Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõ...
improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises ooperis nad oma ajastut kajastada võiksid ja selle tagas kuntsnik Mirjam Aimla nõudlikkus ja pühendumus, mis oli tõesti seda väärt. Kokkuvõte Üldkokkuvõttes meeldis mulle see kontsert väga. Nii näiteljad kui ka pillimängijad ja lauljad olid kõvasti vaeva näinud ja puudu ei tulnud ka huumorist. Kõik andsid endast parima ja seda oli vaatajana rõõm näha ja nautida. Võrreldes varasemaste muusikakogemustega oli see kontsert kindlasti unikaalne. Ühelgil teisel Eesti koolil ei ole veel niipea võimalust luua kontsert oma kooli 385. aastapäevaks.
sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm elada avastamaks lainete südant elada vabana või surra 1946 1957. aastal ilmus teine kogu "Rroosi Selaviste".Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE-TERADEKS. Siit saad lugeda mitte-teri: Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last.
,,Eesti terviseradadel... ümber maailma" Aire Ilves RK10 Kus? & Mis? Enam kui 70nel Eesti Terviserajal samaaegselt toimuv sportlik rekordiüritus. Osaleda said ja võisid kõik eestimaalased. Osaleda sai nii suusatades, sörkides/joostes kui ka kõndides (k.a. kepikõnd). Läbitud kilomeetrite kogusummast püüti kokku saada rekordarv kilomeetreid ümber maakera. Miks? Tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma Eestis on väga palju inimesi, kes kas vabatahtlikult või olude sunnil ei saa või ei taha end liigutada või ei tea sellistest võimalustest. Rekreatiivsus Rõõm ja hea enesetunne Väljumine nö. ,,tavalisest päevast" Nauding värskest õhust, seltskonnast Ühisustunne kuna pole individuaalne, osalejaid on palju ja tihti ka tuttavad Tervislikkus sest liikumine on kasulik Motivatsioon Miks ei võiks terviserajal liigelda ka muul a...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta
Kuhlbars ,,Koit" · Aleksander Kunileid / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm · __ ,, __ ,,Sind surmani" · Gustav Ernesaks / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm" Millal ja miks kirjutas G. Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm" 7. Eesti vabariigi hümni autorid ja SÕNAD (tuleb lünktekstina) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas alla langes, justkui õrn esimene lumi, mis taevas nii vaikselt ja hääletult hõljub. Marlenel oli südames rõõm, kuid hinges kurbus, sest ta teadis, et see õhtu ei kesta igavesti ja peagi saabub hommik, mil peab naasma halli reaalsusesse. Tants jõudis lõpule. Publik juubeldas rohkem kui tavaliselt, kuid Marlene ei pannud seda tähele, sest temal oli silmi vaid tema ees seisvale noormehele. ,,Mis su nimi on?" küsis tüdrukult oma imetletavalt. Noormehe nägu muutus küsimuse peale kurvaks. ,,Ma palun, ära küsi, vaid nii saan sind aidata," vastas noormees
Jaakobuse 5:7 "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varase ja hilise vihma."; I Peetruse 1:25 "Aga issanda sõna püsib igavesti"; Jesaja 35:10 "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende peakohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära." II osa on justkui marss kolmeosalises taktimõõdus ja kolmeosalises vormis (ABA). Esimene vormiosa on leinamarsilik, keskmine osa aga helge alatooniga mis sa arvad, miks nii? Suur lõpufuuga annab aimu Brahmsi austuses ja huvist Händeli ja Bachi koorimuusika vastu, mida ta aitas ka taaselustada. III osa "Herr, lehre doch mich" (Bariton ja Koor) IV osa "Wie lieblich sind Deine Wohnungen"
Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee või emotsiooni olemasolu. Dualismi printsiip pääses mõjule muusikas just pärast Bachi. Mõlge ükskõik millisele Beethoveni sümfoonial, nt "Eroica´le". Esimene teema on oma olemuselt maskuliinne, teine feminiinne. Kontrasti loob dramatismi must ja valge; hea ja halb; päev ja öö; kurbus ja rõõm. Bachi oli dualistlikule konseptsioonile vastandliku põhimõtte viimaseks kantsiks. Igas teose osas on tal ikka vaid üksainus idee. Bach järgis pidevalt varasemat põhimõtet: ikka üks asi korraga, kas kurbus või rõõm, kas päev või öö, mis muidugi on samavõrra õige kui hilisemgi põhimõte. Bachi kaanonites , olgu nende kontrapunkt kui tahes keeruline, tunnete alati harmoonilist struktuuri, mis kaanonit koos hoiab. Nt. Lähtudes põhimõttest, et A=1, B=2 jne., annab nimi Bach
loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari
Emotsioonid 1. Baasemotsioonid: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus 2. Baasemotsioonide vajalikkus näidetena: Hirm- Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest
Samuti meeldivad mulle nende poolt korraldatavad kampaaniad, mis aitavad meie ühsikonda ja inimesi. Näiteks korraldasid nad kampaania nimega " Aita vanemat! ", kus Rahvaliidu Noored aitasid Tartus kümneid vanureid töödega, mis eakatel üle jõu käivad. Samuti eelmainitud kampaania " Vanapaber ei ole praht! " , mille käigus on kokku kogutud Eesti suurimatest linnadest kokku 116, 4 tonni vanapaberit, mis läks ümbertöötlemisse. Nende üheks projektiks oli ka " Väikesest mõttest suur rõõm! ", kus osalesid/ osalevad 2.- 4. klassi õpilased, kes joonistavad, kirjutavad ja luuletavad sellest, mis nende kodukohas ja selle ümber tahaks parandamist või muutmist. Neid joonistusi ja kirjutisi võetakse arvesse ja üritatakse anda endast parim, et need asjad saavad parandatud. Ja ma olen üsna kindel, et Rahvaliidu Noored saavad sellega hakkama. Kuna ma ise poliitikast eriti huvitatud ei ole, aga nende kampaaniad mind huvitavad, siis üritan nendest aktsioonidest osa võtta
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus ...
ALEKSAND R BLOK 1880-1921 Varajane elu ■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletaja...
EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arend...
Ah, ammuks see oli, kui alles iiris mu akna poole hellitusi heitis ning lõhnadega ootvat tuba täitis koorvalgena kuu kummitavais kriisis. (Under 1912:66) Noid kuldseid lehti sügavrohelisen kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused Marie Under, Mu süda laulab: 1. Eelõitseng, Kevad 1904 2. Eelõitseng, Talvel 1904 3. Eelõitseng, Sügisaias 1904 4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923 5. Sonetid, Hilissuvel 1943 6. Sädemed, Jaaniööl 1912 Henrik Visnapuu, Mu ahastus ja armastus: 1. Linnutee, Kevad 1950 2. Linnutee, Sügis 1950 3. Linnutee, Talv 1950 4. Põhjavalgus, Suvi septembris 1938 5. Päike ja jõgi, Sügav suvi 1932 6. Päike ja jõgi, Tuisk 1932
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta ...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
sõltub palju. Kui inimesed on positiivsed ja õnnelikud, tõmbab see teisi inimesi palju rohkem ligi, kui olla iga väiksemagi pisiasja üle pessimistlik. Seega avaneb õnnelikule inimesele ka palju rohkem võimalusi ning tuleb elus palju paremini toime, kui sellele, kes mõtleb end ise õnnetuks. Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Arvan, et õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Me vajame kõiki neid pisiasju, mis südant rõõmustavad ja igavaimagi päeva elamisväärseks muudavad. Iga inimese õnn, on tema enese kätetöö ning selleks, et olla õnnelik, tuleb õnne märgata. Õnnel on miljon eri kuju ning seetõttu ei saa seda üheselt defineerida. Iris Murdoch on öelnud: ,,Üheks õnneliku elu saladuseks on pidevad väikesed naudingud ja kui mõned neist on odavad ja kergesti hangitud, siis seda parem." Merit Vislapu 10R
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kuigi ka ürgaja inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis,...
toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja riik saab areneda, siis kui inimeste arv teeninduses on suur. Kui nii mõelda, siis ma arvan, et heaoluühiskond võiks terve igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-ja tehnikasaavutused valitsevaks ei saa. Öledakse ju, et õnn on see kui üks halb on läbi saanud ja teine pole veel alanud. Nii on ka majandusega. 2009. aastal oli suur majanduslangus. Peale seda hakkasid inimestel palgad langema ja inimeste rõõm elust langes. Igasuguseid toetusi vähendati või lausa kaotati ära, sest riigid olid vaeseks jäänud. Tänaseks päevaks on majandus tõusma hakanud, aga inimeste palgad on ikka sama väikseks jäänud ja töötute arv pole ka sugugi langenud. Minu arvates pole praegune Eesti eriti heaoluühiskond. Osa inimesi peavad kuu lõpus lugema sente, et saada söök lauale. Mis siis veel rääkida riietest ja muudest tarbeesemetest.
ÕNNE VALEM Iga inimene peaks olema õnnelik. Ilma õnneta on väga raske hakkama saada. Kuid selleks peab ka ise pingutama: tuleks mõelda positiivselt, osata tunda rõõmu kõigest, suhelda heade inimestega ning ei tohiks palju muretseda. Õnnelik olla ei ole raske, õnn peitub väikestes asjades. Paljud tegurid mõjutavad meie elu. Kas või näiteks need inimesed, kellega me suhtleme. Osad võivad mõjuda negatiivselt ja röövida õnne. Teised võivad aga mõjuda positiivselt ja tekitada heaolu tunnet. Ma arvan, et paljud inimesed ei saa vahel millegagi hakkama. Mõned neist sisendavad endasse positiivsust ja mõtlevad, et nad suudavad seda ning kõik saab korda. Ajapikku kõik lähebki nii, nagu nad tahavad. Teine osa inimesi aga lepivad mõttega, et see on võimatu, isegi kui kõik on võimalik. Ei üritatagi isegi pingutada, et asi õnnestuks, vaid loobuvad, sest peas on mõtted, et miski ei laabu ning kõik ...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua.
Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Ühe mehena suudab ta luua muusika, mida pillidel mängiks terve ansambel. Lisaks selle, tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean paljusi plaadikeerutajaid ja lisaks nendele veel ka Rauno Pella trummidel. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui üritus peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas järjest erinevad Dj-d kes umbes pooletunniste vahedega üksteise järel laval käisid, kelle hulgas olid Dj Trigga, Enno Lohu jt. Minu hinnangul on Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine ja nende hääl väga hea kõlaga pluss nende häälte ilu ning teksti selgus. Ühelt healt kontserdilt ei saa olla puudu huumor ja sellega kaasnev näiltlejameisterlikus mida oli väga hea vaadata ja
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
,,Magada tahaks" 1.Ta tapab selle lapse ära keda ta hoidis. 2.Teda viib selleni roheline laik ja varjud mille poole ta vaatab ning ta leiab selle kurjuse mis ei lase tal magada ning see kurjus on laps, kes olekas vaja ära tappa, et lõpuks Varka magada saaks. 3.Süüdi on härrased, kes ei lase üldse Varkal puhata ja kogu aeg sunnivad teda tööle, et ta ei saaks magama jääda. ,,Kurbus" 1.Tal suri poeg palavikku. 2.Sest ainult hobune kuulab tema muret ning ei rutta kuhugi. 3.See räägib kuidsa inimene kaotab oma poja ja keegi ei taha tema muret kuulata. Tsehhovi novellid ,,Naela otsas" 1.Sest keegi oli Katja juures keda kõik inimesed väeosadest teadsid ja kartsid. 2.Sest tema juures oli Prokatilov ning ta ei tahnud sinna minna kui Prokatilov seale tema naise juures on. 3.Ta ei saa koju minna tähistama, sest Prokatilov oli tema naise juures ning ei saanud süüa. 4.Pilgatakse seda , et Prokatilov istub tema naise juures ning kuidas ta ...
Elu vabatahtlikuna Maailmas on palju probleeme, mis ootavad lahendusi. Sama palju on ka häid ideid, mis ootavad ärategemist. Ent võib juhtuda, et mõni teema jääbki igavesti oma lahendust ootama, kui loodetakse vaid teistele inimestele. Ei tasu unustada iseennast, sest kõigi meie teod on tähtsad! Üks kõige kättesaadavam ja tihti ka tõhusam võimalus on hakata endale meeldivas valdkonnas vabatahtlikuks. Vabatahtlik tegevus on inimese vaba valik teha midagi ühiskonna heaks. See on võimalus anda oma panus just selles mahus ja vormis, mis tegijale sobib, muutes oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Inimene võib kokku puutuda vabatahtliku tegevusega tegeledes uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades hakkama saamiseks. Vabatahtlikuna saab hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi,...
Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv Saab täita aja ääretud salved.(1. lk 185) Ei söanda öelda: päev loojus, Kui vähe küll mahutab elu! (2. lk26) Kui aeg on täis, Saavad sõnad uue rüü See, mis oli voorus
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil o...
(näiteks küsimus I. - vastus a.) · küsimusi on 15 · kui kõik on töö lõpetanud, saad teada õiged vastused ja hinde · ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? ·a. Joosep · b. Pitsu ·c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? · a. viiuli · b. maakera · c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? · a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... · b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi... · c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? · a. polkat · b. masurkat · c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? · a. saapamäärdega · B. hambapastaga · c. munalakiga · d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? · a. laterna · b. köstri pildi · c. Kiire saapad · d
omakasupüüdlikku ja ,,kavalat" iseloomu. · Tsitaadid: ,,Las põleb, las põleb, raha tuleb"- Ideaalne näide Kaval-Antsu ütlustest, kus ta on ainult omakasu peal väljas. "Aga tööd peab tegema, kõvasti tegema, sest muidu tulevad kurjad mõtted ja hirmud."- Töö oli ainus millega sai oma mõtteid eemal hoida ja oli ka üks võimalustest õndsaks saada. "kui ruttu muutub iga rõõm leinaks, iga õnn õnnetuseks"- elu on väga ettearvamatu. "On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea." inimesed unistavad paremast elust , kuigi ei pane tähele , et see mis neil on ongi hea. · Vastandatud Vanapagan Jürka Kaval-Ants Aus Valelik
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pas...
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...
oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Descartes avaldas õpetuse, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses. Ta on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on. Ta eristas kuut põhikirge: imestus, armastus, vihkamine, soov, rõõm ja kurbus. Descartes'i kõige kuulsam lause "Mõtlen, järelikult olen olemas" Teosed: "Juhised mõistuse suunamiseks" (1628), "Arutlus meetodist" (1637), "Geomeetria" (1637), "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (1641), "Filosoofia printsiibid" (1644), "Hinge tundmused" (1649).
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma luge...
Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt. Siiski oli aru saada, et vanemad ja teised sugulased soovisid tüdrukule vaid head ning üritasid tema tuju paremaks muuta.
Lugemiskontroll teosele “Kevade” • istu üksinda • pane lehele kirja küsimuse õige vastus (näiteks küsimus I. - vastus a.) • küsimusi on 15 • kui kõik on töö lõpetanud, saad teada õiged vastused ja hinde • ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? • a. Joosep • b. Pitsu • c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisuks...
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
On inimesi, kelle teeb õnnelikuks lihtsalt see, et neil on olemas kodu ning toit laual. Sageli toob naeratuse näole ka teise inimese soe ja sõbralik naeratus. Õnnelikud on ka need inimesed, kellel on hea enesehinnang ning nad on rahul endaga. Kui see kõik kokku panna, ongi õnn- vähemalt minu jaoks.Õnn on see, kui Sul on hea meel selle üle, mida Sa saad. Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnn on see, kui meeldivus on vastastikune. Õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Õnn on asi, mida ühel on liiga palju ja teisel jällegi liiga vähe või üldse mitte. Aga varastada seda ei saa...nagu tunnetatav/vaimne raha, mida saad ja annad ära. ÕNN - see on kolm tähte sõnast õnnetus. Hällist hauani, sünnist surmani igatseb inimene õnne, teadmata, mis see tegelikult on. Õnnesse mitte uskuda on piin. Armastuses peitub õnne saladus. Õnn on avalik unenägu. Õnn see on unelm, mure-reaalsus. Õnn on hetk, mitte igavik !
1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" "Mo isamaa on minu arm" Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad,
ASJAD MINU ELUS Elu ümber asjade, sest asjad annavad meie elule mõtte. Meie elu täis üllatusega, ei saa me aga unustada, et meie elus on ka kurbust ja valu, mis paneb meid mõtlema oma igapäeva kaitsmiseks. Rõõm on nii suur kui endale oma kodu ostad ja lepingu täitmisel jälgid. Enne korteri ostmisel kinnitasime allakirjutamisega koos müüjaga, et ta garanteerib vabastama korteri sellises seisukorras, millises see oli ülevaatamise mommendil, maksma elamise ja teenuste kasutamise eest, ja korteris ka jääb öeldud kodutehnika. Tuli siis hüpoteeklaenuga ostetud korter kahe laenusaajaga ja mõtteliselt jagatud osad.
2 METSADE MAA JÄRVEDE MAA LAULUMAA 3 Ma elan Eestimaal. Eesti riigikeel on eesti keel. Eestis elavad eestlased. 4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp ...
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- k...
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad,
OSASTAV MITMUS. ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
