ja kõigist tema järeltulijatest Parafüleetiline rühm – üksus, mis koosneb kõigi liikmete ühine eellane, kuid mingi osa järglasi sinna ei kuulu Polofüleetiline rühm – üksus, mis ei koosneb viimasest ühisest eellasest 38. Mitu riiki on eluslooduses ? +iseloomusta igat eluslooduse riiki st. nende põhiomadusi. Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid (prokarüoodid) - pärisbakterid (Eubacteria). Rakutuuma pole. On 1 rõngaskromosoom. Kaksikmembraaniga rakuorganelle pole. On rakukest. Arhed (arhebakterid ehk ürgbakterid ehk metabakterid) – prokarüoodid. Puudub rakutuum. RNA ja ensüümide järgi on lähemal eukarüootidele kui bakteritele. Elavad üsna äärmuslikes elutingimustes. Protistid ehk algloomad – kunstlik rühm, kuhu kuuluvad eukarüoodid, kes pole seened, taimed ega loomad. Üherakulised. Autotroofid ja heterotroofid. Seened – eukarüoodid. Neil on rakukest (taimed) kitiinist (loomad). Keha
- Varuainete hulgast Rakud võivad olla mitterakulised viirused - Paljuneb ainukt teiste organismide rakkudes - Genoomi moodustab kas DNA või RNA - Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105
organilist ainet) Saprotroofid (toituvad surnud orgaanolisest ainest) Biotroofid (toituvad elusast orgaanolisest ainest) Hüüfid (seeneniidid) Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembreaan ümbritseb membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. Ja nii edasi. Mükoriisa (seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga) Bakterirakk 1. Kõige väiksem 2. Eeltuumne ehk PROKARÜOOT 3. Rakukest koosneb polüsahhariidist 4. Rõngaskromosoom (sisaldab pärilikku infot) asub lahtiselt tsütoplasmas. R.Koch avastas tuberkuloosi ja koolera bakteri. Resistentus vastupanu võime antibiootikumitele. Pooldumine Ebasootsas keskonnas moodustavad bakterid spoore. Looduses on bakterid tähtsad lagundajad. Paljasseemnetaimed on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga) Näiteks kuusk, kadakas, mänd jne Katteseemnetaimed seeme asub vilja sees. Näiteks pirn ja õun.
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast ...
Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puudub peptidoglükaan. Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, Rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. 15. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades (ülikõrge või
Elu tekke ajal oli atmosfääris: · Vähe O-te · CH, CO, N, NH, CO, H · Kõrge temp · Ere valgus · Tugev vulkaaniline tegevus · UV kiirgus · Meteoriitide rünnakud Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6) · Morfoloogilised e ehituslikud (9)
tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 · · Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1. Eukarüoodid 2
o Protistid-ei kuulu eelnevaltnimetatute hulka, enamasti üherakulised organismid (amööbid, ripsloomad, viburloomad) Organell, tunnus Prokarüoodid Eukarüoodid Tuum - + RNA ja valk Paikneb vabalt Vabalt + tuumas DNA Paikneb vabalt Tuumas Kromosoom 1 rõngaskromosoom >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mü...
Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest.
BAKTERID Membraan (sisemine) Rakukest (keskmine) Limakapsel ei lase ära kuivada rakul, kinnituvad mingitele pindadele Karvakesed ehk piilid kinnitumise funktsioon Viburid (vesikeskkonnas) neid võib olla 1 kuni mitu liikumisaparaadid Ripsmed suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon. Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom rõngaskromosoom tuumapiirkond ehk nukleoid Plasmiidid väikesed DNA molekulid Ribosoomid väikesemad kui eukarüootsel rakul Gaasivakuoolid vesikeskkonnas olevad bakterid Tsütoplasma Kokid (rõngakujulised) Batsillid (kepikesekujulised) Spirillid (spiraalsed)
fosfaatjäägist, nukleotiidiseks on adeniin, guaniin, tsütosiin, tümidiin. RNA koosneb riboosist ja tümidiini asemel on uratsiil. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA ahelas paarduvad alati A-T kahe h-sidemega ning G-C 3-h-sidemega. Seega kaks ahelat on omavahel koos nii, et üks on suunaga 5'-3' ja teine 3'-5'. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteril on kaheahelaline rõngaskromosoom, mis võib olla superspitaliseerunud, et vähem ruumi võtta. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Kromosoomidel on mitu kokkupakkimise struktuuri. Esimene on .... 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeerid hoiavad tütarkromatiide pärast replikatsiooni koos ja sinna kinnituvad valgud, mis viivad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspooltele
Bakteri kromosoomid Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome see on üks liigi tunnus. Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimastel on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid.
mRNA, tRNA ja rRNA molekule. põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. RNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe on RNA. mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rõngaskromosoom bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujuliselt DNA molekulis. Rakutuum membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. Sahhariidid (süsivesikud) süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm Reaktsiooninorm ühe tunnuse
hapnikuga ja ATP süntees (hingamine). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast. Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Ainevahetustüüp Heterotroofne Heterotroofne Autotroofne Eel- ja päristuumse võrdlus Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk pärsituumsed Puudub tuuma membraan ehk tuum Tuum on olema Puuduvad mitme membraaniga organellid Mitme membraanidga organellid on olemas Puudub selgepiiriline sisemembraanistik Hästi arenenud sisemembraanistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome AINEVAHETUS ehk METABOLISM JA FOTOSÜNTEES Ainevahetus jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon- sünteesi reaktsioonid (ATP süntees, valkude süntees, glükoosist slükogeeni moodustumine). Dissimilatsioon- lagunemisreaktsioonid. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Nt.taimed.
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
eest. > põhjustavad botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jt. 8 > botulismi toksiin kõige mürgisem Bakteri kromosoomid ° Rakutuuma asemel tuumapiirkond > rõngasjas kromosoom ühest DNA molekulist, vabu otsi ei ole. ° kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, geenide arv 6 tuhandeni. ° Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. ° Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad plasmiidid. (ainevahetusliku tähtsusega) > sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks > aitavad lagundada ümbritsevaid org aineid toitumiseks > kahjulike ainete lagundamiseks või vältimiseks > plasmiide ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega
teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjust. botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsteeriat jt haigusi. MISSUGUSED ON BAKTERITE KROMOSOOMID? Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Kõigli bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6000ni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nim. plasmiidideks, millel on peam. ainevahetuslik tähtusus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada orgaanilisi aineid ümbritsevad keskkonnas, mis on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.
taimed, loomad Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid. DNA, mis sisaldub mitokondrites, Glolgi
Histoonide olemasolu Kromosoomi kuju (rõngas- või lineaarne) Rakumembraani lipiidne koostis (esterlipiidid, eeterlipiidid, steroolide esinemine Rakukesta tugikiudude koostis (tselluloos, kitiin, -glükaanid, peptidoglükaan) Rakuskeleti valgud (tubuliin, aktiin ja nende homoloogid) Membraansed organellid (nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne) Viburite ehitus Ribosoomide tüüp Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine Bakteri kromosoom- rõngaskromosoom (u. 1 mm). Nukleoid ehk tuumapiirkond. Puudub tuumamembraan. Kokkupakitud kromosoom- vajalik, et kromosoom rakku mahuks. Pakkimine mõjutab geeniregulatsiooni- kokkupakitud alad varjestatud (transkriptsiooni ei saa sealt toimuda). Pakkimisel osalevad ka aluselised valgud, sama funktsioon kui histoonid. Ka polüamiinid stabiliseerivad bakteri DNAd. Aktiivselt kasvavas rakus on ,,väljasopistised" piirkonnad mida transkribeeritakse?
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
Auto. Hetero. tüüp Eeltuumsed ehk Bakter=prokarüootne Päristuumsed ehk eukarüootne Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eritunud tuum Tuumake puudub Selgelt eristub tuum ja tuumake Ei ole tuumamembraani Tsütokarüoplasma Haploidne kromosoomistik Haploidne sugurakus 23 kromosoomi Diploine Üks haploidne rõngaskromosoom Palju kromosoome, Dna üldhulk on suur, Histoonid puuduvad Mitukondrid kõikides rakkudes, plastiidid on Puuduvad kahekordse membraaniga ainult taimerakkudes. organellid Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik hästi eristunud On rakukest mille pinnale eritatakse Loomarakul rakukest puudub limakapsel Puudub On tsütoskelett
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
tingimustes kasvajarakud Eel- ja päristuumsete rakkude võrdlus: Tunnus Eeltuumne Päristuumne Rakutuum Selgelt eristunud tuum puudub Teatud elujärgus selgelt eristunud tuum esineb Kromosoomid Üks rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome Sisemembraanistik Sisuliselt puudub. Erandiks Esineb mitmekülgsel mesosoomid kujul Tsütoskelettt Puudub Esineb Topeltmembraansed Puuduvad Esinevad rakustruktuurid
3. tunnus tugevneb 4. tekib uus tunnus Kromosoommutatsioonid Need on muutused kromosoomide struktuuris, haaravad korraga paljusid geene. 1. muutub geneetilise materjali hulk a) deletsioon - lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. Probleemid: materjali kadu, tekivad häired mitoosis ja meioosis b) duplikatsioon - lõik kromosoomist kahekordistub. Probleemid: muutub geenidoosi efekt, häired mitoosis ja meioosis. c) rõngaskromosoom joonisel 2. muutub geneetilise materjali paigutus a) inversioon - lõik kromosoomist eraldub, pöördub 180o ja pöördub tagasi. See on kõige leebemate mõjudega kromosoommutatsioon, millel avaldub 2 tagajärge - muutub geenide järjestus; tekib uus naabrusefekt. b) translokatsioon - lõik kromosoomist eraldub ja läheb teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. Vahel kandub üle terve kromosoom üle - nt Downi sündroom.
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
Vakuool- membraanne põieke, mille ülesandeks on ainete varu säilitamine, jääkainete eritamine ja raku siserõhu reguleerimine PROKARÜOODID e eeltuumsed (baterid) EUKARÜOODID e päristuumsed(taimed, loomad, seened, protistid) tuumamembraan puudub tuumamembraan olemas tsütoplasma jäik tsütoplasma liikuv Dna hulk väiksem, 1 rõngaskromosoom DNA-d rohkem , lineaarsed kromosoomid TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2
raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Tugielundkond - lihased koos toesega; võimaldab liikuda. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Tütarrakk - rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Tuumake - mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. Tuumapiirkond - bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. (Vt. ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud.) Üldbioloogia - bioloogilised teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtusi.
tuumapiirkond a ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed . Histoonid kromosoomid puuduvad Histoonid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille
• Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad.
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
· asuvad raku tuumas · jagatakse sarnasuse alusel paaridesse nn homoloogilised kromosoomid · kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist - DNA seotud valkudega histoonidega. 17 PRO- JA EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS. Eeltuumne rakk Päristuumne rakk 1. tuuma asemel tuumapiirkond 1. tuum ja tuumake 2. üks haploidne rõngaskromosoom 2. palju kromosoome 3. kahekordse membraaniga organellid puuduvad 3. mitokondrid, plastiidid esinevad 4. sisemembraanistik puudub 4. sisemembraanistik hästi eristunud ( tuumamembraanid, sileda- ja karedapinnaline ts võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) 5. ribosoomid on väikesed, vabalt tsütoplasmas 5
Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ~20 µm Geenide hulk 10 000 40 000. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv. 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Organell Prokarüoot Eukarüoot Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb Esineb Mitokondrid Puuduvad, oksüdeerumist Esinevad
3. energeetiline, põhineb ATP-l 3.Uued rakud tekivad olemasolevatest 4. piiritlev süsteem, põhineb raku rakkudest jagunemise teel. Kusjuures kestadel ja membraanidel. arengukäigus raku tüübid muutuvad ja eristuvad. 4.Väljas pool rakku elu ei eksisteeri. Raku ehituslik jaotus: 1. prokarüoodid ehk eeltuumsed 2. eukarüoodid ehk päristuumsed Bakterite ehitus: 1. Kromosoomid. Neil on üks rõngaskromosoom, mis on haploidne ja puuduvad histoonvalke pole. Rõngaskromosoom on vabalt tsütoplasmas ja puudub raku tuum. DNA maht on väike seal. Ülesandeks: seal on geenid , mis määravad bakteri põhiaine vahetuse. 2. Plasmiid(id) - rõngaskromosoomi välised väikesed DNA molekulid, mille geenid määravad täielndavaid ainevahetuse võimalused koromosoomidele. + näide: plasmiidide vahendusel toimub kütteõlide lagundamine. näide: plasmiidid, mis
* valguliste ensüümide tootmine (juustu val mistamine, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötle miseks * antibiootikumide val mistamiseks, ka insuliini val mistamiseks j ms. LISA 5 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum, tuumake Puudub tuumake Ei ole tuumamembraani Haploidne kromosoomistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome DNA üldhulk väike DNA üldhulk suur Histoonid puuduvad On histoonid Puuduvad kahekordse membraaniga Mitokondrid kõikides rakkudes organellid (mitokondrid) Plastiidid on vaid taimerakkudes Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (tuumamembraanid, lüsosoomid, tsütoplasma võrgustik, Golgi
On üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega, lühikese eluajaga. III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS Prokarüoot: tuumapiirkond, puudub tuumake, 1 haploidne rõngaskromosoom, DNA üldhulk väike, histoonid puuduvad, puuduvad kahekordse membraaniga organellid (plastiidid, mitokondrid), sisemembraanistik puudub. 2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneeti...
tuum puudub, selle on asemel on kahemembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamebraan puudub on olemas DNA DNA hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid sisemembraanistik(tsütopalsma- puudub on arenenud võrgustik, organellid) plasmiidid on olemas ei ole tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide?. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide,
6.)Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi: Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus. Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. 7.)Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Õhulämmastiku assimileerimisega on seotud selts Rhodospirillales. Azospirillum. (?) 8.)Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel: Mitokondris on olemas oma ribosoomid (70S), ja rõngaskromosoom. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud tuumagenoomi. Nad on ära tuntavad järjestuse analüüsil, kuna nendega kodeeritavad valgud on sarnased prokarüootide valkudega. Mitokondri eellane oli ilmselt üks ürgne alfa-proteobakter (Rhodospirillum rubrum?) 9.)Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel: Eukarüootide
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
2)tuum puudub, selle on asemel on kahemembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9
inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik) 4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja ehitusest (botaanika- mooruspuuvili, sama mis vaarikal) Blastula- joonised: klassikaline blastula e. tsöloblastula - nagu rõngaskromosoom, täpid sees. Blastoderm e. väline kiht, Blastotsööl e. sisemine ruum (seal pole vaakum, seal on kas vedelik [kui areng on toimunud väherebusest sügoodist] või rebu) (süstikkala, inimesel ei ole!!!) Blastotsüst- sama blastoderm, sees blastotsööl, põhiline erinevus, et sees ääres on sisemine rakkude mass, millest areneb inimene ise. Annavad aluse erinevatele lootekestadele. Inimene: blastotsüst areneb välja 6-8 arengupäevaks, blastotsüsti tasandil toimub ka
Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Kui rakud jagunevad, siis peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui lähterakus. Seetõttu toimub enne jagunemist DNA kahekordistamine. MLB 6001 Üldbioloogia 11 DNA ei ole pärilikkuse kandjaks mitte üksnes päristuumsetes organismides. Kuigi bakterites rakutuum puudub, on neis igaühes üks rõngaskromosoom. Viirused pole küll iseseisvalt elavad ja paljunevad organismid, kuid ka igas viiruseosakeses on pärilikkuse kandja DNA või RNA. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. Seetõttu on oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või välistingimuste muutustest
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
on väga kõrgeks tõusunud, siis inhibeerib pre-RC moodustumist. Kõrge cdk aktiivsuse tasemel valke fosforüleeritakse (inhibeerib) ja olemasolevad replikatsiooni kompleksid saavad lõpuni sünteesida. Pärast M-faasi – cdk-d pole. S-faasis on tase kõrge (DNA süntees). G1 faasis tekivad. G2 faasis cdk lagundatakse. Replikatsioon lõpeb ter saidis. Ter saidis replikonid lahutab Topoisomeraas 2 (on tekkinud kaks plasmiidi, Topo 2 lahutab nad teineteisest). Rõngaskromosoom, tekivad konkatemeerid (DNA rõngasmolekulid, mis on omavahel ruumiliselt kovalentselt seotud). Topoisomeraas 2 – tekitab DNA-s kaheahelalisi katkeid. Kontaktemeerid lahkuvad. Mahajääva ahela lõpust RNA praimeri lagundamisel DNA polümeraas ei saa seostuda, sest pole DNA-d kuhu seostuda. ― 5’ siin oli praimer ― 3’ et DNA ahelad ei lüheneks on telomeerid ahelate otstes. See mure on lineaarse DNA puhul. Telomeraas lisab 3’ lõppu TTAGG korduseid ning neid korduseid pikendatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
