) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Kokkupuutepinna suurus-Mida suurem on kokkupuutepinna suurus, seda kiiremini toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe.
Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 / gr r toru raadius, g 10 m/s(ruudus) , - vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) ) Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid, need paisuvad, kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks.
*) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid:
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse
Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Vaevasime oma pead, miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Lõpuks mõistsime, et seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja kui vasturõhk kaob, siis lükkab rõhk õhu mullist välja. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk kui lained liituvad vastupidistes faasides.Valguslained peegelduvad osaliselt õhukese
põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks,
Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine; Liitmine, tuletamine otsetuletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tüvi+sõna: nimisõna+ nimisõna, omadussõna+
25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml->kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml->vatsakeste süstol,atrioventikulaarklapid veel avatud,vatsakese rõhu tõus(süstol-kokku) viib verd kodade poole,klapid sulguvad,(I südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase
120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml- >kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml- >vatsakeste süstol,atrioventikulaarklapid veel avatud,vatsakese rõhu tõus(süstol-kokku) viib verd kodade poole,klapid sulguvad,(I südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel
Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
nähtavat Ehatäheks. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi. Veenus on Maa-tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnasegravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis
3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína, meningítis, myóma, longitúdo, fractúra, vertebrális, vulgáris, venósus, venósa, venósum, meátus jt. 6
Bioloogiline toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest jaotatakse kolmeks alapiirkonnaks: A, B ja C UV-A: ühtlaselt (mahedalt) pruunistav, sobib päevitamiseks, rahhiidi profülaktikaks UV-B: erüteemselt (põletavalt) pruunistav, kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. 8. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskuseks nimetakse õhus leiduvat veeauru. Veeauru rõhk - rõhk, mida tekitavad ainult veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel Absoluutne niiskus - näitab vee sisaldust mingis aines, mõõdetakse grammides kuupmeetri kohta Suhteline niiskus - näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Väljendatakse protsentides. Küllastunud veeauru rõhk - mida suurem temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru Niiskuse defitsiit - küllastunud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe
Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega /hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained). *Määrdumine Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada. *Keemiline lagunemine Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele. 2. Difusioon . - Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas. Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa). - Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks
ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis Keskkonnasäästlikul sõiduviisil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, millega mootori heitgaaside saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja kiirendusi. Sellega väheneb ka kütusekulu ja suureneb liiklusohutus.
planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umber 5-10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10-20%. Atmosfääri alaosas on rõhk kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab metaani, ammoniaagi ja vee osakaal. 9 Neptuuni vahevöö on Maa omast 10-15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani. Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni
Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est
Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%). Kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu. Saturni mass on 95 Maa massi. Sisemine struktuur Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Standardne planeetide mudel viitab sellele, et Saturni sisemine struktuur on sarnane Jupiteri omaga, millel on väike kivituum ümbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vähesel määral erinevatest lenduvatest madala keemistemperatuuriga osakestest. Selline tuum on sarnane Maa keemilise koostisega, kuid on tihedam
.......................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5 1.5. Rõhk ja rõhu mõõtmine............................................................................................................7 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged.........7 1.7. Ideaalse gaasi olekuvõrrand......................................................................................................9 II Gaaside kineetiline teooria...................................................................................................
Loeng 6: · Jõumoment- Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). · Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Inertsimomendi valem: rakendused. I = m r2 Loeng 7: 3 Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S. Rõhu SI-ühikuks on paskaal (1 Pa). 1 Pa = 1 N/m2. Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Loeng 8: Gaasi olekuparameetrid: o Rõhk o Ruumala o Temperatuur Ainehulk ja temperatuur: Gaasi olekuvõrrand: Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi temperatuur ei muutu
Sest nad on sujuvamad ja mugavamad. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Hüdraulilised lahendused minu auto juures : · Pidurid- Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole
toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon. Mida kõrgem on reaktsioonikeskkonna temperatuur, seda kiiremini toimub reaktsioon. (Arrheniuse võrrand) Kiiruse konstant (k) on kontsentratsioonist sõltumatu tegur s.t. ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Arrheniuse võrrand: , A = ln k’, ;
Uurimis objektiks termodünaamikas on termodünaamilinesüsteem (kitsamas mõttes termodünaamiline keha).Üheks termodünaamika eripäraks on see, et kõikidele teistele ümbritsevatele kehadele vastandatakse termodünaamiline keha, kussjuures neid ümbritsevaid kehi nimetatakse väliskeskonnaks. Termodünaamika kasutab termodünaamilise süsteemi või keha uurimiseks makroparameetreid, mida saab mõõta vastavate mõõteriistade ja seadmetega. Põhilisteks makroparameetriteks on rõhk, erimaht ja temperatuur. Termodünnamika uurib makroskoopilisi süsteeme (süsteeme, mis koosnevad väga suurest arvust mikroosakestest). 1.2 Põhimõisted termodünaamikast. See termodünaamika osa, mis tegeleb nimelt soojuse ja mehhaanilise töö vastastikuse muundumistega nimetatakse Tehniline Termodünaamika. Tehnilise termodünaamika põhieesmärk on aluste loomine soojusmootorite, soojusjõuseadmete, soojustransformaatorite, soojusvahetite ja teiste soojusteniliste seadmete
Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab mitut sagedust, siis kompleksse lainerühma erineva sagedusega koostisosad liiguvad edasi koos, ilma et üks komponent jõuaks teistest ette või jääks maha.) Heli kiirus sõltub esmajoones keskkonnast, kus ta levib, aga teatavat mõju avaldavad ka temperatuur ja muud tingimused. 2. VEDELIKE MEHAANIKA 2.1. Vedelike staatika 2.1.1. Hüdrostaatiline rõhk: Vaatleme seisvas vedelikus mõttelist üinnaelementi S. Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga f, millega vedelik mõjutab ühikulist pinnaelementi normaali sihis ---> P=lim* f / S = df / dS. kui on tegemist vedeliku sambaga mille kõrgus on h, siis selle poolt avalduv hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga mis mõjutabühikulist pinnaelementi, tema normaali sihis P= m*g / S = §(gamma)*V*g / S = §*g*S*h
Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse. Nende seinad on pehmed ja õhemad kui arteritel. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem. Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool. Sein koosneb vaid ühest vaheseinast.Seal toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Ained liiguvad läbi seinte.
F=m*g A = U²/R * t F jõud ( 1N ) A elektrivoolu töö ( 1J ) R = Ri/n m mass ( 1 kg ) R - takistus ( 1 ) Ri üksikjuhi takistus ( 1 ) g tegur 10N/kg t aeg ( 1s ) R takistus ( 1 ) U pinge ( 1V ) p = F/S Rööbiti ühendatud juhtide p rõhk ( 1Pa ) N=U*I kogutakistuse pöördväärtus F rõhumisjõud ( 1N ) N elektrivoolu võimsus on võrdne juhtide takistuste S pindala ( 1m² ) ( 1W ) pöördväärtuste summaga. U pinge ( 1V ) p=*g*h I voolutugevus ( 1A ) 1/R = 1/R1 + 1/R2 p rõhk ( 1Pa ) tihedus ( 1g/cm³ ; N = I² * R
ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär on rõhk, mille tekitab jõud 1kgf, mis on ühtlaselt jaotunud oma sihiga risti olevale ühele ruutsendimeetri suurusele pinnale. Maa atmosfäär
Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi vereringe lk 41 5. võrrelda erütrotsüütide, leukotsüütide ja trombotsüütide ehitust, kuju, ülesannet, eluiga, hulka Erütrotsüüdid-punane, kettakujuline, hapniku transportimine,u 4´5-5mln Leukot.- värvitu, amööbjas, võitlus võõrkehadega, u 8000
aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov ja siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakasit normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest Beria võimu kasv ohustas tema kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Rõhk rasketööstusel Majanduslik tõus Valitses seisak ehk ja sõjatööstusel peatus stagnatsioon Lootis, et nõukogude Majanduslik kriis inimeste selle ajane Rõhk sõjatööstusel põlvkond hakkab 80. ammendumine elama kommunismis
TD I printsiip: Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Q- soojushulk- 1J Q>0-süsteem saab juurde soojushulga -muut Q<0-süsteem annab ära soojushulga U- siseenergia muut-1J A>0-kui keha paisub A- töö-1J A<0-ruumala väheneb A=p·V p-rõhk-1Pa V-ruumala muut- 1 m³ Mida suurem on rõhk ja ruumala muut, seda suurem on töö. Sisepõlemismootor Soojusmasin on seade, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Põhiosad: soojendi-süsteemile sisenergiat andev keha. Jahuti- süsteemilt siseenergiat saav keha töötav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks. 4-taktilise sisepõlemismootori töötsükkel *Kolb liigub gaasi rõhu mõjul silindris alla. *Avatakse väljalaskeklapp.
Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahunud, mõõtsin kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liitsin. V (õhu maht ; CO2 maht)=250ml+64ml=314ml to(temperatuur laboris)=20oC p(Õhurõhk laboris)=99,63KPa Kolvis oleva gaasi mahu normaaltingimustel arvutramine: Kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel P0 – normaal- või standardtingimustele vastav rõhk(101325Pa) T0 – normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K) P ja T – rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Õhu tiheduse normaaltingimustel ja selle õhu massi määramine: Õhu massi määramine: Kolvi ning korgi massi arvutamine: m3=m1 - mõhk m3=149,04g – 0,3710943g=148,669g CO2 massi arvutamine CO2 suhtelise tiheduse (D) arvutamine: CO2 molaarmassi arvutamine: CO2 molaarmassi arvutamine Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: Kus R on gaasi constant
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ...
on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi
tor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_split_ring.gif#/media/File:Ejs_Open_S ource_Direct_Current_Electrical_Motor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_spl it_ring.gif Joonis. Alalisvoolu mootori juhtimisskeem Pneumaatilisi või hüdraulilisi ajameid juhitakse jaoturite abil. Kõige levinum nii pneumo- kui ka hüdroajam on silinder, mis koosneb liikumatust silindrilisest korpusest ning liikuvast kolvist. Kolvi liikumise põhjuseks on sururõhu erinev rõhk silindri kambrites. Joonis. Silindri juhtimine. Joonis. Bistabiilse silindri jaotid (pneumoklapid). Andurid Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk) termilise sisendiga (soojusandurid) optilise sisendiga (valgusandurid) elektromagnetilise sisendiga
seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus võimsus, töö, aja muut (ajavahemik). · Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. SI ühiku nimi vatt SI ühiku tähis W Kuidas defineeritakse RÕHKU? SI süsteemis teatavasti väljandadakse rõhku paskalites. Kuna paskal on tuletatud ühik, siis palun väljendage paskali suurus SI süsteemi teiste ühikute kaudu. · Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: Kus p = rõhk F = jõud S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, · Pingeühik 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa · 1 Atmosfäär on rõhu ühik. 101 325 Pa Palun andke MOOLI määratlus · Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × ) loendatavat osakest, mis on
Termodünaamiliseks süsteemiks. Soojusvahetus - protsess, kus üks keha saab soojust äram teine saab juurde. Soojusliku e. termodünaamilise tasakaalu olekuks nim. Sellist olekut, kus kõik parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna. Soojusvahetus termodünaamikas - toimub konvensiooni soojusjuhtuvuse või kiirguse teel. Kõik kehad annavad nii soojust ära kui ka saavad soojust juurde. Ideaalse gaasi olekuvõrrand - seob omavahel gaasiolekut määravaid suurusi eht rõhk,ruumala ja temp. Saab tuletada makrokäsitlusest läbi katsete. Katseliselt uuriti 3 isoprotsessi : 1. Temp. p=C1*1/v Boyle Mariote seadus : 2. V=const. p=C2*T(Charlesi seadus) 3. P=const. V= C3*T . Gay Lussaci seadus - 3 seadust võttis kokku üheks Clapeyrom, tema järgi ühe mooli kohta kehtib seadus pv= RT (r- universiaalne gaasi constant.) Isoprotsessid - protsessid, kus üks parameteeter jab konstantseks. Siin eeldame, et aine kogus ei muutu. 1)
Kuidas töötab auruvedur? Aruvedur töötab aurumootori jõul, mille tööpõhimõte on üsna lihtne. Auru mootori jaoks on nagu nimigi ütleb vaja auru, see saadakse suures boileris, mida pidevalt köetakse. Mida kauem vesi boileris keeb, seda rohkem vee molekule läheb gaasilisse olekusse üle ja selle pärast tekib boileris rõhk. See rõhk suunatakse torusid mööda veduri rataste juurde silindritesse, mis on ehitatud nii, et kui ühelt poolt surub auru jõud kolvi ühele poole lõpuni, vabastab auru toova toru juures olev klapp teise augu ja nüüd kasutatakse uuesti auru jõudu, et kolb tagasi esimesse asendisse viia. Sellise tsükli toimel hakkavadki veduri rattad liikuma. Kes ehitas esimese auruveduri? Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias.
vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu Mitteelastsed/plastsed- jäävad kehad kokku, moodustavad liitkeha, liikumisenergia muutub nt. Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus, pead aru saama valemi tähedusest. Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n *molekulide liikumiskiirusest v P=mnv2/3 6. Millega võrdub impulsi muutumise kiirus? (õp 4.7) Impulsi muutumise kiirus võrdub JÕUGA F=impulss/aeg 7. Reaktiivliikumine
deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11
Suletud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga energiat, massi ei vaheta. Avatud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka massi. Süsteemide olekud on üheselt määratud olekuparameetrite ja funktsioonidega. Olekuparameetrid — makroskoopilised suurused, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Kindel parameetrite kombinatsioon määrab süsteemi oleku. Olekuparameetrid: p — rõhk T — temperatuur V — ruumala n — aine hulk Igasugune parameetrite muutus on termodünaamiline protsess ja nende muutus viib uue oleku tekkele. Olekufunktsioonid — suurused, mille väärtus on üheselt määratud ainult süsteemi olekuga ega sõltu sellest, millisel teel see olek saavutatud on. Neid ei saa eksperimentaalselt mõõta ega harilikult ka arvutada; arvutada saab nende muutust. U — siseenergia [kJ] H — entalpia [kJ] S — entroopia [J/kmol]
Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted •Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika •(Üldine soojusõpetus) on ehitatud katselistest üldistatud tulemustest saadud seaduste peale Ei r • äägi aine siseehitusest Makroparameetrid temperatuur, • rõhk, mass, ruumala Rohkem • üldine Molekulaar–kineetiline teooria (Statistiline) lähtub aine ehituse teooriast Makroskoopilised omadused saadakse keskmistamise teel L ähteandmeteks on os– te mikroparameetrid osakeste mass, kiirus, impulss •Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) § Mool on ainehulga mõõtühik, milles sisaldub 6,0×1023 (Avogadro arv) samasugust osakest (molekuli, aatomit)
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist
auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib naftasaaduste veol loomulik kadu. 7.3. Vedellastide karakteristikud Vedellastide üheks tähtsamaks karakteristikuks on tihedus, mille abil arvutatakse tankidesse või laeva pumbatud vedellasti mass. 5 Aine tiheduse (density, tähis ), all mõistetakse aine ühe kuupühiku massi
ning selle tihedust annab teatud määral muuta. Reaalseid fluidume saab jagada kaheks rühmaks: - tilkvedelikud moodustavad homogeense keskkonda, on praktiliselt kokkusurumatud (väikese ruumpaisumisega); - gaasid ja aurud on aga kokkusurutavad. 3.3 Hüdrostaatika Mõiste tuleb kreeka sõnadest ' (vesi) ja (stabiilsus, tasakaal), ning, nagu nimest järeldub, uurib tasakaalus (kas absoluutses või suhtelises) oleva vedeliku. 3.3.1 Hüdrostaatiline rõhk Füüsikas defineeritakse rõhku kui pinnaühikule mõjuva jõu: F dF p= lim A = , (3.11) A 0 dA kus F on jõud, N, A pind, m2, ning p rõhk, N m-2 ehk Pa (paskal). Antud valem annab mitte keskmise rõhu, vaid rõhu ühes vedeliku punktis. Hüdrostaatiline rõhk mõjub vedelikule risti selle horisontaalse pinnaga ning on iga
Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi, näiteks vedeliku ruumala või molekuli mass. Parameeter erineb muutujast sellepoolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi, aga parameetril on kindel
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol).
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol).
Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp
Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulk- Siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
