Kogukonnapraktika on projekt abiturientidele, kus peab osalema vabatahtlikuna vabalt valitud vabaühenduses. Mina osalesin Rakvere Loovuskoolis ning mu ülesanneteks olid: eelneva tunni ettevalmistus, kus pidin välja mõtlema ja teostama käsi- või maalitööd, ning tunni läbiviimine, kus ettetehtud tööd õpetasin ja abistasin lastel teostada. See oli hea võimalus enesearendamiseks, kus õppisin eneseväljendamist ja lastega suhtlemist. Lastega pole kerge koostööd teha, kuid nende rõõm ja sära silmis tegi südame soojaks, mis tõttu oli iga kord raske tundi lõpetada. Olen siiani Rakvere Loovuskooliga ühenduses ja vajadusel olen neile abiks. Kogukonnapraktika raames pole töö otseselt vabatahtlik, kuid edasi samas vabaühenduses töötamine on juba vabatahtlik. Vabatahtlik töö on kasulik nii meile endile, ühiskonnale, kui ka vabaühendustele. Kogemused, mida me saame läbi vabatahtliku töö, avardavad meie silmaringi ning annavad meile uusi
keda ta saab ka anonymos'eks. See inimene istutab ta maja ette igal aastal lillepeenra, kuid ta juba aastaid ei tea kes see on. Ta ütles, et igas kunstivallas on olemas anonymos'ed, nagu oli ka muusikas, mida ta märkas kaua aega tagasi seda õppides. Need inimesed on teinud siia maailma midagi nii ilusat, mis teeb inimesi õnnelikuks, kuid me ise ei saagi kunagi teada kes need on. Nemad kingivad siia maailma midagi imelist. See salaaednik ei vajagi vastutasuks midagi, vaid teiste rõõm ongi temale kink, see on justkui midagi mis on teda väetanud seest. Arvo Pärt usub palju hingelisse elusse ning, et just see loeb mis su sees toimub ning seda tuleb väga hoolikalt hoida ja arendada. Meie kõigi süda igatseb midagi ning tema täitis selle tühimiku muusikaga ning ka Jumalaga. Arvo Pärdi teosed on väga südavamõttelised ning nendesse sisse minnes tuntakse palju emotsioone. Kuulasin teost ,,Fratres" ning sealgi on tunda tugevat emotsionaalsust
Eesti muusika-ärkamisaeg Kordamis küsimused 1) Millal oli eesti rahvuslik ärkamisaeg? Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja...
Üksteist peab hoidma. Maailmas on tohutult palju inimesi ja kõik me oleme erinevad. Me oleme nukud, lihast-luust, meie soontes voolab veri, oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted. Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks
elu liiga tugevalt mõjutada. Näite võib tuua samast raamatust, kus verejanulised jahimehed magasid maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Poisid küttisid metsas loomi ja signaaltulel lasti kustuda. Samal ajal sõitis saarest mööda laev, mis oleks olnund nende pääsetee. Minu elu moto on: ,,Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks". Arvan, et see on üks ilus mõte. Ühe laulu sõnadki ütlevad: ,,Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis ole rõõmus temaga. Jagatud rõõm on poole suurem. Kui näed, et keegi tunneb valu, siis ära mine temast mööda, vaid vaev võta jagada. See koorem on kerge." Mida ma sellega öelda tahan, on see, et me ei või kunagi teada, millal me vajame kedagi enda kõrvale, seepärast peame kogu aeg olema valvsad kedagi abistama ja aitama. Mina näiteks usun karmasse. Arvan, et kui ma kellelegi midagi head teen, siis see tuleb mulle kunagi tagasi ja keegi kindlasti aitab mind, kui ma hädas olen. Kui ma käitun
kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis teised värvid lõuendil · teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid · liikuvuse edasiandmine piirjoonte ja kontrastsete · Umberto Boccioni värvidega · ''Inimkeha dünamism'' · eelkõige on tähtis väljendus, ei tunnista jutustavust · ''Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis''
Tema tuntumaid lugusid: Heldur Karmo sõnadele: · Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973) Arvi Siia sõnadele: · Aknal (1972) · Kolumbuslik tuul (1973) · Üks kuuendik kogu maailmast (1972) · Vana meloodia (1970) · Tuhaväljade tuul (1971) · Igavene tuli (1972) Veel igasuguseid lugusid: · Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar · Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar · Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass · Süüta küünal (1974), sõnad Leelo Tungal
Arthur Adson & Mar ie Under Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mar ie Under 27. märtsil 1883 Eesti luuletaja Õppis väikelastekoolis, hiljem Cornelia Niclaseni tütarlaste erakoolis 1901-1902 "Teataja" 1902 abiellus Carl Eduard Friederich Hackeriga ning kolis Venemaale 1904 "Postimees" 1906 pöördumine Eesti 1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga 1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl var...
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
sõnaga ,,nüüd,,. Ka mängu kestel peab õpetaja vaatama, et kõik aeglaselt ja ühtlaselt lõpetavad eelmise tegevuse ning on alusatnud uue tegevusega. Mängudes esinevad käik, jooks, mitmesugused sammud, samuti kui paigaltehtavad liigutused sätitakse lauluviisi järgi. Juba väikeseid lapsi peab juhatama täielikult seirama neile määratud laulumängude rütmi ning hoolikalt täitma kõik mängud ettetulevad toimingud. Rütm olgu alati selge ja takt üldiselt vilgas, sest elavus ja rõõm vallutavad laste meeled. Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne. Kunagi ei tohiks olla valjuhäälset laulmist, üksteisest üle karjuda ei tohi. Laulumängudes esinevat mitmekesist meelekujutustegevust juhtigu õpetaja loomulikkuse nõudmatuse ja kauniduse poole püüdvas vaimus. Siis kaovad saamatus, pikaldus ja tehtud olek ning arenevad liigutuste kenadus, tähelepanu ja ilus esinemine. Abi, mida pakuvad
Eesti Vabariik Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike
koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ''Haridus ja Demokraatia'' , kus autor ütleb, et õpetaja vorm on täidetud, kuid sisu ei ole ei olda südamega asja juures ehk ei ole sära silmis, mis tekib sisemiselt motiveeritud arengu käigus. Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm. Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi. Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude olukord on katastroofiline- puuduvad vahendid uuema kirjanduse ostmiseks. Kuna hulga
kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kõik koos Lääne-Indiaks. Üldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India
Veneetsia Üks linna mitmetest meeldivatest külgedest on see, et siin leidub palju vaikseid kauneid nurgataguseid, mis on peidus ajaloo jooksul vähe muutunud kitsaste tänavate vahel. Teine ilmne väärtus, mida ei saa alahinnata, on autode puudumine ja lihtne rõõm meeldivast jalutuskäigust linnas, kus ei ole liiklusmüra ega heitgaase kui peatute väiksel jalakäijate sillal kaugel Suurest kanalist ning kuulete vaid vee laksumist vastu sammaldunud müüre. Suur kanal (Canal Grande) Piazzale Roma parkimisplatsilt või raudteejaamast sõitke vaporetto ehk veebussiga mööda Canal Grandet, maailma kõige ainulaadsemat ja hämmastavamat peatänavat. Võtke seda esmakohtumist linnaga kui tutvustavat ringkäiku. Vaporetto nr 1 viib teid linna ajaloolisse
karjuda"woohooo,jee ära tegin", või siis momente,kus tuju on nii maas,et lihtsalt tahaks õue rattakummi parandama minna.Elus käivad mured ja rõõmud ikka käsikäes.Minu silmis on süsteem sama,mis ütlusel "ei tule halba ilma heata,ning head ilma halvata".Kui lotoga miljoni võidad,siis sa ei saa väita,et nüüd on elu supperluks.Võibolla tulevad homme vargad ja teevad sulle nägusid seda miljonit ära tassides. Kindlasti või vähemalt minu puhul on rõõm omada häid sõpru ja perekonda ning võib-olla ka naist,kuid see on vaid vormistamise küsimus.Raha pole tähtsal kohal vaid on lihtsalt väike boonus.Rõõm on see kui saab panna nädalavahetuseti pidu ja olla edukas õppimises,kuigi viimane neist ei kipu väga hästi välja kukkuma.Eks ole ka omajagu muresid,kuid selline mees ma kord olen,et päris paljudest asjadest on savi,siis üritan neist muredest rohkem mööda vaadata ning neid ükshaaval likvideerima hakata
Nendel ei ole ju mõistust. Kuid ehk ongi see nende õnnistus. Descartes ütles kunagi, et ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Jah, tihti samastatakse mõtlemist inimeseks olemisega, aga kui sa lased korraks kõigest lahti ja ei mõtle hetkeks mitte millegi peale, võid sa tunda, et nüüd oled sa muutunud hoopis inimeseks. Sa oled avatud elule ning iseendale. Sinu tajud avarduvad ning sinu sees tärkab midagi, mis paneb sind naeratama. See on rõõm iseenda ning oma maailma vastu. Siit saab kõik see ralguse. Mitte meie täitunud unistustest, vaid meie sisemisest rahust ning armastusest. Muuda "Lase lahti!" nupp enda parimaks sõbraks ja kasuta seda nii tihti kui võimalik. Miks? Sest kõik on okei. Lase lahti ... ja tegutse rahulikult. Ole õnnelik ning naerata iseendale ja oma maailmale.
Anda ei tähenda saada Käesoleva jõulukuu ajal on nii mõnedki inimesed positiivselt mõtestatud ning tahavad jagada oma rõõmu nendega, kellel on vähem. Kas inimesed tahavad ka tegelikult head teha või on see jõulueelse aja fenomen? Pea kõigile meeldib saada, kuid on ka neid, kellele on meeltmööda andmine. Eelmisel õppeaastal koostatud uurimistööst ,,Heategevuse erinevad väljundid Eestis’’ selgus, et Eestis tegutseb mitmeid organisatsioonie, mis tegelevad aktiivselt filantroopiaga. Peamiseks abistamisviisiks oli rahaline annetus ning põhjuseks toodi sellise annetusviisi lihtsus, mis näitab, et inimesed küll tahavad teha head, kuid samas ei taha nad sellele liigselt aega kulutada. Oli ka organisatsioone, mille põhirõhk on füüsilisel abistamisel, üheks selliseks on organisatsioon Lions. Lions-klubisid on Eestis palju, kuid uurimistöös oli täpsemalt käsitletud Tartu Leo Klubi. Selgus, et v...
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
1868.–1870. a C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet Tartus 1869. a toimus 18.–20. juunil Tartus J.V.Jannseni eestvedamisel Eesti esimene üldlaulupidu. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat. Laulupeo repertuaari kuulusid kirikukoraalid, vaimulikud laulud, ilmalikud laulud ja Vene riigihümn. Kava koosnes 25st laulust. Esimesel üldlaulupeol lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!", millest sai hiljem Eesti hümn. Sõnade autoriks oli J.V.Jannsen. 24. juunil 1870. a sündis Tartus Eesti Rahvusteater. Vanemuise Seltsi eestvõttel etendati Lydia Koidula näidendit „Saaremaa onupoeg“. Pandi alus eesti rahvuslikule teatrile. 1872. a asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Veske; kõik, kes tahtsid eestlust luua ja arendada). Tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning rahvaluule kogumine. 1878. a andis C.R
Emal oli koguaeg palju tegem ist ja teda ei huvitanud m is tütrega juhtus. Hanna m õistis,et koju ei saa ka tagasi m inna,nii veetisgi enamuse aega iseenda seltsis. Probleemi lõpplahendus Järgm isel päeval koput as keegi uksele,kui Hanna ukse avas seisid uksel isa koos kasuem a ja õdede - vendadega.Annam aria lausus- Jam inil on sulle m idagi öelda.Jasm in vabandas nende valede pärast ja soovis Hannaga ära leppida.Isegi Alex vaat as t eda kuidagi sooja pilguga.Koju jõudes rõõm ust as vanaem a väga Hanna koju t uleku üle.Järgm isel õht ul üt les Hanna ,et m eist hakkab juba päris perekond saam a ,t äna ei t ülit senud üht egi korda. Huvitavad ütlused ,,kuningalapsed" tulevad täna hiljem. ,,Tobe leheneeger" Me panime eile oma uuele perekonnale vundamendi alla. Kas sa tõid oma looduslapse sarmi Ameerikast kaasa. ,,Need kaks lottet käivad mulle jube närvidele. ,,Meie maja pole mingi telestuudio". Tänan!
Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid. Iga Eesti olümpiamängu, või mõni teise tähtsa mängu ajal nagu näiteks maailmameistri mängud, võit või mõni hea koht rõõmustab väga just neid inimesi kes mõne alla harrastajad on .Ning nende rõõm kandub kindlast üle nende lähedatele inimestele kuna alati on hea kui tead ,et sinule tähtis on õnnelik ja sinu Riigi võistkond võitis mingis alas või sai hea koha . Eesti sportlased toovad Eestile kuulsust ning palju rahvast kolib Eestisse ,et teada saada mida see väike riik endast kujutab. Eesti kodanikud tunnevad ennast rohkem eestlastena spordi abil kuna sportlased esindavad Eestit mitte ainult Eestis kui ka välismaal ehk kodust kaugel .Ja ka
Õnnelik lapsepõlv Lapsepõlv on elu esimene etapp, mille me läbime. Selleks, et kogeda õnnelikku lapsepõlve, ei mängi rolli mis soost, rahvusest või elukeskkonnast sa oled. Kõige tähtsam on see, kes sind ümbritsevad. Üks tähtsaimaid asju lapsepõlves on armastus, hoolitsus ja positiivsus pere poolt. Maailmas on väga palju inimesi, igaüks neist on omamoodi erinev. Kõigil on omad plussid ja miinused. See on normaalne, et erinevates rajoonides elavad erinevad inimesed, erinevates tingimustes. Aga siiski enamusel on katus pea kohal ja ka toit laual, mis peaks neis ikka positiivsust hoidma. Lapsele on vaja kodu, et ta teaks, et on olemas koht kus tal on hea ja turvaline olla. See näitab, et õnneliku lapsepõlve jaoks ei ole olemas kindlat mudelit. Kõigil tuleb see oma moodi. Lapsel on vaja kindlasti kogeda läbi erinevaid asju, et väärtustada seda mis on tal juba olemas. Tunda rõõmu pisikestest asjades...
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki. Vastukaaluks näitas Uuspõld ette, kuidas naeravad ooperilauljad teatris. ,,Rahalaul" Nukitsamehe filmist oli hea tuntud lastelaul, mis rõõmustas ka vanemaid. Selle esituse tegid...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees...........................................................................9 Eesti Postimees..........................................................................11 Eesti esimene üldlaulupidu............................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS ...
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu.Motoks,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.191719 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919->konflikt,lahkusid M.Under&A.Adson.->tekitas A.Gailiti kirjutatud pamflett"Sinises tualetis daam"->pilkas M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule(loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu.Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse
vastu ei saa miski...(lk. 350) See ongi asjades see kõike ilusam, kõige võluvam, et nad kunagi ei kordu endisel kujul. Ikka on nõnda, et kas pole asi enam see või on inimese ise juba teine, aga aina on midagi uut, mida saadab nukrutsev magus mälestus. Ning ükskord saabub silmapilk, kus inimese elu polegi enam muud kui ainult mälestus.Siis muutub kõik igaveseks ja võib tulla surm, see kõige igavesem asi siin ajalikus elus. (lk. 355) Nii see siinilmas ikka on: ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. (lk. 366) Tugevam kannab nõrgemat. Aga maailmas on aina vastupidi: nõrgem kannab tugevamat. See maksab üksikute inimeste, kihtide, rahvaste ja rasside kohta ja seda peetakse kultuuriks. Kultuur on see, kui istud nõrgema kukil. Nii et kultuur on midagi röövtaime taolist, mis elab teisest taimest
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
anda. Kui selgub, et kumbki eksis, pole see kaugeltki veel lahendus. Sellest algab sündmuste keeris, millesse kistakse mõlemad osapooled, kus kumbki pool õigustab ennast või teeb teist maha. Sellisel juhul kehtib vanasõna, et targem annab järele, mis on ka minu vaidluse motoks saanud. Inimesed, kes on kadedad, ei suuda jagada midagi teistega, vähemalt see jagamine ei tule südamest ega tekita neile rõõmu. Nende elu on kurb, sest ammusest ajast on teada, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Seega valdab kadedate inimeste südames tühjus ja nad ei suuda seda täita. Ka piiblis on öeldud, kes annab, sellel antakse, kuid alati tuleb anda südame järgi. Kui inimene on kade, ei ole see lõplik. Kaugel sellest. Inimene, eriti kui ta on noor, suudab ennast muuta. See muutus ei pruugi olla küll alati paremuse poole, kuid siiski on võimalik sellest õppida, kui seda vaid tahta. Ka mina olen selles patus süüdlane. Pole ma sugugi alati heameelega jaganud komme, toitu ja rõõmu
kiirendab hinge vabanemist. Muistsete eestlaste arvates vabanes hing kehast ja sai taevasse vaid peale põletusmatust. Arvati, et surnut mattes jäi tema hing maa-aluste vaimude võimusesse. Hing usuti olevat mitte ainult elusolenditel,vaid ka loodusel - puul,kivil,metsal jne. Hing koosneb omakorda kolmest erinevast osast: 1 MÕISTUS sinu intellekt ja osa millega sa arutledning mõtled. 2 TUNDED emotsioonid, adrenaliin, põnevus, rõõm, kurbus, pisarad jne. 3 TAHE sinu otsuste tegemine lähtub su hingesfäärist. 4 5 Jumal kasutab Oma Vaimu loomuliku olevuse säilitamiseks, sealhulgas ka inimese. 6 Jumala Hing , mis asub inimeses, ongi sellepärast, elu jõud tema sees. "Keha ilma 7 hingeta on surnud" (Jakoobuse 2:26). "Ja lõi Issand Jumal inimese maamullast, ja 8 puhus tema sõõrmetesse elu hingamise ja nõnda sai inimesest elav hing."
ühiselt oma majapidamise edenemist turgutada ja tulevast aastat ennustada. Samuti austus kadunud esivanemate vastu, kes usuti pühadeajal hingekestena kodus käivat.Nüüdki püsib alateadlik usk, et jõulude ja aastavahetuse paiku saab midagi üheskoos muuta ja hoida. See on veres tuksuv ürgne arusaam, et pöördelisel hetkel soovitu-sooritatu-manatu jõuab mõju- tama tervet algavat ajatsüklit. Kõige muu kõrval oli jõuluootuse puhul tähtis ka lihtne perega koos olemise rõõm. Jõulude juurde kuulusid lõbusad maskeeritud olevused: jõulusokud, -karud, -haned ja -kured. Need olid tervist, vilja- ja karjaõnne toovad külalised, kes käisid talust tallu, saades oma esinemise eest tasuks õlut, pähkleid või muud head-paremat.Uuemal ajal said neist vei- derdavad tegelased, kes aitasid pühi lõbusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Jõuluvana tu- leks Eesti külla umbes sada aastat tagasi tõrjus nad küll tagaplaanile, kuid vaimukaid või-
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Jannsen Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust...
Hetge vaid mõni mälestus kestab kuid on neid ,mida minna ei lasta! Mälestused on elus enesest juhtunud erinevad,õnnelikud ja mitte õnnelikud juhtumid ja sündmused.Mälestused ei unune ,kui sa neid ei unusta ja kui need on sulle tähtsad ja olulised.Mõni mälestus võib jaada igavesti meile meeldi,kui mõni mälestus võib ka kesta ainult mõned tunndi,kui sedagi.Igal inimesel on vähemalt mitu mälestust ,nagu ka minul,milles ma kohe rääkima hakkangi. Esimene mälestus,mis mulle meenub ,on see kui me käisime kanuudega sõitmas.Meil oli väga tore ja huvitav.Sõitsime kanuudega umbes 10 km maha.See tee tundus sõita nagu linnu lennul,kuida oli tegelikult pikk.Kui me juba natuke teed sõitnud olime ,jäime mingi kännu taha kinni ,kust me välja ka ei saanud.Muidugi ronisin mina vette ja lükkasin kanuu lahti ning siis sõitsime edasi.Me polnud vist 10 minutitki sõitnud ,kui järsku käisime kanuuga kummuli.Küll siis ...
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Ju...
On olnud see vanemate halvad eluviisid või mõni muu saatuse keerdkäik, mis on lapse vanemast eraldanud. Kas peitub õnn ainult selles, kui tehakse sind õnnelikuks? Ehk on õnn ka see, kui oled teinud kellegi teise õnnelikuks. Ja see tasu ei pea olema materiaalne , see silmade sära või südamest tulnud sõna ''Aitäh'' on rohkem väärt , kui see tühipaljas paber, mida nimetatakse rahaks. Meile kõigile tuttav lause '' Suurim rõõm on andmisrõõm''. On mitmesuguseid emotsioone, mis muudavad inimesed õnnetuks ja kurvaks. See võib olla töökaotus või ligimese surm. Aga on ka mitmesuguseid emotsioone, mis muudavad inimesed positiivseteks ja rõõmsateks. Need võivad olla uus töökoht, karjääriredelil tõusmine või head spordisaavutused. Õnne ei tasuks otsida kaugelt. Tuleb vaadata endasse ja leida sealt sisemine rahu ja õnn. Tuleb olla õnnelik selleüle, mis meil on mitte selleüle, mida meil ei ole . Nii nagu R
puuetega lastele või varjupaikadele. Vastutasuks ei saa nad küll midagi käegakatsutavad, kuid neile piisab ka naeratavatest nägudest, siiratest tänusõnadest ja õnnelikest inimestest. Paljud küll ei mõista milleks anda enda teenitud raha võõrale, kuid need rikkad inimesed, kes seda siiski teevad, teavad, et kogu raha ei tasu hendale hoida, kui see on kellelegi teisele kasulikum, sest nagu ütleb ka vanasõna: suurim rõõm on andmisrõõm. Raha peaks olema täpselt nii palju, et pea peaks millestki puudust tundma. On palju perekondi, mis ei tule rahaliselt kuidagi toime, neil jääb puudu toidurahast või ei saa lapsed tegelda oma huvialaringidega. Kuid samas on ka perekondi, kus raha on liiga palju, lapsed on ära hellitatud, sest neil on kõik olemas, mida raha eest saab. Selline asjadega ülekülvamine on aga halb, sest siis puuduvad inimestel unistused, eesmärgid mille poole püüelda
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard ...
oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda lapsena sündiv poiss võttis Krõõda hinge ning jõu. Krõõt suri ära. Peale Krõõda surma sai perenaiseks Mari. Ka tema elu ei olnud sugugi kerge. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Samal ajal, kui Mari toimetas perenaisena, poos tema
Kõigepealt panime võrgu teisele poole järve ja siis asusime oma elukoha lähedal harpuunide ja ahingutega kalu püüdma. Üsna pea märkasime natukene eemal põtra, kes oli tulnud jooma. Nagu alati, oli ka seekord meil igaks juhuks kaasas oda. Otsustasime ruttu, et au põtra püüda saab mu vend. Ta siblis vaikselt mööda kallast põdrale lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas. Jooksime kohe asja uurima. Tuli välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju,
Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks. Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada. Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp. Et saada õnnelikuks, peame me nägema väga palu vaeva. Õnn võib peituda lihtsates asjades. Tsitaadid: Y Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks. Y Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema lõputut vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadaval.
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Se...
Igaüks käib välja oma tugevama külje, nagu oskab. Seejuures püsib kogu lavastus võrdlemisi tugevalt koos, lugu areneb selgelt ja loogiliselt, ilma erilise toppamajäämise ja ärakukkumiseta. Ja kogu see muusikaline mosaiik kujuneb enam-vähem ühtseks tervikuks, mis on mõistetav ja nauditav. Orkester varieeris mõnuga mõnda teemat, millel ,,Helisev muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja taustaga Märt Jakobson suurepärase Gauleiter Zelleri rolli, kus tal ei saanud laulda fraasigi. Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll
võimalus oma elus edasi minna ja paraneda. Kuristik , see on ainus asi mis tema elus oleks muutunud. Ta oleks oodanud huviga täiskasvanuks saamist ja sellega kaasnevaid võimalusi. Hetkel soovivad kõik noored saada täiskasvanuks, arvan et seda sooviks ka Holden. Ta ei oleks saanud valesti aru ka kuristikku kukkuvatest lastest. Ta ei tahaks neid hoida kukkumast. Holden võiks lausa soovida neid hoopis sinna kuristikku kukutada. See oleks olnud tema jaoks suur rõõm. Saada täiskasvanuks- noorukite suurim soov 21.sajandil. Nüüdsest oleks see olnud ka Holdeni suurim soov. 21.sajandil oleks Holdenil olnud võib-olla isegi sõpru. Sõpru kes teda usaldaksid ja kes oleksid ka Holdenile ustavad. Keegi kellega Holden saaks rääkida, kellele jagada oma muresid, kelle juures saaks ta olla tema ise. Sellist inimest leida on küll raske, aga nüüd 21.sajandil oleks sellise inimese leidmise võimalus palju suurem olnud. Arvatavasti saaks
mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Tööd Tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Lõi kunstisuuna fovism. Vaas päevalilledega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naine kübaraga Click to edit Master text styles Second level Third level
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
Elustiilitööstuse haardes Elustiilitööstus on vallutanud kogu maailma. Seda levitatakse ajakirjade, televisiooni, raadio ja interneti kaudu, ning just elustiilitööstus on see, mille järgi on hakanud inimesed oma elu kujundama. Popiks on muutunud sale keha ja trendikad riided, mida reklaamitakse kogu elustiilimeedia kaudu. Inimesed saavad elustiilitööstusest tihti infot, mis ei pruugi olla sada protsenti tõepärane ja tekib tunne, nagu oleksime sellest kõigest justkui sõltuvuses. Elustiilitööstuse mõju inimestele on üüratu. Selle tarbijale muutuvad järjest tähtsamaks välimus ja trendikus. Artiklitele lisatakse pilte, mis kujutavad tänapäeva inimese iluideaali – saledust, seksikust ja treenitust. Endalegi teadmata mõjutab see meie alateadvust ning süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus ...
järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust, ● Kasutab tuttavas aitäh”, “tere”, “head loovtegevust vmt. situatsioonis ja tegevuses aega” täiskasvanu grammatiliselt eeskujul. vormistamata 1-2-sõnalisi ● Tunneb ära lauseid (nt Miku õue st. emotsioonid: rõõm ja Miku tahab õue minna). kurbus, nii enda kui ● Ühendab nimisõna kaaslaste puhul ning tegusõnaga. reageerib neile vastavalt ● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise
Riina Rõõm, Kadi Kuusküll, Merili Viridet, Jaanika Kriisa LAPSEVANEMATE KAASAMINE Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu! Lasteaiaõpetaja õpetab, kasvatab, nõustab, annab hingeabi, lohutab, vastutab- ja seda ilma vaheajata kogu pika päeva. Lasteaiaõpetaja oluline ülesanne on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu Lapseva...
võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm. Ei saa küll vastu vaielda, et ilma rahata ei saa, aga kindlasti raha ei tähenda nii palju. Kõige tähtsam on ikka perekond ja sõbrad, mitte uhkem auto ja parem töökoht. Meid ümbritsev on ajajooksul muutunud ja see on muutnud ka meie väärtushinnanguid. Aga see ei anna põhjust selleks, et me hakkaksime ainult rahast mõtlema ja unustaksime kõik muu enda kõrval. Inimesed on ainulaadsed isiksused, kes erinevad teistest organismidest, kuid on neilt ka sarnasusi pärinud
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaup...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
