Pinge ahela klemmidel U =U1 + U 2 + U 3 . Avaldades pinge kondensaatorite laengu ja mahtuvuse suhtena Q Q Q Q = + + , C C1 C 2 C3 millest Q-ga jagamisel saab kogumahtuvuse valemi 1 1 1 1 = + + . C C1 C 2 C3 Kondensaatorite jadaühendusel võrdub kogu- mahtuvuse pöördväärtus üksikute kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kahe kondensaatori jadaühendusel on kogumahtuvus C1 C 2 C= C1 + C 2 5.5.2 Kondensaatorite rööpühendus Rööpühenduse korral on pinge kõigil kondensaatoritel võrdne, laeng aga üldjuhul erinev 66 Laengud Q1 = C1 U , Q2 = C 2 U , Q3 = C3 U . Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant
Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U Kütteseadme või elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja võimsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 R ehk N= R Ühik: üks kilovatt-tund (1kwh) 1 kwh = 3 600 000 J Takistite jada- ja rööpühendus Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmiseks takistused liidetakse: R = R1 + R2 + + Rn Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + + R R1 R2 Rn Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: R S - eritakistus (ühik: 1m) = l R takistus S ristlõikepindala
Pinge ahela klemmidel U =U1 + U 2 + U 3 . Avaldades pinge kondensaatorite laengu ja mahtuvuse suhtena Q Q Q Q = + + , C C1 C 2 C3 millest Q-ga jagamisel saab kogumahtuvuse valemi 1 1 1 1 = + + . C C1 C 2 C3 Kondensaatorite jadaühendusel võrdub kogu- mahtuvuse pöördväärtus üksikute kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kahe kondensaatori jadaühendusel on kogumahtuvus C1 C 2 C= C1 + C 2 5.5.2 Kondensaatorite rööpühendus Rööpühenduse korral on pinge kõigil kondensaatoritel võrdne, laeng aga üldjuhul erinev 66 Laengud Q1 = C1 U , Q2 = C 2 U , Q3 = C3 U . Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant
t Ohmi seadus U I = Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel. vooluringi osa R I voolutugevus, U pinge juhi otstel, R juhi takistus (1) kohta Takistite jada- ja Jadaühendus Rööpühendus rööpühendus Voolutugevus I = I 1 = I 2 = ... = I n I = I 1 + I 2 + ... + I n Pinge U = U 1 + U 2 + ... + U n U = U 1 = U 2 = ... = U n 1 1 1 1 Takistus R = R1 + R2 + ... + Rn = + + ... +
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus
t Ohmi seadus U I = Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel. vooluringi osa R I voolutugevus, U pinge juhi otstel, R juhi takistus (1) kohta Takistite jada- ja Jadaühendus Rööpühendus rööpühendus Voolutugevus I = I 1 = I 2 = ... = I n I = I 1 + I 2 + ... + I n Pinge U = U 1 + U 2 + ... + U n U = U 1 = U 2 = ... = U n 1 1 1 1 Takistus R = R1 + R2 + ... + Rn = + + ... +
mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const 8. Rööpühendus (voltmeeter = U const) - ühendatud paralleelselt 1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit, siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 … 9. Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V) 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R
5. Mis on ülijuhtivus ? Ülijuhtivus on nähtus, kus väga madalatel temperatuuridel (0 K lähistel) aine eritakistus kaob väga järsult. 6. Mis on kõrgtemp ülijuht ? Kõrgtemperatuuriline ülijuht on juht, kus aine eritakistus kaob 23 K lähistel. 7. Mis on jadaühendus? Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid (tarbjad, takistid, juhid jms.) on ühendatud vooluahelasse järjestikku. 8. Mis on rööpühendus? Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. 9. Ohmi seadus ? + ül Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ! + ül Voolutugevus on võrdeline EMJ ja pöördvõrdeline kogutakistusega I= / (R+r) 11. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget ? kuidas ühend. vooluringi ? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja see on ühendatud vooluringi jadamisi.
R1 R4 4 A D R3 1) Kui suur on takistus punktide B ja C vahel? (2p) 1. Rööpühendus 1/R´=1/R2 + 1/R3 R´= 4/6 . R=1,5 Oomi 2) Kui suur on vooluringi kogutakistus? (2p) R=R1+R´+R4= 1+1,5+4,5=7 Oomi 3) Kui suur on voolutugevus läbi vooluallika? (2p) I=E/R+r 18/(7+2)=2A 4) Kui suur on pinge punktide A ja B vahel ning B ja C vahel ning B ja D vahel? (3p) R1;R´;R4 – jadamisi I=I1=I´=I4=2A I=U/R U=I*R
Bioloogilise koe elektrijuhtivus ja elektritakistus. Bioloogiline kude on väga erinevate omadustega aine. Omadused muutuvad elektrivälja toimel. Organite funktsionaalne tegevus on seotud elektrijuhtivusega. Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab. Organism vastab higistamisega, mistõttu raku elektrijuhtivus kasvab. Elektrjuhtivuse määramist kasutatakse diagnostika eesmärgil. 133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste
1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2
2.Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 a) jadaühendus A ~ 0-60 V L ~ U=30 V N ~ 0-5 A b) rööpühendus. L ~ U = 30V V ~ 0-60 L1 L2 L3 N 3. Töö käik. Alalisvoolu võimsuse mõõtmiseks on olemas spetsiaalsed mõõteriistad, vattmeetrid. Nende puudumisel on võimalik teha mõõtmisi ka voltmeetri ja ampermeetri abil. Lähtume võimsuse valemist P = U I (W). U2 (P = U I = = I 2 R). R Koostada vooluringid vastavalt skeemile: a. jadaühendus b
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
Ohmi sealdus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline tarbija taikuste ja elektromotoorjõud allika taksituse summaga. I=E/r+R Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine omadust avaldad elektrivoolule takistust. Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli on vooluringis ka kaitse. Vooluallikas on seadeldis mehaanilise, soojusliku, keemilise sideme või valguseenergia muundamiseks elektrienergiaks. Vooluallika sisetaksitus iseloomustab jõude, mis vooluallika sees takistavad laengukandjate suunatud liikumist
1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärk...
2 2 3 ∆p3 1 ∆p2 ∆p1 VA V VA V Joonis 5.8. Torustikuosade jadaühendus Joonis 5.9. Torustikuosade rööpühendus 5.4. Õhujaotussüsteemid Õhu ühtlane jaotamine väikesse ruumi võib toimuda õhujoa abil. Ruumi suunatakse üks või mitu õhujuga. Sel juhul ei ole ruumi vaja ehitada õhujaotustorustikku. Suures ruumis kasutatakse õhujaotus- torustikke, mille avadest õhk väljub samuti jugadena ruumi. Õhujuga,
energiaülekandeid ja nähtusi (udu, härmatumine); soojusmasin. Elektromagnetism Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: elektrilaeng, elektrilaengute vaheline jõud, elektrivool, elektrivälja tugevus ja potentsiaal, töö elektriväljas, elektronvolt, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator, voolutugevus, vooluallika elektromotoorjõud, elektritakistus, magnetinduktsioon, väljade superpositsiooniprintsiip, elektrivoolu töö ja võimsus, Ohm'i seadus, aine eritakistus, juhtide jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, elektromagnetiline induktsioon, pööriselektriväli, magnetvoog, pooli induktiivsus, võnkering, elektromagnetvõnkumine, vahelduvvool, vahelduvvooluvõrk, faas ja neutraal, vahelduvvoolu võimsus, voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. oskab kasutada: seoseid: 8 q1 q 2 F
puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolu- tarbijate tööd? 10.Kirjutada ühesuguste takistuste arvutamise valem. 11.Millal kasutatakse eeltakistit? Kirjutada eeltakisti arvutamise valem. 12.Kuidas leida eeltakisti võimsus? Milline peab olema eeltakisti lubatav vool ja tarbija nimivool? 13.Eeltakisti voltmeetrile arvutamise valem. Mida tähendavad valemis tähed? 14.Sundi arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 15.Takistite rööpühendus. 1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad paralleelselt (rõõbiti). 2. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem. 3. Teha rööpühenduse skeem. Selgitada, milline on rööpühenduse korral kogutakistus. Kirjutada valem. 4. Teha kahe takistuse rööpõhenduse skeem. Kirjutada arvutamise valem. 5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral kogupinge? Kirjutada valem. 5
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
G=1/R 111. Bioloogilise koe elektrijuhtivus, elektritakistus. Eluskude on pooljuht. Elektrilaengute liikumisega kaasneb aine ülekandumine ainevahetus. Elektrijuhtivus on üks tähtsamateks parameetriteks mille järgi eristatakse elusorganismi anorganiliselt ainelt. Inimkeha, ka loomkeha, juhib elektrit, sest ta koosneb võrgustikust, kus on vett ja ioone. Rakkude takistus ja rakkudevahelise ruumi takistused on erinevad. 112. Elektritakistuste ja elektrimahtuvuste jada- ja rööpühendus. Jada- ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööp- ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4
kõigil kondensaatoritel on võrdne laeng q. Kõikide kondensaatorite potentsiaalide vahe summa võrdub ühendatud kondensaatoritele rakendatud potentsiaalide vahega. Jadamisi ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama laeng q ja selline potentsiaalide vahe mis on jadamisi ühendatud kondensaatorite kahe äärmise plaadi vahel. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: Kondensaatorite rööpühendus. Kõikidel rööbiti ühendatud kondensaatoritel on sama potentsiaalide vahe mis kogu kondensaatorite ühenduse otstele rakendatud potentsiaalide vahe. Kondensaatorites salvestatud kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga. Rööbiti ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: 4. Alalisvool; elektromotoorjõud; Ohmi seadused.
vastuvõtja suhtes või ei liigu." Tõene 18. Kas on õige väide: "Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikast liiguvad eemale suure energiaga keskkonnaosakesed". Väär, keskkonnaosakesed ei kandu lainega kaasa, vaid võnguvad ümber oma taskaaluasendi. Energia kandub edasi ühelt osakeselt teisele seetõttu, et osakeste vahel on elastsusjõud. Elekter 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada- ja rööpühenduse korral? a. Rööpühendus kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina omavahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga paljudest rööpharudest ei mõjuta kuigivõrd voolu kulgemist teistes harudes. Voolu- allikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa
vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele sisendsignaali pinge tugevdamisega. Antenniahelasse ühendatud pöördkondensaatoriga häälestatakse vooluring resonantsi saatja sagedusele. Tulemuseks saab antenni kogupingest U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega
R = R1+R2+R3+.....+Rn Nagu juba näitasime võrdub kogu vool jadaahelas vastavalt Ohmi seadusele vooluringi osa kohta klemmipinge ja välisahela summaarse takistuse suhtega: I = U/I 35.Rööpühendus. Rööpühenduse puhul on kõik takistid (tarbijad) ühendatud üksteisega paralleelselt ning nendele kõigile mõjub ühesugune klemmipinge, Pilt 2. Pilt2.Takist ite rööpühendus.Aiutori joonis. Kuna klemmipinge ahelas on võrdne ja ühesugune iga ahela takisti R1, R2, R3....,Rn jaoks, siis vastavalt Ohmi seadusele tekitab see pinge U voolu igas harus: U = I1R1 = I2R2 = I3R3 =.......=InRn Kogu vool ahelas I on aga kõikide haruvoolude I1,I2,I3......, In summa: I = I1 + I2 + I3 +.....+ In See tuleneb Kirchhoffi esimesest seadusest: sõlme suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga.
Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2 Dünaamilised karakteristikud. Näitavad kuidas muutub väljundsignaal aja vältel sisendsignaali muutumisel. Sisend signaal võib muutuda erineval kujul. Ta võib olla hüppeline, impulsi kujuline, lineaarselt kasvav, sinusoidaalne jne. Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1 Xv 0 0 0,3 0,6
Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2 Dünaamilised karakteristikud. Näitavad kuidas muutub väljundsignaal aja vältel sisendsignaali muutumisel. Sisend signaal võib muutuda erineval kujul. Ta võib olla hüppeline, impulsi kujuline, lineaarselt kasvav, sinusoidaalne jne. Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
RV C K K K R R V Joonis 4.15. Liigpingekaitselülitused: a) RC-ahel, b) RC-ahel koos varistoriga, c) RCD-ahel Jada ja rööpühendus Jada- või rööpühendust kasutatakse juhul kui muunduris jõupooljuhile langevad pinged või neid läbivad voolud ületavad tööstuslikult toodetavatele või kasutatavatele jõupooljuhtseadistele lubatud maksimaalseid pingeid või voolusid, s.t. kui üksikventiilidega pole võimalik luua nõutavate tehniliste omadustega muundurit. Jõupooljuhtide jadaühenduse puhul on suurimaks probleemiks pingete võrdse jagunemise
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
taksitusega. Et voolutugevused läbi kõigi tarbijate on ühesugused, siis peab suurema takistusega tarbijal eralduma suurem võimsus. Sellepärast kuumeneb ka hõõglambi ühendamisel vooluringi just lambi hõõgniit, mitte ühendusjuhe, ehkki mõlemat läbib sama tugevusega vool. Lambi hõõgniidi takistus ületab tunduvalt ühendusjuhtmete oma ja teda läbides peavad laengud tegema tunduvalt rohkem tööd kui juhtmeid läbides. 48. Tarbijate rööpühendus -> Tarbijate rööpühendusel on kõikidel tarbijatel ühesugused pingelangud. const = U . Tarbijate rööpühendusel võrdub summaarne voolutugevus läbi vooluahela võrdne üksiktarbijaid läbivate voolude tugevuste summaga. I = I1 + I2 + I3 +... Rakendame igale tarbijale eraldi Ohmi seadust: Ii = U/Ri Tarbijate rööpühendusel on üksiktarbijat läbiva voolu tugevus pöördvõrdeline selle tarbija takistusega. Ahela kogutakistuse arvutamiseks rakendame Ohmi seadust ahela kui terviku
Selleks tuleb lahutada pumbakarakteristiku ordinaatidest muutuva statistilise tõstekõrgusega seotud survekadu ht . Pumba uued tööpunktid on pumbakarakteristiku Hst(Q) ja staatilise tõstekõrguse joonte H'st ja H''st lõikumise punktid A' ja A''. Pumba jõudlused vastavalt Q' ja Q''. 43 Joonis 23 Küsimus 15. Tsentrifugaalpumpade rööp- ja jadaühenduse karakteristikud. Pumpade rööpühendus Pumpade kogujõudlus võrdub ühe ja sama surve juures töötavate pumpade jõudluse summaga. Pumpade koostöökõvera H(Q)I+II saamiseks tuleb üksikpumpade H(Q) -tunnusjooned H(Q)I ja H (Q)II rõhtsuunas liita (s.t. liita samale ordinaadile H vastavad abstsissid Q ). Ühiskõvera ja võrgutunnusjoone lõikumispunkt määrab pumbasüsteemi tööpunkti ja jõudluse H(Q)I+II. Pumpla kasuteguri määramiseks on tarvis leida iga pumba kasuteguri väärtus .
37 21. Lülide järjestik- ja paralleelühendus. Lülide vastassuunaline paralleelühendus. Lülide jadaühendus Jadaühendus: reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviisid. Jadaühenduse korral on kogu ahela ülekandefunktsioon võrdne ahelasse kuuluvate ülekandfunktsioonide korrutisega. W(s) = W1(s)W2(s)W3(s).......Wn(s) Lülide rööpühendus Paralleelselt töötavaid lülisid esineb süsteemides harvemini kui jadaühenduses olevaid lülisid (sisendsuurus on sama ja väljundsuurused liituvad). Paralleelselt töötavate lülide ülekandefunktsioon on nende lülide ülekandefunktsioonide summa. W(s)=W1(s)+W2(s)W3(s)+......+Wn(s) Tagasiside ehk vastassuunaline paralleelühendus. On kolmas reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviis. Sellise ühendusega
11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
Kui kõik need takistid on ahelas jadamisi, siis selle kogutakistus Z = R + XC + XL ja Ohmi seadus avaldub kujul Ief = Uef /Z. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga paljudest rööpharudest ei mõjuta kuigivõrd voolu kulgemist teistes harudes. Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahel- duvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks (isolatsioon on kas pruun või must).
Joonis 2.3 tüürahela võimsus. Suurenes maksimaalne läbilöögienergia, kuid seadiste töökindlus säilis. Tänapäeval toodetakse MOSFET-transistore võimsustele kuni 0,1 MW. MOSFET-transistore kasutatakse peamiselt väikese ja keskmise võimsusega kõrgsageduslikes rakendustes. Tänaseni pole neid võimalik hankida 2 kV-st kõrgematele pingetele ja 2 kA-st suurematele vooludele. Suuremate voolude puhul on vajalik seadiste rööpühendus. Reeglina paigaldatakse rööpühenduses MOSFET-transistorid ühisele jahutusradiaatorile minimaalsete vahedega. Et vältida järelvõnkeid sulgumisel, varustatakse transistoride paisuahelad täiendavate takistitega (joonis 2.4, b), mille suuruseks on mõnikümmend oomi. Ülekuumenemise vältimiseks lühise toimel kasutatakse MOSFET-transistoridel sageli täiendavat väljundit, mida tuntakse vooluandurina. Tänu vooluanduri signaalile on kaitseahelas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
