Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää linnus on tüüpiline näide. Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus. Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal. Pikema voore kõrgemasse otsa rajatud linnused. (Alatskivi) Korralikud kaitserajatised on Kalevipoja sängidel vaid kahes otsas. Ringvallid – on iseloomulikud just Lääne-Eestile ja Saaremaale. Nendega on see häda, et neid ei ole eriti kaevatud ning enamik neist on hilisrauaaegsed. Hilisrauaaegsed linnused (1050-1224/27) Enamik on ringvall-linnused. Erinevused varasemate linnustega seisnevad...
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel...
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:...
Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
Rahvaarv kasvas 19. sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge r^nnnrK^/7/ 19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla...
Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare....
Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju – ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja näiteks Paldiski reisisadama terminalis, Rõuge põhikoolis ja Jägala kirikus. (Krustok jt, 2012) Päikeseenergia kasutusvõimalustest üldisemas plaanis Pooljuhtpäikeseenergeetika seadmete, päikesepaneelide abil saab elektrienergiaga varustada eriseadmeid ja/või anda energiat välisesse elektrivõrku. Lauspilves päevadel on aga päikesepatareide tõhusus ja toodetav elektrienergia hulk suhteliselt väike. Päikesepatareisid saab paigaldada nii tarbekaupadesse kui ka ehitistesse ning suurtesse...
9 Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid. Talvel suusatasime, mängisime hokit, Rõuges tegime hüppemäe ja hüppasime suuskadega. Kus koolis Te õppisite? Erinevates elukohtades ka erinevad koolid. Olulisematena: 1967 lõpetasin Rõuge Põhikooli, 1970 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja 1974 Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Kui hästi Teil koolis õppetöös läks? Õppetöös läks niimoodi, et kõik asjad said tehtud ja koolid lõpetatud. Kes oli Teie kehalise kasvatuse õpetaja/õpetajad? Vello Elerand, Karin Laine ja Tiit Aru. Eesti spordis tuntud inimesed Kui tihti toimusid kehalise kasvatuse tunnid ja kui populaarne see õpilaste seas oli? Mõned korrad nädalas, täpselt ei mäleta...
Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne)...
Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng Ringvall-linnused – iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Nt. Valjala maalinn Jaroslav Tark – Kroonikate põhjal tegi ta 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks....
Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool, Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku. Rõuge kihelkond 18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a. eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks". Rõuge kihelkond...
klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43,...
Paljudes madalates järvedes (rannajärvedes) vahetub vesi aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam stratifikatsioon tekib sügavates järvedes (suvel vahe kuni 20 °, nt Nohipalu Mustjärves). Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv). Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad....
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Suure-Jaani Gümnaasium Hüdroenergia kasutamine Eestis Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehhaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maaraskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroenergiajaamades (nimetatud kahüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eesti...
Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul...
Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid. Vaktsiinidega seoses midagi. Variolatsioon – rõuge kärnade pealt materjali lasti sisse hingata, saadi immuunsus sageli, vahel mitte. Hiinas Song dünastia, siiditeelt inglismaa esimese feministi, oli konstantinoopolis ja lasi seda variolatsiooni teha oma lastele, tõi Inglismaale selle. Euroopas tehti nahapeale haavand ja panid kuivatatud kärnamaterjali sinna. Orjakaubandusega Ameerikasse. Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses...
XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...