Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘
o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1
põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil.
korral aatomeid). Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit, mitte aga Celsiuse kraade. Boyle'i seadus .Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const = Charles'i seadus .Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. =const = Kombineerdes saab V°= kus V° on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P° normaal- või standardtingimustele vastav rõhk , T° normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites, P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral =const=R, kus R universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib seos P V = n R T (Clayperoni võrrand) Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.
rõhuga (P). PV = const Gay Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost 1.5 kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, temperatuur T1) teistele (P2, T2), sealhulgas ka normaal- või standardtingimustele kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm,
meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see omakorda võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust. ; kaitse kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude
· Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad. 3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk.
1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n
200 C juures on kiiruseks 342 m/s. Doppleri efekt Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. Rongi möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. Rõhk, Staatiline rõhk, vedelikusamba rõhk, 1 mmhg Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega F p= , kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on paskal, S Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas. P=F/S=pgh p=1Pa=1 N/m2 Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Ka anumas olev vesi rõhub anuma põhjale.
8.klass: Valemid, mida läheb kindlasti vaja · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt) · Kasutegur : = A(kasulik) : A(kogu) Vastus protsentides.
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises.
optiline tugevus D=1/f, dpt fookuskaugus f=1/D, m tihedus ρ= m/V mass m=ρV ruumala V=m/ρ kiirus v=s/t teepikkus s=vt aeg t=s/v keskmine kiirus v=s/t) Võnkesagedus ν=1/T raskusjõud F(r)=mg, N kehakaal P=mg, N rõhk p=F/S vedeliku ja gaasi rõhk p=ρgh üleslükkejõud F(ü)=ρgV mehaaniline töö A=Fs võimsus N=A/t kineetiline energia K=mv(2)/2 potensiaalne energia Π=mgh kasutegur η=Akas*100%/Akogu,
artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri liigub südamest veresooni mööda kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest sinna, kus rõhk on madalam
molekulide vastasmõju energia. 3. molekulisisene energia. 4. temperatuurist 2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp
1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2 mõhk
VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kiirgab, on infrapunases lainealas ja seetõttu silmale nähtamatu. VALE 11. Maapinnalähedast atmosfääri soojendab põhiliselt maapind. ÕIGE 12. Seisundit, kui aur on vedelikuga tasakaalus, nimetatakse küllastuseks. ÕIGE 13. Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad
8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid jaotatakse: lihthelid, liithelid ja mürad. Heli minimaalset intensiivsust e. tugevust nimetatakse kuuldeläveks. Valulävi I=10W/m2 9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus. p+ ρgh+ ρv2/2 = const. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbolentsele iseloomustab Reinholdsi arv. Rek=1000 Toricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse v2= 2gh1 10. Termodünaamika I printsiip. Süsteemile antud soojushulk läheb siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U2-U1+A
Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis
Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 nõrgalt aluseline; maonõre pH 1 või alla selle; pH nihe happelises suunas atsidoos ( acidum ld k), pH nihe aluselises suunas alkaloos (alkalosis ld k) 3. osmootne rõhk iseloomustab veres ning rakuvälises ruumis vere j aineosakeste suhet, selle loodav kehavedelikes aineosakesed (tähtis nende arv, mitte mass), põhilise osa rõhust tekitavad mineraalsoolade ioonid, eriti Na ja Cl ioonid kehas on palju NaCl ´I, palju on ka K, Ca, Mg ioone, vähem I, Zn, Sn, Co bionaarsel kujul kõik osalevad osmootse rõhu kujunemisel. Osmootse rõhu valem: P= c x I x R x T ; I elektrolüütide dissotsiatsiooni constant, mis
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit. Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1,
Tõkestab UV-B kiirguse jõudmist maapinnale. *Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. *Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. 5. Virmalised. Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? *Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev nähtus. Põhjustab seda Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrkeid Maa atmosfääri osakestega. *Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? Temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades – õhk jahtub, muutub tihedamaks, raskemaks ning hakkab tagasi alla laskuma. 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? Päikese kiirgus- on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri alumistes kihtides toimub päikese kiirguse nõrgenemine. Osa neeldub, osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel 8
AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , , kui rõhk on sõna tüvel, pehmelt hääldatavat - Näiteks: , ó, á, é -ó kui rõhk on sõna lõpul, k.a. peale , , , , , , Näiteks: ó, ó, ó, ó, ó, ó MITMUS NB! Mitmuses omadussõna sugu ei eristata. - (N. - ilusad sõnad) - (N. )
Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI- süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele (rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi).
väliskeskkond mõjutavad teineteist ainult mehaaniliselt ja soojuslikult, st võib esineda ainult mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju toimub süsteemi väliskeskkonnast eraldatavate pindade vahendusel. Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb. Viimane väljendub kolvi asendi muutuses. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikune mõju toimub kolvi kaudu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikuse soojusliku mõju all mõistetakse soojuse ülekandmist termodünaamiliselt süsteemilt väliskeskkonnale või vastupidi. See on
ning võivad olla mistahes asendis. Membraanhüdrofoorid on ühendatud enamike pumbatüüpidega. Oma efektiivsuselt vastab membraanhüdrofoor ligi 3 korda suuremale tavalisele hüdrofoorile.Suurema veetagavara vajadusel on membraanhüdrofoorid omavahel kergesti ühendatavad. Tööpõhimõte: Kui vett pumbatakse kummikotti, paisub see vee rõhu tõttu ja samal ajal õhk, mis on hüdrofoori ja kummikoti vahel (eelrõhk), surutakse kokku. See toimub seni , kuni on saavutatud rõhk, mis vastab pumba väljalülitusrõhule. Pumba väljalülitusrõhk ja käivitusrõhk reguleeritakse rõhulülitist (automaatika). Pump hakkab tööle jälle siis, kui vett tarbides saavutatakse käivitusrõhk. Õhkpadja eelrõhku võib lisada ja vähendada hüdrofoori ventiilist. Selleks sobib tavaline autopump ja manomeeter. Eelrõhku mõõtes ei tohi vesi hüdrofooris olla surve all. Enne eelrõhu mõõtmist seisake pump ja avage mõni ventiil survetorul
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on
4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha mõjul. 4. Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. 5
Clapeyroni võrrand: Ühe mooli gaasilise aine korral PVm R= -------- , kus R-universaalne gaasikonstant T mRT mRT n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ------ ehk M= -------- M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk T- toatemperatuur T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol] °= -------------- g/dm3 22,4 [dm3/mol] Õhu mass kolvis: mõhk= °õhk · V° Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on
üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.( aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.)
tegevus. · at 6 o'clock Present Perfect A: He has spoken. · Already N: He has not spoken. · putting emphasis on the result · ever Q: Has he spoken? rõhk tulemusel Täisminevik · just · action that is still going on siiani · never Have/has + III pv toimuv tegevus · not yet · so far
Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline rõhk Hk joonisel näidatud valuvormi korral. Valandi kogukõrgus h0=149,3 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini h1=12,5 mm. Vastus andke meetrites täpsusega neli kohta peale koma. Vastus: 0,1395 Küsimus 4 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valandi osas 3 kahanemistühiku vältimise skeem on õige? Vali üks: a. b b. a c. c d. d Küsimus 5
Osmoos: Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon Toimub täna soojusliikumisele Tekib lisarõhk Termodünaamika TD I seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Isobaariline protsess: Rõhk ei muutu W=PΔV Isohooriline protsess: Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu W=0 Adiabaatiline protsess: Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Q = 0 TD II seadus: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale Suletud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid alati süsteemi korratuse suunas Entroopia: Saadud soojushulga ja absoluutse temperatuuri suhet nimetatakse
ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21.Rõhk vedelikes Rõhk jõud pinnaühiku kohta.Pascali seadus kõik vedelikud ja gaasid annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust. Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega
3. Vereplasma, koostis, ülesanded Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (nt valkudest: antikehad e immuunglobuliinid (loovad immuunsuse), hormoonid (transporditakse) transpordimolekuli; Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk- vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja (7,4-7,6 atm)(peab püsima) (atm=atmosfääri) - reg. vee sisaldust Onkootne rõhk- ül. hoida verd veresoonkonnas # sõltub plasmavalkude hulgast (25-30 mmHg 0,002 atm) Konstantne reaktsioon - sõltub H ja OH ioonide konsentratsioonist (näitab vere happelisust) Vere PH võib muutuda 7,0- 7,8. Väga hästi treenitud kehal on võime taluda ka 6,8
rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h= rg rõhk vedelikus p = gh Pa (paskal) gaasi rõhk 1 Pa (paskal) p= m0 nv k2 (mikroparameetrite alusel) 3 molekuli keskmine energia m0 v 2 J (dzaul) Ek = 2 ideaalse gaasi olekuvõrrand m (T absoluutne temperatuur) pV = RT M isotermiline protsess p1V1 = p 2V2 (T = const)
o Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus o Neil on õhuke sein (koosneb ühest rakukihist), see hõlbustab ainete vahetust. o VERI LIIGUB VÄGA AEGLASELT, ka see soodustab ainete vahetust Päris äge! Mis toimub kapillaarides? Veenid: o Nemad juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapniku vaene veri o Vere rõhk on veenides palju väiksem, kuna südame surve on verele väike o Veenide seinad on pehmed ja õhukesed o Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu o Veenides puudub pulss Kuidas veenid töötavad? Veenid meie kehas: Pulss: Kui süda kokku tõmbub ja vere soontesse surub, venivad arterite seinad välja. Kui südame lihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine ongi PULSS, Veenides pulssi ei ole
Sündinud 25 jaanuar 1627 Suri aastal 30 detsember 1691 Elas ta 64 aastaseks Sündis Lismoris Iirimaal Kes ta oli? Robert Boyle oli iiri keemik ja füüsik Ta leiutas ühe gaaside seaduse mida kutsutakse Boyle`i-Mariotte`i seadus Lõpetanud on ta Genfi akateemia aastal 1644 Leiutas ka uue viisi teha fosforit ja tegi fosfor hapet Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Boyli seaduse pilt Boylei õhu pumba joonised Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president. Pilt Robert Boylist Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle http://www.chemheritage.org/discover/chem
pikilaine. — Levimiskiirus – sõltub laine pikkusest ja sagedusest v = lambda* f — Lainete interferents ja difraktsioon – Interferents on siinuslainete liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga.
Kui voolujooned lõikuksid, siis lõikepunktis saaksime kaks erinevat puutujat, seega siis ka kaks erinevat kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui voolus voolab torus hõõrdumisvabalt, siis kuidas jaotub rõhk piki toru?
Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 7. Lahjendatud lahuste üldised omadused (kolligatiivsed omadused) Kolligatiivsed omadused on lahuste omadused, mis sõltuvad ainult lahuse kontsentratsioonist, mitte aga lahustunud ainest. Tähtsamad kolligatiivsed omadused: aururõhu alandamine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri langus ja osmootne rõhk. 8. Lahuse aururõhu langus p10 p Lahuse aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: X 2 , kus p10 X 2 1 X1. 9. Lahuse keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri langus (ilma kruoskoopilise ja
mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100%
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast.
Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi lihtmehhanismiga pole võimalik võita töös. Hüdrovõimendi töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel. Vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas võrdselt. Võimendi koosneb kahest erineva läbimõõduga silindrist. Silindrites paiknebad kolvid. Kui väiksemale kolvil rakendada jõudu, tekib vedelikus rõhk. Hüdrovõimendi on seade, mida
arvutada reaktsioonivõrrandite põhjal. Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt normaaltingimustel (temperatuur: 273,15 K, rõhk: 101 325 Pa). Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugustel tingimustel võrdse arvu molekule. Vm= 22,4 dm3/mol. Antud katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru. Daltoni seadus- keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude (rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks) summaga. 0 ( Püld − p H 2O ) V T 0 V = P0 T Püld = pH2 + pH2O
interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine),
Gaasid Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei