"rõhk" - 3541 õppematerjali

Termodünaamika spikker.

I printsiip ­ energia jäävuse seadus. II printsiip ­ protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia ­ keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia ­ suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika ­ soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin ­ masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks

Hüdraulika ja pneumaatika koduse töö lahendatud ülesanded

Ülesanne 1 Avaldada rõhk 250mmHg paskalites, baarides, ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Mõisted Kui elavhõbeda tihedus on ρ=13,5951 g/cm2 ja raskuskiirendus g=9,80665 m/s2, siis rõhk 1mmHg on paskalites 1mmHg  13,5951  9,80665  133,322387415 Pa 1 MPa = 106 Pa 1 bar = 105 Pa Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg  13,6  9,81  133,416 Pa , mille puhul 250mmHg  250  133,416  33354 Pa  0,033354 MPa  0,33354bar

Pneumaatika

kasutatakse ka ühikuid 1 millimeeter elavhõbeda sammast (1 mm Hg), 1 atmosfäär (1 atm) ja 1 baar (1 bar). 1 mmHg = 133,322 Pa 1atm = 760 mmHg 3 1 atm = 101325 Pa 1 bar = 105 Pa Kõik meist on võtnud dussi ja teavad, et läbi dusisõela tuleb vedelik kõikidest aukudest ühtemoodi. Kuidas seda seletada? Analoogse nähtuse uurimisel jõudis Pascal järeldusele, mis nimetati Pascali seaduseks ja kõlab järgnevalt. Pascali seadus: vedelikus antakse rõhk kõikides suundades ühtemoodi edasi. Järelikult vaadates vee jaotumist dusisõelas me näeme, et kui vesi tuleb torust ühtlase joana, siis enne dusisõelast väljumist jagatakse vesi kõikides suundades ühtlaselt kuna eelistatud suunad puuduvad. Seega ei toimu vee eelistatud liikumist keskmistest aukudest vaid kõikidest aukudest ühesuguse kiirusega. Hüdrostaatiline rõhk Vedelike pinnale mõjub välisrõhk, kuid ka vedelike sees on rõhk mida nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks

Isoprotsessid

1. Makroparameetrid ­ Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt makroparameetriteks. 2. Mikroparameetrid ­ Füüsikalisi suurusi,mille abi ainet mikroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt mikroparameetriteks. 3. Olekuparameetrid ­ Kui on teada gaasikoguse rõhk (p), ruumala(V) ja temp.(T), siis on määratud selle gaasikoguse olek (Olek tähendab p,V,T konkreetsete väärtusete kogumit) 4. Ideaalne gaas ­ a)molekulid on punktmassid (V loetakse kaduvväikeseks) b)molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c)molekulide vahel ei ole vastastikmõju Ideaalne gaas on väga tugevasti hõrendatud gaas. 5

Molekulaarfüüsika alused

keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ­ ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus

Molekulaarfüüsika

T=0K 8.Ek k*T Ek Kuidas on seotud molekulide keskmine kineetliline energia ja temperatuur? 9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. II V=ruumala isobaariline protsess Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. III T=konstant isotermiline protses- temperatuuri soojus Jäävad temperatuur, Ideaalse gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga 12. Joonista isebaarid VT teljestikus ja PV teljestikus

Hüdro- ja Pneumoseadmed

1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust.

Sixtuse madonna - Pildianalüüs

Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Ma...

Hüdraulika ja Pneumaatika

............................................................................................................ 113 Ülesanne 12 ........................................................................................................................ 115 2 Ülesanne 2. Variant 4 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 550 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,015 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 7 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis N [ m]2 h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 m [ s] 2

Reaktiivmootori töö põhimõte

Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud

Lained ja võnkumine

Molekulaarfüüsika Termodünaamika Aine ehituse alused Faasisiirded Jaotuse aluseks on see, kuidas ja millised soojusnähtusi kirjeldatakse. Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga.

Makro- ja mikrokäsitlus(spiga)

Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. ­ madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M ­gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus üks gaasi olekuparameeter ei muutu iso-sama 1)isotermiline protsess Temp.ei muutu Rõhk on pöörvõrdeline ruumalga p1V1=p2V2 2)isobaariline protsess p ei muutu ruumala on võrdeline temperatuuriga V1=T1 V2=T2 3)isokooriline protsess ei muutu Rõhk on võrdeline temp p1=T1 p2=T2

Füüsika valemid

Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis. Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised -tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur tihedus raskusjõud rõhk  vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur

Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon

· sõukruvi tuli veest välja · regulaatori avarii · kütuselatt on maksimaalasendis kinni kiilunud. 1-3 Jahutussüsteemi hooldustööd ja remonttööde plaan-graafik · üks kord aastas tehakse jahutite mehaaniline puhastus · kontrollitatakse jahutusveepumba tihendid,et ei olnud lekke · kontrollitatakse jahutusvee torude lekked · kontrollitatakse jahutusvee termostaadid Projektis olevad põhitähistused Po ­ atmosfääri rõhk, (Pa) Po' ­ õhurõhk kompressori sissenemisel, (Pa) Pf ­ rõhu langus filtris, (Pa) Pk ­ õhurõhk kompressori väljumisel, (Pa) Ps ­ ülelaadimis rõhk, (Pa) Pj ­ rõhu muutus õhujahutis, (Pa) Pa ­ õhurõhk silindris täiteprotsessi lõppus, (Pa) Pg ­ keskmine väljalaskegaaside rõhk, (MPa) Pc ­ õhurõhk komprimeerimis protsessi lõppus, (MPa) Pz ­ maksimaalne põlemis rõhk, (MPa) Pb ­ rõhk paisumis protsessi lõppus, (MPa)

Molekulaarkineetiline teooria

p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12

Pneumaatika alused

liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N Töötanud suruõhk põhjustab müra (selle vastu tänapäeval helisummutid) Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna Õhu füüsikalised omadused Rõhk on füüsikaline suurus , mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p = F / S , kus p - rõhk F - jõud (ühik njuuton N), S - pindala (ühik ruutmeeter) Rõhu mõõtühikud Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal; 1Pa = 1N/m². 1 Pa - on väga väike ühik, seetõttu kasutatakse praktikas ühikut 1 bar = 100 000 Pa = 0,1 MPa Elavhõbedasammas: mmHg (torr); 1bar = 750 torr Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika

Mehaanika

· Hõõrdejõud ­ · a ­ kiirendus, (m/s2) Fh = µN · A ­ töö, (J) · Raskusjõud ­ F = mg · ­ sagedus, (Hz) F · p ­ rõhk, (Pa) · Rõhk ­ p · E ­ energia, (J) S · Ep ­ potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest ­ p = gh · Ek ­ kineetiline energia · N ­ võimsus, (W)

Hingamisakt ja selle osad

3) Sisemine e koehingamine ­ kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi ­rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste

Rõhk, kõnetakt, sõnavälde, silp + tööleht harjutamiseks

häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da

Soojusnähtused

molekulid ei interakteeru üksteisega. b. Mikro- ja makroparameetrid, seosed nende vahel Mikroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel – molekuli mass (m0), molekuli kiirus (v) või keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia (E k) ja konsetratsioon (n). Makroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada ainekoguse kui teviku soojusliku oleku kirjeldamisel – ainekoguse mass (m), rõhk (p), ruumala (V), temperatuur (T). Gaasikoguse rõhk (p) ja temperatuur (T) on võrdelised molekulide keskmise kineetilise m0 v́ 2 energiaga. p n ∙ m0 ∙ v́ T É k = 2 2 c. Ideaalse gaasi olekuvõrrand m pV = RT p – rõhk (Pa), V – ruumala (m3), m – mass (kg), M – molaarmass (kg/mol), R – M

Geodeesia ülesanne

Ülesanne 1 Antud: a = 20m b = 6m c = 15m ? ? ? Valemid: Kus Pa Lahendus: Arvutan rõhku 1 m sügavusel Arvutan rõhku 8 m sügavusel Arvutan rõhku 15 m sügavusel Vastus: Rõhk 1m sügavusel = 1,09 atm; rõhk 8 m sügavusel =1,79 atm; rõhk 15 m sügavusel =2,48 atm KIRJANDUS 1. Kokin, E., Resev, J. Üliõpilastööde vormistamise juhend. - Tartu: EMÜ, 2009. - 40 lk. Kättesaadav: ts.emu.ee/userfiles/TE/Juhend%202009.pdf (13.02.2012) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r_(%C3%BChik)

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID

Joonis 2.1 kirjeldab keskmise kolvi kiiruse ja täiteteguri vahelise sõltuvuse graafiku kujunemist. Kiirusest sõltumatud tegurid langetavad täiteteguri alla 100% (kõver A). Õhu kuumenemine kollektoris langetab kõvera A kõverale B. Eriti suurt mõju avaldab küttesegu soojenemine täitetegurile väiksematel pööretel, kuna siis viibib gaas kauem sisselasketraktis. Kiiruse kasvamisel suurenevad hõõrdekaod sisselaskekanalis, mistõttu rõhk silindris on madalam atmosfääri rõhust. Õhufiltrit, segusiibrit, kollektorit, sisselaskeavasid ja klappe läbides langeb rõhk võrdeliselt kiiruse ruuduga. Hõõrdumise tulemusena langeb kõver B kõverale C. Kõrgematel põõretel on õhuvool takistatud ja edasine põõrete suurendamine ei suurenda õhu voolu silindrisse ning mahtkasutegur langeb järsult (kõver C langeb D- le). Suurtel pööretel võimaldab hiline sisselaskeklappi sulgemine kasutada ära sissevoolava õhu inertsi. Nn

Põhikooli füüsika valemid

V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus

Füüsika konspekt katseteks

Mehaanika kuldreegel Niipalju kui me võidame jõus kaotame me teepikkuses. Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid on väga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde. Näiteks: plokk, kang, kruvi jne. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. P-rõhk, P=F/S (jõud(N) jagatud pindalaga (meetrit ruudus)) 1 njuton/ruutmeetri kohta= 1Pa (paskaal). Valemist näeme et rõhk sõltub S-ist. Suure pindala korral on rõhk väiksem aga väikse pindala korral on rõhk suurem. Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus (17.saj B.Pascal) tahke keha avaldab rõhu edasi jõu mõjumise suunas. Vedelikes ja gaasides kehtib aga Pascali seadus. [vedelikus või gaasis antakse mõjuv rõhk edasi igas suunas ühte viisi]. NT. Kui tulistada keedetud muna õhupüssiga siis kuul lendab läbi muna ja auk jääb järele. Kui tulistada toorest muna, siis lendab see laiali, sest vedel muna kannab rõhu edasi igas suunas

Kliimaseadmed

Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ainult kuumemalt kehalt külmemale

Erinevad jõud

peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S. Rõhuühiku tuletame rõhuvalemist. 1Pa=1N:1 ruutmeetrit. 1pascal on niisugune rõhk, mille tekitab rõhumisjõud

Kuidas toodetakse suruõhku?

Kuidas toodetakse suruõhku? Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist. Suruõhk lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA'ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega, kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus ­ nad on õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku

Praktiline töö PN3

LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus?  Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse? 7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma? 8. Milline tähtsus on saadud tulemustel? Vastused: 1

Erituselundite süsteem

· Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid. · Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid, ka glükoos, aminohapped, uurea. · Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda. · Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega. Filtratsiooni rõhk F: F = A ­ (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg) See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast. Väike on siis kui: · Kui vererõhk on päsmakeses (A) langenud alla 70, nt suurel verekaotusel tekib

Molekulaarfüüsika

Makroparameeter-mõõdetavad füüsikalised suurused(rõhk, temp,ruumala). Iseloomustavad ainet väliselt.Gaasi rõhk-tekib osakeste põrkeid Vastu keha.Molaarmass näitab ühemooli aine massi.Konsentratsioon-näitab osakeste arvu ruumala ühikus.Kelvini tempskaala-ehk absoluutse tempt skaala. Ideaalne gaas-on väga hõre gaas.Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand ­ Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise energiaga. Molekulide kiirused ­ molekulide jaotus kiiruste järgi

Südame ja vereringe füsioloogia

mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe ­ Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks ­ alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks ­ mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta

Hüdromehaanika eksam

1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2

Vee omadused

2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4. Valgus · 80-100 m sügavusel on veekogus pimedus

Veri

Südamelöök ­ südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter ­ seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas, rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse. Veen ­ seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse. Kapillaar ­ üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab

Füüsika - Rõhk

võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ideaalse gaasi võrrandi nime all. Ideaalse gaasi valem võeti kasutusele seepärast et tavaline maailm on liiga keeruline, ideaalse gaasi omadused on: · Molekulid on punktmassid · Põrked seintega on elastsed · Molekulide vahel puudub vastastikmõju 3) Mida näitab rõhk? Kui palju on normaalne rõhk (paskalites)? Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Õhurõhu avastas 17. saj. Evangelista Torricelli (avastas, et vett on võimalik kaevust välja pumbata ainult alla 20 m sügavuselt). Normaalne rõhk - normaalrõhu ligikaudne väärtus on 100 000 Pa. 4) Mida kirjeldab temperatuur? Temperatuur - osakeste liikumise kiirus. Pikem: Temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi1:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm 3

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö. c) Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik). Vedelikuks on vesi, milles on lahustunud nii orgaanilised kui anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on: P osm= c *i*R*T c- aine molaarne konsentratsioon mol/l i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3. R – püsisuurus 0,082

Põhikooli füüsika eksami ülesanne, rõhk, vedelikusammas

Üheks tuntuimaks fantaasiakirjanduse tehnikasaavutuseks võib lugeda kapten Nemo allveelaeva Nautilus. J. Verne'i kirjelduse järgi oli tegemist tõelise meistrisaavutusega, mis võis sukelduda väga suure sügavuseni ning seejuures oli võimalik ümbritsevat jälgida läbi inimesekõrguse illuminaatori. Võttes allveelaeva sügavuseks 100 m ja illuminaatori läbimõõduks 1,6 m (pindala 2 m2), vasta järgmistele küsimustele: a) Kui suur on rõhk 100 m sügavusel merevees ( = 1030 kg/m3)? Andmed : H=100m G=9,8N/kg = 1030 kg/m3) Lahendus : p = gh p= 1030 * 100 * 9,8 =1 009 400Pa b) Mida näitab rõhk? Rõhk näitab kui suur jõud mõjub ühe pinnaühikule c)Kui suur rõhumisjõud mõjus Nautiluse illuminaatorile? Andmed : S=2m2 p = 1 009 400Pa Lahendus p=F/S F=p*S F= 1 009 400 * 2 = 2 018 200N

Füsioloogia vastused: VERI

lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. (Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe

Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuri-ga. Kombineerides saame seose, mida kasutatakse mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt teistele, sh. ka normaal- ja standardtingimustele: kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral: PV/T = R , kus R on universaalne gaasikonstant. n mooli gaasi kohta kehtib seos PV = nRT (Clayperoni võrrand) Järgmiste ühikute korral ­ rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [m3]; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/molK. Daltoni seadus

Kvantoptika

energia , kus elektroni mass m=kg. Fotoefekti liigid ja kasutamine 1.(välis)fotoefekt-kasutatakse vanadel fotofilmi taastamisel. 2.sisefotoefekt-tähendab elektroni aatomi või molekuli küljest lahtilöömist ja aine sisest liikumist. Kasutusel päikesepatareis. Kui nende hinda suudetakse alandada ja kasutegurit tõsta saab nendega massiliselt elektrienergiat toota. Fotoelement Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Valguse rõhk Valguse rõhu mõõtise esimesena 1900.a P.Lebedev. Katsed näitavad et valguse rõhk pv on võrdeline valguse intensiivsusega. Arvud näitavad et päikese poolt maale avaldav rõhk on . Valgusest tuleva avaldava jõu kehale leiame Comptoni efekt Röntgenkiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone, suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilised raktsioonid Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt

Gaas, energia

ehitusest 3. Millised on olekuparameetrid?  Suurused, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi olekut 4. Loetle makro- ja mikroskoopilisi parameetreid  Makro – mass(m) ; ruumala(V) ; rõhk(p) ; temperatuur(T)  Mikro – konstentratsioon(n) 5. Mis iseloomustab ideaalset gaasi?  molekulid on punktmassid  molekulide põrket anuma seintega on absoluutselt elastsed  molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk?  Molekulide põrked vastu anuma seina 7. Millistest parameetritest sõltub gaasi rõhk? 8. Mida tähendab, et rõhk on 10 Pa?  1m2 mõjub 10 N suurune jõud 9. Molekulaarkin. teooria põhivõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud.  p = 1/3 x mo x n x v2  p – Pa ; mo – kg ; n – osakest/m2 ; v2 – m/s Mis on keha siseenergia?  Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa  U = Ek + Ep 10

Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase

Füüsika valemid

1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.

Füüsika 8. klassi materjal

4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F) F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass g = tegur, mille väärtus maapinnal on g = 9,8 N/kg (njuutonit kilogrammi kohta). 5) optiline tugevus (D) 1 . 1 D = läätse optiline tugevus Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr). Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 6) rõhk (p) jõud . F p = rõhk S = pindala 1 Pa = 1 N Rõhk = pindala p = S F = jõud Ühik on 1 Pa 1m2 Näide: klotsi mass on 5 kg. Kumb avaldab suuremat rõhku? 5 kg 5 kg 100 cm2 1 50 cm2 2 Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2. Suurema tahu pindala on 100 cm2 ehk 0,01 m2. 1) arvutame raskusjõu. F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N

Kliimaseadmed

...................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte ............................................................10 2.2 Kondenseerumine ........................

Kliimaseadmed - 2011

...................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte ............................................................10 2.2 Kondenseerumine .........................

Kvantoptika kordamine kontrolltööks - 12. klass

Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. 8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega ­ mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist

Füüsika jäävusseadused mehaanikas

•Füüsikateooriate aluseks on suuruste jäävus. 1. Liikumise kirjeldamine impulsi jäävuse seaduse abil Impulsi jäävus mehaanika põhiülesande lahendamisel •Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest

Molekulaarfüüsika alused

aine agregaatolekust. · Ainehulk () ­ 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () ­ 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ­ ühe molekuli mass. m0 = M / NA. · Ideaalne gaas ­ gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk ­ on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk ­ on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 ­ molekuli mass; n ­ molekulide kontsentratsioon; v2 ­ molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. · Rõhk vedelikus ­ paigalolevas vedelikus sügavusel h on rõhk: p = gh. · Pascali seadus ­ vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi