See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad suurema jõuga vastu kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Hakates moosipurki avama, võib märgata, et purgikaan on sissepoole lohku vajunud. Asi on selles, et rõhk purgis ei ole muutunud peale kuuma moosiga täidetud purgi kinni kaanetamist, küll on aga muutunud moosi temperatuur. Et rõhk on konstantne, aga temperatuur alanes, pidi ka ruumala vähenema. Kui vett keeta kaanega anumas, kust aur välja ei pääse, siis pärast vee aurustumist hakkab aur temperatuuri mõjul paisuma. Paisudes teeb ta tööd, et oma ruumala suurendada ehk hakkab anumal kaant pealt ära kergitama. Kui soovitakse toidu kiiremat valmimist, kasutatakse tihti kiirkeetjat. Kiirkeetja tööpõhimõte on
Clement'i Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont'i-Desormes'I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga. Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga P2 ,siis saab arendada logartmid ritta
ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja keemiline koostis on sarnane Atmosfäär · Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis) · Koosneb süsihappegaasist · Mitme km paksused pilvekihid (väävelhappetilgad) · See põhjustab seal kasvuhooneefekti · Pinna temperatuur umbes 480 OC · Temperatuur võib tõusta kuni 740 OC · Tiheda atmosfääri tõttu ei ole aastaaegade ning öö ja päeva vahel mingit erinevust Veenuse atmosfäär Veenuse orbiit Füüsikalised protsessid ja vesi
erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mineraalained, vitamiinid, päril. Faktorid, sots faktorid. Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük(magneesium) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = 7,6 cm³ Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa Temperatuur - t°=21+273=294K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(ho)=18,7mmHg (tabelist) Õhu relatiivne niiskus RH=55% 1) Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 1. Tabel 1. Küllastatud veeauru rõhud erinevatel temperatuuridel t, P H2 O t, P H2 O t, PH 2 C ,mmHg C ,mmHg C O ,mmHg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8
UTC, UTC ±1 - 12. · Dimensioonid ja ühikud Dimensioo SI ühik Definitsioon ni tähis (konsp.II lk17/1 8) L M Meeter M Kg Kilogramm T S Sekund I A Amper K Kelvin N Mol Mool J Cd Kandela · Enamlevinud massi-, kaalu- ja rõhuühikud. o Mass: karaat, unts, nael. o Rõhk: mmH2O, mmHg, at (tehniline atmosfäär), atm (looduslik atmosfäär), bar. · Radiaan ja steradiaan. o Tasanurga ühik radiaan on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk, mis toetub raadiusepikkuse kaarele. o Ruuminurga ühik steradiaan on tipuga kera keskpunkti toetuv koonus, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. 3. Mõõteviga ja mõõtemääramatus. · Mõõtevea hindamine.
6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju
6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju
aktiveeritud vahekompleksi ja lähteainete potentsiaalsete energiate vahe. ▵H on reaktsiooni soojusefekt. 2. Osmoos, tähtsus meditsiinis, iso-, hüpo- ja hüpertoonilisus. ! Osmoos on lahusti tungimine läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. ! Osmootset rõhku arvutatakse järgmise valemi järgi : п = cRT, kus п - osmootne rõhk, c - molaarne kontsentratsioon, R - gaasi universaalne konstant, T - temperatuur. Rakuseinad toimivad poolläbilaskva membraanina, mis väikestele molekulidele läbitav, kuid on läbimatu rakus sünteesitavate ensüümide ja valkude jaoks. Seepärast oleneb vee jaotumine kudedes osmootsest rõhust. Isotoonilistel lahustel on ühesugune osmootne rõhk, kuna nende lahuste võrdsed ruumalad sisaldavad ühesuguse hulga lahustunud aine osakesi
rõhu või sisepingete) võnkumised. Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega Heli kiirus õhus (0° C juures) on 332 m/s. o Infra- ja ultraheli Doppleri efekt (+ joonis) Doppleri efekt laine sageduse muutumine allikavastuvõtja omavahelise liikumise tõttu. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. 10) Hüdro-aeromehaanika alused o Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaüiku kohta. P=F/S (ühik 1Pa=1N/m2) o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Staatilises olekus vedelikekule ja gaasile mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub ühtlaselt kogu ruumalas. Kõigis suundades ühe suunaga, ei sõltu anuma kujust. Kasutatakse näiteks: Hüdraulilistel seadmetel nt hüdrauliline tõstuk, pidurid o Archimedes’e seadus (+ valem)
pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus
Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32.Mis on deformatsioon? Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse: *Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku
suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna Ratas blokeerub rõhu vähendamine Selleks avatakse väljalaskeklapp ja käivitatakse hüdropump Pidurivedelik suundub rattasilindrist madalrõhuakusse ja rõhk rattasilindris väheneb ning ratta pöörlemissagedus suureneb Juhul, kui ratta Samal ajal pumbatakse blokeerimisoht, vaatamata pidurivedelik rõhu hoidmisele ikka madalrõhuakust peasilindrisse, mistõttu suureneb hakatakse piduripedaal liigub natuke
kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1 K, temperatuur t (K), molekulide keskmine kineetiline energia Ek, molekulimass m, molekulide keskmine kiirus v 2 Ek 2 Gaasi temperatuur: T = ⇛ Ek = mv = 3 kT 3k 2 2 Rõhk Mõisted: molekulide keskmine kineetiline energia Ek, molekuli mass m, molekulide keskmine kiirus v, molekuli kontsentratsioon n, gaasi rõhk p 1 2 2 Gaasi rõhk: p= nmv = n Ek 3 3 Atmosfääri normaalrõhk: 1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 mm Hg Aine hulk Mõisted: kõikide molekulide arv N, molekulide arv 1 moolis NA, aine hulk µ, molaarruumala Vm N Aine hulk: µ= NA Molaarmass: M =N A m m3 dm 3 Molaarruumala: V m =0,0224 =22,4 mol mol Ideaalne gaas
gaasi osarõhk. Teha arvutusi gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 𝑃ü𝑙𝑑 = 𝑝1 + 𝑝2 + ⋯ = Σ𝑝𝑖 𝑝𝑖 = 𝑃ü𝑙𝑑 ∗ 𝑋𝑖 𝑛 Kus Xi – vastava segu moolimurd segus 𝑋𝑖 = Σ 𝑖 𝑛 Maht normaaltingimustel:
elastsusjõud. Neist tüüpilisemad: Ühekeeruline manomeetriline toru ehk Baurdoni toru Mitmekeeruline helikoidaalne manomeetriline toru Teist gruppi moodustavail membraantajureil toimuvad rõhku tasakaalustavalt lisaks tajuri elastsusjõududele ka välisjõud. Selles grupis on: sülofoon (gofreeritud silindriline membraan) Kas pehme või gofreeritud lamemembraan Membraankarp ja membraankarpides moodustatud membraanplokk. 11.Raskuskolbmanomeetrites tasakaalustatakse mõõdetava rõhk kalibreeritud massiga vihtide abil. Mõistetavalt sobib taoline mõõtmisviis vaid laboratoorsel mõõtmisel-eelkõigenteiste manomeetrite taatlemisel ja gradueerimisel. Rõhu mõõtmine kolbmanomeetriga põhineb tema hüdraulilise süsteemi tasakaaluvõrrandil p=gx(M1+M2)/F, p- mõõdetav rõhk, M1 ja M2 vihtide ja kolvi massid, F-kolvi efektiivne ristlõike pndala, gx-raskuskiirendus mõõtmispaigas. 12.Uniftseeritud telemeetrilised süsteemid
7) koostada aruanne. Sissejuhatus Valitud seadeldis on ehitatud Maaülikoolis mustikate puhastamiseks. Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka. Allolevatel piltidel on masina ehitusest pilt, eskiis, välja pakutavad lahendused ja seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest. Ventilaator on mõeldud tegelt kasutamiseks õhu ventileerimisel ja selle juhtimiseks mitte pneumotranspordina. Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1
19,8 mmHg∗101325 Pa x= 760mm Hg ≈ 2639,8 Pa 14. Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V 1 = 16,2 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 24,6 ml Eraldunud vesiniku maht V = |24,6 ml – 16,2 ml= 8,4 3 ml = 0,0084 dm Gaasi rõhk büretis Püld = 103200 P Temperatuur t° = 22 ° C T = 295,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° ph o 2 = 2639,8 Pa 15. Arvutasin, milline oleks vesiniku mahtkolvis normaaltingimustel o
N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala. Olekuparameetriks ei ole aga mass, kuna massi koguse suurusest ei olene aine olek. Mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Ainehulga tähis on N ning ühik [mol]- mool. Avogadro arv on kontstant, mille väärtus on 6,02*1023 mol-1. Avogadro arvu tähis on Na. Molekulmass on keha massi ja selle osakeste arvu jagatis. m0=m/M=m/vNa=M/Na. Molaarmass on ühe mooli antud aine mass. Molaarmassi tähis on M ning ühik [kg/mol]-kilogrammi mooli kohta
Filtreeruda saavad vesi, mineraalainete osakesed (Ca, K), glükoos ja aminohapped. Esmasuriin erineb vere koostises selle poolest, ei ei sisalda vormelemente ega sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C) A – vererõhk päsmakeste vereoontes mmHg B – vereplasma valkude rõhk ehk onkootne rõhk = 30 mmHg C – vedeliku rõhk kihnuõõnes = 20 mmHg F - Filtratsioonirõhk peaks olema 20 mmHg (võib ka olla pisut väiksem või suurem, aga mitte oluliselt) Kui filtratsioonirõhk langeb madalale, siis kui A muutub võiksemaks ja B ning/või C suuremaks
või levib väikesest avast välja. Takistuse/ava suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Staatilises olekus vedelikekule ja gaasile mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub ühtlaselt kogu ruumalas. Kõigis suundades ühe suunaga, ei sõltu anuma kujust. Kasutatakse näiteks: Hüdraulilistel seadmetel nt hüdrauliline tõstuk, pidurid Bernoull’i võrrand ja sellest järeldused (+ valem ja joonis)
Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A Pm (t k t m ) mm Hg , (1) 755 kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4); 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
26. kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest? Tõuseb 3 kraadi km kohta 27. millised on ionosfääri iseloomulikud omadused? Seal leidub palju elektriliselt laetud osakesi(ioone) ja elektrone. 28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides. Aluspinna iseloom- manner: rõhk suur, talvel maksimum, suvel min. ookean: rõhk väike, talvel min, suvel maksimum,
asendite umber, sealjuures asendid muutuvad pidevalt. 9. Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne. 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4. Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiid 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenusel on mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad väävelhappetilkadest. Tihe atmosfäär
10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja kristalliseerumisel ning maapinnale tunginud laava tardumisel(ka purskekivimid) tuntuim on graniit. Moodustab maakoorest 80%
10 3,36 3,282 20 3,343 3,289 keskmine 3,349 3,289 keskmine 3,221 Katse kestus Kondensaadianuma mass katse lõpul Kondensaadianuma mass katse algul Kondensaadi mass M Õhurõhk ruumis B Auru ülerõhk Pm Auru absoluutne rõhk Ps Auru kuivusaste x Kondensaadi keskmine temperatuur Tk Radiaatori välispinna keskmine temperatuur Tp Ruumi õhu keskmine temperatuur Tõ Radiaatori pind A QD Q =1, 273 D 2 D 4 A 2 p= A 2 p Q Q = A 2 p A 2p 25000,00 30000,00 35000,00 25000,00 30000,00 35000,00
põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks,
Töö nr 5A Poorse materjali eripinna määramine Juhendaja: Töö teostaja: Töö ülesanne: Määrata poorse materjali eripind seadme Quantasorb abil. Töö käik 1)Kaalusin 0.048 g uuritavat süsinikmaterjali(K835) He rõhk oli 160 kPa ning N2 rõhk 170kPa 2) Adsorptsiooni isotermi mõõtmiseks oli vaja määrata adsorbeerunud gaasi (N2) hulk vastaval gaa t(N2) t(N2)+t(He) p/po 87 24 0.275862 91 24 0.263736 89 24 0.269663 92 24 0.26087
Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse
Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W)
Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni
saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb.
heelium ( need on Päikese energia allikaks) Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e.
kiirus V m/s Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Maa külge- Jõud F N tõmbejõud Mass m Kg F=m*g raskuskiirendus g m/s² Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Jõu jaotumine Rõhk P V/m² keha pinnale Rõhumisjõud F N P=F/S Pindala S m² Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Mehaanilise Töö A J töö tegemine Nihe s m A=F*s Jõud F S
2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. 3)Molekulide vahel on tõmbe ja tõuke jõud. Nt. 3.molekulmass- mo, kg; Kiirus- v(katusega), m/s; molekulide konsentratsioon- n, 1/m3; molaarmass- M, kg/mol, g/mol; Nüü-ainehulk, Imelik „v“, mol või kmol. 4.Mass- m, kg; temp.- T, K; ruumala-V, m3; rõhk- p, Pa. 5.Olekuparameetrik nimetatakse füüsikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut või omadusi. VÕI Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. 6.Ideaalseks gaasik nimetatakse lihtsaimat gaasimudelit, mis sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. 7.Konsentratsioon on suurus, mis näitab komponendi osatähtsust lahuses või segus. 8.Normaalrõhk on 760 mm/Hg. 9.Temperatuur näitab soojusastet(inimeste puhul soojuslikku seisundit). 10. Fahrenheit`i skaala- F, Celsiuse skaala - Co, Kelvini skaala –K. 11
Ideaalne gaas: selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja selle muutumine: Molekul: Siseenergia: keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Tähis U. Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Soojushulk: soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Gaasi rõhk: on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdne absoluutse temperatuuriga. (pV)/T=(m/M)R (m gaasi mass, M molaarmass, R gaasi universaalkonstant R=8,31 J/(molkK) Isoprotsessid: 1. Isotermilise protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur; 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. 3. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala.
raskem või kergem. D= = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel. 0 = g/dm3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Ballistika: Sihtmärgi tabamiseks peab laskur teadma oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid ning oskama nende põhjal järeldusi teha. Ta peab teadma, kuidas tema asend ja ilmaolud mõjutavad lasketäpsust ning oskama kõike seda arvestadsed valida õiget sihtimispunkti. Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsu...
Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks? Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik? Küllastunud auru rõhk temperatuuri tõstmisel kasvab kahel põhjusel: [*]suurneb auru- molekulide konsetratsioon. [*]molekulid hakkavad kiiremini liikuma 20)Mis on keemine? Keemiseks nimetatakse vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses, kusjuures aur koguneb mullidesse, mullid kerrkivad pinnale ja lõhkevad. Mullid lõhkevad kui küllastunud auru rõhk võrdneb vedeliku rõhuga. 21)Millist temperatuuri nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks + graafik?
ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu ning arvutan: a) õhu massi, b)kolvi massi, c) CO2 massi ja D= m(CO2)/m(õhk). Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes. 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel? a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol) b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol) 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol ->selles on 23,3 g O2, 75,4 g N2 ning 1,4 g Ar. M=m/n , saame avaldise: 100 g/(23,3 g/32 g/mol+75,4 g/28 g/mol+ 1,4 g/40 g/mol)= 100g/3,456 mol≈29 g/mol Aluseks on võetud 100 g õhku. 7
Füüsikaliste suurustega saab sooritada matemaatilisi tehteid NT: *Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi *korrutamisel või jagamisel saadakse uus füüsikaline suurus *sõõtühikutega sooritatakse suhteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega. Rõhk- näitab kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule/gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: P= roo x g x h Tihedus-näitab kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass roo= m/v Kui mass iseloomustab keha siis tihedus iseloomustab ainet, mille see keha koosneb. Hälbe- nim võnkuva keha kaugust tasakaaluasendit (tähistataske „x“) Võnkeamplituud- suurim kaugus tasakaaluasendist ehk. Maksimaalne hälve Võnkeperiooniks- nim ühe täisvõnke kestust. Mis iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel uuesti kordub.
raskem või kergem. D= = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel. 0 = g/dm3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutada õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustel vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustel vastav temperatuur Kelvinites, P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Leida õhu tihedus normaaltingimustel teades õhu keskmist molaarmassi ja kasutades gaaside tiheduse valemit. Leida õhu mass kolvis Arvutada kolvi ja korgi mass (m2) vahest: Arvutada CO2 mass: Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline
Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0
eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku koostise stabiilsena hoidmine *kaitse verekaotuse vastu (hüübimine) ja kehavõõra bioloogilise materjali vastu (antikehad) 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) 1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida
Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag., Pv, hs- diag. arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks on parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia
et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11.Patsiendi monitooring invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse Swan-Ganzi kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev balloon on tühi ja kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk PCWP -kopsukapillaaride kiilumisrõhk – näitab läbi kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12 mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri
TÄHIS PÕHIÜHIK VALEM SELETUS 1. KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
