Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"röövloomad" - 101 õppematerjali

röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi.
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad ­ soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad ­ elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom ­ elavad meres, röövloomad . Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates),...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat parasvöötest

Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. 4. Mõned metsas elavad röövloomad , näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõigetoidulisteks. Parasvöötme tuntud taimetoidulised imetajad on antiloop, kulan ehk metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad on hunt, hüään, mäger. Koiott ja karu on segatoidulised (omnivoor ehk segatoiduline). Närilised: suslik, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud....

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jäneselised

Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3) Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad : rebased, ilvesed, samuti röövlinnud, kuid ka hulkuvad koerad ja kassid. Jäneseliste seas on ka palju tähtsaid jahiloomi. (4) Huvitavat · 1996. aasta veebruaris pani üks austraalia teadlane näitusele muruniiduki, mis töötas ,,jäneste jõul". · Lemmikloomaks võib olla ükskõik mis liiki küülik. Küülikuliikidel on selliseid nimesid nagu kuningküülik, briti hiidküülik, kääbuslontkõrv ja madalmaade kääbusküülik...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sookurg

Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi ­ kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad p...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamine bioloogia tööks

Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Näited organismidest Kalad, kahepaiksed Roomajad, imetajad, linnud Viljastumise keskkond Vesi Organismi sees Riskitegurid Röövloomad Organismi haigused Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infra- ja ultravalgus

Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad , näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike. Kui Päikse käes viibida, siis muutub inimese nahk...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Esitlus: Ämblikud

Ämblikud Üldist infot · Ämblike on umbes 35000 liiki · Väliselt eristab ämblikke putukatest jalgade arv: ämblikel neli ja putukatel kolm paari. · Meie aedades elab palju eri suurusega ämblikke: väikestest hüpikämblikest suurte huntämblikeni. · Kõige tuntum ja arvukam on harilik ristämblik. Saagi püük · ämblikud on röövloomad · Suurem osa ämblikke püüavad saagi võrku · leidub ka neid, kes peavad jahti · krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad passimisstrateegiat Nägemine · nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik · paremini näevad päevase eluviisiga liigid · neil on kaheksa lihtsilma · eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte objektide liikumist · parimad nägijad on hüpikämblikud Paljunemine...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kõne koertest

Kõne. Tere kallid kuulajad! Täna ma kõneleks koertest. Kas teate, et tänaseks on teada üle 400 koeratõu? Kusjuures koera kõige sarnasem sugulane on hunt, sest nad mõlemad on röövloomad , kes on eluspüsimiseks sunnitud jahtima teisi loomi. Ka on nad mõlemad karjaloomad ning iseloomult seltskondlikud olevused. Neil on vaja kindlasti juhti, kes neid talitaks. Koerad ja hundid on väga tundlikud loomad, sest eriti koerad võivad tunda teiste suhtes armukadedust. Üks elus näide oleks minu kodus olev kutsikas Muff, kes on nii armukade, et kui meil on külalised, siis poeb ta alati minu kaissu ja ei taha sealt liikuda. Koerad on väga võimelised kohanema muutuvate oludega...

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

8. klassi, bioloogia Kt, Limused.

______________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemere tavaline karp on ebapärlikarp._________________________________________ __________________________________________________________________________ Peajalgsed on röövloomad , kes suudavad purustada isegi kalade luid.__________________ __________________________________________________________________________ Karpidel ulatuvad mantlihõlmad ja lõpused karbipoolmete vahelt välja._________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle kiritigu ja kalmaari. Kiritigu Kalmaar Elupaik Mis kaitseb keha? Millest toitub? Hingamiselundid Kuidas liigub? 7...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides. Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad , kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad. Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

või kaudselt ­ heterotroofid · tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi · lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad Toiduahel · energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Troofilised tasemed · tootjad · taimtoidulised e. fütofaagid ­ esimese astme tarbijad · röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad Lagundajad Laguahel Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Destruendid ehk lagundajad · Bakterid ja seened · Lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele...

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laanemets

Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti....

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahepaiksed ja roomajad

Nii on see ka kivisisalikul ja nastikul. Munast koorunud noored roomajad on sama aplad kui nende vanemad. Nad hakkavad kohe ise toitu püüdma ja kasvavad jõudsasti. Suguküpseks saavad sisalikud 2- ja maod 3-4-aastaselt. Vaskuss on jalutu sisalik. Maailma suurimad maod on ligi 9 meetri pikkuseks kasvavad võrkpüüton ja vee- eluviisiga anakonda. Nad pole mürkmaod oma saagi tapavad nad kägistades. Krokodillid on troopikas elavad röövloomad , kes võivad olla ohtlikud ka inimesele. Väliselt sarnanevad nad sisalikele, kuid on palju suuremad. Krokodillid munevad kõva lubikoorega munad maismaale. Poegade arenemiseks on vaja päikesesoojust. Kilpkonna jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui ka kõhu poolt luuline kilprüü. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla. Paljud roomajad sisisevad vaenlase hirmutamiseks. Vaenlase eest kaitseb roomajaid ka kaitsevärvus....

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hüdraloomad

Hüdrad Välimus on aga petlik, sest tegelikult on hüdralased röövloomad , kes alistavad ja püüavad väikesi loomi. Kõigil neil on pikk voolujooneline keha, mille ühes otsas paikneb tugevasti aluspinna külge kinnituv tald, teises otsas aga õrnadest kombitsatest koosnevast pärjast ümbritsetud suuava. ELUVIIS Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende keha moodustab kahe rakukihi ­ ektodermi ja endotermiga ­ ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Valgejänes

pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänese · Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda....

Loomad
19 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Viikkäsn 1.3. Klass: Päriskäsnad Mitmesuguse välimusega. Segaskelett. 90% käsnadest. N. pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn. Alamriik: Pärishulkraksed Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm.. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. 2. Hõimkond: Ainuõõssed ­kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad , enamus mereloomad 2.1. Klass: Hüdraloomad 2.2. Klass: Karikloomad 2.3. Klass: Õisloomad 3. Hõimkond: Kammloomad meres, õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulel.). nudikammloomad (tanulane), kombitkammloomad (meritikker) 4. Hõimkond Lameussid (Plathelmintes) 1. Lameussidele on omane kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria. 2. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Keha enamikul lehtjas või paeljas 3. Kehaõõs puudub...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaat Ussid

Kerakärssusse on teada 16 liiki.Läänemeres elab 2 keraskärslaste hõimkonda kuuluvat liiki: harilik silinder-kärslane ja lõpussaba-keraskärslane.Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk-Kambriumi ajastikust. Keraskärssusside lähimad sugulased on tõenäoliselt siilussid ja Loricifera 'd ­ need üheskoos moodustavad rühma Scalidophora.Kerakärssussid võivad olla nii röövloomad kui settesööjad. Konuvaglad Konuvaglad on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144­320 liiki. Konuvaglad on bilateraalsümmeetrilised ja lülistumata maritiimsed ussid.Neile on iseäralik sissetõmmatav kärss.Konuvaglad on lahksugulised. Rõngussid Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi, kaasa arvatud hästituntud vihmaussid ja kaanid.Enamjaolt elavad nad märjas...

Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun