29.05.1995 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Varstu vald kinnitatud 20.08.1994 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Põlva maakond, Värska vald kinnitatud 02.07.1994 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 28.07.1993 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Rõuge vald kinnitatud 26.07.1993 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 01.06.1993 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.01
Jaanilaulude viisid Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk- Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud 'liigu', 'liigo' vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita.
Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga). On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik).
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
jooksul (Uljaste, Saadjärv, Kuritse, Hino). Paljudes madalates järvedes (rannajärvedes) vahetub vesi aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam stratifikatsioon tekib sügavates järvedes (suvel vahe kuni 20 °, nt Nohipalu Mustjärves). Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv). Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad.
ümbritsevad kivid olid asetatud laevakujuliselt. Põletatult.). Vanemal rauaajal hakati inimesi matma ka tarandkalmetesse. Sinna mati inimesed põletatult. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7.-11- saj e.Kr (+KAART) Mägilinnus: rajati üksikule igast küljest kaitstud küngastele (nt: Otepää) Neemiklinnus: rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. Kahest küljest ja ühest otsast olid need looduslikult kaitstud. Neljandale küljele loodi kunstlik vall. (nt: Rõuge linnamägi) Ringvall-linnused: Ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad olid Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tunti maalinnadena. Kalevipoja sängi tüüpi linnus: Rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Küljed loodusliult kaitstud, otstele tuli valid rajada. (nt: Alastkivi Tartumaal) Ingvar: Rootsi kuningas. Tuli väega Eestisse. Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti. Aastal 600.
9. Alepõllundus mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10. Linnuste suuremad rühmad: 1. mägilinnused igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus 2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli looduslikult kolmest küljest kaitstud. Rõuge Linnamägi 3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega. Alatskivi Kalevipoja säng. 4. Ringvall linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus maalinnad Saaremaal ja Lääne Eestis, Valjala maalinn 11. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms. luksuskaupu läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha. 12
LINNUSED 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents? · Linnuste näited: 1. Otepää 2. Rõuge linnamägi ja 3. Alatskivi 4. Ringvalllinnused 5. Mitmeosaline linnus, asula (neemiklinnus ,,Kalevipoja säng" (Lääne-Eesti, linnus Iru sageli asula paikneb (Põhja-Tartumaal Saaremaa Pöide). linnamägi (arvati, linnuse ees, pm valli üldiselt, rajatud Muinasaja et ees- ja pealinn, taga, enamjaolt neemikule, kraavid lõpuperiood (12. Valter Lang:
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas.
vaja selleks, et tuli renti maksta ning naiste ehete jaoks läks palju raha. • Pere kui tarbimisüksus, suurem osa mida toodeti kasutati ka ära peres, • Pere kui kasvatusüksus- järeltulevat põlvkonda kasvatati hoolega, lapsed omandasid elutarkuse, töökogemuse, siis oma vanematelt läbi praktilise tegevuse. Ühes peres võis liikmeid olla 6 kuni 12. Esimene ülestähendus perede suurusest pärineb 1524 aastast. • Rõuge kihelkonnas elas 1685 keskmiselt 12,3 inimest. • • •
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
121. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv
Kagu-Eestis. Võib märgata erinevaid linnustetüüpe. Linnuseid oli hädasti vaja, ürit ära kasut kohalikud looduslikud kaitseeldused. Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat tüüpi linnused: · Mägilinnused- Otepää linnus. · Neemiklinnus- looduslikult hästi kaitstud paik, nt kahe jõe vahel , kaks külge väga järsud, kolmas külg on lauge , neemiku otsa rajatud linnus, sobiva koha peale rajati ka otsavall. Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng" - rahvapärane termin, paiknevad Põhja-Tartumaal, voorelinnused. Voore peal otsitud sobiv koht , kahel pool ääres on järsud nõlvad , kahte otsa rajatud vallid. Kaugelt meenutasid voori , vanarahvas kutsus neid sängideks. · Pöide maalinn- Levinud Läänepoolses Eestis ja Saaremaal. Seal puuduvad kõrgemad nõlvad, rajati ringvalle Mõnes mõttes on muinasaja linnused huvitavad sellepoolest, et linnuse kõrval on
120. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 121. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 122. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv
b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust. Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää linnus on tüüpiline näide. Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus. Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal. Pikema voore kõrgemasse otsa rajatud linnused. (Alatskivi) Korralikud kaitserajatised on Kalevipoja sängidel vaid kahes otsas. Ringvallid – on iseloomulikud just Lääne-Eestile ja Saaremaale. Nendega on see häda, et neid ei ole eriti kaevatud ning enamik neist on hilisrauaaegsed. Hilisrauaaegsed linnused (1050-1224/27) Enamik on ringvall-linnused. Erinevused varasemate linnustega seisnevad
kasutamise reguleerimiseks 121. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv
Jõed Narva, Suur Emajõgi, Ahja, Pedja, Elva, Amme, Laeva, Võhandu, Pärnu, Kasari, Navesti, Põltsamaa, Halliste, Vigala, Piusa, Jägala, Keila, Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Nasva, Pirita, Soodla, Valgejõgi, Jõelähtme, Kuivajõgi, Thames, Dnepr, Doonau, Dnestr, Neeva, WisJa, Oder, Nemunas, Daugava, Kemijoki, Göta, Rein, Volga, Kama, Oka, Vetluga, Uural, Volhov, Sjass, Vuoksi, Prõpjats. Järved Peipsi, Pihkva, Võrtsjärv, Vagula, Lämmijärv, Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Udsu, Tsolgo, Mustjärv, Uhtjärv, Keema Suurjärv, Koorküla Valgjärv, Pindi Kärnjärv, Ülemiste, Mullutu- Suurlaht, Narva veehoidla, Karujärv, Laadoga, Äänisjärv (Onega), Vanem, Saimaa järvistu, Vättern, Beloje, Mälaren. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Osmussaar, Vilsandi, Vaika, Piirissaar, Suurbritannia, Orkney, Shetland, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Rhodos, Korsika, Sardiinia, Sitsiilia, Malta, Ahvenamaa, Gotland (Ojamaa). Poolsaared
lisadena. Eestikeelsete tekstide publitseerimise printsiibid sõltuvalt eesmärgist: · Keeleajaloo näitlikud materjalid ei muudeta midagi · Dokumentide sisu avaldamine riskitakse kaotada murdeomapära ning normaliseeritakse kogu tekst tänapäeva ortograafiareeglite järgi · Sisu, vormi ja kohalike eripärade esitamine lisaks sõnavarale säilitatakse ka murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha Var - Varbla Äks - Äksi Saa - Saarde Mar - Martna Phl - Pühalepa
Peamised kasutusele tulnud Võru murde jooned on: ä-harmoonia (Härämäe), ü-harmoonia (Küllätüvä), õ-harmoonia (Saarlasõ), ülipika o kõrgenemine (Suurõsuu), ülipika e kõrgenemine (Viirksu), nõrga astme afrikaat (Soekõrdsi) ja kolmanda silbi alguskonsonandi nõrgenemine (seda esineb Võru murdes paikkonniti, nt Sakudi). Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et need taotleksid võrupäraste nimekujude määramist ka ametlikeks külanimedeks. Rõuge vallas oli suundumus võrupärase kirjapildi kasutamisele tekkinud juba 1990. aastate algupoolel ja siin läks ettepanek hästi läbi. Ka Misso vallavolikogu kiitis põhikaardil esitatud võrupärased külanimed heaks. Meremäe vallas läksid esialgu suure enamusega läbi kohalikule (setupärasele) hääldusele vastavad külanimed, kuid aktiivsemad elanikud valla Võrumaa-poolsetest küladest asusid selle vastu protestima. Kui need külad lahutati Meremäe vallast ning
t ilma sideainet kasutamata. o Vallist väljapoole kaevati ka kraav. o Mägilinnused- rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula. o Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall. Rõuge linnamägi. o Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult hästi kaitstud, rajati vallid ja kraavid vaid otstele. Levinud Tartumaal. o Ringvall- linnused iseloomustab ümber kogu linnuse rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad püstitati Saaremaale ja Lääne-Eestisse kus neid tuntakse maailinnade nimetuse all. o Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi.
Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj
12.2003. a Noortelaager 6. 114 Võsu Noortelaager 1a Lääne-Virumaa, Võsu vald 26.11.2004. a 7. 97 Vaibla Noortelaager 3a Viljandimaa, Kolga-Jaani vald 04.12.2003. a 8. 98 Kloogaranna Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 9. 115 Kurgjärve Spordilaager 3a Võrumaa, Rõuge vald 26.11.2004. a 10. 116 Veski Noortelaager 3a Valgamaa, Otepää vald " 11. 102 Jaanimäe Spordilaager 3a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a 12. 99 KutiMuti Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 13. 83 Urumarja Noortelaager 3a Pärnumaa, Tori vald 02.12.2002. a 14
Rootsi hõimuliidud mõjutavad ka Ida-poolset Läänemere ala. 560. (660?) aastal rajasid Kuremaale Rootslased oma koloonia, Grobinasse. Sel perioodil hakkavad kerkima linnused (N: Orepää linnus). 7-8 saj kerkis suhteliselt palju linnuseid. Praegu on teada 131 linnust sellest ajast, u 70 neist on rajatud u 7.-8.saj paiku. Nendes on peal olnud püsiasustus. Linnused jagunevad: · Mägilinnused, Otepää linnus · Neemiklinnus, rajatakse neemiku peale, nt Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng", tehtud sinna, kus on voored, millele on rajatud vallid ja kraavid. Levinud Tartumaal. Meenutavad sängi. · Suured ringvallid, levinud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Pöide ringvall-linnus. Seal on levinud nimetus maalinn. Alati on ära püütud kasutada looduslikku kaitset. Näiteks on mitmeosaline Iru linnamägi, kus on eraldiseisev mägi, kus erinevatel kõrgustel on erinevad asjad. Kagu-Eestis
viimase astme kliinilised katsetused. Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid. Vaktsiinidega seoses midagi. Variolatsioon – rõuge kärnade pealt materjali lasti sisse hingata, saadi immuunsus sageli, vahel mitte. Hiinas Song dünastia, siiditeelt inglismaa esimese feministi, oli konstantinoopolis ja lasi seda variolatsiooni teha oma lastele, tõi Inglismaale selle. Euroopas tehti nahapeale haavand ja panid kuivatatud kärnamaterjali sinna. Orjakaubandusega Ameerikasse. Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
Neljanda tüübi puhul on lageda maa peale rajatud ringikujuline vall. Vahetus linnuse naabruses oli lage ala, kus elas osa rahvast. Nii oli ründajail hea kasutada piiramise ajal seda avaasulat, seal olevaid asju võis kasutada kas või üle linnuse valli minemiseks. Kui aga ründas paarsada meest, siis sai kogu küla ilusti kindlusesse peitu, aga paarsada meest oli piiramiseks liiga vähe. Võib-olla olid linnused hoopis teatud ülikute residents. Linnused ei olnud väga suured. Rõuge linnusest leiti vaid 6-7 rõhtpalkelamut. Rõuges oli linnuse kaitsesein tehtud horisontaalpalkidest. Kõigil linnustel on vist olnud horisontaalpalkidest müürid, sest püsti pannes jäävad jäljed maas olevatest palkidest, kuid kaevamistel on leitud vaid üksikute postide jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine. Propageerib rõuge panemist. Tegeleb orjapidamisega, kirjutab käsiraamatu. Kriitika pärisorjusliku korra ja aadli vastu. Konflikt aadliga, lahkub ametist. Kuramaale kooli. Venemaale tööle. Nimetatud Venemaa esimeseks pärisorjuse vastaseks. ,,Beschreibung" ilmnes kuna Katariina II alustas Balti aadli survestamist ja Katariina II vallanud valgustuse mõju. Müller ,,Russiche Geschichte" avaldati käites. Esien võtab pärisorjust kirjeldades kriitilise hoiaku, et
pakutavaid tingimusi, sõltub kohalikest oludest. Keskaja linnuste juures on iseloomulik, et linnuse kõrval paikneb avaasula, kus osa rahvast elab. Vaenlasel on võimalik kasutada majade puitu ja linnus põlema panna. Avaasuala linnuse külje all on sõjalises mõttes suur viga. Lähemas naabruses puudusid suuremad sõjalised üksused. Linnused olid eelkõige kaitseks vaenlase vastu, kuid võisid olla ka ülikute residentsiks. Linnused ei pruukinud olla suured (nt Rõuge linnuses olid mõned hooned). Linnuse kaitseseinad tehti horisontaalpalkidest. Keskmise rauaaja kalmed. Pilt on väga kirju, võib eristada nelja põhitüüpi, kivikalmed, laevkalmed, põletusmatused ja kääpad. Kivikalmed nägid väga erinevad välja. Rajatakse kangurkalmeid (ümara põhjaga kivikalmed, diameeter 5 m, konstruktsioon pole). On kolm kalmet, kus on palju panuseid (Lepna, Proosa ja Paju). Proosa ja Paju kalmed olid nõukaajal lõhutud. Saadi kuldesemeid
Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4. tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
rongkäigu alustamist autodele. Jäänud on ka komme hetkeks lahkunu elukohas või tema endise töökoha juures peatuda. Risti lõikamise tava ei ole enam linnades aktuaalne (Sala 2002: 34). Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese matuserongi vastutulijaga samast soost. Uskumuse tõttu annab surnu meessugulane ka tänapäeval esimesele matuserongile vastutulijale osa peietoidust. Rõuge, Hargla ja Urvaste kihelkonnas selgitatakse seda tava teisiti. Leinarong võib vastutulijale kahju teha ning peietoit antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja, Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava
km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn)
Eesti piiridele koondati kolm armeed - Läti Punaarmee, Eesti Punaarmee ja 7. armee (Narva all) - mille käsutusse anti suur osa Punaarmee strateegilistest reservidest. Veebruari keskel Punaarmee esimene suurrünnak oli edukas- Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi ei suutnud vastase survet taluda ja taandus ning seejärel soomusrongid pidid taganema. Punaarmee alustas pealetungi Aluksne- Võru sihis. Eestlased sunniti taanduma ning punaväelased jõudsid Haanja kõrgustikuni vallutades Rõuge ja Suure Munamäe. Punaarmee lähenes Valgale. Langenute ja haavatute kõrval kaotati üha enam mehi ka haiguste ja üleväsimuse tagajärjel. Sellega kaasnes meeleolu langus. Katastroofi vältimiseks toodi rindele vägesid Narva alt ja kohalikud Kaitseliidu üksused. tänu sellele suruti märtsi lõpus vaenlane uuesti Eesti etnilise piiri taha ja hõivati Petseri. Aprilli keskel alustas Punaarmee uut suurrünnakut, keskendades tähelepanu taas Võrule- Selle
14.03 läks RV vastupealetungile. Jagu saadi Mehikoorma (?) dessandist Lämmijärve juures. Petseri, Orava ja Vastseliina juures aga hakkasid kõik suuremad külad, talud jms käima käest kätte, ilma et kumbki pool märkimisväärset edu saavutanud oleks. PA II 47 suurpealetung 17.03 peamiselt läti kütipolkude abil Marienburgist Võru suunas. Üsna kiiresti jõudis PA Haanja kõrgustikuni, hõivas Rõuge. Olukord Võru all jäi endiselt kriitiliseks. Eesti väeosadele ei olnud võimalik anda mingisugust puhkust, mehed olid pidevates lahingutes. Lõunarindel väga palju marrsimist. Talvetingimused, külmetushaigused, üldine kurnatus. Hakkas süvenema lootusetus, mis oli iseloomustanud VS algust. Suure hädaga saadeti rindele kõik mis võimalik.Võru kaitsepataljon. Saadeti taas koolipoisisd, Võrust, Viljandist ja Tartust. Võru alla hakati tooma rindeosi Narva rindelt
8.1. Sääretirbi telkimisala 28. Naissaare LP 9. Kõpu LKA 28.1. Naissaare rajad 9.1. Rebastemäe õpperada 28.2. Naissaare telkimisala 9.2. Kaleste telkimisala 29. Haanja LP 29.1. Hinni Kanjon 139 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 29.2. Rõuge Ööbikuorg 30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada 30.2. Pühajärve matkarada 30.3. Harimäe vaatetorn 30.4. Pilkuse järve lõkkekoht 31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
