Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud
Võrumaast palju suurem. Ta hõlmas enamiku kaasaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur
Uue Saalusel, seevastu kõrgustiku servadesse lõikunud orgudes on järved piklikud ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva)
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast
piirkonnas. Looduspark paikneb 200 m kõrgusel merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid. Looduskaitse all olevad taimed Looduskaitse all olevad põlispuud :
county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish Võru Parish nici And there are 2 towns in pali Võru county. Towns: ties § § Antsla Võru ! Võrumaa in its historical borders included eight Coat of arms and flag parishes: Karula, Hargla,
· Dezember März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Eurasischer Luchs · Lynx lynx · Über viele J ahrzehnte
korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve
My summer holidays In my summer holidays I was out a lot. I went camping in Rõuge. We were there three days. We went there in the midday about 12 o' clock. I sunbathed there and then I went swim to the Rõuge Suurjärv. In the evening we grilled the sausages and after that we went to the sauna. In next day we went ride with the speedboat on the lake. In third day I went rollerskating and in the evening we went back to the home. In summer I was in beach a lot. Usually I went to Kubija beach. I sunbathed and swimmed there. In summer I babysat. The baby was ten month old. I went to the Otepää Seikluspark in my summer holidays too.
Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m ü.p. Kõrgustiku idaosas 3 on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on 7 aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kavadi järv Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni
Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool, Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku. Rõuge kihelkond 18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a. eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks". Rõuge kihelkond
pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul
Lady's-slipper orchid Hairy Maarja-leaf Animals · Roe · Badger · Boar · Beaver · Fox · Mink · Gray rabbit · Otter · Moose · Shrew · Red deer · Lynx What can visitors do there? Suur Munamägi The primaeval forest of Vällamägi Rõuge Suurjärv The Kütiorg valley The Rõuge primeval valley Vaskna lake Vabadussõja memorial statue Skiing, Horseback riding, Camping Tasks 1.Vocabulary: 1) Pasture 2) Arable 2. Questions: Name 3 animals that can be found in Haanja naturepark. How big is Haanja naturepark? What happened in 1997? Used materials · http://www.visitvoru.ee/?id=158&lang=eng · http://www.rmk
• Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi
Rõuge Põhikool BAMBUSKARU Referaat Kätlin Aia 9..klass Rõuge 2011 Hiidpanda ehk bambuskaru on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja metsa asemele tehti põldusid. Raiuti maha just metsi, kus hiidpandad elasid. Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad
· Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. · Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. · Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Paremal on Kavadi järv. Taimestik · Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all.
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga.
Rõuge Põhikool Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat Referaat Kätlin Aia 9.klass Rõuge 2011 SISSEJUHATUS Mina kirjutan sellest,mis on astronoomia ja mida huvitavat on astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi
esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna laiune keskrisaliit on fassaadil kergelt esile ulatuv, seda ilmestab järsukaldeline viil. Põhikorpusele lisaks on vasakul mahukas tiivaosa, mis on kujundatud peahoonega samas stiilis (Viitina mõis... 2009). Mõisasüda paikneb tee ja kauni Viitina järve vahelisel maa-alal. Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009). Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga. · Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik..
Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal. Kõrgustikult algavad Piusa, Pärli, Vaidva ja pedetsi jõgi. Järvi on u. 175: Tuulijärv, Vaskna ja Kavadi järv, Rõuge järved, Misso järved jt. Suurimad asulad on Vastseliina, Misso ja Rõuge alevik.
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab
Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus. Märklauaks immuunsüsteemi rakud. Genoomil mRNA struktuur. Viiruse paljunemise etapid: 1. viiruse kinnitumine raku pinnale 2. sisenemine rakku 3. kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad rakku, 4. valkude süntees ja genoomi paljundamine, 5
loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub palju järvi ning ligikaudu 70% on rahvuspargi territooriumist katab mets. Kõrgemaid taimi kasvab siin 300 liiki. Aastate vältel on siin vaadeldud 140 eri liike linde. Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad. Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul. Loodusparki kuuluvad * Suur munamägi koos vaatetorniga * Vällamäe ürgmets * Rõuge ürgorg * Kütiorg. Looduspargi pindala on 20 000 ha. Väike-Palkna maastikukaitseala asub Haanja vallas, Luutsniku külast 3km edelas, vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga. Looduskaitse alla kuulub Väike-Palkna järv koos selle ümbrusega. V-P järv on sügavuselt teine järv Eestis 32m, keskmine sügavus (14m) on aga suurim.
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
Rõuge Põhikool Gerd Kanter Referaat Koostaja: Anette Pilt Rõuge 2015 1 Sisukord Saavutused............................................................................................................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad..........................................
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
KUIDAS TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV. Keili Helekivi II klass Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane. Tal tekkis suur janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud. Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule. Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama
Islam Keili Helekivi Rõuge põhikool 7.klass Enne islamit Kuival alal polnud ühtset riiki. Elati beduiinidena rännates. Usuti palju jumalaid. Muhamedi nägemus Peaingel Gabrieli teade Muhameedile. Muhamed tegi ilmutuse teatavaks. Ta rääkis islamist ja moslemitest. Muhamedist sai prohvet. Islami vastu võtmine Mekas oli palju islami vastaseid. Muhamed põgenes Mediinasse. Islam levis üle Araabia. Impeeriumi rajamine Loodi kalifaat. Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine. Kultuur Võeti üle teiste rahvaste kultuur. Õpetati Pürenee poolsaare rahvast. Moslemite teadmised ja õpetused jõudsid euroopasse. Moseed Mosee on palvetamise paik. Kaunistustena kasutati ornamente ja värsse. Palvetatakse viis korda päevas. Kirjandus Kirjakultuur arene...
Suure-Jaani Gümnaasium Hüdroenergia kasutamine Eestis Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehhaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maaraskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroenergiajaamades (nimetatud kahüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eesti...
on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja
Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu
Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal, Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval. Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase; Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud, Öö, metsvaim, mina ja ei ühtki muud. Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell. Tallinn, 1924. (Tsit.: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/jaik/roug_ftx.html) III "Miks te üritasite vanglast põgeneda?" küsib vanglaülem vangilt. "Tahtsin abielluda," vastab see. "Hm, teil on vabadusest küll üpris imelik arusaamine." (Kohvilauavestluses kuuldud anekdoot)
Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=46270&paperid=2ED3CE39-F474-40E1-9197- DD110217E6D0 ,,Suur maailma atlas" Tallinn 6 Tabel 4. Eesti sügavamad (25 m ja sügavamad) järved Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1. Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9
Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved)
Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Pärimusmuusik Cätlin Jaago on uurinud ajaloolist parmupillimängimise tehnikat ja koondanud kogumikule "Eesti parmupill" Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestused parmupillilugudest. Salvestused pärinevad aastatest 1922- 1994. 2008. aastal valmistas Rõuge sepp oma sepikojas valmis maailma suurima parmupilli. Kuna parmupill on oma omanikule väga väärtuslik ja lähedane instrument, siis õige parmupillimängija laenab ennem sõbrale oma autot kui oma parmupilli.
jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv)
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega
Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude
Erhebung, der Suur Munamägi. Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. Es ist mit 318 Metre Seehöhe. Haanja Naturpark Es ist 2500 km2. Im Naturpark von Haanja schützt man die einzigartigen Landschaften. Da gibt es viele Seen und auch der höchste Erhebung. Öö b ikuo rg und d ie S e e n v o n Rõ ug e 10 m längen un 52 m tiefen 7 seen Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Linke http://www.einst.ee/publications/nature/ Danke!
1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne
Im Süden grenzt Estland an Lettland und im OSten an Russland. Die Fläche Estlands beträgt etwa 45 000 km². Estland ist reich an Gewässern. Es gibt etwa 420 grössere und kleinere Flüsse. Der längste ist der Fluss Pärnu.Manche Flüsse im Norden bilden Wasserfalle. Estl. zählt über 1500 Seen. Grössere Seen haben wir eigentlich nur zwei: den Peipusse und den See Võrtsjärv. Die meisten Seen sind klein und flach. Aber die tiefste ist der Rõuge Suurjärv . Etwa 14% des Territoriume von Estland nehmen die Hochmoore ein. Estland ist grössenteils eind Flachland. Der südliche Teil ist bergig. Eigentlich ist dies ein Hügellland mit vielen kleinen Seen. Die höchste Erhebung, der Berg Suur Munamägi ist 318 m hoch. Der Waldbestand macht aber etwa 40% des Territoriums aus. Von den Waldtieren sind Rehe, Hasen, Elche , Wildschweine, Bären, Wölfe, Luchse und Biber. Unsere Nationalblume ist die Kornblume und unser Nationalvogel ist die
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 188...
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks
pilvistel päevadel. Ei ole veel maksumusefektiivne. Päikesepatareide ehitamine on kallis. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri transportimis,talletamis ning varusüsteemid. Kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks (aprillist septembrini). Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju (Paldiski reisisadama terminal, Rõuge põhikool ja Jägala kirik). Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus (Vändra haigla ja Keila SOSlasteküla). Projektis ,,Vuti kodud" kasutatakse Eestis esmakordselt kortermajas tarbevee soojendamiseks päikeseenergiat. Hispaania on suuruselt neljas päikeseenergia tootja. Tulus, kuna Itaalias on pikad ja päikselised suved. Päikeseenergia on Itaalias katnud 2,8% energia
looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
