Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rõuge" - 242 õppematerjali

rõuge - Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog.
thumbnail
8
doc

Topic - Estonia

4. Land regions The northern coast features a steep limestone bank, the Baltic glint, which is one of the world's most important denudations of Ordovician sedimentary rocks. The glint rises to its highest point (56m) at Ontika. Estonia has over 1,500 islands. The largest of them are Saaremaa, Hiiumaa, Muhu and Vormsi. There are over 1,400 lakes in Estonia, biggest being Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv, while the deepest is Rõuge Suurjärv. The two longest rivers are the Võhandu and the Pärnu and the widest is Emajõgi. About 50% of the country is covered by forests while wetlands cover 30%. The landscape of Estonia, through covering a small area, is varied and unique. Lake Peipsi is Estonia's largest lake and Europe's fourth largest freshwater lake. 5. Symbols The flag ­ The Estonian blue-black and white national flag was originally the flag...

Inglise keel
68 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused

2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3. Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp 4. Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5. Aktiivkaitse - a) antikehad, b) õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke c) interferoon tüüpi valgud 6. Vaktsineerimine a) viirusosakestega b) vaktsineerimisel viiakse organismi ka valmiskujul antikehad (marutõve karmil kujul) Viiuste jaotus Nukleiinhappest 1. DNA - rõuge , herpes, papilloom 2. RNA - gripp, HIV, marutõbi Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel 1. Bakteriviirused ehk faagid 2. Protistide 3. Taimede 4. Seente 5. Loomade...

Üldbioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eestlaste ajalugu(pronksiajast muinasajani)

Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult Lõuna­Eesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki ­ pealtvaates Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ida-Eesti linnused. Ringvall-linnused 8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Lääne-Eesti ja Saaremaa Kalevi-poja säng Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt Lõuna-Eesti kaitstud kas nõlvade, vallide või kraavidega. 2...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

Virkhausi juhtimisel. See koor oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsis eestis juhtival kohal. Väägvere pasunakoor koosnes 22 liikmest ning oli laulupeol silmapaistvaim puhkpillikoor. 1868 aastal asutas P.Abel Kanepi meeskoori, laulupeo kava õppimiseks jäi ainult 2 kuud, seetõttu tehti tööd eriti hoolega. Hiljem tõusis Kanepi meeskoor üheks paremaks eesti kooriks, kes tegi laialdasi kontsertreise isegi Peterburgi ja Soome. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika Rõuge kihelkonnas, kus tegeles õpetajana J.Häusler, kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas ka pasunakoori. Laulupeol esines Rõuge pasunakoor väga hästi ja äratas imestust oma lühiajalise ettevalmistuse pärast. Suure-Jaanis arenes koorilaul samuti kiiresti, sest seaset muusikaelu vedas J.Kapp. Võimekas koor võttis laulupeost osa ja tegutses hiljem Fr.Kuhlbarsi juhtimisel. Laulupeost soovisid osa võtta ka Peterburi eestlased ja nende muusikakollektiivid. Kahjuks aga...

Muusikaajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv)...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Alepõllundus ­ mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10. Linnuste suuremad rühmad: 1. mägilinnused ­ igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus 2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli looduslikult kolmest küljest kaitstud. Rõuge Linnamägi 3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega. Alatskivi Kalevipoja säng. 4. Ringvall ­ linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus maalinnad Saaremaal ja Lääne ­ Eestis, Valjala maalinn 11. Vahetuskaubandus ­ kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms. luksuskaupu ­ läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha. 12...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Maailma keeled

läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge , Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks, milles mõistetakse üksteist paremini kui kirjakeeles ja mille pruukimine tähendab usaldust, annab suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum

Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

p. Kõrgustiku idaosas 3 on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on 7 aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kavadi järv Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Võrtsjärv ­ 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla ­ 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht ­ 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste ­ 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv ­ 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula ­ 5,2 km2,Veisjärv ­ 4,9 km2,Ermistu ­ 4,8 km2,Paunküla veehoidla ­ 4,5,Tõhela ­ 4,1, Kuremaa ­ 3,97, Kahala ­ 3,5, Karujärv ­ 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved ­ segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. *Meromiktsed järved ­ ei segune täielikult kunagi. Põhjalähedase kihi vesi ei tõuse hüppekihist kõrgemale. Need on väikese pindalaga ja sügavad....

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Põhjasõda

Põhjasõja lahingud · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli ­ 27. august 1704...

10.klassi ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 ­ 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine ­ oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Natur Estlands

· Dezember ­ März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Eurasischer Luchs · Lynx lynx · Über viele J ahrzehnte...

Saksa keel
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kõrgustikud

Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal. Kõrgustikult algavad Piusa, Pärli, Vaidva ja pedetsi jõgi. Järvi on u. 175: Tuulijärv, Vaskna ja Kavadi järv, Rõuge järved, Misso järved jt. Suurimad asulad on Vastseliina, Misso ja Rõuge alevik....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj. kohanime omakorda täpsustav kohanimi. Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam. Uus turg --- Uueturu tänav. Pikk jalg --- Pikajala kohvik. Linda kivi --- Lindakivi kultuurikeskus. 7.Liigisõna "maa" kirjutatakse tavaliselt nimetuumaga kokku. 7.1...

Eesti keel
171 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel ­ külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b. Esimesed ribapõllud ­ talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks),...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaja referaat

See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatak...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haanja Looduspark

Haanja looduspark Referaat 8. klass Milleks on Haanja looduspark loodud? Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (Suure-Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark. Kus asub Haanja looduspark?...

Bioloogia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun