj vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest
1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust:
Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav
Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas
Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas
valitsuse. Direktooriumi esimene president oli Palu de Barras, kes enne revolutsiooni oli aristrokraat ja jakobiinide ajal terrorist. Riigi juhtimiseks määrati ametisse 7 ministrit. Direktooriumi toetasid uusrikkad, kes olid revolutsiooni ajal kokku ajanud suure varanduse, rahva seas direktoorium toetust ei leidnud. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. Aasat riigipöördeni. 12. Sotsiaalsed probleemid rüüstamine, tapmine, hävitamine, lõhkumine, mõtlemattu barbaarne käitumine, vaesus. 13. Religiooniprobleemid Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu vähendati ja vaimulik pool muutus vähetähtsaks. 14. Revolutsioon ja kultuuriküsimused viha vana korra vastu tabas eellkõige kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid, lisaks
Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)? Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad, Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt. Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud
· Kelman (1953) sotsiaalse mugandumise kolm protsessi: Nõustumine enamuse seisukoha järgimine isiklike uskumuste muutmiseta Internaliseerimine nõustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad Identifitseerumine e. samastumine hoiakute muutmine selle nimel, et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda. · Ebamäärasus sunnib enam internaliseerima (Sherif) Deindividuatsioon grupis -politseinike tegevus 1991.a. LA -enesetapule õhutamine Oklahoma ülikoolis 1967 -auto rüüstamine NY Bronxis ja Stanfordi ülikooli linnakus Palo Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970) -vormi kandmine sõjaväes, näomaskid -massirahutused -meditsiiniõdede riietus -"maskiballi" fenomen Kollektiivne käitumine: Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga käitumine: ·Le Boni "massipsühholoogia" "vaimse ühtsuse seadus" (1895) ·Deindividuatsiooni tingimused (Zimbardo, 1969): ·Erutav, virgutav olukord ·Anonüümsus
Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”. Seda raamatut on nimetatud kristluse suureks poliitiliseks teoseks ja selle mõju on olnud tohutu katoliikluse ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle. Teose põhjendamise ajendiks olid Rooma rüüstamine 410.a. läänegootide poolt, milles kaasaegsed nägid karistust vanadest jumalatest lahtiütlemise pärast. Augustinuse tõlgenduses ei olnud rüüstamine mitte karistus, nagu mõned paganlikud autorid selgitasid, vaid näitas Jumala ükskõiksust ajaliku maailma suhtes. Inimesel on valida taevase ja maise riigi vahel, esimene tähistab headust, teine kurjust. Sellega püüti allutada ilmalikke valitsejaid.
Sedapuhku otsustati minna mereteed mööda, milleks saadi laevad Veneetsia linnalt. Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal. Sellele järgnes suur rüüstamine, lõhuti rohkem kui suudeti kaasa tuua. Seejuures ei halastatud kloostritele, kirikuile ega raamatukogudele. Niimoodi hävis tohutult kultuuriväärtusi, mis olid Bütsantsis säilinud veel Ida- Rooma riigi päevist. Jeruusalemm ei tulnud enam mõttesegi, vastupidi, paljud ristisõdijad tulid Pühalt Maalt Konstantinoopoli rüüstamisest osa saama. Viies Ristisõda. ( 1217-1221 ) Innocentius III järeltulija paavstitoolil Honorius III kutsus ellu Viienda
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing
Renessanssi ajal hakati inimest väärtustama. Sel ajal olid kuulsad inimesed nagu Leonardo Da Vinci, Michelangelo, Shakespeare, Kopernik. *Esimesed maadeavastajad olid hispaanlased ja portugallased. Kõrgaeg oli 15-16.sajand, kui avastati Ameerika, India ja Aafrika. Maadeavastaja Amerigo Verpucci avastas selle näiteks, et Kolumbus jõudis ikkagi Ameerikasse, mitte Indiasse (mida arvas Kolumbus). *Uue maailma avastamise mõjud Uue-Maailma jaoks- kohalik indiaanlaste rüüstamine, tehnoloogia ja kaubanduse areng, rahvuste segunemine, uued loomad, ristiusu ja euroopaliku elulaadi pealesurumine. *Uue maailma avastamise mõjud Vana-Maailma jaoks- tubakad, kuld ja hõbe, saadi tööjõudu, Põhja-Euroopa tähtsus suurenes, hinnad alanesid, maailmapilt avardus, tehnika täiustumine ja uued kultuurid.
alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks
Huntington - tänane islami- ja läänemaailm on kujunenud just vastastikuste kokkupuudete ja ajaloolise läbikäimise tulemusena. Huntington pani täppi sellega, et riikidevahelised sõjad asenduvad tsivilisatsioonidevaheliste sõdadega. Fukuyama - reaalsus on see, et verised sõjad ei ole lõppenud. Konflikid kuhjuvad ning sõda ja vihavaenu ei saa kaotada erinevuste kaotamisega, selline taotlus on iseenesest vägivaldne. Inimsusevastased kuriteod 20.sajandil Kuriteod pogromm - rüüstamine, rüüsterünnak genotsiid - süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne usk holodomor - näljahäda küüditamine - etniline puhastus Põhjused Etniline puhastus (üks genotsiidi vorme) "territooriumi puhastamine" Rahva hirmutamine Rass Usk Olulised inimestevastased kuriteod Srebrenica massimõrv - 1995.a
1558 ( kevad) – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt 1558 (suvi) – Tartu piiramine ja alistumine venelaste poolt. 1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Liivimaa lakkas olemast 1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale? Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. Hakati litutgilist teksti kirjutama. Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine. 6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse pühitsemine ja viimne võitamine. 2) Vaimulike abielu keelatud. 3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. Luter: 1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud. 2) Vaimuliku abielu lubatud. 3) Õndsaks saab ainult puhta usu e. Piibli kaudu
· 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1480 - Novgorodi allaneelanud Moskva Suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants. · 1481 Tartu Piiskopkonna rüüstamine moskoviitide poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj
Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul poolehoiu peamiselt gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste hulgas, muutus sotsiaaldemokraatia 20, sajandi algul arvestatavaks poliitiliseks vooluks Eesti ühiskonnas 20.Venemaa 1905. aasta revolutsiooni puhkemine ja revolutsioonisündmused Eestis. Uue turu veretöö. Rahvaasemike koosolek. Mõõdukate ja radikaalide erinevused. Mõisate rüüstamine. Karistussalkade tegevus Peterburis alanud revolutsioon levis Baltikumis kiiresti. Korraldati streike ja miitinguid. Nõuti. demokraatlike vabaduste kehtestamist ning talurahvale maa andmist. Keskpunktiks Eestis sai Tallinn. Kuna linnas olid koosolekud ja rongkäigud keelatud, peeti miitinguid surnuaedadel, paemurrus, liivakarjäärides. Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik, milles võtsid osa töölised, raudteelased, telegraafitöölised ja postitöölised. 16
parlamendi ja maavalitsusega. Tsaari manifest ei rahustanud olukorda. Tartus kutsuti kokku rahvaasemike koosoleks. Radikaalid ja mõõdukad. Mõõdukate eesotsas Jaan Tõnissoniga pidas koosolekut Bürgermusse saalis. Nõudsid Eesti ühendamist üheks kubermanguks ning maade jagamist rahvale. Radikaalide koosolek toimus TÜ saalis. Nõudsid vabariigi väljakuulutamist ning samuti maid rahvale. Nõudmised tegudeni ei jõudnud. 1905. aastal toimus mõisate rüüstamine. Hävis 160 mõisa. Ilma kohtuta lasti maha 300 inimest. Revolutsioonijärgselt jäi tegutsema Eestimaa rahvameelne eduerakond. Tulemused: 2 esimest aastat olid kõik koolid emakeelsed. Saadi luba asutada emakeelseid erakoole. Saadi mässu korraldamise kogemus
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 7) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: · Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud?
Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). · Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde · August Kitzberg · Juhan Liiv · Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegelased : G. Sutits ja F. Tuglas SAAGEM EUROOPLASTEKS JÄÄGEM SEEJUURES EESTLASTEKS.
asulakoha peamiselt tegeleti jahipidamise ja kalapüügiga. Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhivaenlaseks Idanaabrid Venelased. 1030 vallutas Jaroslav-Tark kagu eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja asula. 1054 püüdis tema poeg vallutada ka põhja Eesti kuid see ebaõnnestus Eestlased puhastasid 1061 piirkonna venelastest ja nad löödi välja. 12 saj. saavutasid eestlased oma merenduse tippu. Kontaktis oldi paljude Vikingi kogukondadega Rootsis Taanis ja Norras . 1187 põletasid Eestist pärit meresõitjad arvatavasti
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida. 23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päev...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu ...
1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja
Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj)
Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem? Suured välilahingud kahe sõja vahel 6. Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses? Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 7. Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust. Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 8. Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 9. Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust. Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik
PÕHJUSED • Uute territooriumite vallutamine • Liivi ordu sõjaline jõud kahanenud - polnud Saksa ordu toetust • Raha kindluste tugevdamiseks - sõjatehnika areng • Tartu maks maksmata (mesitarud) TULEMUSED • Tartu piiskopkond 1224-1558 • Riia toomkapiitel -1566 • Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani • Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine • Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629 • U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus • Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased • Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus) • Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine • Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA)
hukkunute arvu võltsimises ning liialdamises. 8. augustil alustas Venemaa pealetungi maavägedega ning pommitas erinevaid sihtmärke Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine. (7) 12. augustil käskis president Medvedjev sõjalised operatsioonid Gruusias lõpetada, Medvedjev kohtus Euroopa Liidu presidendi ning prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga ning lepiti kokku kuueosalises rahuplaanis. Gruusia palus selle lepingu teksti küll muuta, kuid Venemaa ei nõustunud järeleandmisi tegema. 1. Ei tohi tugineda väele. 2. Sõjategevuse kindel lõpetamine 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
